4-11-782/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2011. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-782 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk Lehte Jürjan Väärteoasi T.U karistamises liiklusseaduse § 74 17 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku T.U kaitsja advokaat Valli Murde Vaidlustatud lahend

Lõuna Prefektuuri 08.02.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,10,007443 Menetlusalune isik

T.U, isikukood xxx, kodakondsus:

Venemaa kodanik; elukoht: XXX; töövõi õppimise koht: XXX Kaitsja Advokaat Valli Murde Kohtuväline menetleja

Lõuna Prefektuur, esindaja vanemliiklusametnik Hillar Leet RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Lõuna Prefektuuri 08.02.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,10,007443

,

millega karistati T.U LS § 74

17

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut muutmata. (191,73 eurot)

2. Jätta T.U kaitsja kaebus rahuldamata.

2 Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on 10220115027586.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 20. septembril 2011. a alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

I Menetluse käik

20.01.2011. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse avariipolitseinik Rando Jõemets väärteoprotokolli (tl 24), mille kohaselt 15.11.2010. a kella 13.57 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Narva maantee ja Puiestee tänavate ristimikul, kus T.U juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud ristmikul ning ei peatunud foori keelava märguande korral stoppjoone ees, vaid sõitis ristmikule välja, kus põrkus kokku foori

lubava tule ajal ristmikule välja sõitnud ning seejärel vasakpöörde sooritamist lõpetanud sõiduautoga Mitsubishi L200. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 168 tuleneva nõude rikkumisega tekitati varaline kahju VW Golf reg nr XXX (edaspidi VW Golf) ja Mitsubishi L200 reg nr

XXX (edaspidi Mitsubishi) omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol. T.U pani oma tegevusega toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna Prefektuuri 08.02.2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,007443 (tl 10) karistati T.U LS § 74 17 lg 1 järgi 50 trahviühiku, so 191,73 euro suuruse rahatrahviga.

28.02.2011. a saabus Tartu Maakohtusse menetlusaluse isiku T.U kaitsja advokaat Valli

Murde kaebus (tl 1-3) kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotleb Lõuna Prefektuuri

08.02.2011. a otsus tühistamist väärteoasjas nr 2602,10,007443 T.U teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja

ei ole piisava põhjalikkusega välja selgitanud 15.11.2010. a aset leidnud liiklusõnnetuse

asjaolusid ning on teinud seetõttu ebaõige väärteootsuse, kuna VW Golf juht T.U ei rikkunud LE §-st 168 tulenevat nõuet. T.U sõitis ristmikule lubava rohelise foori tulega, kus põrkas kokku sõidukiga Mitsubishi. Ebaõige on seisukoht, et kokkupõrge toimus hetkel, kui Mitsubishi lõpetas vasakpööret. Mitsubishi juht rikkus LE § 167 nõudeid, kuna ei andnud teed ristmikku ületavale juhile. Välja on selgitamata, miks Mitsubishi juht ei jäänud seisma

kokkupõrke kohale ja rikkus LE § 227 nõudeid.

Tartu Maakohtus 29.08.2011. a toimunud istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud

kaebuse juurde. Kaebuses öeldule lisas T.U kaitsja, et kuna esineb tõendite osas vastuolu, milline tuli põles valgusfooris, siis tuleks lugeda kõik vastuolud T.U kasuks.

Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemliiklusametnik Hillar Leet vaidles

3 kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt

tehtus otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas tõendeid, et Mitsubishi juht L.L. oleks ristmikule sõitnud keelava fooritulega ning LE § 166

kohaselt peab foori lubava tulega ristmikule sõitnud juht sealt ära sõitma olenemata teiste

fooride tuledest. L.L. ja tema kaassõitja P.T. on kinnitanud, et nad sõitsid ristmikule vasakpöörde sooritamiseks foori rohelise tule ajal. Samas on tõendamist leidnud, et T.U sõitis ristmikule foori kollase tule ajal. Kollane tuli lubab teatud tingimustel sõita ristmikule, aga siis peaks see ohustama teisi liiklejaid, antud juhul ei olnud T.U eessõitvaid ega

tagasõitvaid sõidukeid, ta oleks pidanud juba varasemalt vähendama kiirust ja andma võimaluse vasakpööret lõpetava sõidukijuhile.

II Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ning tema kaitsja ja kohtuvälise

menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et T.U kaitsja poolt esitatud kaebus tuleb

jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri 08.02.2011. a otsus väärteoasjas 2602,10,007443 muutmata.

LS § 7417 lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõidukivõi trammijuhti poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju.

Kohtumenetluse pooled ei vaidle liiklusõnnetuse toimumise ning seetõttu varalise kahju tekkimise osas, vaid menetlusalune isik leiab, et tema ei rikkunud oma tegevusega LE § 168 nõudeid ning seetõttu ei vastuta ta LS § 7417 lg 1 tuleneva väärteo toimepanemise eest.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LE § 168 kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava

märguande korral peatuda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt põles temale ristmikule sõites roheline tuli ning kui ta

märkas ristmikul Mitsubishit, kes alustas manöövrit vasakule, siis põles endiselt fooris

roheline tuli. Samas on menetlusalusest isikust T.U-st erinevaid ütlusi andnud tunnistajad T.O. ning R.K. , kes liiklusõnnetuse toimumise hetkel viibisid T.U-ga samas

sõidusuunas Narva maantee ja Puiestee tänava ristimikust Jõgeva poolsel Puiestee tänava

esimesel sõidurajal ning ootasid nooltulega foori lubavat tuld, et pöörata paremale Narva mäest alla kesklinna poole. Tunnistaja T.O. , kes istus kõrvalistuja istekohal, ütluste kohaselt sõitis suurel kiirusel nende autost vasakult mööda sõiduauto, mis sõitis ristmikule välja kollase

tulega ning ei suutnud seal vältida kokkupõrget Mitsubishiga. T.O. on veendunud, et T.U

sõitis ristmikule kollase tulega, kuna tunnistaja vaatas sellel hetkel valgusfoori ning samuti hakkas koheselt neile põlema manöövrit lubav roheline nooltuli. T.O. ütlusi kinnitab

sõiduauto roolis olnud R.K. , kes andis T.O. sarnaseid ütluseid ning kinnitas, et T.U

sõitis kollase tulega ristmikule, T.U ei saanud sõita rohelise tulega ristmikule, kuna

4 kokkupõrke hetkel hakkas neile põlema paremale keeramise õiguse andnud roheline nooltuli, mis välistas võimaluse, et T.U-le põles ristmikule välja sõites roheline tuli.

Tunnistajate T.O. ning R.K. ütlusi kinnitab ka Narva maantee ja Puiestee tänava ristmikul

töötavate valgusfooride haldamisega tegeleva OÜ IB Foori fooriprogrammi taktijaotus ja

ristmiku skeem (tl 15-16), mille kohaselt liiklusõnnetuse toimumise ajal ei saanud fooride

taktijaotuse kohaselt korraga põleda lubav tuli Jõgeva poolt Puiestee tänavalt ristmiku otse ületavale sõiduautole ning Jõgeva poolt Puiestee tänavalt paremale Narva maanteele keeravale

sõiduautole. Ristmiku skeemi kohaselt on Jõgeva poolt tuleval Puiestee tänaval kaks eraldi

sõiduradadele töötavat foorituld, kus teise sõiduraja ümarfoorituli reguleerib liikumist otse Puiestee tänavale ja vasakule Narva maanteele ning esimese sõiduraja noolfoorituli reguleerib

manöövrit paremale Narva maanteele sõidusuunaga kesklinna poole. Taktijaotuse kohaselt kustub ümarfoori roheline tuli viis sekundit enne paremale keeramise õigust lubavat rohelist

nooltuld ning peale rohelise tule kustumist hakkab mõneks sekundiks ümarfooris vilkuma

kollane tuli, st hetkel, kui hakkab põlema paremale manöövrit lubav roheline nooltuli, on ümarfoortules põlenud ristmikule väljasõitu keelavad tuled vähemalt 5 sekundit.

Seega ei ole kohtu hinnangul T.U ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutavad rohelise

fooritulega ristmikule sõitmist, kuna vastupidist tõendavad tunnistajate T.O. ning R.K. ütlused, mida kinnitab ka antud ristmikku reguleerinud fooride taktijaotus. Kohtu hinnangul ei

ole reaalselt võimalik T.U poolt kirjeldatud olukord, et ta sõitis ristmikule rohelise

fooritulega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 12-13) kohaselt on Jõgeva poolse Puiestee

tänava lõpp-punktist kuni kokkupõrkekohani 5,7 meetrit, mille läbimiseks ei saa kuluda 50 km/h sõitnud T.U sõidukil kauem kui 5 sekundit, sest 50 km/h sõitev auto läbib igas sekundis ligikaudu 14 meetrit. Seega ei saanud T.U ristmikule sõita rohelise tulega ning pidi ristmikule sõitma foori keelava tulega, kuna vastasel korral ei oleks saanud kokkupõrke hetkel hakata T.O. ning R.K. põlema paremale keeramise õiguse andnud roheline nooltuli.

Liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluseeskirja lisa „Liikluse reguleerimise märguanded“

kohaselt lubab ümartuledega foori korral ristmikule sõita ainult roheline tuli. Kollane tuli keelab üle ristmiku liiklumise. Peatumiseks ettenähtud kohast tohib kollase tule korral edasi

sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu või kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal. Tunnistajate T.O. ning R.K. ütluste kohaselt

ületas T.U juhitud VW Golf ristmiku kollase fooritulega, mis liikluseeskirja nõuete kohaselt on lubatud üksnes siis, kui ettenähtud kohas peatumine võib tekitada ohu või juht on tule süttimise hetkel jõudnud juba ristmikule või ülekäigurajale. Tunnistaja T.O. ütluste kohaselt ei tulnud peale T.U juhitud VW Golfi mitte ühtegi teist sõidukit, seega ei oleks T.U seismajäämine ohustanud liiklust, kuna ei olnud taganttulevaid sõidukeid, kes oleks äkilise seismajäämise tõttu võinud sattuda liiklusohtlikku olukorda. Lisaks sellele kinnitas T.U oma ütlustes, et ta ei veendunud ristmikule lähenedes, kas tema auto taga on mõni teine liikleja. Seega oleks T.U pidanud kollase tule korral stoppjoone ette seisma jääma, kuna

ristmiku ületamiseks puudus tal seadusest tulenev erand, s.o oht oma peatumisega ohustada teisi liiklejaid. Samuti ei saanud T.U kollase tule süttimisel olla juba ülekäigurajal või

ristmikule väljasõitnud, sest sellisel võimaluse välistas kohus juba eespool tõendeid analüüsides. Seega sõitis T.U ristmikule välja foori keelava tulega ning rikkus LE § 168 tulenevat kohustust foori keelava märguande korral peatuda stoppjoone ees ning täitis oma teoga LS §

5 7417 lg 1 kvalifitseeritud väärteo objektiivse koosseisu, kuna LE tulenevate nõuete rikkumise

tagajärjel toimus liiklusavarii, milles said varalist kahju nii Mitsubishi omanik Siemens

Financial Services AS ning VW omanik G.G. . Mitsubishi omanikule tekkis sündmuskoha

vaatlusprotokolli (tl 11) kohaselt kahju läbi Mitsubishi paremapoolse külje taganurga vigastuste ning VW omanikule tekkis kahju läbi sõiduki nina deformatsiooni, mida kinnitasid oma ütlustega ka Mitsubishis viibinud L.L. i ja P.T. ning VW juhtinud T.U.

T.U ütluste kohaselt oli ta kokkupõrke hetkeks juba praktiliselt ristmiku ületanud ning seetõttu leidis menetlusaluse isiku kaitsja, et liiklusõnnetuse teine pool L.L. i oleks pidanud LE § 167 mõttes foori lubava tule süttimisel andma teed ristmiku ületamist lõpetavale juhile ehk T.U-le

ning T.U ei ole seetõttu liiklusõnnetuses süüdi. Menetlusaluse isiku kaitsja väide, et kokkupõrge toimus teises kohas, kui see on märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning seega on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi Mitsubishi juht L.L. , ei oma T.U süü osas õiguslikku puutumust. Samuti ei oma liiklusõnnetuse põhjustaja väljaselgitamisel tähtsust, kas liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Mitsubishi peatus kokkupõrke kohal või liikus sõidutee

vabastamiseks mõnevõrra edasi. Hakates hindama Mitsubishi juhi liiklusõnnetuse järgset

käitumist, väljuks kohus V™S §-ga 87 ette antud raamidest, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on juba eespool leidnud, et liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses oli T.U LE §

168 rikkuv tegu, kus ta sõitis foori keelava tulega ristmikule ning põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse. T.U ei oleks tohtinud üldse ristmikule välja sõita ning seetõttu ei saanud tal olla ka mingeid eesõigusi teiste liiklejate suhtes.

Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et kokkupõrge ei saanud toimuda hetkel, kui Mitsubishi lõpetas vasakpööret. Kokkupõrke toimumist ajal, kui L.L. juhitud sõiduk Mitsubishi oli pöördel Narva maanteel suunaga kesklinna poole, tõendavad tunnistajate L.L. , P.T. ja R.K. ütlused. Seda kinnitab lisaks tunnistajate ütlustele ka sõidukite vigastuste asukoht. Nimelt on

Mitsubishil vigastatud vasakpoolne tagumine nurk. Kui kokkupõrge oleks toimunud kahe üksteisele vastu liikuva sõiduki vahel, oleks vigastused olnud mõlema sõiduki esiosal.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on T.U

täitnud LS § 74 17

lg 1 alt 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo

toime KarS § 18 lg 1 kohaselt vähemalt kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3

kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Seega, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille

tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LE §-st 4 on kõik liiklejad

kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid, sh LE §-st 168 tulenevat kohustust peatuda foori keelava tule korral stoppjoone ees. Antud kohustusest hoolimata ei pööranud T.U foori keelavale märguandele tähelepanu ning lootis jõuda kollase tulega üle ristmiku, kuigi sõiduki

juhina oleks ta pidanud keelava kollase tulega jääma stoppjoone ees seisma. T.U ei

näinud ette, et kollase tulega ristmikku ületades võib ta põhjustada avarii, aga kui ta oleks

järginud liikluseeskirjast tulenevaid liiklusreegleid, siis poleks kokkupõrget Mitsubishiga toimunud. Seega pani T.U käesoleva väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

6

Menetlusaluse isiku T.U teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 27 mõttes ning süüd välistavaid asjaolusid KarS § 32 mõttes ei esine.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 7417 lg 1 sätestab, et mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Lõuna Prefektuuri 8.02.2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,007443 karistati T.U LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku T.U tegevuses KarS §-s 57 ja §-s 58 karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus on seisukohal, et T.U-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 74 17 lg 1 järgi määratud rahatrahv, mis jääb väärteo eest mõistetava karistusraami alumisse kuuendikku, on vastavuses

isiku süüga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud kergemaliigiline alammäära lähedane karistuse on piisav, et mõjutada T.U, kes ei ole varem ühtegi väärtegu toime

pannud, hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest. Määratud karistus arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ingeri Tamm Kohtunik