2-24-662/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A Pilt (P, isikukood xxx) S Oi (O, isikukood xxx) kasuks 8150,74 (kaheksa Jätta rahuldamata S Oi (O, isikukood xxx) hagiavaldus A Pi (P, isikukood xxx) vastu
Legislator headnote
AI generated2-24-662/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A Pilt (P, isikukood xxx) S Oi (O, isikukood xxx) kasuks 8150,74 (kaheksa Jätta rahuldamata S Oi (O, isikukood xxx) hagiavaldus A Pi (P, isikukood xxx) vastu
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-662
Tsiviilasi / hagi ese
S Oi (O) hagiavaldus A Pi (P) vastu lepingu alusel üleantu
tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes
Hagihind
8227,57 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
S O (isikukood xxx, aadress xxx)
Lepingulised esindajad I V ja K O
Kostja
A P (isikukood xxx, aadress xxx)
Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kohtuistung 26.11.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2. Välja mõista A Pilt (P, isikukood xxx) S Oi (O, isikukood xxx) kasuks 8150,74 (kaheksa
tuhat ükssada viiskümmend) eurot 74 (seitsekümmend neli) senti.
3. Jätta rahuldamata S Oi (O, isikukood xxx) hagiavaldus A Pi (P, isikukood xxx) vastu
kahjuhüvitise 74 (seitsekümmend neli) eurot ja 4 (neli) senti ja viivise 2 (kaks) eurot 79
(seitsekümmend üheksa) senti tasumise nõuetes.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskuludest 1% (üks protsent) S Oi (O, isikukood xxx) kanda ja 99%
(üheksakümmend üheksa protsenti) A Pi (P, isikukood xxx) kanda.
5. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud
korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1. S O (hageja) esitas 14.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A Pi (kostja) vastu lepingu
alusel üleantu tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes (dtl-d 3-11). Kohus võttis hagi
26.01.2024 menetlusse (dtl 145). Kostja vastas hagile 15.02.2024 (dtl-d 155-161). Eelistung toimus
16.05.2024 (dtl-d 181-193). Hageja esitas 31.05.2024 tõendid (dtl-d 194-211). Kostja esitas
18.06.2024 täiendava seisukoha (dtl-d 217-219). Hageja esitas 28.06.2024 vastuse kostja
seisukohale (dtl-d 220-225). Kohus lõpetas 22.07.2024 eelmenetluse (dtl 227). Kohtuistung toimus
26.11.2024 (dtl-d 238-241).
2. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 6500 eurot tagastamist, kahjuhüvitise 1432,95 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivise 294,62 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt.
Kostja müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 08.06.2023 müügilepingu, mille alusel kohustus kostja
hagejale üle andma sõiduauto xxx ning hageja tasuma kostjale ostuhinna 6500 eurot. Hageja tasus
ostuhinna täielikult, millest 5950 eurot maksti sularahas ja ülejäänud 550 eurot pangaülekandega.
Sõiduauto valdus anti hagejale üle samal päeval. Sõiduauto müügikuulutuses oli sõiduauto
kirjeldatud tehniliselt heas seisukorras. Sõiduautol ilmnesid pärast ostu olulised varjatud puudused.
Esimeseks probleemiks oli bensiinipaagi luugi rike, mille kõrvaldamise eest kandis hageja ise
remondikulud. Peagi ilmnes ka mootori ebanormaalne õlikulu, mis viitas tõsisele tehnilisele
defektile. Pärast mõnesaja kilomeetri läbimist muutus mootori defekt selgemaks, sest mootoriõli tuli
süttis korduvalt. Hageja pöördus xxx OÜ poole 04.08.2023 sõiduauto defekteerimise teostamiseks.
Ilmnes mootori defekt, mille kõrvaldamiseks on vaja teha mootori remont. Hageja teatas kostjale
06.08.2023 saadetud sõnumiga sõiduauto puudusest ja andis teada nii bensiinipaagi rikke
kõrvaldamisest kui ka mootoriprobleemidest. Hageja palus kostjal olukorra lahendamiseks pakkuda
välja vastastikku rahuldava lahenduse. Kostja ei vastanud hageja pöördumisele Hageja tegi
14.09.2023 avalduse lepingust taganemiseks, mis toimetati kostjale kohtutäituri vahendusel kätte
20.09.2023. Hageja andis kostjale tähtaja ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks hiljemalt
22.09.2023. Kostja ei tagastanud ostuhinda ega hüvitanud kahju. Hageja lasi asjatundjal teostada
sõiduauto seisukorra hindamise. Asjatundja arvamus kinnitas, et sõiduauto mootori defekt on
pikaajalise iseloomuga ja selle algpõhjused olid olemas enne müügilepingu sõlmimist. Mootori
konstruktsiooniviga põhjustas mootori ebanormaalset õlikulu ning see probleem ei saanud olla
põhjustatud hageja tegevusest. Hageja hinnangul oli kostja teadlik sõiduauto tegelikust seisukorrast,
sealhulgas mootori defektist, sest ostis selle ise eelmiselt omanikult hinnaga 4500 eurot ning müüs
selle hagejale kasumiga. Kostja müüs sõiduauto hagejale enda majandus- või kutsetegevuses.
Kostja vähene huvi sõiduauto vastu, millele viitab ka lühike valdusperiood, ning varasemad
müügikuulutused, mis viitasid tehnilistele puudustele, kinnitavad hageja hinnangul kostja teadlikku
pettust. Seetõttu nõuab hageja kostjalt ostuhinna tagastamist, kahju hüvitamist ja viivise tasumist.
3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid
hagile järgmiselt. Müügileping sõlmiti kahe eraisiku vahel ning sõiduauto müük toimus tavapärase
tehinguna, mitte ärilistel eesmärkidel. Müügilepingu alusel müüdi kasutatud sõiduauto xxx hinnaga
6500 eurot. Sõiduauto vastas müügihetkel heale tehnilisele seisukorrale ning enne müüki teostati
mootori remont, mille käigus vahetati olulised komponendid, sealhulgas tihendid ja silindripea
detailid. Pärast remonti kinnitas arvutidiagnostika mootori vigadeta töötamise. Sõiduauto tehniline
seisukord vastas kõigile nõuetele. Enne tehingut läbis sõiduauto aprillis 2023 tehnoülevaatuse
märkusteta. Ostjal oli võimalik sõiduauto viia sõltumatule kontrollile, kuid ostja otsustas sellest
loobuda. Ostuotsuse tegemisel oli ostjal juurdepääs kogu vajaliku teabe saamiseks, sealhulgas
2 (8)
sõiduauto ajalugu ja varasemad andmed. Pärast ostu kasutati sõiduautot mitme kuu jooksul, mille
käigus lisati sellele korduvalt mootoriõli. Sõiduauto edasine kasutamine ja hooldamine viidi läbi
ilma remonditöökotta pöördumata. Esitatud eksperdiarvamus viitab Volkswageni konkreetsele
mootoritüübile omastele süsteemsetele omadustele, sealhulgas võimalikule suuremale õlikulule,
kuid ei kinnita, et need esinesid müügitehingu ajal. Ostja esitatud tõendid mootori defektide kohta ei
näita, et väidetavad probleemid oleksid olnud olemas juba üleandmise hetkel. Sõiduauto loomulik
kulumine ja tehnilised omadused ei kujuta endast varjatud puudust. Mootoriõli tarbimise
suurenemine on seotud sõiduauto läbisõidu ja kasutuse eripäradega ning ei mõjuta sõiduauto
kasutamist sihtotstarbel. Müügileping sõlmiti selgete tingimustega ning sõiduauto seisund vastas
lepingus kokkulepitud parameetritele. Taganemisavaldus esitati üle kolme kuu pärast ostu, mis
ületab mõistliku aja piirid. Ostja jätkas sõiduauto kasutamist isegi pärast väidetavate puuduste
ilmnemist, mis viitab sellele, et sõiduauto oli endiselt kasutuskõlblik. Sõiduautol puudusid nähtavad
ja olulised defektid, mis oleksid takistanud selle tavapärast kasutamist. Tõendid ja
eksperdiarvamused ei ole piisavad, et tõendada varjatud puuduste olemasolu müügitehingu ajal.
Esitatud andmed ja asjaolud kinnitavad, et sõiduauto oli müügikuupäeval tehniliselt korras ning
ostja oli täielikult informeeritud selle seisukorrast. Seetõttu ei ole hageja nõuded põhjendatud. Kõik
asjaolud viitavad sellele, et tegemist oli kasutatud sõiduautoga, mille seisund oli vastav selle
läbisõidule ja vanusele.
II. Kohtuotsuse põhjendav osa
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma
ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja
võtma asja vastu.
Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 08.06.2023 suuliselt müügilepingu,
millega kostja kohustus hagejale üle andma kasutatud sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx
ning hageja kohustus kostjale tasuma ostuhinna 6500 eurot. Pooled lepingu sõlmimise ja selle
põhitingimuste üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p
1).
Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on kostja sõiduauto hagejale üle andnud
08.06.2023 ning hageja on ostuhinna 08.06.2023 kostjale tasunud. Pooled ei vaidle asja üleandmise
kohustuse ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmise üle. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist
(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli sõiduauto odomeetri näit hagejale
üleandmise ajal 163 050 kilomeetrit. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi
tõendamist (dtl 190) (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud sõiduauto ei vastanud
lepingutingimustele. Hageja peab lepingutingimustele mittevastavuseks sõiduauto mootori suurt
õlikulu, mis on tingitud mootori rikkest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja
tõendanud õlikulu ja mootori riket.
Hageja on soovinud sõiduauto õlikulu ja mootori riket tõendada dokumentaalsete tõenditega,
milleks on asjatundja R P kaks arvamust: 11.12.2023 arvamus (dtl-d 48-130) ja 30.05.2024 arvamus
(dtl-d 196-212). Asjatundja on registreeritud eraekspert, kelle valdkonnaks on maismaasõidukite
tehnilise seisukorra tuvastamine, tehniliste parameetrite määramine, kahjustuste tuvastamine, kahju
suuruse määramine. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu eeldada asjatundjal vastava valdkonna kohta
eriteadmiste olemasolu. Asjatundja arvamustest nähtub, et ta on nende andmisel kasutanud oma
valdkonnaalaseid eriteadmisi. Arvamuste kujunemine selgesti jälgitav ja põhjendused sisemiste
vastuoludeta. Arvamuste põhjendustest nähtub, millistele andmetele on asjatundja tuginenud ning
3 (8)
dokumentidele on asjatundja tuginenud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada
asjatundja erapoolikust. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades asjatundja 11.12.2023 ja
30.05.2024 arvamused usaldusväärseteks tõenditeks.
6. Asjatundja 30.05.2024 arvamusest nähtuvalt kasutas asjatundja sõiduautot, valas sellesse õli,
jälgis sõiduauto kasutamise ajal sõiduauto õlikulu ning fikseeris õlikulu suuruse enda arvamuses
(dtl-d 197-202). Kohtu hinnangul on sellisel viisil võimalik hinnata sõiduauto õlikulu läbitud
vahemaa kohta. Arvamusest nähtub sõidukisse lisatud õli kogus, läbitud kilometraaž ja selle jooksul
kulunud õli kogus. Arvamusest nähtuvad õli põlemisjäägid mootoris, mis asjatundja selgituse
kohaselt on tingitud ettenähtust suuremast õlikulust (dtl 202). Asjatundja arvamuse kohaselt kulus
katseliselt 100 kilomeetri läbimisel õlikuluks erinevates teeoludes 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta
(dtl 204). Sõiduauto õlikulu lubatud norm asjatundja 11.12.2023 arvamuse kohaselt on 0,5 liitrit
1000 kilomeetri kohta (dtl 63). Kohus leiab, et asjatundja arvamustega on tõendatud sõiduauto
normikohase õlikulu suurus 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta ning sõiduauto tegelik õlikulu 1,75
liitrit 1000 kilomeetri kohta. Asjatundja 11.12.2023 arvamusest nähtuvalt esinesid õli põlemise
jäljed mootoris ja süüteküünaldel ka 02.11.2023 teostatud sõiduauto ülevaatamise ajal (dtl-d 51, 55-
57). Asjatundja on leidnud, et mootoririkke iseloomu arvestades on tegemist pikaajalise protsessiga,
mis pidi avalduma pikemat aega ja tuhandeid kilomeetrid tagasi – enne 08.06.2023 toimunud
tehingut ja sellele järgnenud 1119 km läbimist (dtl 63). Kohtu hinnangul on asjatundja arvamus,
mille kohaselt esines mootoririke enne 02.11.2023 ülevaatust, xxx OÜ defekteerimise tulemusega,
mille kohaselt vajab mootor remonti (dtl 39). Kohus on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et
normikohasest suurem õlikulu esines juba müügilepingu sõlmimise seisuga.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduautole on paigaldatud 1,8 liitrine bensiinimootor
võimsusega 118kW (tähis CDAA). Poolte vaidluse tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS §
231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sellist liiki mootori normile vastav
õlikulu 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 63). Valmistajatehase remondijuhendi kohaselt tuleb
mootoris vahetada kolvid ja vanematel mootoritel kolvid koos kepsudega, kui õlikulu ületab 0,5
liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 61 – asjatundja arvamus, dtl-d 1252-126 – valmistajatehase
remondijuhend). Kohus järeldab eeltoodust, et õlikulu, mis ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta
on 1,8 liitrise bensiinimootori võimsusega 118kW (tähis CDAA) puuduseks, mis toob kaasa
remondivajaduse. Kohus tuvastas eelnevalt, et sõiduauto mootori õlikulu oli 1,75 liitrit 1000
kilomeetri kohta. Seega oli sõiduautol remondivajadus.
8. Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei leppinud eraldi kokku tingimustes, millele sõiduauto
mootor peab vastama, sh lubatud õlikulu suuruses. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kokkuleppe
puudumist tõendama (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Seetõttu tuleb VÕS § 217 lg-st 2 lähtuvalt
hinnata, kas sõiduauto vastas lepingutingimustele.
VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe
puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
Sõiduauto otstarve on igapäevane sõitmiseks kasutamine. Sõiduauto kasutamise otstarve ei sõltu
sellest, kas sõiduauto on uus või kasutatud. Nii uut kui ka kasutatud sõiduautot, mille mootor vajab
remonti, ei saa kasutada igapäevaseks sõitmiseks. Kui sõiduauto on kasutatud, ei saa ostja ootused
sõiduauto kvaliteedile ja eeldatavale kasutuseale olla sama kõrged kui uue auto puhul, kuid ostja ei
saa ega pea eeldama, et kasutatud sõiduauto ostmise korral on selle kasutamine takistatud. Kui
müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda
sõiduauto otstarbekohast kasutamist takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik
otstarbekohaselt kasutada.
Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sõiduauto mootori tüüpveaks normist suurem õlikulu, mis tekib
kolvil paiknevate õlirõngaste ebaõnnestunud konstruktsioonist (dtl 60). Kohtu hinnangul ei saa
tüüpvea esinemisest sarnaste mootorite puhul, et konkreetse sõiduauto mootoris esineb tüüpveast
tingitud suurem õlikulu. Seega ei muuda üksnes tüüpvea esinemise võimalikkus normist suuremat
4 (8)
õlikulu sõiduauto omaduseks, milles eraldi kokku leppida ei ole vaja. Kohus tuvastas eelnevalt, et
sõiduauto mootori õlikulu ületas oluliselt 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Seetõttu esineb sõiduauto
mootori remondivajadus. Pooled ei leppinud kokku sõiduauto omaduses, milleks on normist suurem
õlikulu ja sellest tingitud mootori remondivajadus. Kohus leiab, et kostja müüs hagejale
lepingutingimustele mittevastava sõiduauto ning lepingutingimustele mittevastavus esines
sõiduauto hagejale üleandmise ajal.
9. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai
või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220
lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei
kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele
mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui
teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele
tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata
jäänud tulu.
Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest kostjale
teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asja lepingutingimustele
mittevastavusest.
Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta teavitas kostjat suuremast õlikulust 06.08.2023.
Hageja on soovinud oma väidet tõendada suhtlusrakenduse väljavõttega (dtl 20). Suhtlusrakenduse
väljavõttest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 06.08 sõnumi, milles muuhulgas teatab: „[---] sööb
õli 1L 250 kilomeetri kohta [---]“ (dtl 20). Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja on sellise sõnumi
talle saatnud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat asja lepingutingimustele
mittevastavusest 06.08.2023.
Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et sõiduauto õlituli läks esimest korda põlema
30.06.2023 ja teist korda 21.07.2023 (dtl 188). Sõiduauto läbisõit hagejale üleandmise hetkel oli
163 050 kilomeetrit. xxx OÜ 04.08.2023 arvest nähtuvalt oli sõiduauto läbisõit 163 835 kilomeetrit
(dtl 89). Seega oli hageja sõiduautoga ajavahemikus 08.06.2023 kuni 04.08.2023 läbinud 785
kilomeetrit. Kohus tuvastas eelnevalt sõiduauto mootori õlikulu suuruse, milleks on 1,75 liitrit 1000
kilomeetri kohta. Läbitud vahemaad ja õlikulu suurust arvestades on kohtu hinnangul usutav, et
hageja lisas õli kahel korral – 30.06.2023 ja 21.07.2023.
Kohtu hinnangul ei pidanud hageja järeldama 30.06.2023 esimest korda tekkinud õli lisamise
vajadusest probleeme mootoriga. Kuivõrd vajadus lisada mootorisse õli ilmnes lühikese aja jooksuil
pärast eelmist õli mootorisse lisamist, pidi hageja 21.07.2023 seisuga aru saama, et sõiduauto
mootoriga esinevad probleemid. Kohtu hinnangul hakkas seega asja lepingutingimustele
mittevastavusest teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Hageja pöördus sõiduauto mootori
diagnostikaks xxx OÜ poole ning sai Xxx OÜ-lt vastuse 04.08.2023 (dtl 89). Hageja teatas kostjale
suuremast õlikulust 06.08.2023, see on 16 päeva pärast mootorisse teist korda õli lisamist. Kohtu
hinnangul ei ole hageja viivitanud mootori probleemidest kostjale teatamisega. Kohus arvestab, et
hageja on soovinud saada täiendavat teavet mootori võimaliku puuduse kohta ning pöördunud
selleks kolmanda isiku poole. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks, et enne müüjale VÕS §
220 lg 1 järgse teate esitamist selgitab ostja võimalusel kirjeldatava probleemi välja, et seda
müüjale kirjeldada, kui probleemi väljaselgitamine ei ole liigselt ajamahukas. Eeltoodut arvestades
on hageja kostjale sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul.
10. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et esitas kostjale 13.09.2023 müügilepingust
taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud 15.09.2023. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele
lepingust taganemise avalduse esitamise ja kättesaamise kohta. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi
5 (8)
tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Taganemise avalduse sisu on tõendanud taganemise
avalduse dokumendiga (dtl-d 27-31). Kostja on seisukohal, et hageja ei andnud kostjale täiendavat
tähtaega kohustuste täitmiseks ega taganenud lepingust mõistliku aja jooksul.
Kohtu hinnangul nähtub hageja tahe, et kostja täidaks lepingust tulenevad kohustused. See nähtub
hageja 06.08.2023 sõnumist kostjale, kus hageja teatab järgmist: „Tuleb välja, et olete müünud
mulle varjatud puudustega auto, remont maksab üle 4000 euro. Minu advokaat soovitas sõlmida
teiega kokkuleppe. Ootan Teie pakkumist“ (dtl 20). Kohtu hinnangul puudub alus hageja
tahteavaldust teisiti tõlgendada, sest sellest nähtuvalt on hageja soovinud kostjal pakkumist
puudustega auto osas kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja kostjale konkreetset tähtaega kohustuste
täitmiseks ei määranud, mistõttu kohaldub VÕS § 114 lg 1 ls 2 järgi mõistlik tähtaeg. Arvestades
sõiduauto puuduste kõrvaldamiseks vajaliku remondi võimalikku kestust, on mõistlikuks tähtajaks
vähemalt üks kuu. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse 13.09.2023 ning kostja sai selle kätte
15.09.2023, see on 38 päeva pärast asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu
hinnangul on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades asja lepingutingimustele
mittevastavuse ilmnemise aega ning kostjale sellest teatamise aega. Kostjal oli pärast hagejalt
06.08.2023 teate saamist vähemalt kuu aja jooksul võimalik oma kohustus täita. Kuivõrd kostja ei
olnud asunud hiljemalt 06.09.2023 kohustust täitma, tekkis hagejal õigus lepingust taganeda (VÕS
§ 116 lg 2 p 5). Hageja on lepingust taganenud seitse päeva pärast ega ole seega viivitanud
taganemise avalduse esitamisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja taganes lepingust
mõistliku aja jooksul alates asja lepingutingimustele mittevastavusest ja kostjale antud kohustuste
täitmise täiendava tähtaja möödumisest.
11. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja on tõendanud lepingust taganemise
formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemise. Seetõttu omas lepingust taganemise avaldust
õiguslikke tagajärgi. Hageja on seega alates 15.09.2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingust
kehtivalt taganenud.
12. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda
tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta
tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt,
kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb
tasuda intressi raha saamisest alates.
Hageja esitas kostjale ostuhinna tagastamise nõude lepingust taganemise avalduses ning andis
kostjale tähtaja ostuhinna 6500 eurot tagastamiseks kuni 22.09.2023. Kohtu hinnangul on ostuhinna
tagastamise nõue VÕS § 82 lg 2 järgi sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hagiavalduse
ostuhinna tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6500 eurot.
13. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja on hagejale põhjustanud
lepingutingimustele mittevastava sõiduauto müümisega. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline
kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud
väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või
tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või
vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega
seotud nõuete esitamiseks.
Kohtu hinnangul on mootoriõli soetamiseks tehtud kulutus 45 eurot tingitud sõiduauto
lepingutingimustele mittevastavusest. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamusega tõendatud
sõiduauto mootori normist suurem õlikulu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja pärast
sõiduauto valduse saamist sõiduautot kasutama asus. Seetõttu on usutav, et hageja kasutas
11.07.2023 ostetud õli (dtl-d 85-86) sõiduautole lisamiseks. Ilma suurema õlikuluta ei oleks see
vajalik olnud. Auto diagnostikale tehtud kulud, autotreileri kulud ja asjatundjalt arvamuse saamise
kulud on VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamise nõuete
6 (8)
esitamiseks. Kohtu hinnangul on kulutuste 583,55 eurot tegemine tõendatud kuludokumentidega
(dtl 19 - Xxx OÜ 04.08.2023 arve summas 84,55 eurot; dtl 133 – OÜ xxx 09.08.2023 arve summas
139 eurot; dtl 135 - xxx OÜ 13.12.2023 arve summas 60 eurot; dtl 136 – xxx OÜ 11.12.2023 arve
summas 300 eurot). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda nimetatud kulutuste 583,55 eurot
hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 583,55 eurot.
14. Hageja nõuab kostjalt bensiinipaagi luugi rikkega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus
leiab, et hageja on lasknud bensiinipaagi rikke kõrvaldada ilma kostjale rikke kõrvaldamiseks
võimalust andmata. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt bensiinipaagi luugi rikkega
seonduvate kulude 75,04 eurot hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõudes
rahuldamata.
15. Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 549,36 eurot.
Kohtule esitatud õigusabi EUROPEAN LEGAL OFFICE OÜ 08.09.2023 arvest nr ELO-08/09/23-1
(dtl 137) nähtub, et hagejale osutati kohtueelset õigusabi 3,27 tunni ulatuses tasumääraga 168 eurot
tunnis. Hageja 13.09.2023 lepingust taganemise avaldusest nähtuvalt on hageja lugenud enda
õigusabikulude suuruseks 549,36 eurot (dtl 30). Seega on õigusteenus osutatud kostjaga peetava
õigusvaidlusega seonduvalt.
VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete
õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul,
kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu
ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et kostja kohustuse
rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu
põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib
hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude
kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13
p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik
rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult
kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise
eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on
kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Käesolevalt on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud
õigusliku vaidlusega seoses müügilepingu rikkumise üle pidi hageja tegema kulutusi õigusabile.
Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud ei oleks hagejale tekkinud, kui kostja oleks
müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades on
õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusteenust
väiksemas mahus kui 3 tundi. Tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse eest
makstavat tavalist tasu. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõue
549,36 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise 549,36 eurot tasumise nõudes.
16. Hageja kulud lepingust taganemise avalduse kättetoimetamiseks kostjale on VÕS § 128 lg-st
3 nimetatud kuludeks. Hageja toimetas avalduse kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ja tasus
täiturile seadusega kindlaksmääratud tasu 120 eurot. Kulu tekkimine on tõendatud kohtutäituri
20.09.2023 arvega (dtl 138). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja
kahjuhüvitise 120 eurot.
17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
7 (8)
Hageja nõuab kostjalt viivise 294,62 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 7932,95 eurot
määraga 12% aastas ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 eest. Kohus rahuldas hagiavalduse
osaliselt 7857,91 euro tasumise nõudes. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivisemäära
kohta. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär,
mille kohaldamist on hageja piiranud 12% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda põhinõudelt
7857,91 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise tasumist, kuid mitte suuremas ulatuses
määraga kui 12% aastas. Põhinõudelt 7857,91 eurot ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 (113
päeva) eest VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses, kuid mitte suuremas määras kui 12% aastas
arvestatud viivise suurus on 291,83 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude
sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks
välja 291,83 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 2,79 eurot (294,62-291,83=2,79)
tasumise nõudes.
18. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS
§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte
tõendavad.
19. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas
hagiavalduse hagihinnaga 8227,57 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi
arvestatud hagihind on 8150,74 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 99% ulatuses (8227,57
8150,74-st on 99%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab
menetluskuludest 1% hageja kanda ja 99% kostja kanda.
20. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud
korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
8 (8)