2-24-16462/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16462

Tsiviilasi

Tehaseköök OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Tehaseköök OÜ (rk 16051815; asukoht

Kastani 42, 50410 Tartu; e-post XXX), seaduslikud

esindajad G.M , G.E

ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk (Soola 8, 51003

Tartu; telefon 51 66 303; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tehaseköök OÜ pankrotiavaldus ja välja kuulutada 20. detsembril 2024

kell 14.30 Tehaseköök OÜ (16051815; asukoht Kastani 42, 50410 Tartu) pankrot.

2. Nimetada pankrotihalduriks Robert Sprengk (Soola 8, 51003 Tartu; telefon 51 66 303;

e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13. jaanuar 2025 kell 13.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).

4. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

6. Jätta menetluskulud Tehaseköök OÜ kanda.

7. Määrata ajutise halduri Robert Sprengki tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub

käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot. Ajutise halduri tasu välja mõista

Tehaseköök OÜ pankrotivarast Advokaadibüroo LMP OÜ-le (registrikood 12045166,

KMKR EE101554251, arvelduskonto nr EE697700771001208415 AS-is LHV Pank),

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

8. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

11. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tehaseköök OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 30.10.2024 avalduse

pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tegutses Tehaseköök OÜ/restoran Trikster Tihane 01.10.2020-30.09.2024.

Äritegevuse tegutsemisaja sisse jäi ülemaailmne koroonakriis, elektrihinnatõus,

maksumuudatused ja majanduslangus. Äritegevuse läbiviimine rendipinnal, ajal, mil tõusevad

tegevuskulud, toorainekulud, kommunaalkulud, muutis tegutsemise raskeks. Töötajatele ei

suudetud maksta konkurentsivõimelist töötasu. Jooksval aastal toimus järsk käibe langus, mis

on tingitud klientide maksevõime langusest. Kuna sooviti hoida oma töötajaid, et lisaks

töökaotusele ei kannataks nad majanduslikus mõttes, siis maksti lõpparved neile ise välja, mis

tekitas ettevõttele maksuvõla Maksu-ja Tolliameti ees. Avalduse esitamise seisuga kuulub

võlgnikule vara väärtuses 3128,37 eurot ning kohustusi 19 797,08 euro ulatuses.

2. Maakohus võttis avalduse 08.11.2024 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku ajutiseks halduriks Robert Sprengki (ajutine haldur).

3. Ajutise halduri arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 mõttes

ja see ei ole ajutise iseloomuga. Käesolevaks ajaks võlgnikul tegevus puudub, ruumide

üürileping on lõpetatud, töötajatega sõlmitud lepingud on lõpetatud. Maksejõuetuse põhjuseks

oli klientide maksevõime langus (õigemini ostujõu langus ja sealhulgas külastatavuse

vähenemine). Vähenenud müügitulu arvelt ei suutnud võlgnik katta tegevuskulusid. Ajutisel

halduril puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või

raske juhtimisviga. Praegu on võlgnikul kohustusi vähemalt 16 071,50 euro ulatuses.

Teadaoleva vara väärtuseks on 3185,41 eurot (pangakonto jääk 09.12.2024 seisuga).

Nõudeõigused ja tagasinõutav vara teadaolevalt puudub. Tervendamine ei ole võimalik, kuna

puudub ettevõte kui selline.

Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

5. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest

isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (16 071,50 eurot)

vara väärtust (3185,41 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna puudub ettevõte kui

selline. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

PankrS § 22 lg 5 tähenduses (ostujõu langus ja sealhulgas külastatavuse vähenemin), kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13. jaanuar 2025 kl

13.00 (PankrS § 78 lg 1).

8. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). Kuna

võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.

9. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 720 eurot, millele lisandub

käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot.

1.1.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

1.2.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 6 tundi (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse

läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 6 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on

põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 120 eurot

(lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 720 eurot.

1.3.

Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

(PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS

§150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

1.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood 12045166)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on Advokaadibüroo LMP OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101554251). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1),

s.o 158,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik