2-24-11991/121 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11991

Kohtuasi

E.D avaldus täisealisele isikule Y.Q-le eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: E.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Ivo Kaurit

Puudutatud isik I: Y.Q (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Puudutatud isik II: T.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik III: D.B (isikukood XXX)

Kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus (Haabersti

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde T.E

30.11.2024 esitatud tõend

(videosalvestis), D.B 19.11.2024 esitatud tõendid (testament, notariaalse lepingu

projekt, 16.10.2024 e-kirjavahetus, notari õiendid, foto käsitsi kirjutatud märkuste

kohta), 20.11.2024 esitatud tõend (muudetud notariaalse lepingu projekt) ja

28.11.2024 esitatud tõendid (muudetud notariaalse lepingu projekt, videosalvestis

ja selle tõlge) ning E.D poolt 22.11.2024 esitatud tõendid (puudutatud isiku I

pangakonto väljavõte, 13.11.2024 panga kinnituskiri).

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.11.2024 määrus osaliselt, s.o eestkostja isiku

määramise ja eestkostja ülesannete osas ning saata asi tühistatud osas samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (Y.Q üle eestkoste seadmine) jätta

maakohtu määrus muutmata.

2-24-11991

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.D (avaldaja) esitas 07.08.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Y.Q-le

(puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isik I abielus alates 29.03.2017. Puudutatud

isikul I on 15.02.2024 diagnoositud Alzheimeri tõvest tingitud varajase algusega dementsus.

Puudutatud isiku I enda avaldatud ja kirjeldatud lühimäluhäireid on esinenud juba alates 2020.

aastast ja need süvenevad. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik I vajab viivitamatult

eestkostet, kuna ta ei ole Alzheimeri tõvest tingitud dementsusest ja lühimäluhäiretest

tulenevalt võimeline aru saama ümbritsevast (kuivõrd ei mäleta äsja toimunut) ja oma

tegudest ning neid juhtida ilma kõrvalise abita.

3. Avaldaja on küll peaaegu alaliselt oma abikaasa (puudutatud isik I) kõrval, kuid kui juhtub,

et ei ole, siis võivad pahatahtlikud kolmandad isikud tema mälukaotust, haiguslikku seisundit

ja sellest tingitud abitust ära kasutada ning mõjutada (kallutada) puudutatud isikut I enda vara

võõrandama või muul viisil enda kahjuks käsutama. Eelkõige puudutavad ülalmärgitud

asjaolud puudutatud isiku varalist seisundit ja õigusi, kuna tema ainuomandis on kaks

kinnistut (üheks on avaldaja ja puudutatud isiku I ühine elukoht ning teiseks aadressil XXX,

Tallinnas asuv korteriomand, milles elab puudutatud isiku poeg), sõiduauto ja turvateenuseid

osutav ettevõte ning muud varalised vahendid ja käibevara.

4. Avaldaja soovib, et puudutatud isiku I eestkostjaks määrataks avaldaja, kuna ta on oma

abikaasale kõige lähedasem isik, kes on valmis vajadusel tema eest ka hoolitsema ning teda

hooldama. Avaldaja on viimasel ajal aidanud puudutatud isikul I toimetada äriasju ning

juhtida ettevõtet, mille juhatajaks puudutatud isik I on. Samuti käib avaldaja autokoolis, et

omandada kiirelt auto juhtimisõigus ning edaspidi puudutatud isikut sõidutada, kuivõrd

puudutatud isikul I võetakse ilmselt lähitulevikus ära juhtimisõigus tema haigusliku seisundi

tõttu. Avaldaja hoiab korras abikaasade ühist kodu ning aitab vajadusel puudutatud isikut I

kodustes lihtsates toimetustes, kuna puudutatud isik I unustab kiirelt asju ja toimetusi, mis on

äsja aset leidnud. Avaldaja käib küll tööl müüjana, kuid on õppinud hooldajaks ning saab oma

abikaasa hooldamisega ka tulevikus hakkama, kui see vajalikuks peaks osutuma.

5. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik I ei suuda

kestvalt oma tegudest (eelseisvatest vajaminevatest tegudest ning ka juba tehtud tegudest

nende unustamise pärast) aru saada või neid juhtida, mis on põhjustatud psüühikahäirest, mis

omakorda on tingitud puudutatud isikul diagnoositud kiiresti süvenevast Alzheimeri tõvest.

Avaldaja leiab, et tal on abikaasaga kõige lähedasemad suhted ning avaldaja on ainus isik, kes

on puudutatud isikul I kogu aeg olemas ning kellega puudutatud isikul I ei ole ega ole ka

varem olnud mingeid varalisi probleeme või vaidlusi. Eelmärgitud põhjustel sobib just

avaldaja puudutatud isiku I eestkostjaks. Avaldaja esitas kirjaliku nõusoleku puudutatud

isikule I eestkostjaks hakkamise kohta.

2-24-11991

Puudutatud isikute seisukohad

6. Puudutatud isiku I lapsed T.E (puudutatud isik II) ja D.B (puudutatud isik III) avaldasid,

et nad ei nõustu avaldaja eestkostjaks määramisega. Puudutatud isik II on nõus oma isa

eestkostjaks hakkama. Puudutatud isik II esitas kirjaliku nõusoleku puudutatud isikule I

eestkostjaks hakkamise kohta. Puudutatud isiku II arvates takistab avaldaja puudutatud isiku I

suhtlust oma lastega. Puudutatud isikutel II ja III on alus arvata, et avaldajal on soov saada

piiramatu kontroll puudutatud isiku I vara üle. Avaldaja kasutab puudutatud isiku I seisundit

selleks, et saada võimalus puudutatud isiku I vara kasutada ja käsutada. Avaldaja püüab oma

käitumisega täielikult isoleerida puudutatud isikut I oma lastest ja teistest sugulastest.

Avaldaja ei anna pahatahtlikult puudutatud isikule I välja kirjutatud ravimeid, mille tõttu on

puudutatud isiku I tervis halvenenud. Puudutatud isik III on väga mures oma isa vaimse ja

füüsilise tervise pärast. Isa on hirmul ja avaldaja täieliku kontrolli all, kes ei luba isal oma

lastega suhelda. Puudutatud isik III kahtlustab, et avaldaja ei anna puudutatud isikule I

Alzheimeri tõve ja hüpertensiooni raviks ettenähtud ravimeid. Ravimeid ostetakse apteegist,

aga isa sõnul ei võta ta midagi. Ühel päeval nägi puudutatud isik III köögikapis mitut kasti

Alzheimeri tõve vastu välja kirjutatud ravimitega, mis olid täiesti terved. Avaldaja on

hüpertensiooniravimite vastu ning leiab, et mittetraditsiooniline meditsiin on palju tõhusam.

7. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldaja ei ole

sobivaks eestkostjaks. Sobivaks eestkostjaks on puudutatud isiku I lapsed. Puudutatud isiku II

sõnul käitub avaldaja oma abikaasaga jämedalt, tõstab häält, kasutab ebatsensuurseid sõnu,

teeb tema eest erinevaid otsuseid, on puudutatud isiku I sisuliselt oma lastest ja lapselapsest

isoleerinud ning ei luba neil suhelda. Puudutatud isiku II sõnul on abielupaari korterisse

paigaldatud kaamera, mis jälgib isa siis, kui avaldaja on tööle läinud. Kui avaldajale midagi ei

meeldi, siis ta kohe helistab puudutatud isikule I ja korraldab skandaali. Puudutatud isiku II

sõnul on isa viimase 3 aasta jooksul muutunud kartlikuks, ta kardab midagi valesti teha või

öelda, sest siis korraldab avaldaja skandaali. Puudutatud isik II kardab oma isa vaimse tervise

pärast ega välista, et avaldaja kasutab isa vastu nii psühholoogilist kui ka füüsilist vägivalda.

Puudutatud isikule I on välja kirjutatud ravimid, mida ta ei võta, kuna avaldaja ei anna talle

neid, sest leiab, et parem on ravida mittetraditsiooniliste ravimeetoditega. Puudutatud isiku II

sõnul tahab avaldaja saada kontrolli oma abikaasa vara üle.

8. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et avaldaja on sobiv isik eestkostja ülesannete

täitmiseks. Esindaja ei toetanud puudutatud isikute II ja III eestkostjaks määramist. Esindaja

kohtus puudutatud isikuga I ja suhtles temaga (privaatselt) üle tunni aja, kuid esindaja ei saa

kinnitada, et ta oleks tajunud puudutatud isiku I puhul hirmu oma naise ees. Puudutatud isiku

I suhtumine oma naisesse oli väga soe. Puudutatud isik I kinnitab ka head läbisaamist oma

lastega. Küsimusele, et kui ta oleks näiteks haige ja ei saaks ise oma asju ajada, keda ta

usaldaks oma asju ajama, vastas puudutatud isik I, et avaldajat. Neil on armastus, usaldus ja

toetus, muidu ei ole mõtet koos elada. Avaldaja kinnitas esindajale, et on valmis olema

puudutatud isiku I eestkostja, samuti kinnitas, et annab abikaasale ravimeid, mis talle on välja

kirjutatud. Avaldaja suhted puudutatud isiku I lastega on halvad. Esindaja suhtles ka

puudutatud isikuga II, kes on kategooriliselt vastu, et avaldaja oleks eestkostja, on viimase

suhtes negatiivselt meelestatud ja on kindel, et avaldaja soovib isale halba, kuid ei oska öelda,

mis see halb on või miks. Puudutatud isik II väidab, et avaldaja ei lase tal isaga suhelda,

samas kinnitab, et kohtus isaga päev varem.

2-24-11991

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 04.11.2024 määrusega rahuldati avaldaja avaldus ning seati puudutatud

isikule I tema asjade ajamiseks eestkoste. Maakohus märkis, et puudutatud isik I võib

iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid, luges puudutatud isiku I valimisõiguse

teostamise tähenduses teovõimeliseks ning lubas puudutatud isikul I teha eestkostja

nõusolekuta pisitehinguid kuus 400 euro ulatuses. Maakohus määras puudutatud isiku I

eestkostjaks avaldaja tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 04.11.2029 ning määras kindlaks eestkostja

ülesanded. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle

teatavakstegemisest eestkostjale. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu

ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud seada puudutatud isiku I üle

eestkoste (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-d 1 ja

2). Puudutatud isikul I on diagnoositud varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest.

Haigus on kroonilise-süveneva kuluga, millega kaasneb kõigi vaimsete võimete regress. Need

häired piiravad tema arusaamise ja käitumise juhtimise võimet, sh kestvalt tema võimet aru

saada keerukamate sotsiaalsete suhete tähendusest, langetada otsuseid ja teha tehinguid.

Sotsiaalse elu korraldamisega puudutatud isik I toime ei tule. Puudutatud isik I ei ole

võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ning ta ei tule iseseisvalt toime oma

sotsiaalse turvalisuse tagamisega. See suutmatus on kestev. Ärakuulamisel tuvastas kohus, et

kuigi puudutatud isik I viibis ülejäänud menetlusosaliste ärakuulamise juures, ei saanud

puudutatud isik I hiljem tema ärakuulamisel kohtu poolt aru, miks kohus teda ära kuulab.

Lisaks ei mäletanud puudutatud isik I, et ta oleks käinud psühhiaatri juures seoses

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimisega. Ärakuulamise kuupäeva ta ei mäletanud. Eestis

käibelolevat rahaühikut ei osanud ta kohe öelda. Samuti ei teadnud ta oma sissetulekute täpset

suurust, oma täpset vanust ega seda, kes on Eesti Vabariigi president. Arvestades puudutatud

isiku I psüühilist seisundit, leidis kohus, et puudutatud isikul I esineb eestkoste vajadus.

11. Kohus leidis, et puudutatud isik I võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid kuus 400

euro ulatuses. Kuna puudutatud isikule I jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb

puudutatud isik I lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Puudutatud isik I on kohtu

hinnangul võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt jääb puudutatud isikule I perekonnaõiguslike

tehingute tegemise õigus.

12. Puudutatud isiku I eestkostja ülesanneteks tuleb jätta puudutatud isiku I esindamine

õiguslike (välja arvatud perekonnaõiguslikud tehingud) ja varaliste tehingute sooritamisel

(välja arvatud pisitehingud) ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine õigustoimingutes (välja arvatud

perekonnaõiguslikud tehingud) ametiasutustes.

13. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kes on andnud eestkostjaks

hakkamise kohta oma kirjaliku nõusoleku ja on kinnitanud ka ärakuulamisel oma soovi hakata

eestkostjaks (PKS § 204 lg 1). Lisaks on nii puudutatud isik I kui ka tema esindaja nõus

sellega, et eestkostjaks saab avaldaja. Avaldaja ja puudutatud isik I on abielus olnud 8 aastat

ja elavad koos. Avaldaja on puudutatud isiku I eest siiani hoolt kandnud. Kohus leidis, et

avaldaja on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma eestkostja ülesandeid.

Avaldaja eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

2-24-11991

13.1. Menetluses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduvalt ei sobi avaldaja

puudutatud isiku I eestkostjaks. Asjaolu, et avaldaja on paigaldanud enda koju kaamerad, ei

ole asjaolu, mille pinnalt võiks järelduda tema eestkostjaks sobimatus. Avaldaja on

selgitanud, et kodust on kadunud mõningad väärisasjad. Samuti on puudutatud isiku I

terviseseisundist tulenevalt kaamerad vajalikud. Ka puudutatud isik I on kohtule kinnitanud,

et kaamerad on paigaldatud tema teadmisel ja tulenevalt vajadusest tagada pere turvalisus.

Lisaks ei nähtu kohtule esitatud videolõikudest puudutatud isikute II ja III poolt esile toodud

puudutatud isiku I vaimset väärkohtlemist. Avaldaja närviline hoiak ja eneseväljendus tuleneb

pigem lahkhelidest puudutatud isiku I lastega. Tegemist on perekonna sisesuhete ja

omavaheliste probleemidega, mida käesoleva tsiviilasja raames kohus ei lahenda.

13.2. Kohus on ära kuulanud ka puudutatud isiku I isiklikult, kes hindas enda suhteid

abikaasaga väga heaks. Mingit probleemi temal abikaasaga ei ole. Puudutatud isik I selgitas,

et olukordi, kus abikaasa tema peale karjub, tõstab häält või kuidagi kasutab koledaid sõnu, ei

ole. Tema ja tema abikaasa suhted on armastavad ja harmoonilised. Puudutatud isik I selgitas,

et kui ta tunneb, et soovib lastega kokku saada, siis ta saab seda teha ja keegi seda ei keela.

Puudutatud isik I selgitas, et tema iseloom ei ole selline, et ta seisaks kuskil ja küsiks, et kas

tohib või ei tohi. Puudutatud isik I selgitas, et tal on kodus kaamera, kuna tema töö on seotud

turvateenistusega. Tal olid elus ajad, küllaltki rasked, kui teda telliti, teda on käidud laskmas.

Puudutatud isik I selgitas, et naine on tema kõrval ja ta teab, et kui midagi on, siis ta võib

temale helistada ja küsida, et mis sa arvad selle kohta. Puudutatud isik I usaldab täielikult oma

abikaasat. Puudutatud isik I on nõus, et kui temale peaks eestkostja määratama, siis ta valiks

eestkostjaks abikaasa. Kohus leidis, et olenemata teovõime piiratusest suutis puudutatud isik I

ärakuulamisel adekvaatselt eestkostja valiku teemal kaasa rääkida ning kohus arvestas sellega.

14. Kohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda,

ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS)

§ 172 lg 3).

Määruskaebus

15. Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

milles puudutatud isiku I eestkostjaks määrati avaldaja ning teha asjas uus määrus, millega:

1) määrata puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isik II või

2) määrata ühisteks eestkostjateks (PKS § 178 lg 2) avaldaja ja puudutatud isik II või

3) määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus puudutatud isiku I esindamisel õiguslike

(välja arvatud perekonnaõiguslikud tehingud) ja varaliste tehingute (välja arvatud

pisitehingud) sooritamisel.

16. Puudutatud isik III esitas taotluse käekirja ekspertiisi määramiseks (TsMS § 293 lg 1).

Nimelt leidis puudutatud isik III 30.10.2024 puudutatud isiku I korterist avaldaja käsitsi

kirjutatud märkmeid paberil, mida tõenäoliselt dikteeris avaldaja puudutatud isikule I mõnes

telefonivestluses koos Ivo Kauritiga (avaldaja lepinguline esindaja). Kirjed on sisuga: „meie

maa, D.B korter“, „armastatud seaduslik naine“, „oleme abielus“, „50/50“, „Ivo“, „ma

tahaksin“, „sa kirjutad“, „ostsime naisega XXX tänavale korteri jaoks maa“. Puudutatud isik

III soovib käekirja ekspertiisiga tõendada, et korraldusi on sedelile kirjutanud avaldaja ning et

avaldaja avaldab survet ja mõju puudutatud isikule I, et saada osa tema lahusvarast.

17. Avaldaja ei sobi täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja piirab puudutatud isiku I suhtlust

oma lastega. Maakohus ei andnud hinnangut sellele, et avaldaja kirjutas korduvalt politseile

avaldusi, et teda ähvardatakse või pekstakse (mida ei võetud menetlusse). Puudutatud isik III

2-24-11991

märgib, et tegemist on avaldaja katsega mustata puudutatud isikut III. Kohus on ebaõigesti

pidanud veenvaks ka avaldaja õigustust korterisse isa jälgimiseks üles seatud kaamerate

paigaldamise kohta.

18. Puudutatud isiku III hinnangul on avaldajal omakasupüüdlikud eesmärgid – avaldaja

soovib saavutada täielikku kontrolli puudutatud isiku I vara üle. Avaldaja on teinud katse

vähendada puudutatud isiku I vara. Täpsemalt püüab avaldaja muuta lahusvaraks olevat XXX

korterihoonestusõigust ümberkujundamise teel sama kinnistusregistriosa numbrit kantavaks

korteriomandiks, mis kuuluks seejärel avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandisse, mis on

vastuolus PKS § 27 lg 2 p 3 regulatsiooniga. Selliselt ei ole avaldaja tegutsenud puudutatud

isiku I huvides. Kuna avaldaja ei mõista, et ta peab säilitama eestkostetava vara (sh lahusvara)

ning on teinud katse lahusvara arvelt rikastuda, samuti ei järgi ta puudutatud isiku I tahet ja

soove (sh soove lastega seoses), siis ei sobi avaldaja puudutatud isiku I eestkostjaks.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Avaldaja palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kuna kumbki määruskaebuses välja

pakutud eestkostjatest (puudutatud isik II, kohalik omavalitsus) ei ole maakohtu määrust

vaidlustanud. Lisaks ei ole kohalik omavalitsus enda eestkostjaks määramist maakohtu

menetluses tõstatanud.

19.1. Igal juhul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole rikkunud eestkostetava

õigusi. Eestkosteasjas ei lahenda kohus menetlusosaliste omavahelisi lahkhelisid (avaldajal ei

ole head suhted eestkostetava lastega). Maakohus ei leidnud kinnitust asjaolule, et avaldaja

oleks teinud takistusi eestkostetava suhetele oma lastega.

19.2. XXX korteriga seoses selgitas avaldaja, et avaldaja ja puudutatud isik I on abielus ning

neil on ühisvara režiim.

Märgitud vararežiimi tekkimine muutis oluliselt ka

korterihoonestusõiguse kui kinnisasja tulevast staatust ja saatust. Korterihoonestusõigusele oli

omandamisel seatud hüpoteek kinnisasja ostmiseks võetud laenulepingust tulenevate kõikide

kohustuste tagamiseks. Neid kohustusi täideti ajavahemikul 29.03.2017–17.10.2022

eestkostetava ja avaldaja ühisvarast. Kui ühisvararežiimis abielu kestel omandatakse

kinnisvara, siis on tekkiv kinnisvara eranditult automaatselt ühisvara. 29.03.2017 avaldajaga

abielludes (ja leppides kokku ühisvara režiimis) muutis puudutatud isik I juba oma meelt

antud kinnisasja tulevase saatuse osas. Abielludes lepiti kokku, et kogu abikaasaadel tekkiv

vara ning mõlema abikaasa poolt teenitav vara on ühisvara ja kuulub ühisomandisse. Abielu

sõlmides võttis kumbki abikaasa endale kohustuse teist abikaasat toetada ja ülal pidada kogu

abielu kestel ja isegi pärast selle lõppemist (lahutuse või ühe abikaasa surmaga). Avaldaja

leiab, et ühisvara tekkimise korral seaduse alusel ei esine huvide konflikti avaldaja ja

eestkostetava vahel, kui nad on samal ajal omavahel abielus. Korterihoonestusõigusega seotud

tehingu tegemiseks vajaliku kohtu nõusoleku saamiseks on käesolevas asjas 18.11.2024

esitatud kohtule ka avaldus.

20. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.

Maakohus on tuvastanud õigesti nii eestkoste vajaduse, ulatuse kui ka eestkostjaks sobiva

isiku. Puudutatud isikule I kuuluva kinnisvaraga seotud tehingud on allutatud kohtulikule

järelevalvele, et välistada eestkostetava varaliste huvide kahjustamist.

21. Puudutatud isik II ei nõustunud maakohtu määrusega ja leidis, et eestkostjaks tuleb

määrata puudutatud isik II või määrata ühisteks eestkostjateks avaldaja ja puudutatud isik II

või määrata puudutatud isiku I eestkostjaks kohalik omavalitsus puudutatud isiku I

2-24-11991

esindamisel õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel. Avaldaja takistab puudutatud isiku I

suhtlust oma lastega. Avaldajal on omakasupüüdlikud eesmärgid ja ta soovib saavutada

täielikku kontrolli eestkostetava ja tema vara üle. Avaldaja ei mõista, et ta peab eestkostjana

ennekõike säilitama eestkostetava vara, mitte seda vähendama. Seega ei sobi avaldaja

eestkostjaks, kuna avaldaja ei suuda tagada puudutatud isiku I huve.

22. Kohalik omavalitsus toetas määruskaebust ning nõustus, et eestkostjaks tuleks määrata

puudutatud isik II.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

osaliselt, s.o eestkostja isiku määramise ja eestkostja ülesannete osas ning asi tuleb tühistatud

osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (puudutatud isiku I üle

eestkoste seadmine) tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus ei saa ise uut

määrust teha, kuivõrd asjas ei ole arutatud mitme eestkostja määramist ega kohaliku

omavalitsuse eestkostjaks määramist. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

25. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei vaidle

menetlusosalised selle üle, et puudutatud isiku I üle eestkoste seadmine on põhjendatud. Ka

puudutatud isiku III määruskaebus ei sisalda väiteid selle kohta nagu ei oleks puudutatud isiku

I üle eestkoste seadmine põhjendatud. Puudutatud isik III on vaidlustanud maakohtu määruse

üksnes osas, millega maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja. Seega,

arvestades määruskaebuse väiteid ja menetlusosaliste seisukohti, kontrollib ringkonnakohus

alljärgnevalt üksnes seda, kas maakohus määras põhjendatult puudutatud isiku I eestkostjaks

avaldaja.

26. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võtab vastu puudutatud isiku II 30.11.2024 esitatud

tõendi (videosalvestis), puudutatud isiku III 19.11.2024 esitatud tõendid (testament,

notariaalse lepingu projekt, 16.10.2024 e-kirjavahetus, notari õiendid, foto käsitsi kirjutatud

märkuste kohta), 20.11.2024 esitatud tõendi (muudetud notariaalse lepingu projekt) ja

28.11.2024 esitatud tõendid (muudetud notariaalse lepingu projekt, videosalvestis ja selle

tõlge) ning avaldaja poolt 22.11.2024 esitatud tõendid (puudutatud isiku I pangakonto

väljavõte, 13.11.2024 panga kinnituskiri), kuna määruskaebemenetluses on uute tõendite

esitamine lubatud (TsMS § 662 lg 3).

27. Avaldaja on palunud jätta puudutatud isiku III määruskaebuse läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et puudub alus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Puudutatud

isikul III oli õigus vaidlustada maakohtu määrust, kui puudutatud isiku III hinnangul ei ole

avaldaja sobiv isik täitmaks eestkostja kohustusi (TsMS § 532 lg 1).

28. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui

eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta,

2-24-11991

lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega

kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.2). Eestkostja valik

on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

29. Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et avaldaja on oma isikuomaduste ja võimete

poolest sobilik isik täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja eestkostjaks määramiseks

takistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

30. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses välja toodud asjaoludel ei pruugi avaldaja

sobida varahoolduse küsimustes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb

eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 202 järgi kohaldatakse

täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealise

eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud

eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral

suurendama. PKS § 183 lg 3 järgi peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara

eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.

31. Asja materjalidest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule I korterihoonestusõigus

(registriosa nr XXXXXXX) aadressil XXX , mille puhul on tegemist puudutatud isiku I

lahusvaraga. Notar on ette valmistanud tehingu, millega X KÜ on otsustanud müüja

korteriühistu omandis oleva kinnistu nr XXXXXXXXX asukohaga XXX, Tallinnas

korterihoonestusõiguse omajate (sh puudutatud isik I) ühisesse omandisse selliselt, et igale

korterihoonestusõiguse omanikule hakkab kuuluma kinnistu mõtteline osa, mis on võrdne

vastavale omanikule kuuluva(-te) korterihoonestusõigus(-t)e koosseisu kuuluva mõttelis(-t)e

osa(-de) suurus(-t)ega. Sama tehinguga kujundatakse korterihoonestusõigused ümber

korteriomanditeks selliselt, registriosasid kinnistusraamatus vahepeal ei suleta

(korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 621 lg 1). Praegusel juhul on notar ette valmistanud

kaks lepinguprojekti korterihoonestusõiguse ümberkujundamise kohta korteriomanditeks,

millest ühe järgi omandatakse korteriomand avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandisse

ning teise järgi puudutatud isiku I ainuomandisse. Lepingu projekti sõnastus, mille järgi

omandatakse korteriomand puudutatud isiku I ainuomandisse on järgnev: „nimetatud kinnistu

ei hakka moodustama ühisvara, sest omandatakse puudutatud isiku I lahusvara hulka kuuluva

rahasumma eest ning puudutatud isikule I kuuluv korterihoonestusõigus on omandatud pärast

eelmise abielu lõppemist ning enne käesoleva abielu algust, selle suhtes ei ole sõlmitud

abieluvaralepingut ja seega ei kuulu puudutatud isikule I kuuluv korterihoonestusõigus

abikaasade ühisvara hulka.“

32. Käesoleva tsiviilasja raames on avaldaja eestkostjana esitanud 18.11.2024 kohtule

avalduse nõusoleku saamiseks puudutatud isiku I varaga tehingu tegemiseks. Nimetatud

avalduses leiab avaldaja, et korteriomand tuleb omandada avaldaja ja puudutatud isiku I

ühisomandisse, sest see, kui korteriomand läheb üksnes puudutatud isiku I lahusvarasse, ei ole

õige ega kooskõlas seaduse põhimõtetega. Avaldaja hinnangul on korteriomandi ühisvarasse

(mitte lahusvarasse) omandamine eestkostetava huvides, sest PKS põhimõtete ja abielu mõtte

järgi on abikaasa huvides ka teise (eeskätt abivajava) abikaasa toetamine ja ülalpidamine.

Lisaks on korterihoonestusõigus omandatud osaliselt ühisvara arvelt (s.o. perioodil alates

abielu sõlmimisest 29.03.2017–17.10.2022, st

ca

5,5 aasta jooksul). Vastuses

määruskaebusele on avaldaja märkinud, et ühisvara tekkimise korral seaduse alusel ei esine

huvide konflikti avaldaja ja eestkostetava vahel, kui nad on samal ajal abielus. Avaldaja sõnul

võttis kumbki abikaasa abielu sõlmides endale kohustuse teist abikaasat toetada ja ülal pidada

kogu abielu kestel ja isegi pärast selle lõppemist.

2-24-11991

33. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldaja ei suuda eristada enda rolli

eestkostjana enda rollist abikaasana. Vastuses määruskaebusele ning 18.11.2024 avalduses

nõusoleku saamiseks peab avaldaja põhjendatuks, et enne puudutatud isikule I lahusvarana

kuulunud korterihoonestusõigus hakkab ümberkujundamisel korteriomandiks kuuluma poolte

ühisvarasse, kuivõrd vaidlusaluse tehingu tegemisel on avaldaja ja puudutatud isik I abielus

ning eestkostetava huvides on oma abikaasa (avaldaja) toetamine ja ülalpidamine.

Ringkonnakohus märgib, et sellisel viisil tehingu tegemisel väheneks puudutatud isiku I vara.

PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara säilitama ning võimaluse

korral suurendama. Eestkostja peab lähtuma oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest.

Seni puudutatud isikule I lahusvarana kuulunud korterihoonestusõiguse omandamine

korteriomandina avaldaja ja puudutatud isiku I ühisomandisse oleks eeskätt avaldaja, mitte

puudutatud isiku I huvides.

34. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga III, et avaldaja ei pruugi

olla sobiv isik täitmaks varahoolduse küsimustes eestkostja ülesandeid, kuivõrd avaldaja ei

pruugi aru saada eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel enda rollist eestkostjana.

Seega tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab eestkostja

määramist ja ülesandeid. Puudutatud isik III on määruskaebuses taotlenud, et kohus määraks

eestkostjaks puudutatud isiku II või ühisteks eestkostjateks avaldaja ja puudutatud isiku II või

määraks õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.

Kuivõrd maakohtus ei ole menetlusosalistega arutatud mitme eestkostja määramist ega

kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramist, ei saa ringkonnakohus teha tsiviilasjas ise

lahendit ning asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks (vt ka TrtRnKm 13.06.2016, 2-15-

13665, p 12).

35. Eestkostjat määrates tuleb eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid

omakorda valla- või linnavalitsusele (PKS § 205 lg-d 1 ja 3, RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-

11, p 22). PKS § 178 lg 2 järgi võib kohus nimetada mitu eestkostjat ja kohus võib kindlaks

määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse. Kui kohus määrab mitu eestkostjat,

tuleb otsustada ka selle üle, kas määrata isikud ühisteks eestkostjateks, kellel on eestkostetava

ühine esindusõigus kõigis küsimustes, või määrata eraldi iga eestkostja ülesanded ja

esindusõiguse ulatus PKS § 178 lg 2 mõttes. Kohaliku omavalitsuse saab koos füüsilise

isikuga eestkostjaks määrata erandina, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades

parimal viisil piiratud teovõimega isiku huvidele (vt RKTKm 23.11.2011 3-2-1-98-11, p 26).

36. Ringkonnakohus peab vajalikuks tuua välja, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja ei

sobiks isikuhoolduse osas eestkostja ülesandeid täitma. Avaldaja on puudutatud isiku I

abikaasa ja elukaaslane ning on siiani puudutatud isiku I eest hoolitsenud. Asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et avaldaja ei hoolitseks selle eest, et puudutatud isik I saaks vajalikul

määral raviteenuseid. Tõendatud ei ole ka, et avaldaja ei anna puudutatud isikule I vajalikke

ravimeid. Tõendamata on väited puudutatud isiku I halvasti kohtemise kohta. Asja

materjalidest nähtub pigem, et avaldaja ja puudutatud isiku I laste suhted on pingelised ja

konfliktsed, mille tõttu esineb üksteise pidevat süüdistamist. Asja materjalid ei kinnita ka

seda, et puudutatud isiku I lastel ei ole võimalik puudutatud isikuga I üldse suhelda.

37. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus

määras avaldaja puudutatud isiku I eestkostjaks ja eestkostja ülesannete osas, ning saadab asja

tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta ringkonnakohus seisukohta ekspertiisi taotluse

osas. Ekspertiisi taotluse osas võtab seisukoha maakohus asja uuel läbivaatamisel.

2-24-11991

38. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse

otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus.

39. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab hagita asja lahendava maakohtu määruse

ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust

esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11–12).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt