2-23-108036/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-108036

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. K. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

600,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: R. K. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt R. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Inbank

AS ja kostja vahel 14.10.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev

põhivõlg 357,61 eurot ja viivis (perioodi 22.05.2020 kuni 22.09.2023 eest) 103,22

eurot, kokku 460,83 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 357,61 eurot viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 23.09.2023 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, ent mitte rohkem kui 254,39 eurot.

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja R. K. kanda ja 16% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5.2.

Mõista kostjalt R. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 315 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (315 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

7. Toimetada otsus avalikult kätte kostjale R. K.-le väljaanded Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid kostjale R. K. le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R. K. (kostja) vastu 757,99 euro saamiseks. Kohus tegi 01.03.2023

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22.09.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu. Kohtu nõudel

hageja 23.04.2024 täpsustas hagiavalduse asjaolusid ja nõudeid. Hageja nõuab kostjalt

Inbank AS ja kostja vahel 14.10.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 381,02 eurot, intressi 25,89 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 125,91 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist.

Järelmaksulepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 399,99 eurot järelmaksuga.

Lepingus lepiti kokku viivise määr 16,83% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on

22,15%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 399,99

eurot, intressimäär 9,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 12.10.2021, maksete

tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 9,90 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja

saatis 05.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 21.05.2020 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 04.06.2020 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hagiavalduse kohaselt omandas krediidiandja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud

andmete alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne

võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tehti päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Edastatud andmete põhjal oli laenuandja

hinnangul kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 20.09.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2024.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 12.10.2024

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 28.10.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(28.10.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 600,54 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405

lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

7. Vaidlust ei ole, et Inbank AS ja kostja vahel on 14.10.2019 sõlmitud järelmaksuleping nr

XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 399,99 eurot ja kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingus on avaldatud aastane krediidi

kulukuse määr 22,15%. Nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära

piiresse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool

majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

8. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis Inbank AS

05.05.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt

kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja pole võlgnevust tasunud ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles Inbank AS lepingu üles 21.05.2020. Laenuandja loovutas

nõude hagejale 04.06.2020. Vaidlust ei ole, et kostjale on järelmaksulepingu järgi

võimaldatud kauba eest tasuda järelmaksuga ning kostja lepingust tulenevat kohustus

nõuetekohaselt ei täitnud. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu

täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

10. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

11. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

12. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a.

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist;

b. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid,

sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c.

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

13. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

15. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

17. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostjalt endalt laenutaotlusel esitatud teabest ja avalikest

andmebaasidest saadud info põhjal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad

veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks

veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole hagiavalduses kostja kohta välja

toonud ühtegi fakti tema sissetulekute, väljaminekute ega kohustuste kohta. Hageja ei ole

hagiavaldusele lisanud kostja laenutaotlust, lisatud on vaid Taust.ee väljavõte, millest nähtub

2020. a kohta viis avalikustatud võlgnevust. Nimetatud dokument on loodud siiski oluliselt

hiljem kui 14.10.2019 leping sõlmiti, kuna Taust.ee väljavõttest nähtub mh kuupäev

13.09.2022. Hageja poolt 23.04.2024 esitatud lisalt 2 (Krediidiinfo) ei nähtu ühtegi nime,

kuupäeva ega summat. Laenuandja ei ole küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Eeltoodu

alusel ei ole kohtule arusaadav, mille alusel Inbank AS enne lepingu sõlmimist analüüsis

kostja krediidivõimelisust ja kuidas jõudis järeldusele, et kostja omas piisavalt rahalisi

vahendeid ja et kostja oli igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.

18. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

19. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

20. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale krediidiliini lepingu järgi

krediiti kasutada võimaldas ja kui suures summas järelmaksulepingu alusel kauba eest

järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingute järgi tagasi

maksnud. Hageja poolt 23.04.2024 esitatud menetlusdokumendis toob hageja välja, et

järelmaksulepingu alusel sai kostja laenu kokku summas 399 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 41,39 eurot (18,97 põhiosa katteks + 12,52 eurot

intressi katteks + 9,90 lepingutasu katteks). Hageja on arvestanud kostja laekumised põhiosa

katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg 357,61 eurot.

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Hageja on

arvestanud intressi 1. osamaksest (laenuleping) /laenude väljastamisest

(refinantseerimislepingud) kuni lepingu ülesütlemiseni 21.05.2020. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli kuni 2023. a 1.

jaanuarini (millisesse aega jäävad ka nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajad)

seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

22. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulusid 30 eurot VÕS §

1132 lg 2 alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude kujunemist: 11.09.2020 tasulise kirja

saatmine 15 eurot; 16.02.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 07.10.2021 tasulise kirja

saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; -

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on selle

tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude

nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks

intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud

tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid

piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele. Seega nõudmaks konkreetset summat

meeldetuletuskirja eest, peab see summa olema kas lepingus kokku lepitud või hageja poolt

selle summa ulatuses tõendatud kahju tekkimine. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei

ole kohtu ette toonud meeldetuletuskirjade saatmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

eeldusi ning kohus jätab nõude rahuldamata.

23. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 22.05.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.09.2023 intressiga võrdses

määras. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja

viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kohus rahuldab VÕS § 113 lg 1 teise

lause alusel hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhivõla summalt 357,61 eurot alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.05.2020 kuni hagi esitamiseni 22.09.2023

summas 103,22 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlalt edasiulatuv viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.09.2023 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, ent mitte rohkem kui 254,39 eurot.

24. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 357,61 eurot,

ja viivis põhivõlalt 357,61 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras perioodi 22.05.2020 kuni 22.09.2023 eest summas 103,22 eurot ning

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded

jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on

käesolevas asjas 600,54 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 460,83 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest (357,61

eurot põhinõue + 103,22 eurot viivis ja edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest, aastane

summa 44,04 eurot), ehk hageja nõudest rahuldatakse 84%. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta 84% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 16% ulatuses hageja kanda.

26. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 2 tunni eest

summas 338 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 533 eurot.

Samuti on hageja esitanud taotluse kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni.

27. Riigilõivu summas 175 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest,

kokku 338 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul

tsiviilasi õiguslikult lihtne, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni

eest. Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Seega

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 180 eurot. TsMS § 4842 järgi

määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on

põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

28. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 375 eurot, sh riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kostjal tuleb

hagejale hüvitada seega 315 eurot (84% 375-st).

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus,

et kostjal menetluskulud puuduvad.

30. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.

31. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

32. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik