2-24-13460/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-13460

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13460

Tsiviilasi

Circle K Eesti Aktsiaseltsi avaldus Lespets OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood

10180925; asukoht Veskiposti tn 2/1, XXX, 10138 Tallinn; e-post

eesti@circlekeurope.com), lepinguline esindaja Ahto Järvela, e-

post XXX

puudutatud isik/võlgnik Lespets OÜ (registrikood 10929866;

asukoht XXX-i , 43124 XXX ; e-post XXX), juhatuse liige S.Q

(isikukood XXX); endised juhatuse liikmed E.K (isikukood XXX,

e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) ja E.N (isikukood XXX, e-

post XXX)

ajutine pankrotihaldur H.J (isikukood XXX; asukoht Ülikooli tn

2, 51003 Tartu; tel 782 8110; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Circle K Eesti Aktsiaseltsi avaldus Lespets OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Välja kuulutada 20. detsembril 2024 kell 17.15 Lespets OÜ (rg-kood 10929866; asukoht

XXX-i , 43124 Ida-Virumaa) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri H.J tasu suuruseks Lespets OÜ ajutises menetluses 1980 eurot,

millele lisandub käibemaks 435,60 eurot, kokku 2415,60 eurot. Tasu maksta välja FIE-le

Tartu kohtutäitur O. H.J (rg-kood 12016414, käibemaksukohustuslase nr EE100779451,

konto nr EE191010011596520222) Circle K Eesti Aktsiaseltsi 18. septembril 2024 tasutud

deposiidi arvel.

3. Nimetada pankrotihalduriks H.J (Ülikooli 2, 51003 Tartu; tel 782 8110; e-post XXX).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14. jaanuaril 2025 kell 11.00 Tartus J. Liivi 4

Tartu kohtumaja saalis nr 108-2.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude

esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

haldur.

6. Kohustada Lespets OÜ endisi juhatuse liikmeid E.K-d

(ik XXX; e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx) ja E.N-i (ik XXX; e-post XXX) enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut 14. jaanuaril 2025 kell 11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed Lespets OÜ vara, võlgade ja äritegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

7. Kohustada võlgniku endisi juhatuse liikmeid E.K-d (ik XXX) ja E.N-i (ik XXX) esitama

pankrotihaldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumist järgmised andmed ja dokumendid:



Kõik Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud,

ja kui on, muud lepingud);



Iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu

täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta;



Iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel

esitatud arved;



Iga Lespets OÜ poolt DSN OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev dokument;



Kõik Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud,

töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud);



Iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu

täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm kohta;



Iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel

esitatud arved;



Iga Lespets OÜ poolt Camiones OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev

dokument;



Selgitus iga Lespets OÜ poolt E.K-le tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest

vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid;



Selgitus iga Lespets OÜ poolt E.N-ile tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada, mille eest

vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid.

Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peavad E.K ja E.N osutama

haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadavad, et täita oma

teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

Kohus hoiatab E.K-d ja E.N-i PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes, et kui nad ei täida

teabe andmise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist,

trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

8. Jätta tsiviilasja nr 2-24-13460 menetluskulud Lespets OÜ kanda.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-24-13460 Lespets OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 680

eurot, millest 420 eurot riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud

käibemaksuta.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus

edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus kätte võlausaldajale,

võlgnikule (sh endistele juhatuse liikmetele) ja ajutisele haldurile.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud

Circle K Eesti Aktsiaselts (võlausaldaja) esitas 06.09.2024 Viru Maakohtule avalduse Lespets OÜ

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-24-13460). Viru Maakohus edastas avalduse

09.09.2024 alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue Circle K Eesti AS (kehtetu ärinimi Aktsiaselts Eesti

Statoil) ja Lespets OÜ (kehtetu nimi KilluMees OÜ) vahel 29.09.2011 sõlmitud

kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud lepingu lisast. Kliendikaardilepingu punkti 1.3

kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks lepingule kohaldatavad kliendikaardi lepingu

üldtingimused. Võlgnik on jätnud võlausaldajale tähtaegselt tasumata kaupade ja teenuste eest

esitatud arved kogusummas 50 708,54 eurot. Võlausaldaja nõue 26 197,63 euro ulatuses muutus

sissenõutavaks 30.07.2024 ning nõue 24 510,91 euro ulatuses muutus sissenõutavaks 29.06.2024.

Võlausaldaja volitas võlgnevuse sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ-d. Julianus Inkasso OÜ

saatis 01.08.2024 võlgnikule posti teel võlateatise, kuid võlgnik võlateatisele ei reageerinud.

05.08.2024 esitas Julianus Inkasso OÜ võlgnikule pankrotihoiatuse, mille kohtutäitur K. P. toimetas

08.08.2024 võlgnikule kätte. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole.

Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt juhul, kui võlgnik ei tasu tähtaegselt

lepingujärgselt võlausaldajale tasumisele kuuluvaid summasid, on võlausaldajal õigus nõuda ja

võlgnikul kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue alates iga arve

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni pankrotiavalduse kohtusse esitamiseni on avalduse

esitamise seisuga summas 4379,95 eurot. Võlgnik viiviseid tasunud ei ole.

Kliendikaardilepingu üldtingimuste punkt 2.9 kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes

maksekohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks

inkassoteenuste osutajale ning sellisel juhul on võlausaldajal õigus nõuda ja kliendil/võlgnikul

kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Võlausaldaja

edastas Julianus Inkasso OÜ-le sissenõudmiseks nõude põhisummas 50 708,54 eurot, 10% antud

summast on 5070,85 eurot. Julianus Inkasso OÜ on 01.08.2024 edastanud võlgnikule nõude

leppetrahvi tasumiseks. Võlgnik leppetrahvi tasunud ei ole.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku puudulik likviidusus ei võimalda

ettevõttel võlgasid tasuda. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus võttis 10.09.2024 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse, andis võlgnikule

tähtaja vastuväidete esitamiseks ning kohustas avaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulude

katteks 2440 eurot hiljemalt 25.09.2024.

Võlgnikule on kätte toimetatud Tartu Maakohtu 10.09.2024 määrus võlausaldaja pankrotiavalduse

menetlusse võtmise kohta, milles kohus andis võlgnikule pankrotiavaldusele vastuväidete

esitamiseks tähtaja 10 kalendripäeva pankrotiavalduse kättetoimetamisest alates. Võlgnik ei ole

avaldusele omapoolseid vastuväiteid esitanud.

Võlausaldaja tasus 18.09.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2440 eurot,

esitades selle kohta maksekorralduse.

06.11.2024 määrusega nimetas kohus võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks H.J (ajutine haldur),

peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised ja keelas pankrotiavalduse

tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

Ajutine haldur esitas 29.11.2024 kohtule ajutise halduri aruande, arvamuse võlgniku maksejõuetuse

kohta ja tasutaotluse 2415,60 eurot (lisandub käibemaks).

Võlgniku üldiseloomustus

Äriregistri teabesüsteemi andmetel tehti Lespets OÜ (varasemad ärinimed: KilluMees OÜ, osaühing

Derwin) esmakanne äriregistrisse 17.04.2003. Osaühingu asutaja on T. T. (ik xxxxxxxxxx).

Osakapitali suurus on 6519 eurot (102 000 Eesti krooni), mille on osaühingu kontole tasunud T. T. .

04.03.2004 - 21.11.2008 kuulus osaühing M. T. (ik xxxxxxxxxxx), 21.11.2008 - 20.12.2019 T. T.

ning 20.12.2019 - 30.12.2019 KilluMees Invest OÜ-le (rk 14870756), mille ainus osanik on T. T. .

30.12.2019 müüs KilluMees Invest OÜ talle kuuluva Lespets OÜ osa notarbüroos tõestatud

lepinguga DSN OÜ-le (rk 14752519), mille osanikud on võrdsetes osades E.K ja E.N . Osa

müügihinnaks lepiti kokku 200 000 eurot, tasumisega järelmaksuga igakuiselt 5000 eurot iga kuu 4.

kuupäevaks alates 04.03.2020 kuni 04.05.2023. 05.07.2024 tõestatud lepinguga müüs DSN OÜ talle

kuuluva Lespets OÜ osa S.Q-le hinnaga 200 eurot. Pooled leppisid kokku, et võõrandamine loetakse

toimunuks alates vastava kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja, so 09.07.2024.

Lespets OÜ juhatuse liige oli 24.08.2011 - 10.01.2020 T. T. . Osaniku DSN OÜ 10.01.2020

otsusega määrati Lespets OÜ juhatuse liikmeteks E.K ja E.N ning T. T. kutsuti juhatusest tagasi.

16.07.2024 otsustas Lespets OÜ osanik S.Q kutsuda E.K ja E.N-i juhatusest tagasi ning määras

uueks juhatuse liikmeks iseenda.

Lespets OÜ on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded aastate 2003 - 2023 kohta. Alates

2007. majandusaastast on ettevõtte põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Viimases, s.o 2023.

majandusaasta aruandes on märgitud, et ettevõtte põhitegevus oli 2023. aastal rahvusvaheline

kaubavedu maanteel, kusjuures 90% tegevusest toimus Skandinaavia riikides. Ettevõte jätkas

investeerimist uutesse transpordivahenditesse, et parandada teenuse kvaliteeti ja vähendada

püsikulusid. Tulevikus plaanib osaühing lisaks välistegevusele taastada tegevuse Eestis, uuendades

autoparki ja investeerides uutesse transpordivahenditesse.

Vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele aastate 2020 - 2023 kohta jätkas Lespets

OÜ pärast võõrandamist DSN OÜ-le oma tegevust. Ettevõtte käive püsis stabiilsena, jäädes 1 200

000 euro piiresse ±5%. Mõnel aastal teeniti küll kahjumit, kuid nelja aasta kokkuvõttes oli kasum

positiivne (2020. a kahjum 28 030 eurot, 2021. a kasum 17 555 eurot, 2022. a kasum 65 515 eurot ja

2023. a kahjum 34 603 eurot; kasum kokku 2020. a 129 839 eurot, 2021. a 147 394 eurot, 2022. a

212 909 eurot ja 2023. a 178 306 eurot). Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli küll nõrk, kuid

püsis stabiilsena (31.12.2020 seisuga 0,907, 31.12.2021 seisuga 0,759, 31.12.2022 seisuga 1,004 ja

31.12.2023 seisuga 0,915).

Lespets OÜ oli käibemaksukohustuslane alates 23.04.2003 kuni 20.08.2024. Maksu- ja Tolliameti

19.08.2024 otsusega kustutati ettevõte käibemaksukohustuslaste registrist alates 21.08.2024.

Ajutise halduri nimetamisel võlgnikul majandustegevus puudus. Juriidilise isiku majandustegevus

lõppes kogutud andmetele tuginedes kas 2024. a juuni lõpus või juuli alguses. Seega oli ettevõtte

majandustegevus lõpetatud juba enne S.Q määramist Lespets OÜ juhatuse liikmeks 16.07.2024.

2024. aastal töötas Lespets OÜ-s kokku 15 inimest: raamatupidaja ja 14 veoautojuhti. Enamik

Lespets OÜ töölepinguid lõpetati 2024. aasta juunis, viimane neist 06.07.2024.

2024. aastal olid Lespets OÜ-l 8 sõidukiga seotud tegevusluba. 25. ja 28. juunil 2024 lõpetati kokku

nelja sõidukiga seotud tegevusload. Lisaks lõpetati veel kahe sõidukiga seotud tegevusload 10. ja

16. juulil 2024.

Lespets OÜ kontod Swedbank AS-is (EE672200221073135875 ja EE652200221021906331) suleti

10.07.2024. Ettevõtte põhikonto Coop Pank AS-is (EE684204278611950005) suleti 12.07.2024.

Lisaks oli Lespets OÜ-l konto ka Luminor Bank AS-is, kuid see suleti oluliselt varem, s.o

23.01.2020.

Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada konkreetseid põhjuseid, mis viisid Lespets OÜ tegevuse

lõpetamiseni. Siiski viitavad kogutud andmed sellele, et Lespets OÜ äritegevus viidi vähemalt

osaliselt üle Camiones OÜ-le (rk 14311985), mille osanik ja juhatuse liige on E.N . Lespets OÜ-ga

töölepingu lõpetamise järgselt asus Camiones OÜ-le tööle neli endist töötajat ning Camiones OÜ-le

on väljastatud kolm sõidukitega seotud tegevusluba. Kõik kolm sõidukit olid varasemalt kasutusel

Lespets OÜ majandustegevuses (vastavate tegevuslubadega RVSK070039, RVSK070038 ja

RVSK074558). Alates 24.05.2024 on Camiones OÜ märgitud varasemalt Lespets OÜ-le kuulunud

sõiduki Volkswagen Sharan (registreerimismärgiga xxxxx) kasutajaks. Lespets OÜ võõrandas

sõiduki 22.05.2024 E.N-ile , kuid puuduvad tõendid selle kohta, et E.N oleks sõiduki eest midagi

tasunud.

Praeguseks ei ole tuvastatud, kas Camiones OÜ teenindab samu kliente, keda varem teenindas

Lespets OÜ. Sellise järelduse tegemiseks oleks vajalik tutvuda vähemalt Camiones OÜ konto

väljavõtetega, kuid seda pole käesoleval hetkel tehtud.

Kuigi endiste juhatuse liikmete ja raamatupidaja kinnitusel on kõik Lespets OÜ

majandustegevusega seotud dokumendid üle antud S.Q-le, siis S.Q ei ole ajutise halduri päringutele

vastanud. Kuigi ajutine haldur on saanud AS Merit Tarkvaralt ligipääsu Lespets OÜ elektroonilise

raamatupidamise koopiale seisuga 14.11.2024, selgus, et raamatupidamise andmed on puudulikud.

Genereerides bilansid seisuga 31.12.2023, 31.12.2022, 31.12.2021 ja 31.12.2020, on näha, et bilansi

näitajad ei muutu. Ajutine haldur peab tõenäoliseks, et Merit Aktivas peetud raamatupidamist on kas

muudetud ja viimaste aastate kanded kustutatud või et raamatupidaja K. V. esitanud eksitavaid

andmeid kasutatud raamatupidamisprogrammi kohta. On võimalik, et Merit Aktivat kasutati varem,

st enne Lespets OÜ osa võõrandamist DSN OÜ-le. Neil asjaoludel ei olnud halduril võimalik

tutvuda Lespets OÜ majandustegevust puudutavate andmete ja dokumentidega.

Võlgniku vara

Domeen

Et domeeniga killumees.ee seotud e-posti aadressi on aastaid kasutanud ka KilluMees Invest OÜ,

võib viimane olla huvitatud domeeni omandamisest. Seetõttu võib domeeni eest saadav müügitulu

olla tavapärasest domeenide hinnatasemest mõnevõrra kõrgem. Halduri hinnangul on domeeni

orienteeruv väärtus 1000 eurot. Muud registreerimisele kuuluvat vara ega õigusi ei ole tuvastatud.

Arvelduskontod

Coop Pank AS konto EE684204278611950005 sulgemisel 12.07.2024 oli jääk 0,00 eurot.

Swedbank AS konto EE672200221073135875 sulgemisel 10.07.2024 oli jääk 0,00 eurot. Swedbank

AS konto EE652200221021906331 sulgemisel 10.07.2024 oli jääk 0,00 eurot. Luminor Bank AS

konto EE421700017003294699 sulgemisel 23.01.2020 oli jääk 0,00 eurot.

Nõuded

31.12.2023 seisuga oli emaettevõtjale DSN OÜ antud laenu jääk 101 067 eurot. Konto

EE684204278611950005 väljavõttest nähtuvalt 2024. a maksti laen tagasi alljärgnevalt:

1) 09.02.2024 15 eurot, 2) 15.03.2024 150 eurot, 3) 21.03.2024 5 eurot, 4) 17.04.2024 590 eurot, so

kokku 760 eurot. Samas anti laenu juurde: 1) 01.03.2024 5 eurot, 2) 05.03.2024 150 eurot,

3) 06.03.2024 75 eurot, 4) 07.03.2024 70 eurot, 5) 04.04.2024 60 eurot, 6) 18.04.2024 6,86 eurot, so

kokku 366,86 eurot. Eeldades, et tagasimaksed on tehtud põhivõlgnevuse katteks on DSN OÜ-le

antud laenu jääk 100 673,86 eurot.

Võlgniku kohustused

Circle K Eesti Aktsiaselts 29.09.2011 sõlmitud kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud

lepingu lisast tulenev nõue ostetud kaupade ja teenuste eest on kokku 60 159,34 eurot, sh põhivõlg

50 708,54 eurot, viivis seisuga 06.09.2024 4379,95 eurot ja leppetrahv 5070,85 eurot.

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksete ja maksude nõue aruande koostamise ajal e-

maksuametis kajastatud andmetel on 4174,67 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul tuvastatud kohustusi kokku 64 334,01 eurot.

Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

Sõidukite võõrandamistehingud

22.05.2024 liiklusregistrile esitatud omanikuvahetuse kinnituse kohaselt võõrandas Lespets OÜ

sõiduki Volkswagen Sharan (registreerimismärgiga xxxxx) E.N-ile . Sõiduki eest tasu ei ole Lespets

OÜ kontole laekunud. Kui sõiduk anti E.N-ile tasuta või turuväärtusest madalama hinnaga, võib

tehing olla pankrotimenetluses tagasivõidetav. Sõiduki väärtus on hinnanguliselt 1500 eurot.

22.05.2024 liiklusregistrile esitatud omanikuvahetuse kinnituse kohaselt võõrandas Lespets OÜ

sõiduki Odes Pathcross Max Pro (registreerimismärgiga xxxxxx) töötajale A. H. . Sõiduki eest tasu

ei ole Lespets OÜ kontole laekunud. Kui sõiduk anti A. H. tasuta või turuväärtusest madalama

hinnaga, on tehing tagasivõidetav. Sõiduki väärtus on hinnanguliselt 5000 eurot.

Tasumised seotud isikutele

12.07.2024 tehti Lespets OÜ kontolt järgmised ülekanded: Camiones OÜ-le 7626,16 eurot, DSN

OÜ-le 11 153,87 eurot, E.N-ile 780,59 eurot ja E.K-le 780,69 eurot. Need lähikondsetele tehtud

tasumised on tagasivõidetavad ka juhul, kui need toimusid Lespets OÜ kohustuste täitmiseks.

Samas on põhjust selliste kohustuste olemasolus kahelda.

II Kohtu seisukoht

Kohus on seisukohal, et Circle K Eesti Aktsiaseltsi pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja

kuulutada Lespets OÜ pankrot. Lespets OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu,

äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg

2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3

sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 22 lg 2 p 2

järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Kohus

leiab, et võlgniku maksejõuetus on tõendatud ajutise halduri aruande ja sellele lisatud

dokumentidega.

Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 64 334,01 eurot (sh avaldaja nõue 60

159,34 eurot, millest põhivõlg on 50 708,54 eurot, viivis 4379,95 eurot ja leppetrahv 5070,85 eurot).

Võlgnikul likviidsed vahendid (sularaha, vahendid pangakontodel jm) puuduvad. Kuigi

emaettevõtjale DSN OÜ antud laenu jääk on 31.12.2023 seisuga vähemalt 100 673,86 eurot, ei ole

laenu vabatahtlik tagastamine tõenäoline. Võlgniku ainus vara on domeen killumees.ee, mille

orienteeruv väärtus on 1000 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud Lespets OÜ poolt 2024. a mais

endisele juhatuse liikmele E.N-ile võõrandatud sõiduki Volkswagen Sharan reg.nrxxxxx

(turuväärtusega 1500 eurot) ning töötajale A. H. võõrandatud sõiduki Odes Pathcross Max Pro

reg.nrxxxxxx (turuväärtusega 5000 eurot) tagasivõitmise võimalused, sest tehingud on tehtud kas

turuväärtusest madalama hinnaga või tasuta. Sõidukite eest ei ole tasu Lespets OÜ arvele laekunud.

Lisaks eelnevale on tagasivõidetavad Lespets OÜ kontolt 2024. a juulis tehtud ülekanded Camiones

OÜ-le 7626,16 eurot, DSN OÜ-le 11 153,87 eurot, E.N-ile 780,59 eurot ja E.K-le 780,69 eurot, sest

nimetatud ülekanded on tehtud lähikondsetele. Sõidukite võõrandamise ja lähikondsetele ülekannete

tegemise ajal oli võlgnik veel maksejõuline.

Pankrotiavalduse kohaselt võimaldas avaldaja võlgnikule 29.09.2011 sõlmitud

kliendikaardilepingust ning 06.07.2022 sõlmitud lepingu lisast krediiti kaupade ja teenuste eest

tasumiseks. Avaldaja põhinõue on 50 708,54 eurot, lisandub viivis ja leppetrahv. Võlausaldaja ja

ajutine haldur ei ole võlgnikuga võla tasumise kohta selgituste saamiseks ühendust saanud.

Võlgniku tegevus on lõppenud. Nõue 26 197,63 eurot muutus sissenõutavaks 30.07.2024 ning nõue

24 510,91 eurot muutus sissenõutavaks 29.06.2024. Kohus leiab, et avaldajal on võlgniku vastu

nõue nii põhivõla 50 708,54 euro, viivise 4379,95 euro kui ka leppetrahvi 5070,85 euro osas.

Võlgnik ei ole võimeline võlausaldaja nõudeid rahuldama.

Ajutine haldur märgib, et hetke andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis põhjusel otsustasid

Lespets OÜ endised juhatuse liikmed ettevõtte tegevuse lõpetada. Samuti ei ole tuvastatav, et

Lespets OÜ-l oleks olnud kohustusi sellises ulatuses, mis oleks selgelt välistanud majandustegevuse

jätkamise. Võlgnevused näivad olevat pigem tegevuse lõpetamise otsuse tagajärg ning kohustused

on jäetud teadlikult tasumata. Samuti ei saa järeldada, et Lespets OÜ endised juhatuse liikmed

oleksid jõudnud seisukohale, et Lespets OÜ tegevusvaldkonnas puudub majandustegevuse

jätkamiseks perspektiiv. Osa Lespets OÜ majandustegevusest viidi üle Camiones OÜ-sse, kuhu on

tööle läinud mõned Lespets OÜ endised töötajad ning mis kasutab sõidukeid, mis varem olid

kasutuses Lespets OÜ majandustegevuses.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikul vara puudub ja temal on kohustusi vähemalt 64

334,01 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada avaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet, samuti ei kata

tema vara tema kohustusi ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Menetluse raugemise vältimiseks on PankrS § 30 kohaselt tasutud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina 2440 eurot.

Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaoludest ei nähtu, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga, kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri

aruande kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et juhatuse liikmed E.K ja E.N ei olnud

osaühingule lojaalsed, vaid eelistasid enda ja nendega seotud teiste äriühingute huve Lespets OÜ

huvidele. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja hiljemalt 2024. a juuni lõpus või juuli alguses.

Kohus nimetab pankrotihalduriks H.J, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

Ajutine haldur on märkinud aruandes, et võlgniku praegune juhatuse liige S.Q ei ole tema

päringutele vastanud ning temaga ei ole ühendust saadud (ajutise halduriga on suhelnud endised

juhatuse liikmed E.K ja E.N ). Kohus selgitab, et PankrS § 85 lg 1 ning § 87 lg 1 ja 2 kohaselt peab

võlgnik andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse

teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara,

sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja

menetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 90 järgi, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

PankrS §-des 85-89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes

(juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest

vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist).

Kohus leiab ajutise halduri aruandes esitatule ja asjaolule, et E.K ja E.N kutsuti Lespets OÜ

juhatusest tagasi 16.07.2024 ehk vähem kui kolm aastat enne ajutise pankrotihalduri nimetamist,

tuginedes tuleb antud juhul kohustada võlgniku endiseid juhatuse liikmeid E.K-d ja E.N-i

haldurile pankrotiseaduses sätestatud teavet ja dokumente esitama ning hoiatada neid PankrS §-s 89

sätestatud tagajärgede suhtes. Halduri märgitu kohaselt ei ole menetlusökonoomia seisukohalt

mõistlik võlgniku vande võtmine praeguselt juhatuse liikmelt, sest S.Q-ga kontakteerumine võib

osutuda kas raskendatuks või suisa võimatuks. E.K-l ja E.N-il oli juurdepääs mh võlgniku

dokumentidele ja ametlikule e-postile, võib kohtu hinnangul järeldada, et võlgniku raamatupidamise

dokumentatsioon asub jätkuvalt endiste juhatuse liikmete E.K ja E.N-i valduses. Ajutise halduri

kogutud dokumentatsioonist on sedastatav, et osaniku DSN OÜ 10.01.2020 otsusega määrati

Lespets OÜ juhatuse liikmeteks E.K ja E.N ning 16.07.2024 otsustas Lespets OÜ osanik S.Q

kutsuda E.K ja E.N-i juhatusest tagasi ning määras uueks juhatuse liikmeks iseenda. Eelnevast võib

samuti järeldada, et uuele juhatuse liikmele ei ole juhtimist kunagi üle antud (tegemist on

variisikuga). S.Q ei ole kunagi Lespets OÜ majandustegevusega seotud olnud, sest Lespets OÜ

majandustegevus oli tema juhatuse liikmeks saamise ajaks lõppenud. Eeltoodu viitab esialgsel

hinnangul sellele, et vähemalt Lespets OÜ tegevuse lõpetamisel ei olnud juhatuse liikmed E.K ja

E.N osaühingule lojaalsed, vaid eelistasid enda ja nendega seotud teiste äriühingute huve Lespets

OÜ huvidele. Ajutise halduri aruande kohaselt Lespets OÜ praegune juhatuse liige S.Q keeldub

koostööd tegemast ning ta ei ole kättesaadav. Võib eeldada, et nii see on ka edaspidise menetluse

vältel.

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise

kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS

§ 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse endisi liikmeid E.K-d ja E.N-i enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Lespets

OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Samuti kohus kohustab võlgniku endisi juhatuse liikmeid E.K-d ja E.N-i esitama pankrotihaldurile

hiljemalt kolm tööpäeva enne esimese üldkoosoleku toimumist järgmised andmed ja dokumendid:

1) kõik Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud, töövõtulepingud, ja kui

on, muud lepingud); 2) iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada eraldi

andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud maksete, teostatud tööde jm

kohta; 3) iga Lespets OÜ ja DSN OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta esitada kõik lepingu alusel

esitatud arved; 4) iga Lespets OÜ poolt DSN OÜ-le tehtud makse kohta esitada makse aluseks olev

dokument; 5) kõik Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingud (sh laenulepingud,

töövõtulepingud, ja kui on, muud lepingud); 6) iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud

lepingu kohta esitada eraldi andmed lepingu täitmise kohta, sealhulgas teave lepingu alusel tehtud

maksete, teostatud tööde jm kohta; 7) iga Lespets OÜ ja Camiones OÜ vahel sõlmitud lepingu kohta

esitada kõik lepingu alusel esitatud arved; 8) iga Lespets OÜ poolt Camiones OÜ-le tehtud makse

kohta esitada makse aluseks olev dokument; 9) selgitus iga Lespets OÜ poolt E.K-le tehtud makse

kohta, sealhulgas selgitada, mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad

dokumendid; 10) selgitus iga Lespets OÜ poolt E.N-ile tehtud makse kohta, sealhulgas selgitada,

mille eest vastav makse tehti, ja esitada makse tegemise aluseks olevad dokumendid.

Ajutise halduri tasu ja menetluskulud

PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata; tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg 2

esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed. PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16,5

tundi tunnitasuga 120 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust

arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes tuleb H.J tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1980 eurot,

millele lisandub käibemaks 435,60 eurot, kokku 2415,60 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb

tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so füüsilisest isikust ettevõtjale Tartu

kohtutäitur O. H.J. Kuna Tartu kohtutäitur O. H.J on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses (KMKR EE100779451), lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause ja § 65 lg 1 1 alusel

tasule käibemaks.

PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kuna

pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada

võlausaldaja poolt 18.09.2024 tasutud deposiidi arvel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku Lespets OÜ

kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

TsMS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 9 sätestab, et võlausaldaja

pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja

on 06.09.2024 tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuna riigilõivu suurus

tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja

menetluskulu (riigilõiv) 420 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Võlausaldaja 20.12.2024 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlausaldaja õigusabikulud 338

eurot ilma käibemaksuta. Ajakulu õigusabile on kaks tundi. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat

Julianus Inkasso OÜ jurist Ahto Järvela, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 lepingulisele esindajale

seatud nõuetele. Õigusabi on osutatud tasuga 169 eurot tund ilma käibemaksuta.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 19.06.2013

määrus tsiviilasjas 3-2-1-58-13, p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste

kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka

tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku

hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise

esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtu hinnangul tuleb senise kohtupraktika järgi antud hagita menetluse asjas pidada advokaadi

kvalifikatsioonita õigusteadmistega isiku tasu mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 130 eurot tunnis

käibemaksuta, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, hinnates

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, peab võlausaldaja õigusabikulusid kahe tunni

ulatuses põhjendatud ja vajalikeks.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja tekkinud õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks

TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 260 eurot (2 tundi × 130 eurot).

Võlausaldaja märgib 20.12.2024 menetluskulude nimekirjas, et tema menetluskuluks on antud asjas

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud 2440 eurot. Kohus selgitab, et

deposiidina makstud summa 2440 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele

PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 alusel.

Kokkuvõtteks rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-24-13460 Cricle K Eesti Aktsiaseltsi

menetluskulude rahaliseks suuruseks 680 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 260 eurot

lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta. Kohus selgitab, et olukorras, kus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku

pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulud sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses

tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg

2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik