2-22-148540/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-148540

Tsiviilasi, hageja nõue

PARKIT OÜ hagi K.W vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

196,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht

XXX, Tartu, 51004), seaduslik esindaja Jelena Berežnaja,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Kostja: K.W (isikukood XXX, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Irina Meldjuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta rahuldamata PARKIT OÜ hagi K.W vastu leppetrahvi 140 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 37,36 euro, TsMS § 367 kohase viivise 11,20 euro, sissenõudekulu 4 euro ja

postikulu 3,96 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta PARKIT OÜ kanda.

2. Määrata K.W hagimenetluse kulude suuruseks 405 eurot (käibemaksuta).

3. Välja mõista PARKIT OÜ-lt K.W kasuks hagimenetluse kulud 405 eurot (käibemaksuta)

ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. PARKIT OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis K.W (edaspidi

kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 140 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 37,36 eurot, TsMS § 367 kohane viivis 11,20 eurot,

sissenõudekulu 4 eurot ja postikulu 3,96 eurot.

2. Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on kostja leppetrahvide vormistamise ajal

sõiduki VOLKSWAGEN GOLF (VIN: XXXXXXX) numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk)

vastutav kasutaja/omanik. Sõidukit pargiti KÜ Kivila 16, KÜ Kivila 18, Tallinn territooriumi

parklatesse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Kivila

16, KÜ Kivila 18 territooriumidel lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui

luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud

infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele

on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkla alale sõitjale teada, et ta

siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil

parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt

loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping,

mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud

tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib

sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil

kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv kuni 35 eurot. Sõiduki

parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on kostjale sõiduki omanikuna koostatud

järgmised leppetrahvid: leppetrahv nr 21290039197 summas 35 eurot, koostatud 08.04.2019,

Kivila 16 KÜ parklas, leppetrahv nr 89490002021 summas 35 eurot, koostatud 01.07.2019,

Kivila 18 KÜ parklas, leppetrahv nr 45490008580 summas 35 eurot, koostatud 23.10.2019,

Kivila 16 KÜ parklas, leppetrahv nr 45490025097 summas 35 eurot, koostatud 10.06.2020,

Kivila 18 KÜ parklas. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi

asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva, mis on

jäetud kokku summas 140 eurot kostjal tasumata. Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile

kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse

väljendamise) viis (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu otsus 2-17-117146, p 12). VÕS

1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivise tasumist. Leppetrahvid on rahalised kohustused. Kostja on leppetrahvide

tasumisega viivituses. Vastavalt esitatud viiviseraportile on viivise suurus 05.02.2023 seisuga

kokku 37,36 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 4 eurot Transpordiametile

sõiduki omaniku või kasutaja kohta liiklusregistrist andmete saamise tasu iga leppetrahvi

kohta 1 euro. Hageja taotleb postikulude hüvitamist 3,96 eurot, kuna pidi AS-ile Eesti Post

tasuma kostjale tähtkirjadega saadetud meeldetuletuste eest. Kogu asjaajamine on seotud ka

otsese tööjõukuluga.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid, palub hagi jätta rahuldamata, kohaldada

aegumist leppetrahvide nr 21290039197, 89490002021 ja 45490008580 suhtes ja jätta

menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud hagi vale kostja vastu.

Kostja avaldas juba varem, et ta ei ole sõidukit juhtinud leppetrahvide tegemise ajal. Kostja

andis sõiduki tasuta kasutada pojale Ale ja tema abikaasale Ble, kuna ta ise ei kasutanud

sõidukit leppetrahvide saamise ajal, ei saa ta vastutada hagiavalduses esitatud nõuete eest.

Korteriomandi aadressil XXX, Tallinn (edaspidi korter) omanikule väljastati parkimisluba

KÜ Masti hallatavatel kinnistutel aadressil Kivila 16 ja Kivila 18 asuvatel parkimisaladel

parkimiseks, mis jäi trahvide tegemise hetkel sõiduki armatuurlauale panemata, mis aga ei ole

parkimistrahvi saamise eelduseks. Korter kuulus leppetrahvide väljastamise perioodil Ble.

Kostja on korteriomaniku lähedane sugulane, kes vahepeal elas ajutiselt viidatud korteris.

Sõiduki tegelikud kasutajad on korteriomanik ja korteriomaniku abikaasa Y, viimane on

olnud ka korterisse sisse kirjutatud ajavahemikul 25.12.2019-08.06.2022. Kuigi kostja ja tema

poeg ei ole korteriomanikud, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka neil kui korteriomandit

kasutavatel isikutel. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukijuht soovis vaatamata sellele, et ta

võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida. Hageja postikulude nõue on

tõendamata. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata

sissenõudmiskulude ja viivise nõuded.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LE) § 2 p

93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud

või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu

või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale

laienevad omaniku kohustused LS § 72 lg 3, analoogia korras LS § 188 lg 2. Vastavalt

kehtivale kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei tõenda vastupidist (omaniku või

vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka

Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 p 31,

26.01.2017 lahendis 3-2- 1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Riigikohtu lahenditest nr

3-2-1-3-126 (p 11) ning 3-2-1-68-16 (p 31) tulenevalt on auto juhi isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt

võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab

Riigikohtu kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber

jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et

autot juhtis muu isik.

5. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Seega sai hageja

eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja, kuni kostja ei tõendanud, et

autot juhtis muu isik. Kostja esitas koos vastuväidetega selle kohta, et ta andis sõiduki oma

poja ja pojanaise tasuta kasutusse dokumentaalsed tõendid – nii B ja A ühise kinnituse, et

sõidukit kasutasid hagis osundatud parkimistrahvide määramise ajal nemad kui ka Yi viimase

kinnituse, selle kohta, et sõidukit juhtis hagis osundatud parkimistrahvide määramise ajal Y.

Yi vastus kohtule selle kohta, et sõidukit numbrimärgiga XXX kasutas omakorda tema tuttav

V ja, et tema võib seda kinnitada, ei ole vastuolus tema kinnitusega kostjale kuuluva sõiduki

kasutamise kohta. Kõik eelnevad tõendid kinnitavad kostja vastuväiteid hagile selle kohta, et

tema ei ole parkimistrahvide tegemise ajal sõidukit juhtinud ega parkimislepingut hagejaga

sõlminud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on kohtule eeltoodud

tõenditega veenvalt tõendanud, et tema ei kasutanud sõidukit leppetrahvide saamise ajal ega

ole hagejaga suulist parkimislepingut VÕS § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1

järgi sõlminud. Kuna kostja ei ole hagejaga parkimislepingut sõlminud, siis ei ole ta

lepingut ka rikkunud VÕS § 100 järgi ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt raha maksmise

kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu ja tuleb jätta

rahuldamata.

6. Kohus ei analüüsi antud asjas kostja vastuväiteid selle kohta, kas hageja nõuded võiksid olla

aegunud või kas Yl oli õigus sõidukit antud parkimiskohal parkida, kuna need asjaolud ei ole

ebaõige kostja puhul asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad ning kuuluvad

lahendamisele hageja ja Yi vahelises vaidluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema

menetluskuludeks lepingulisele esindajale tasutud kulud seoses õigusabi osutamise ja

tsiviilasjas esindamisega tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kulude koosseis on

alljärgnev: tsiviilasja materjalidega tutvumine, kliendiga arutamine, vastuse hagiavaldusele

koostamine ja kohtule esitamine (2 t 45 min) - 240 eurot; kohtuistungiks ettevalmistamine (30

min) ja kohtuistung 23.11.2024 (20 min) – 90 eurot; kliendiga kohtuistungil tehtud

kompromissi ettepaneku arutamine, kohtule vastamine – (30 min) – 45 eurot; 29.11.2024

kohtunõudega tutvumine ja vastamine, menetluskulude nimekirja esitamine (20 min) – 30

eurot, kokku 405 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotleb jätta poolte menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud.

9. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja

esindaja tunnihind 90 eurot tund ilma käibemaksuta vastab kohtupraktikas aktsepteeritud

määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule ja on

esitatud mõistlikus suuruses. Kohtu hinnangul on kostja esindaja poolt menetluses kliendi

esindamisele kulunud aeg proportsionaalne vaidluse keerukuse ja kohtule esitatud

menetlusdokumentide mahuga, samuti kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks

kulunud ajaga. Seega võttes arvesse kohtu poolt põhjendatuks peetavat tunnihinda 90 eurot on

kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks esindajale 405 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg

4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik