2-21-18087/60 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-21-18087

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasi

L. H. hagi Aktsiaseltsi Julianus Portfolio vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. H. (ik XXX, elukoht XXX), riigi õigusabi

korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja: Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553,

Aktsiaseltsi Julianus Portfolio (rg-kood 10036074,

kustutatud 09.01.2024, endise ärinimega Aktsiaselts

Intrum Estonia) õigusjärglane), lepinguline esindaja jurist

Sigrid Rahkema

Kohtuistungi toimumise aeg

09.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 09. detsembril 2024 istungil kokku lepitud alljärgnev kompromiss:

1.1.

Pooled lõpetavad tsiviilasja menetluse kompromissiga.

1.2.

Pooled lepivad kokku lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX nõude täitmise aegumise

tõttu.

1.3.

L. H. tasub täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile tasu

kohtutäituri seaduse § 412 sätestatud ulatuses.

1.4.

L. H. tasub kostjale käesoleva tsiviilasja menetluskulude (lepingulise esindaja tasu)

hüvitamiseks 422,50 eurot hiljemalt 9. märts 2025 Julianus Inkasso OÜ arvekontole nr

XXX selgitusega „tsiviilasi nr 2-21-18087“.

1.5.

Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega on nende vahel kõik nõuded tulenevalt

5. oktoobril 2011 tsiviilasjas 2-11-5266 tehtud tagaseljaotsusest lõppenud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-18087.

3. Kompromissivälised menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Vabastada L. H. riigi õigusabi tasu riigituludesse hüvitamise kohustusest.

5. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

6. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale 17.11.2021 ja 22.01.2022 tasutud riigilõivust pool,

s.o 212,50 eurot ja kanda see Julianus Inkasso OÜ arvekontole nr XXX selgitusega „tsiviilasjas 2-

21-18087 kompromissi punkt 1.4. osaline täitmine“.

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-21-18087

Menetlust lõpetava kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu poolte kokkuleppel 2 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS §

433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse,

et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. L. H. esitas 17.11.2021 L. H. Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Intrum Estonia vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. L. H. Maakohus 06.12.2021 otsustas L. H. hagiavaldust

menetlusse mitte võtta ja saatis L. H. hagiavalduse lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

Pärnu Maakohus 17.10.2022 keeldus menetlusse võtmast L. H. hagiavaldus Aktsiaseltsi Intrum

Estonia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tagastada avaldus koos lisadega selle

esitajale.

2. Tallinna Ringkonnakohus 25.04.2023 tühistas Pärnu Maakohtu 17.10.2023 määruse ja saatis

tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegiumi hinnangul on hagi aluseks

olevad asjaolud toodud välja piisava täpsusega selleks, et hagi saaks menetlusse võtta, ning hagi

menetlusse võtmise korral on hagejal menetluse käigus võimalik neid asjaolusid ka täpsustada ja

täiendavalt tõendada.

3. Pärnu Maakohus võttis 24.10.2023 määrusega L. H. hagi Aktsiaseltsi Julianus Portfolio vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagis esitatud asjaoludel on täiteasjas XXX täitmisel olev nõue (05.10.2011 tagaseljaotsus 2-11-5266)

rahuldatud täiteasjas 176/2008/1544 (hüpoteek realiseeritud). Hagejale oli ka ebaselge, mis õiguslikul

alusel on kostja täiteasjas XXX sissenõudjaks. Tegelik sissenõudja on Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal, kes loovuta nõude Luminor Bank AS-le ja kes loovutas nõude Intrum Debt Finance AG-le (rg-

kood CHE-100.023.266)

4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb. Kostja vastuväite kohaselt hageja ebaõigelt samastab

176/2008/1544 ja XXX täitemenetluse aluseks olevaid täitedokumente ning väidab, et täiteasjas XXX

nõutakse sama võlgnevuse tasumist, mis on tasutud täiteasjas 176/2008/1544. Ainuüksi täitenumbritest

võib aru saada, et täiteasjas 176/2008/1544 ei saanud täitedokumendiks olla Pärnu Maakohtu poolt

tsiviilasjas 2-11-5266 05.10.2011 tehtud tagaseljaotsus.

5. Kostja andis 29.01.2024 kohtule teada ja esitas dokumendid selle kohta, et kostja Julianus Portfolio

AS ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (rg-kood 10686553). Kostja palus TsMS § 209 lg 1 alusel luba

menetlusse astuda Julianus Portfolio AS õigusjärglasena. Kohus lubas Julianus Inkasso OÜ-l

üldõigusjärglasena astuda menetlusse 29.01.2024 eelistungina korraldaval istungil

6. Kohus andis 23.04.2024 L. H.-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud.

7. Hageja 05.06.2024 formuleeris sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseid järgmiselt: täiteasja nr

XXX täitemenetlus tuleb tunnistada osaliselt lubamatuks põhjusel, et (i) sundtäitmisel olevast

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-21-18087

täitedokumendist tulenevad nõuded on pärast täitedokumendi väljastamist täidetud 18 029,67 euro

ulatuses; ning tunnistada täies ulatuses lubamatuks põhjustel, et (ii) kostja ei ole vaidlusaluses

täiteasjas õige sissenõudja ja (iii) täiteasja täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine on aegunud.

8. Kohtuistungil, milline toimus 09.12.2024, leppisid pooled kokku lõpetada tsiviilasja menetlus

kompromissiga. Pooled lepivad kokku lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr XXX nõude täitmise

aegumise tõttu. L. H. tasub täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile

tasu kohtutäituri seaduse § 412 sätestatud ulatuses. L. H. tasub kostjale käesoleva tsiviilasja

menetluskulude (lepingulise esindaja tasu) hüvitamiseks 422,50 eurot hiljemalt 9. märts 2025 Julianus

Inkasso OÜ arvekontole nr XXX selgitusega „tsiviilasi nr 2-21-18087“. Pooled kinnitavad, et

kompromissi sõlmimisega on nende vahel kõik nõuded tulenevalt 5. oktoobril 2011 tsiviilasjas 2-11-

5266 tehtud tagaseljaotsusest lõppenud.

9. Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning

ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

10. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 432). Pooled avaldasid, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et hageja hüvitab

kostja lepingulise esindaja kulud 422,50 eurot, mistõttu kohus jätab kompromissi välised

menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks.

12. TsMS § 190 lg 7 võimaldab mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu,

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta

on endiselt töötu. Kohus vabastab hageja menetluskulude (riigi õigusabi tasu) riigituludesse tasumise

kohustusest.

13. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist ning palub tagastatav riigilõiv kanda

kompromissi punktis 1.4. märgitud kostja kontole kompromissi punkt 1.4. osaliseks täitmiseks. TsMS

§ 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel

poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel tasus

hageja eest MTÜ Nõustamised 17.11.2021 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ning Romek

Käänik 22.01.2022 täiendava riigilõivu 125 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja

poolt avaldatud pangakontole riigilõivust pool, s.o. 212,50 eurot.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse 2 tööpäevale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

3 (3)