2-23-143529/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-143529

Tsiviilasi

Hagihind

OÜ GS Core hagi Toomaa OÜ vastu võlgnevuse nõudes

7237,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja

Priit Pööbo

Kostja Toomaa OÜ (registrikood 14019061), seaduslik esindaja

Priit Saks, lepinguline esindaja vandeadvokaat T.C

Kohtuistungi toimumise aeg

23.10.2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks põhivõlg 6226,25 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 473,46 eurot ja alates

27.10.2023 viivis põhinõudelt (6226,25 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata kindlaks OÜ-le GS Core hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1495

eurot.

5. Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks menetluskulu summas 1495 eurot.

6. Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (1495 eurot)

VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud

1. OÜ GS Core esitas 26.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikul (kostjalt) 6654,42 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2023 võlgnikule

makseettepaneku millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetati 24.11.2023

maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. OÜ GS Core esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule hagi Toomaa OÜ vastu võlgnevuse

nõudes.

3. Hagiavalduse (ja selle 26.01.2024 täienduse) aluseks olevate asjaolude kohaselt Elektrilevi

OÜ (esialgne võlausaldaja), Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja Toomaa OÜ (kostja)

vahel on 31.01.2017a. sõlmitud elektrienergia müügileping nr XXX (tähtajatu, poole õigusega

leping 1-kuulise etteteatamisega üles ütelda) ja võrguteenuse osutamise leping nr

XXX/25.01.2017 (võrguettevõtjat esindas Eesti Energia AS, lepingu p.8) (edaspidi Leping,

lisa1), mis jõustus hiljemalt 27.01.2017a. ning millede alusel esialgne võlausaldaja müüs

elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas XXX. Võrguteenuse leping oli

sõlmitud tähtajatult (L.p. 3).

Kostja on teinud lepingu lõpetamiseks asjakohase tahteavalduse. Esialgse võlausaldaja

selgituse kohaselt kostja juhatuse liige Priit Saks avaldas soovi võrgulepingu nr XXX

lõpetamiseks, kuna soovis sõlmida võrgulepingu ringi oma teisele ettevõttele (kui võrguleping

lõpeb, siis lõpeb elektrileping võrgulepingu lõppemise päevast) ning esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel on lõpetatud lepingud 17.11.2022 (lisa 1- lõpetamise teade).

Kostja ei ole lepingutest tulenevat kohustust täitnud ja on jätnud tasumata elektrienergia,

taastuvenergia ja aktsiisi ning võrguteenuse tasu. Kostja on jätnud tasumata hagiavalduses

toodud arved summas 6226,25 eurot (lisa 1, arved) alates oktoobrist 2022.

Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le

(edaspidi hageja) 21.09.2023a.(lisa 1, nõude loovutamise kinnitus).

Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite, mistõttu anti asja menetlemine üle

Pärnu Maakohtule. Kostja on esitanud järgmise vastuväite. Asjaolude kirjelduses on toodud

aluseks Eesti Energia AS elektri müügilepingust nr. XXX tulenevad nõuded. Nimetatud

leping on tegelikult sõlmitud Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ vahel ja lepingu lahutamatuks

lisaks on piiritlusakt XXX, mille rikkumise tõttu Elektrilevi OÜ alusetult rikastub, müües

elektrit oma teistele klientidele, kasutades keelule vaatamata piiritlusaktis selgelt märgitud

Toomaa OÜ vara ja seadmeid ilma kasutustasu maksmata. Lisaks pidev segadus

mõõtevahetite vahetuse, tagantjärele arvete muutmise ja näitude esitamisega. Hageja kostja

väidetega ei nõustu. Hageja hinnangul ei ole kostja välja toodud asjaolud aluseks kostja

kohustuste täitmisest vabanemiseks. Kostja ei ole põhistanud esialgse võlausaldaja alusetut

rikastumist ega arve muutmist ning näitude ebaõiget esitamist.

Eelpooltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude 6226,25 euro tasumist (lisa 1-

arved, hagi p.1.4 arvutuskäik). Hageja nõuab elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu

ja elektriaktsiisi eest tasu järgmiste arvete alusel nr 683065475203, 683192774239 ja

683926610045 ning palub jätta ülejäänud kohtule esitatud arved tähelepanuta, kuna need ei

ole asjakohased ja on esialgse võlausaldaja poolt hagejale esitatud asjakohaste arvetega ühes

elektroonilises dokumendis.

Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside (seadusest tulenev viivitusintressi määr, võttes

aluseks viivisemäär 8% aastas, vähendades kostja kasuks lepingu üldtingimustes toodud

määrast) tasumist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 26.10.2023, summas

473,46 eurot (hagi p. 1.4 arvutuskäik).

Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda ka kahju hüvitamist pärast lepingu

lõppemist. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (1x40 eurot kohustuse

kohta). Hageja on esitanud kostjale mitmed meeldetuletuskirjad (lisa 2).

Kohtupraktika kohaselt on sissenõudekulud iga arve kohta 40 eurot põhjendatud.

Hageja palub 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täienduses TsÜS § 5, VÕS § 3 lg 1, § 8 lg 2, §

85 lg 1, § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel: 1) välja mõista kostjalt

Toomaa OÜ hageja GS Core OÜ kasuks põhinõue 6226,25 eurot, sissenõudekulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 473,46 eurot ja alates 27.10.2023 viivist põhinõudelt

(6226,25 €) määraga 8% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni; 2) menetluskulud jätta

kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise

andmed on prognoositud, mistõttu ei ole arved esitatud tegelike mõõteandmete alusel (lisa 1 –

Elektrilevi OÜ e-kiri). Kostja leiab, et mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani

ning kostjal puudub tegelikult võlgnevus Elektrilevi OÜ ees. Samuti vahetas Elektrilevi OÜ

korduvalt elektriarvesteid ning muutis mõõtetulemusi, mis on tinginud täieliku ebaselguse

kujunenud võlgnevuse aluseks olevate arvestuste osas. Lisaks on vaidlusalune Eesti Energia

AS-i, Elektrilevi OÜ ja kostja vahel asjaolu, et Elektrilevi OÜ kasutab kostja vara teistele

klientidele elektrienergia müügiks. Nimelt kuulub Elektrilevi OÜ piiritlusakti kohaselt XXX

asuv elektripaigaldis kostjale, kuid Elektrilevi ja Eesti Energia AS kasutavad paigaldist enda

huvides selleks, et müüa elektrienergiat nimetatud elektripaigaldisega seotud klientidele.

Kuivõrd kostja sellise temale kuuluva vara kasutusega ei nõustu, siis on poolte vahel vaidlus

ka kostjale kuuluva vara kasutustasust. Kostja arvates ei ole Eesti Energia AS loovutanud

nõuet kostja vastu 21.09.2023. a vaid 01.12.2023. a so siis, kui hageja kohtusse pöördus.

Kuivõrd hagiavaldusele on lisatud hageja poolt kostjale edastatud 06.10.2023. a ja

17.10.2023. a kuupäevi kandvad meeldetuletuskirjad ning hagiavalduse kohaselt loovutati

nõue 21.09.2023. a palub kostja esitada hagejal kohtule nõude loovutamist tõendav dokument.

Kostjat ei ole kooskõlas VÕS § 170 ja § 172 mõttes võlausaldaja poolt teavitatud nõude

loovutamisest. Käesoleval juhul nähtub hagile lisatud tõenditest, et Eesti Energia AS on

allkirjastanud kinnituskirja ja allkirjastanud selle alles 01.12.2023. Kuivõrd käesoleval juhul

on esitatud hagi lisana üksnes 01.12.2023. a digiallkirjastatud dokument leiab kostja ka, et

nõude loovutamine kostja suhtes toimus alles 01.12.2023. Tulenevalt eeltoodust puudub

hagejal ka õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 40,00 eurot, sest

väidetava kulu on hageja teinud väljaspool lepingulisi suhteid Eesti Energia AS-ga.

Täiendavalt märgib kostja 6.05.2024 seisukohas, et kuivõrd võrguettevõtja ehk hageja kasutab

kostjale kuuluvaid seadmeid ega ole nende kasutamise eest tasunud kostjale, teeb kostja

tasaarvestuse avalduse temal tekkinud võlgnevuse ja saamata tasu osas, mille võrra palub

vähendada kostja võlgnevust hageja ees. Võttes arvesse, et kostjale ei ole teada, milline on

harilik tasu suurus, mida võrguettevõtja sarnases olukorras tasub kliendile, taotleb kostja

kohtult nõuda välja Eesti Energia AS-ilt ja Elektrilevi OÜ-lt andmed selle kohta, kui palju

võrguettevõtja tasub kliendile kuuluvate seadmete kasutamise eest tasu, kui võrguettevõtja

edastab läbi kliendi seadmete elektrienergiat teistele klientidele. Kuigi kostja on teinud ka ise

päringu Eesti Energia AS-ile ja Elektrilevi OÜ-le ei ole käesoleva seisukoha koostamise ajaks

kostjani jõudnud vastused päringule. Lisaks eeltoodule on jätkuvalt kostja jaoks ebaselge

võlgnevuse kujunemine.

Kohtu põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad

oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda

kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

6. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

7. Hageja on esitanud kostja vastu võlanõude, kuna kostja on jätnud esialgsele võlausaldajale

arved maksmata ja toetub järgmistele peamistele asjaoludele:

-

Eesti Energia AS ja Toomaa OÜ vahel on 31.01.2017 sõlmitud tähtajatu elektrienergia

müügileping nr XXX;

-

Elektrilevi OÜ ja Toomaa OÜ vahel on 25.01.2017 sõlmitud tähtajatu võrguleping nr

XXX;

-

Eesti Energia AS on esitanud kostjale võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest

järgmised arved: perioodi 1.09.-30.09.2022 eest 30.09.2022 arve nr 683065475203,

perioodi 1.10.-31.10.2022 eest 31.10.2022 arve nr 683192774239 ja perioodi 1.11.-

17.11.2022 eest 30.11.2022 arve nr 683926610045, millest kostjal on tasumata kokku

6226,25 eurot;

-

alates 17.11.2022 on kostja enda algatusel lõpetatud Elektrilevi OÜ ja kostja vahel

sõlmitud võrguleping;

-

21.09.2023 loovutas esialgne võlausaldaja lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega hagejale.

8. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et:

-

kostja on sõlminud lepingud Eesti Energia AS-ga ja Elektrilevi OÜ-ga (kes on nõude

loovutanud hagejale);

-

kostjale on teenuste osutamise eest arved väljastanud, kostja on need kätte saanud ning

kostja ei ole neid täielikult tasunud.

9. Kostja vaidleb vastu, et tal arvete tasumise kohustus on:

-

kostja leiab, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise andmed on prognoositud

ega ole esitatud tegelike mõõteandmete alusel;

-

kuna mõõteandmeid ei ole käesoleva ajani kooskõlla viidud, puudub kostjal võlgnevus

Elektrilevi ees;

-

Elektrilevi vahetas korduvalt elektriarvesteid ning muutis mõõtetulemusi, mistõttu on

võlgnevuse aluseks olevad arvestused ebaselged;

-

Ebaselge on võlgnevuse kujunemine;

-

Elektrilevi kasutab kostja vara teistele klientidele elektrienergia müügiks ja peab selle

eest kostjale tasu maksma;

-

Kostja teeb hagejale tasaarvestusavalduse;

-

Kostja leiab, et nõuet kostja vastu ei ole hagejale loovutatud 21.09.2023, vaid

1.12.2023.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled)

vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või

tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

12. Asjas ei ole vaidlust selles, et 31.01.2017 sõlmisid Eesti Energia AS (esialgne

võlausaldaja) ja Toomaa OÜ tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr XXX, mille järgi müüb

Eesti Energia AS kostjale elektrienergiat lepingus sätestatud tingimustel (dtl 54 jj).

Elektrilepingu järgi on elektrienergia müügi perioodi alguseks 1.03.2017. Tarbimiskoha

aadressiks on XXX ja mõõtepunkti kood on XXX. Elektrienergia müügilepingu lahutamatuks

osaks on Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimused (dtl 120 jj).

Vaidlust ei ole ka selles, et Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ sõlmisid 25.01.2017 tähtajatu

võrgulepingu nr XXX (võrguettevõtja esindaja on vastavalt lepingu punktile 8 Eesti Energia,

välja arvatud tüüptingimustes sätestatud juhtudel), mille alusel Elektrilevi OÜ osutab kostjale

võrguteenust ja kostja tasub selle teenuse eest (dtl 59 jj). Tarbimiskoha aadressiks on XXX ja

mõõtepunkti kood on XXX. Liitumispunkti asukoht on kokkulepitud piiritlusaktiga nr XXX.

Võrgulepingu lahutamatuks osaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused

madalapingel üle 63A ning keskpingel vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse

hinnakirjad (dtl 124 jj). Elektrilevi on kehtestanud võrguteenuste hinnakirjad sh madalpingel

üle 63A (dtl 135 jj).

Vaidlust ei ole selles, et eelmärgitud tarbimiskohas on tagatud elektrienergia varustatus ja

võrguteenus ning kostja on elektrienergiat ja võrguteenust tarbinud.

Asja materjalidest nähtub, et 30.03.2022 on Elektrilevi OÜ kostjat teavitanud, et

tarbimiskohas XXX on mõõteandmete edastamine kauglugemise teel häiritud. Teavituse

kohaselt arvesti on töökorras ja salvestab tarbimisandmed, kuid näidud ei jõua arvestist

Elektrilevi OÜ-ni. Elektrilevi tegeleb mõõteandmete edastamise taastamisega. Kostjale

esitatud arved on alates 1.03.2022 koostatud prognoositud andmete alusel, arvestades kostja

varasemat tarbimist. Kauglugemise taastumisel tehakse ümberarvestus tegelike mõõteandmete

alusel (dtl 165).

Tuvastatud on, et võrguleping nr XXX lõpetati kostjaga 17.11.2022 (dtl 57) ja Eesti Energia

AS on loovutanud Toomaa OÜ vastu võrgulepingust nr XXX ja elektrilepingust nr XXX

tekkinud nõude summas 6542,78 eurot (põhinõue 6231,55 eurot ja kõrvalnõue 311,23 eurot)

hagejale - 1.12.2023 väljastatud kinnituskirja kohaselt 21.09.2023 (dtl 56).

13. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel (kehtisid

alates 1.01.2017; dtl 124 jj) punkti 8.1 ja 8.2 kohaselt võrguettevõtja mõõdab või määrab

edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid

õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras. Kui on tegemist takistusega

kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani õigeaegselt, siis

võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on kogused

fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel.

Punkt 9.1 kohaselt on arvete esitamise aluseks mõõteandmed ja muud võrguettevõtja

koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud ja dokumendid. Punkt 9.2 järgi

arveldusperiood on 1 kalendrikuu. Arve esitatakse pärast arveldusperioodi lõppemist 01.-12.

kuupäeval.

Punkt 10.1 kohaselt ostja maksab arve esitajale võrgulepingust tulenevad tasud ning

õigusaktides määratud tasud ja maksud, sh elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ning muud

tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale

viitenumbrile. Maksetähtaeg on arve koostamisest 14 päeva, kui arve esitaja ei ole

sätestanud teisiti.

Vastavalt p-le 13.1 kõik võrgulepingu täitmisega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja

muud tahteavaldused loetakse kooskõlas lepinguga esitatuks ja kätteantuks, kui tahteavaldus

on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel,

kui võrgulepingus või tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi

kokku lepitud kindlat lubatud vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on esitatud kooskõlas

lepinguga, kui võrguettevõtja on selle salvestanud.

14. Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimuste (kehtisid alates 15.09.2016; dtl 120 jj)

punkti 1.2 ja 1.3 järgi on elektrienergia müügi eelduseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis

võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguleping. Müüja müüb ostjale elektrienergiat ainult

juhul, kui võrguettevõtja edastab elektrienergia ostja liitumispunktini ja kui ostjal on

kooskõlas õigusaktide ja võrgulepinguga toimiv võrguühendus.

Punkt 2.1 ja 2.2 järgi müüja müüb ja ostja ostab elektrienergiat lepingus kokkulepitud

hinnaga. Elektrienergia hinnale lisanduvad õigusaktidega sätestatud tasud ja maksud. Ostja

tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia

kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt

õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras.

Punkt 3.1 kohaselt ostja maksab müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest

tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile.

Maksetähtaeg on üldjuhul arve koostamisest 14 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Punkti 3.4. kohaselt kui ostja ei nõustu müüja esitatud arvega või nõustub sellega ainult

osaliselt, teavitab ta sellest müüjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohe

pärast arve kättesaamist, ühtlasi põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral

maksab ostja arve osaliselt. Müüja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli

tulemustest 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui ostja avaldus ei olnud

põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega.

15. Kostja vaidleb nõudele vastu väites, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise

andmed on prognoositud, mistõttu ei ole arved esitatud tegelike mõõteandmete alusel. Kostja

leiab samuti, et mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani ning kostjal puudub

tegelikult võlgnevus Elektrilevi OÜ ees. Kostja tugineb siinjuures eelpool märgitud

30.03.2022 Elektrilevi OÜ teavitusele (dtl 165).

16. Kohus kostjaga ei nõustu.

Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.1 ja 8.2 kohaselt võrguettevõtja mõõdab

või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb

mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras. Kui on tegemist

takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani

õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on

kogused fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel.

Kostja viidatud 30.03.2022 teavitusest nähtub, et kostja tarbimiskohas XXX on olnud

mõõteandmete edastamine kauglugemise teel häiritud märtsis 2022. Arvesti on olnud ise

töökorras ja salvestanud tarbimisandmed, kuid näidud ei jõudnud arvestist Elektrilevi OÜ-ni.

Elektrilevi on kinnitanud, et tegeleb mõõteandmete edastamise taastamisega ja et kostjale

esitatud arved on alates 1.03.2022 koostatud prognoositud andmete alusel, arvestades kostja

varasemat tarbimist. Kauglugemise taastumisel tehakse ümberarvestus tegelike mõõteandmete

alusel (dtl 165).

Seega 2022 märtsis oli tõesti kostja tarbimiskohas häiritud mõõteandmete edastamine

kauglugemise teel, kuid arvesti oli ise töökorras ning salvestas tarbimisandmed. Lihtsalt

näidud ei jõudnud arvestist edasi Elektrilevini.

Praeguses menetluses nõuab hageja elektrienergia ja võrguteenuse võlgnevust, mis on

tekkinud perioodil september-november 2022. Nõude aluseks olevatel arvetel (dtl 38-40; 41-

43 ja 50-51) on märgitud millise lõppnäiduni on arveldusperioodil tarbitud elektrit arvestatud.

Arvetelt nähtuvad elektrienergia tarbimiskogused, võrguteenuse ja elektri hinnapaketi info

ning nende põhjal tehtud arvutuskäigud. Puudub märge, et arved oleks koostatud

prognoositud andmete alusel. Sel perioodil puudusid kohtu hinnangul takistused

kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need on jõudnud võrguettevõtjani õigeaegselt.

Kuna arvesti on kogused fikseerinud, siis on arved koostatud tegelikult tarbitud ja mõõdetud

elektri koguste alusel ning järelikult pidi kostja tasuma tegelike mõõteandmete alusel.

Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et arvetel olevad andmed oleks prognoositud, et

mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani ja et Elektrilevi vahetas korduvalt

elektriarvestit või muutis mõõtetulemusi.

Praegusel juhul puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja oleks vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.4 lepingu kehtivuse ajal Eesti Energiat nõuetekohaselt teavitanud, et ta ei nõustu

vaidlusaluste arvetega, elektrienergia koguse ja võrgutasude osas või et ta oleks taotlenud

mõõteseadmete kontrolli.

17. Lisaks on vaidlusalune poolte vahel asjaolu, et kostja väitel kasutab Elektrilevi OÜ ja

Eesti Energia AS kostja vara teistele klientidele elektrienergia müügiks.

Kostja arvates kinnitab seda asjaolu Elektrilevi OÜ piiritlusakt, mille kohaselt kuulub XXX

asuv elektripaigaldis kostjale, kuid Elektrilevi ja Eesti Energia AS kasutavad paigaldist kostja

väitel enda huvides selleks, et müüa elektrienergiat nimetatud elektripaigaldisega seotud

klientidele.

18. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud, milles seisneb tema elektripaigaldise väidetav

kasutamine kostja poolt.

Kostja esitatud 11.11.2022 piiritlusaktist nr JV-KHO-ja/1845 (dtl 182) ei nähtu, et Elektrilevi

OÜ kasutab kostja elektripaigaldist elektri müügiks elektripaigaldisega seotud klientidele.

Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud tähtajatu võrgulepingu nr XXX

sätestab, et kostja (puidutööstus) tarbimiskoha aadressiks on XXX ja mõõtepunkti kood on

XXX. Liitumispunkti asukoht on kokkulepitud piiritlusaktiga nr XXX. Nimetatud

võrguleping nr XXX lõpetati kostjaga 17.11.2022 (dtl 57).

11.11.2022 sõlmitud piiritlusakt, mis on eelpool märgitud mõõtepunkti suhtes sõlmitud

võrgulepingu lisa ja millega on annulleeritud piiritlusakt nr XXX, määratleb graafilise

joonisega (skeemiga) liitumispunkti/mõõtepunkti (XXX) asukoha ning omandipiiri

võrguettevõtja ja kliendi elektripaigaldiste vahel. Ka Elektrilevi OÜ liitumistingimuste p 3.3.1

kohaselt määrab piiritlusakt turuosalise ja Elektrilevi vahelise omandi-ja teeninduspiiri. Ei

võrgulepingus, piiritlusaktis ega võrgulepingu üldtingimustes pole sätestatud, et piiritlusaktis

määratakse kliendi elektripaigaldise kasutamine võrguettevõtja poolt või selle kasutustasu

maksmise kohustust. Võrgulepingus ja üldtingimustes sätestatud tingimustel osutab

võrguettevõtja ostjale võrguteenuseid (üldtingimuste p 3.1). Võrguettevõtja poolt

väljaehitatud mõõtepunktidesse on paigaldatud mõõteseadmed võrguteenuste ja elektrienergia

koguste määramiseks. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pöördunud vastavalt üldtingimuste

punktile 4.4 võrguettevõtja poole nõudega seoses tema elektripaigaldise võimaliku kasutusega

ja tasu saamiseks.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda vastuväiteid tõendanud ning hageja seisukohti ja

tõendeid ümber lükanud. Seega on kostja vastuväited tõendamata ning paljasõnalised.

Kohtupraktikas on leitud, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus

hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele

ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid

kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13).

19. Kohus leiab, et kostja 6.05.2024 menetlusdokumendis tehtud tasaarvestuse vastuväide ei

vasta tasaarvestusavalduse nõuetele. Selles ei ole märgitud, missuguse enda sissenõutavaks

muutunud nõude vana võlausaldaja vastu ta hageja nõudega tasaarvestab ja et tasaarvestus

uue võlausaldaja nõudega on lubatud (VÕS § 171). Ainuüksi üldist seisukohta, et kostjal on

vana võlausaldaja (võrguettevõtja) vastu vastunõue võlgnevuse ja saamata tasu näol

elektripaigaldise kasutamise tõttu, ei saa lugeda tasaarvestusavalduseks, millega kohus saaks

asja lahendamisel arvestada. Nõue, mida tasaarvestatakse, peab VÕS 197 lg 1 kohaselt olema

täidetav, et teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale

poolele (RKTko 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 28). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks

õigus mingisuguse kohustuse täitmist vanalt võlausaldajalt (ja hagejalt) nõuda.

Kohus jättis 23.10.2024 eelistungil rahuldamata kostja 6.05.2024 taotluse välja nõuda Eesti

Energia AS-ilt ja Elektrilevi OÜ-lt teave selle kohta, kui palju võrguettevõtja tasub kliendile

kuuluvate seadmete kasutamise eest tasu, kui võrguettevõtja edastab läbi kliendi seadmete

elektrienergiat teistele klientidele. Kostja ei ole tõendanud kohtule väidet, et ta on ise vastava

päringu teinud, kuid ei ole vastust saanud, mistõttu puudus kohtul alus TsMS § 236 lg 2 alusel

tõendit koguda.

Kohus juhib tähelepanu, et kui kostja leiab, et tal on vana võlausaldaja (võrguettevõtja või

elektrienergia müüja) või hageja vastu nõue tulenevalt asjaolust, et tema elektripaigaldist

väidetavalt on kasutatud või kasutatakse elektrienergia edastamiseks teistele klientidele, siis

on tal õigus pöörduda sellise nõudega kohtusse. Täna ei ole kostja aga käesolevas asjas

esitanud mingeid andmeid, tõendeid ega põhistatud asjaolusid, mille järgi kohus saaks teha

kindlaks, kas võrguettevõtja ja/või elektrienergia müüja on üldse mingil perioodil kostja

elektripaigaldist kasutanud, kas selle eest tuleks tasu maksta ja kui palju jne. Seega ei ole

täidetud ka tasaarvestusnõude materiaalsed eeldused.

20. Kostja väidab ka, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise tegelikku aega ja kostjat

ei ole kooskõlas VÕS § 170 ja 172 mõttes võlausaldaja poolt teavitatud nõude loovutamisest.

Asja materjalidest nähtub, et Eesti Energia AS on teavitused nõude loovutamisest kostjale

saatnud 10.08.2023 kehtivatele kontaktidele (samad kontaktandmed kinnitati e-teeninduses

6.11.2023): SMS teel telefonile XXX ning e-kirjaga aadressil XXX. Teatises palutakse

võlgnevus tasuda hiljemalt 17.08.2023. Mittetasumisel nõue loovutatakse inkassofirmale (vt

dtl 173).

Hageja on hagiavalduses märkinud, et esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva

nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 21.09.2023, mida kinnitab 1.12.2023 allkirjastatud Eesti

Energia AS kinnituskiri hagejale (dtl 56). Kostja kontaktandeteks elektrienergia

müügilepingus on: e-post aadress XXX ja mobiiltelefon XXX.

Hageja on 6.10.2023 saatnud kostjale aadressile XXX teatised nõuete loovutamise kohta ja

kohustuste täitmise nõude. Teatiste kohaselt on Eesti Energia AS 21.09.2023 loovutanud

hagejale nõuded (sh kõrvalnõuded) kokku 3.10.2023 seisuga 6887.35 eurot. Aluseks o

märgitud arved (dtl 62-76). 17.10.2023 on saadetud korduvad meeldetuletused ja

kohtuhoiatused (dtl 79 jj).

Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimuste (dtl 120jj) punkt 5.7 sätestab, et kui ostja on

jätnud kohustuse täitmata, on müüjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks

üle kolmandale isikule. Ostja on kohustatud hüvitama müüjale ja/või kolmandale isikule

nõude sissenõudmisega tekkinud kulud.

Tüüptingimuste punkt 9.1 kohaselt teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud

tahteavalduses loetakse kooskõlas lepinguga esitatuks ja kätte antuks, kui tahteavaldus on

edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis lepingus sätestatud kontaktandmetel kui lepingus või tüüptingimustes

pole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi ning

ostjal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Suuliselt edastatud tahteavaldus loetakse

edastatuks, kui müüja on selle salvestanud. Müüja võib tahteavalduse edastada ka arvel.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega võis

võlgnik lähtuda eeldusest, et nõude loovutamise teel saanud võlausaldajal on kõik seadusest

tulenevad võlausaldaja õigused, sh õigus nõuet käsutada. Nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).

VÕS § 170 esimese lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

Antud asjas on Eesti Energia teatanud kostjale nõude loovutamise kavatsusest ja hageja on

teavitanud kostjat nõude loovutamisest 21.09.2023, mida kinnitab esialgne võlausaldaja.

Seega on hageja tõendanud, et ta on esialgselt võlausaldajalt kehtivalt omandanud nõude

kostja vastu 21.09.2023. Loovutamine on olnud lubatav ja kehtiv ka võlgniku nõusolekuta.

21. Mis puutub kostja väidetesse, et hagiavalduses kirjeldatud võlgnevuse suuruse

kujunemine on ebaselge võrreldes kostjale esitatud maksehäireregistri teatistel olevate

summadega, siis märgib kohus, et praeguses menetluses hindab kohus nõuet, mis on esitatud

hagiavalduses, mitte maksehäireregistri teatistes (dtl 184). Kohtu hinnangul on hageja

võlanõude kujunemist ja suurust hagiavalduses (ja selle täiendustes) piisavalt põhistanud ja

tõendanud esitatud arvetega.

Hagiavalduses märgitu kohaselt tuli kostjal:

- 30.09.2022 arve nr 683065475203 (dtl 38 jj) alusel hiljemalt 17.10.2022 tasuda perioodil

1.09.2022 - 30.09.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiis, lisateenuste ja muude nõuete eest kokku 2829,84 eurot, millest kostja on

tasunud 830,14 eurot ning tasumata on 1999,70 eurot.

- 31.10.2022 arve nr 683192774239 (dtl 41 jj) alusel tuli kostjal hiljemalt 17.11.2022 tasuda

perioodil 1.10.2022 - 31.10.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiisi ning lisateenuste ja muude nõuete eest kokku 2488,38 eurot.

- 30.11.2022 arve nr 683926610045 (dtl 50 jj) alusel tuli kostjal hiljemalt 19.12.2022 tasuda

perioodil 1.11.2022 – 17.11.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja

elektriaktsiisi eest kokku 1738,17 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks need arved

tasunud.

Kostjale esitatud arvete alusel on tuvastatav, et arved on esitatud kostja lepingulisele

tarbimiskohale aadressil XXX, XXX, mõõtepunkti koodiks on XXX.

Ülejäänud hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud arved: nr 683053624230 (dtl 36), nr

683211649457 (dtl 44), nr 683542390953 (dtl 46), nr 683626331549 (dtl 48) ja

683973260681 (dtl 52) ei ole hageja väitel asjasse puutuvad ega asjakohased ja kohus jätab

need tähelepanuta.

Kokkuvõtteks leiab kohus kostja vastuväidete osas, et need on otsitud ja põhjendamatud ning

ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude

osas summas 6226, 25 eurot.

22. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtule arusaadavalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust tasumata arvete alusel summas

6226,25 eurot (1999,70 + 2488,38 + 1738,17), sissenõutavaks muutunud viivist seisuga

26.10.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev) summas 473,46 eurot

(14,87+153,28+186,92+118,39) eurot (mis on arvestatud määra järgi 0,219 % päevas) ning

edasiulatuvalt viivist põhivõlgnevuselt, so 6226,25 eurolt alates maksekäsu menetluse

avalduse esitamisele järgnevast päevast määraga 8% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni

(dtl 142 jj).

23. Elektrienergia müügilepingu lahutamatuks osaks oleva tüüptingimuste p 5.5. sätestab, et

kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab juriidilisest isikust ostja kõigi tasude

täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,20% päevas ja füüsilisest isikust ostja 0,066%

päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise

päeval (kaasaarvatult) (dtl 120 jj). Võrgulepingu lahutamatuks osaks oleva Elektrilevi OÜ

võrgulepingu tüüptingimuste madalapingel üle 63A ja keskpingel p 10.5 kohaselt, kui ostja ei

maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab juriidilisest isikust ostja arve esitajale kõigi tasude

täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas ja füüsilisest isikust ostja 0,07%

päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise

päeval (dtl 124 jj).

Hageja arvestatud viivisemäär (0,0219% päevas) on viivisekalkulaatori andmetel väiksem nii

lepingujärgsest (0,20% päevas) kui ka seadusjärgsest viivise määrast ning seega on kostja

viivisenõue põhjendatud summas 473,46 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on vastava taotluse esitanud.

Seega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised alates 27.10.2023 (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise järgnevast päevast) põhinõudelt 6226,25 eurolt kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte hageja viimasena (26.01.2024) esitatud

hagiavalduse täienduses taotletud määras 8% päevas, mis ei vasta ei lepingus kokkulepitud

viivise määrale ega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisele. Kohus peab põhjendatuks kostjalt

välja mõista edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 40 eurot, kuna on saatnud kostjale mitmed

meeldetuletuskirjad võla tasumiseks (dtl 62 jj). Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku poolt reguleerib VÕS § 1131 lg 1, mis sätestab, et kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Elektrilepingu tüüptingimuste (dtl 120 jj) p 5.7 kohaselt on ostja kohustatud

nõude loovutamisel hüvitama müüjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega

tekkinud kulud. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda ka sissenõudmiskulud 40 eurot.

25. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul

tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

27. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

28. Hageja menetluskulude nimekirjade (hagiavalduses ja 2.12.2024 menetlusdokumendis)

kohaselt on hageja antud tsiviilasja raames kandnud järgmisi menetluskulusid:

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 665

eurot; 2) maksekäsu menetluse õigusabikulud 20 eurot; 3) hagimenetluses lepingulise esindaja

õigusabikulud 1150 eurot käibemaksuta (so 11,5 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot).

29. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülemäära suured võrreldes asja sisulise mahu ja

keerukusega ning lepingulise esindaja ajakulu tuleks vähendada 5,5 tunni võrra. Mõistlik

õigusabi kulu oleks 600 eurot.

30. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

31. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda

vaidluse sisust. Praeguse vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, mistõttu

arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (käibemaksuta).

32. Samuti on osaliselt üle paisutatud lepingulise esindaja ajakulu.

Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hagiavalduse täiendamise ajakulu 1 tunni ulatuses.

Vajadus hagiavaldust (korduvalt) täiendada tulenes hageja lepinguliselt esindajast, kelle

ebapädevuse tõttu tuli kohtul mitmel korral hagi käiguta jätta ja kohustada hagejat hagis

olevaid puudusi kõrvaldama (28.12.2023, 2.01.2024, 23.01.2024).

Arvestades kostja 28.02.2024 hagivastuse sisu ja mahtu (1,5 lk), ei olnud sellele tutvumisele

ja analüüsile, kliendiga nõupidamisele mõistlik kulutada enam kui 1 tund. 21.03.2024 ja

27.05.2024 hageja vastuse koostamisele oli vajalik ja põhjendatud kulutada a´ 1 tund, so

kokku 2. Arvestades, et 23.10.2024 kohtuistung kestis 25 minutit, ei olnud vajalik selle

salvestisega tutvumiseks ja analüüsiks kulutada rohkem kui 30 minutit. 2.12.2024 dokumendi

sisu ja pikkust arvestades oli põhjendatud ja vajalik kulutada mitte rohkem kui 2 tundi.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabi kulude katteks 90 eurot x 9

tundi = 810 eurot (käibemaksu ei lisandu) ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu menetluskulude

katteks 20 eurot.

34. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 665 eurot.

35. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

36. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik