3-24-3194/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3194

Haldusasi

W.C kaebus Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse

23.10.2024

otsuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – W.C

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse W.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.12.2024 määruse

resolutsiooni punkti 5 peale.

2. Jätta W.C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.12.2024

määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.C (kaebaja) esitas Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (Lasnamäe LOV)

21.10.2024 taotluse vaadata läbi tema perioodi aprill – august 2024. a toimetulekutoetuse

taotlused. Kaebaja on ka varem taotlenud nimetatud kuude eest toimetulekutoetust, kuid

vastustaja jättis tema taotlused läbi vaatamata. Kaebaja vaidlustas vastustaja varasemad

otsused Tallinna Halduskohtus (aprilli taotlus – haldusasi nr 3-24-1460, mai taotlus –

haldusasi nr 3-24-1588, juuni, juuli ja augusti taotlused – haldusasi nr 3-24-2437).

Haldusasjades nr 3-24-1460 ja nr 3-24-1588 jättis halduskohus kaebused rahuldamata ning

kaebaja apellatsioonkaebused on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

2. Vastustaja vastas kaebaja 21.10.2024 taotlusele 23.10.2024 ja 14.11.2024 e-kirjadega.

3. W.C esitas Tallinna Halduskohtule 20.11.2024 kaebuse Tallinna linna kohustamiseks.

Kaebaja selgitas, et esitas 21.10.2024 taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1

alusel (menetluse uuendamine), paludes uuesti läbi vaadata tema esitatud toimetulekutoetuse

3-24-3194

taotlused perioodide aprilli – august 2024. a kohta, sest ilmnesid uued tõendid. Koos

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada vastustajat

tema 21.10.2024 taotluse uueks läbivaatamiseks, kuna vastasel korral satub kaebaja raskesse

majanduslikku olukorda.

4. Vastustaja selgitas, et on kaebaja 21.10.2024 avaldusele vastanud 23.10.2024 e-kirjaga

ning täiendavalt 14.11.2024 e-kirjaga. Pärast kaebaja toimetulekutoetuse taotluste varasemat

läbi vaatamata jätmist ei ole selgunud uusi asjaolusid. Esialgsed taotlused jäeti läbi vaatamata,

kuna kaebaja ei esitanud tõendeid enda ja lapse kontode kohta Eestis tegutsevates pankades.

Kaebaja ei esitanud neid tõendeid ka vaidemenetluses. Alles pärast haldusasjades nr 3-24-

1460 ja nr 3-24-1588 tehtud kohtuotsuseid, millega kaebaja kaebused jäeti rahuldamata, küsis

ta pankadest tõendid ja esitas need vastustajale. See näitab, et miski ei takistanud kaebajal

teha seda õigeaegselt, et tema toimetulekutoetuse taotlused oleks saanud läbi vaadata.

Halduskohus on leidnud, et vastustajal oli õigus nõuda kaebajalt tõendeid ning kaebaja

taotluste läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane.

5. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2024 määrusega kaebuse menetlusse Lasnamäe LOV

23.10.2024 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kohustamisnõudes vaadata kaebaja

aprill – august 2024. a esitatud toimetulekutoetuse taotlused menetluse uuendamise korras

uuesti läbi (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 5).

Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega ta saavutaks sisuliselt

kaebuse eesmärgi. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole siiski välistatud ka

olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja

sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema

ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede

loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Kaebusel peaksid

olema ka head eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase

olukorra tekitamist.

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, seega jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebuse rahuldamine eeldaks selle tuvastamist, et vastustaja on õigusvastaselt teinud otsuse

mitte uuendada kaebaja aprilli – august toimetulekutoetuse menetlust. Kaebaja leiab, et ta

esitas uusi olulisi tõendeid, mille tõttu tuleb menetlust uuendada, vastustaja leiab seevastu, et

esitatud tõendid oleks kaebaja pidanud esitama juba toimetulekutoetuse menetluse või

hiljemalt vaidemenetluse ajal. HMS 44 lg 1 sätestab ammendavad alused, millal menetlus

uuendatakse. HMS 44 lg 1 p 2 alusel uuendatakse haldusmenetlus, kui asjas ilmnevad uued

olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Pole kahtlust, et kaebajale

pidi olema haldusmenetluse ajal teada, kas ja millises pangas tema või ta laps kontot omab.

Kui kaebaja oli nendest asjaoludest teadlik, aga ei tuginenud sellele (st ei esitanud nõutud

tõendit pangakontode kohta), ei ole alust menetlust uuendada.

Kaebaja ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu raskesse majanduslikku

olukorda. Asjassepuutuvate haldusasjade materjalidest nähtub, et seni on kaebaja arveid

tasunud tema vanemad, seega on kaebajal võimalik saada vajadusel abi oma sugulastelt.

Vastustaja vastusest nähtub, et kaebajale määrati 2024. a septembris ja oktoobris

toimetulekutoetus.

6. W.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.12.2024 määruskaebuse (hiljem täiendatud).

Kaebaja soovib vastustaja kohustamist haldusakti andmiseks kaebaja 21.10.2024 taotluse

alusel ning haldusakti väljaandmisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal ei ole

pangakontosid teistes Eesti pankades. Ta on seda korduvalt kirjalikult kinnitanud. Panga

tõendid sai ta 2024. a oktoobris. Tal ei olnud võimalik neid varem esitada. Kaebaja ei nõustu

2(4)

3-24-3194

halduskohtuga, et menetluse uuendamiseks ei ole alust. Kaebajal on õigus vaidlustada

haldusorgani tegevust ja mitte esitada panga tõendeid, kui ta peab seda nõuet ebaseaduslikuks.

Samuti peab kaebaja ebaõiglaseks olukorda, kus vastustaja on varem kaebaja taotluse

tagasiulatuvalt läbi vaadanud, hoolimata sellest, et kaebaja on varjanud pangakonto

olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et W.C palub tühistada halduskohtu

11.12.2024 määruse resolutsiooni p 5, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata, ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de

52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

9. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3).

11. Kaebaja soovib, et vastustaja vaataks tema 21.10.2024 taotluse menetluse uuendamise

korras läbi juba enne kohtumenetluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral

saavutaks kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Seega

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

12. Seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei ole alust arvata, et esineks

ülekaalukas vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et kaebaja saavutaks kaebuse

eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Esiteks ei ole alust eeldada, et menetluse

uuendamise ja kaebaja 21.10.2024 taotluse sisulise läbivaatamise korral langetaks vastustaja

otsuse kaebaja kasuks, s.o määraks talle tagantjärele toimetulekutoetuse 2024. a aprilli kuni

augusti eest (vt toetuse saamise tingimusi sotsiaalhoolekande seaduse §-s 131 jj). Teiseks ei

ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses välja toonud ühtki põhjendust,

millest võiks järeldada, et esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kaebaja minimaalsete

esmavajaduste rahuldamine ohus. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suuda tasuda üüri või

katkeks võlgnevuste tõttu mõne elutähtsa teenuse osutamine kaebajale (nt elekter, vesi,

soojus). Samuti pole kaebaja väitnud, et tal puuduvad vajalikud vahendid toidu, ravimite või

muu igapäevaeluks hädavajaliku soetamiseks. Ringkonnakohus on haldusasjades nr 3-24-

1460 ja nr 3-24-1588 samuti hinnanud kaebaja suhtes esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist

ning sarnaselt siinse asjaga leidnud, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud

(vt 24.10.2024 määrus nr 3-24-1588, p 10; 29.10.2024 määrus nr 3-24-1460, p 10). Samuti on

ringkonnakohus eelviidatud haldusasjades ning lisaks haldusasjas nr 3-24-2437 märkinud, et

esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja on varjanud oma sissetulekuid (vt 03.10.2024 määrus

nr 3-24-2437, p-d 11 ja 12; 24.10.2024 määrus nr 3-24-1588, 11; 29.10.2024 määrus nr 3-24-

3(4)

3-24-3194

1460, p 11). Seega sõltumata kaebuse perspektiivist ei ole esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks alust.

13. Vastuseks määruskaebuses esitatud soovile tuvastada vastustaja viivitus haldusakti

andmisel selgitab ringkonnakohus, et kaebuse muutmise avaldus tuleb esitada Tallinna

Halduskohtule. Ka määruskaebuses esitatud selgitused selle kohta, miks kaebaja arvates

kohtleb vastustaja teda ebavõrdselt, tuleb kaebajal esitada asja menetlevale kohtule, st

Tallinna Halduskohtule.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.12.2024 määruse

resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)