2-22-18943/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18943

Tsiviilasi

GelvoraSergel

osaühingu

(kustutatud,

ühendatud

osaühinguga GS Core) hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9 740.50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja osaühing GS Core (registrikood 16183586, ühendatud

GelvoraSergel osaühinguga (kustutatud, registrikood

14550827), asukoht Jõe 2a, Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Riho Siil (osaühing GS Core,

registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2 a, Tallinn, e-post

xxx);

kostja X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586) hagi kostja X (isikukood

XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5750 eurot.

3. Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5750 eurolt arvestatud viivis

alates 20.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 94 sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata osaühingu GS Core (registrikood 16183586) hagi X (isikukood XXX)

vastu intressi summas 341.83 eurot, haldustasu summas 5.50 eurot ja viivise summas

2728.92 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 35% ulatuses osaühingu GS Core (registrikood 16183586) kanda ja

65% osas X (isikukood XXX) kanda.

2-22-18943

6. Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja menetluskulud 65% ulatuses s.o summas 546 eurot.

7. Mõista kostjalt X-ilt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

2-22-18943

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Osaühing (OÜ) GS Core esitas 19.12.2022 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja

kostjalt põhiosa 5750 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 341.83 eurot,

lepingu haldustasu 5.50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 19.12.2022 sissenõutavaks

muutunud viivis 2728.92 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 5750 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 20.12.2022 lepingus kokku lepitud määras 15,9 % aastas, riigilõiv 770 eurot,

hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 30.10.2019 laenulepingu nr SLR19-01-

1614449, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi, mistõttu

ütles Bigbank AS lepingu 11.03.2020 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 20.07.2022 nõude

kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Pärast nõude loovutust tasus kostja

võlakohustuste katteks 1290 eurot. Kostja poolt tasutud esimesest maksest arvestas hageja,

kooskõlas VÕS §-ga 415, esimeses järjekorras tasutuks 40 eurot sissenõudmiskulude katteks.

Tasumata põhivõlg on (7000 – 1250) 5750 eurot.

22.10.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta.

2-22-18943

07.03.2023 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti.

Äriregistri andmetest nähtuvalt on hagiavalduse esitanud GelvoraSergel OÜ äriregistrist

kustutatud 27.03.2023 seoses ühinemiskande tegemisega ühendava ühingu OÜ GS Core

(registrikood 16183586) registrikaardile. OÜ GS Core äriregistri registrikaardilt nähtub, et OÜ

GS Core (ühendav ühing) ja GelvoraSergel OÜ (ühendatav ühing) on ühinenud 19.12.2022

sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.01.2023. Ühinemine

jõustus 27.03.2023 kande tegemisega, misjärel ühendatav ühing kustutati. Hageja on 31.03.2023

saatnud kohtutele ühinemise kohta teavituse.

20.04.2023 kohtumäärusega keeldus kohus GelvoraSergel OÜ (kustutatud) hagi X-i vastu

põhivõlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu ja viiviste väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.

08.05.2023 esitas hageja määruskaebuse. 06.03.2023 kohtumäärusega tühistas Tallinna

Ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. aprilli 2023 määruse ja saatis tsiviilasi tagasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Harju Maakohus võttis 19.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

19.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel 17.10.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

2-22-18943



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS 4034).

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Vastutustundliku laenamise osas selgitab hageja, et laenutaotluses märkis kostja lisaks muudele

andmetele ka oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 158

eurot. Bigbank AS omandas, tuginedes laenutaotlusele ja päringutele andmebaasidesse,

muuhulgas teabe laenutaotleja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja

varade kohta hankis Bigbank AS teavet ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo

andmebaasist, Rahvastikuregistrist, Politsei andmebaasist.

Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist

ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Võttes arvesse, et kostja ei teinud laenu katteks ühtegi tagasimakset, on hageja põhivõlg

põhjendatud ning lepingu ülesütlemine kehtiv. Kuna VÕS §-s 94 järgne intressimäär oli lepingu

perioodil ja kuni 31.12.2022 0%, siis ei ole hageja intressi nõue põhjendatud. Kuna hageja nõuab

viivist intressimääraga võrdses määras perioodi 12.03.2020-19.12.2022 eest, on hageja

viivisenõue alusetu. Kuna VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne tarbija muid tasusid, siis ei ole

põhjendatud hageja haldustasu nõue 5.50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus summas 5750 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5750 eurolt

alates 20.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 94 sätestatud määras.

Hageja nõue ei ole põhjendatud intressi summas 341.83 eurot, haldustasu summas 5.50 eurot ja

viivise summas 2728.92 eurot osas.

2-22-18943

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Hageja nõude suurus kokku oli 8826.25 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 5750 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 65%. Menetluskulud tuleb TsMS

§ 163 lg 1 alusel jätta 35% ulatuses hageja kanda ning 65% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks on hagilt tasutud riigilõiv summas 770 eurot ja riigilõiv

määruskaebuselt 70 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

kokku 770 eurot ning määruskaebuselt 70 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõivud on

seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb

kostjalt välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (770 + 70) 840 eurot, millest kostja kanda

jääb 65% ehk 546 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-22-18943

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik