2-23-15134/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15134

Tsiviilasi

X-i hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

992,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C (e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-108461 (maksekäsk)

määratud igakuise elatise suurust järgnevalt:

2.1. suurendada alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024 Y-lt X-i kasuks väljamõistetud elatise

suurust 260,33 euroni kuus;

2.2. suurendada alates 01.04.2024 kuni X-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni xx.xx.xxxx) Y-lt X-

i kasuks väljamõistetud elatise suurust 287,72 euroni kuus (so indekseeritud baassumma

272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80

eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Hageja elab oma emaga, 02.01.2023 tsiviilasjas 2-22-8888 tehtud

kohtumääruse kohaselt on lapse elukoht ema juures, lapse isal on õigus lapsega kohtuda ja suhelda

arvestades lapse elukorraldust, millist õigust kostja kasutanud ei ole. Kostjalt on tsiviilasjas 2-19-

108461 tehtud lahendiga (maksekäsk) välja mõistetud hageja kasuks elatis 150 eurot kuus. Alates

selle lahendi tegemise ajast on seoses elukalliduse tõusuga hageja vajadused suurenenud. Hageja

igakuised vajadused on 680 eurot, sh eluasemele 100 eurot, toidule 300 eurot, sidele 10 eurot,

hügieenile 10 eurot, koolile 10 eurot, riietele-jalanõudele 100 eurot ning huviharidusele (so

käsipalli treeningud, võistlused, varustus, laagrid) 150 eurot kuus.

Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates 01.11.2023 PKS § 101-järgse

muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 260,33 eurot kuus).

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidetud vajadused toidule ja riietele-jalanõudele on üle

paisutatud, samuti ei saa kuluda väidetud ulatuses seoses huviharidusega. Kostja saaks taotleda

kaks korda aastas Jõelähtme vallalt huvi- ja sporditegevuse toetust. Põhjendamatu on hagis

märgitu, et ema kannab enamuse lapsetoetusest lapse kogumiskontole.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et vastavalt Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusele tsiviilasjas 2-19-108461

(maksekäsk), on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus alates 19.03.2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni (dtl 37-38).

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad

alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi

kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad

asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on

isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud

seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas

kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Kuivõrd varasem menetlus oli maksekäsu kiirmenetlus,

siis menetluses tervikuna asjaolusid välja ei toodud.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 oli

indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on 272,76 eurot.

7. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või

enam.

9. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

10. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

11. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks põhjuseks ei ole

ainuüksi kostja hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased. PKS § 101-järgse summa

arvutamisel on juba arvestatud, et lapse vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetuse arvel. Asjaolu,

et lapse ema hoiustab osa lapsetoetusest hageja kogumiskontol või et hageja saaks spordiga

tegelemiseks taotleda täiendavaid toetuseid kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta. Seoses

mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-

järgses ulatuses.

12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus muudab Pärnu

Maakohtu 08.05.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-108461 (maksekäsk) kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt: alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33

euroni kuus ja alates 01.04.2024.a PKS § 101-järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise

ajal on 287,72 eurot kuus.

13. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik