2-24-1826/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1826

Tsiviilasi

Taristu Grupp OÜ hagi aktsiaseltsi VÕRU VESI vastu

põhivõla 66 876 euro 77 sendi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

74 726 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Taristu Grupp OÜ (registrikood 14655638, asukoht

Raudtee tn 35, Antsla), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kostja: aktsiaselts VÕRU VESI (registrikood 10004973,

asukoht XXX, Võru), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Alar Urm ja Kärt Saar

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2024; 25. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks välja 45 649 eurot 19 senti

(s.o põhinõue 41 958 eurot 57 senti ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 3690 eurot 62 senti).

3. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (41

958 eurolt 57 sendilt) alates 21. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras, mis

vastab võlaõigusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimasele intressimäärale, millele on

liidetud kolm protsendipunkti aastas.

4. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks kahjuhüvitis 1170 eurot.

5. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks viivis kahjuhüvitiselt (1170

eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta menetluskuludest 63% aktsiaseltsi VÕRU VESI ja 37% Taristu Grupp OÜ kanda.

7. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 3682

eurot 35 senti.

8. Mõista Taristu Grupp OÜ-lt aktsiaseltsi VÕRU VESI kasuks välja menetluskulud 913

eurot 90 senti.

9. Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas osas. Tasaarvestuse tulemusena mõista

aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 2768 eurot 45

senti.

10. Mõista aktsiaseltsilt VÕRU VESI Taristu Grupp OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (2768 eurolt 45 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Taristu Grupp OÜ (hageja) esitas 1. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule aktsiaseltsi VÕRU

VESI (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 66 876 eurot 77

senti ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1503 eurot 07 senti.

Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhivõlalt kindla summana kuni

kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimääras, millele on liidetud

kolm protsendipunkti aastas. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostjal on hageja vastu

leppetrahvinõue, siis palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus summas,

milles kostja leppetrahvinõue ei kata ära hageja nõudeid kostja vastu.

Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 1170 eurot ja viivise

kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (tellija) ning hageja ja tema konsortsiumipartnerid OÜ

Powtec (edaspidi Powtec) ja Asfaldigrupp OÜ (edaspidi Asfaldigrupp) (töövõtjad) 3. augustil

2021 töövõtulepingu nr 4.1-21/21/14 (edaspidi leping I). Kostja ning hageja ja tema

konsortsiumipartnerid sõlmisid 25. augustil 2021 töövõtulepingu nr 4.1-21/21/15 (edaspidi leping

II). Lepingud on sõlmitud riigihanke „XXXas vee-, kanalisatsioonirajatiste ja teede ehitustööd“

(edaspidi hanke) tulemusena. Hanke osa nr 1 tööde hulka kuulusid Liiva, Petseri ja Roosi tn

ehitustööd. Hanke osa nr 2 tööde hulka kuulusid Kalevipoja, L. Koidula ja Tartu tn ehitustööd.

Roosi tn tööde tähtajaks oli 31. november 2021. Pooled sõlmisid 18. novembril 2021 lepingu I

muutmise kokkuleppe nr 1, millega pikendati Roosi tn tööde tähtaega kuni 31. augustini 2022.

Omanikujärelevalve teostaja AS Infragate Eesti (edaspidi Infragate) esitas 14. oktoobril 2022

kostja nimel hagejale leppetrahvinõude seoses Roosi tn tööde mittetähtaegse lõpetamisega.

Pooled sõlmisid 27. detsembril 2022 lepingu I muutmise kokkuleppe nr 2, millega pikendati

Roosi tn tööde tähtaega kuni 31. juulini 2023. Samas jäi Infragate seisukohale, et hageja peab

kostjale tasuma Roosi tn töödega seoses leppetrahvi 39 343 eurot 80 senti (edaspidi leppetrahv I).

Infragate esitas 12. septembril 2023 hagejale hanke osas nr 1 täiendava leppetrahvinõude summas

16 452 eurot 82 senti, kuna hageja ületas lepingu I lõpptähtaega 31. juulit 2023 kokku 23 päeva

(edaspidi leppetrahv II). Samal kuupäeval esitas Infragate hanke osas nr 2 leppetrahvinõude

summas 11 080 eurot 25 senti, kuna hageja ületas lepingu II tööde lõpptähtaega 31. juulit 2023

kokku 23 päeva (edaspidi leppetrahv III).

Hageja väljastas tehtud tööde eest 25. augustil 2023 kostjale kaks arvet – arve nr 1330 summas

101 220 eurot 28 senti ja arve nr 1331 summas 39 650 eurot 42 senti. Kostja tasus arvest nr 1330

vaid 57 760 eurot 45 senti, jättes tasumata 43 459 eurot 83 senti. Arvest nr 1331 tasus kostja 16

233 eurot 48 senti, jättes tasumata 23 416 eurot 94 senti. Kokku on kostja jätnud tasumata 66 876

eurot 77 senti.

Kostja õigusvastase tegevuse tõttu (arvete tasumata jätmine ja leppetrahvide nõudmine) on

hagejal tekkinud 1170 euro suurused kohtueelsed õigusabikulud. Hageja nõuab selle kahju

hüvitamist.

Kostja vastuväidetega seoses märgib hageja järgmist. Hageja ja tema kontsortsiumipartnerid ei

ole ühis-, vaid solidaarvõlausaldajad. Lepingud on hankelepingu riigihankeseaduse (RHS) § 8

tähenduses. RHS § 110 lg 4 järgi on ühispakkujad hankelepingus solidaarvõlgnikud. Seega on

ühispakkujad oma tasunõude osas solidaarvõlausaldajad. Hageja ja konsortsiumipartnerid esitasid

riigihankes oma pakkumuse koosseisus nn ühispakkumuse kinnituse. Ka selles kinnistuskirjas on

täiendavalt kinnitatud konsortsiumipartnerite solidaarset vastutust hankelepingu täitmise eest ja

järelikult ka solidaarseteks võlausaldajateks olemist. See, kuidas ühispakkujad saadavat tasu

jaotavad, on ühispakkujate konsortsiumi sisesuhete küsimus.

Pooled pikendasid Roosi tn tööde tähtaega kuni 31. juulini 2023. Järelikult ei saa rääkida sellest,

et hageja oli 2022. aastal nende tööde lõpetamisega viivituses. Kui pooled lepivad kokku tööde

tähtaja pikendamises, hõlmab see tagasiulatuvalt kogu vahepealset perioodi. Seega on leppetrahvi

I nõue alusetu. Leppetrahvi II ja III nõuded on ebamõistlikult suured ning need tuleb VÕS § 162

lg 1 alusel vähendada. Tehtud töödele kasutusloa saamine 23. augustil 2023 ei tekitanud kostjale

mistahes kahju. Lisaks sellele on kostja ebaõigesti lähtunud leppetrahvide päevamäärade

arvestamisel lepingute algsest maksumusest, mitte nende tegelikust maksumusest.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub üksi lepingu täitmise nõue. Kostja on sõlminud

lepingud kolme isikuga (ühispakkujad hageja, Powtec ja Asfaldigrupp). Ühispakkujad on

ühisvõlausaldajad ning saavad esitada kostja vastu nõudeid vaid ühiselt (VÕS § 72).

Isegi kui hageja saaks nõuda lepingu täitmist, on tema nõuded lõppenud tasaarvestusega. Kostjal

on hageja vastu kolm leppetrahvi nõuet. Roosi tn tööde valmimise tähtajaks oli 31. august 2022.

Pooled leppisid kokku Roosi tn tööde tähtaja muutmises pärast seda, kui XXXavalitsuse

25. oktoobri 2022 kirja tulemusena muudeti Roosi tn teekatte tüüpi. Perioodil 1. septembrist 2022

kuni 24. oktoobrini 2022 ei olnud hagejal töödega hilinemiseks põhjust.

Leppetrahvi nõudmise eelduseks ei ole kostjale kahju tekkimine. Leppetrahv ei ole erakordselt

suur ega ebamõistlik. Kostjal on huvi lepingute täpse täitmise vastu mitmel põhjusel. Leppetrahvi

päevamäära aluseks võetakse pakkumislisas esitatud lepinguhind ning hilisemaid muudatusi

arvesse ei võeta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Praeguses asjas on hageja (töövõtja) esitanud kostja (tellija) vastu hagi töövõtja tasunõude

saamiseks. Kostja on omakorda seisukohal, et hagejal ei ole tema vastu nõuet, kuivõrd kostjal on

hageja vastu leppetrahvi nõuded ning hageja nõue on lõppenud tasaarvestusega.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et 3. augustil 2021 sõlmisid hageja ja tema konsortsiumipartnerid

Powtec ja Asfaldigrupp (töövõtjad) ning kostja (tellija) töövõtulepingu nr 4.1-21/21/14 (edaspidi

leping I; dtl 17 – 20; üldtingimused dtl 21, eritingimused dtl 22 – 34). Hageja ja tema

konsortsiumipartnerid Powtec ja Asfaldigrupp (töövõtjad) ning kostja (tellija) sõlmisid

25. augustil 2021 töövõtulepingu nr 4.1-21/21/15 (edaspidi leping II; dtl 36 – 39; üldtingimused

dtl 40; eritingimused dtl 41 – 53).

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu.

6. Esmalt analüüsib kohus seda, kas hagejal on üksi lepingute täitmise nõue. Selliselt tugineb

kostja sellele, et kuivõrd kostja (tellija) on sõlminud lepingud kolme isikuga – hageja, Powtec ja

Asfaldigruppiga (ühispakkujad), ei saa hageja üksi lepingute täitmist nõuda. Seega tuleb kohtul

lahendada küsimus sellest, kas hageja ja tema konsortsiumipartnerid Powtec ja Asfaldigrupp on

ühis- või solidaarvõlausaldajad.

VÕS § 72 lg 1 järgi kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes

kõigile võlausaldajatele ühiselt. VÕS § 72 lg 2 sätestab üldreeglina, et kui sama jagamatu

kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, võib iga võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt, kui võlausaldajad ei ole solidaarvõlausaldajad, ja lg 3

sätestab, et iga ühisvõlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas võlgnetava eseme

hoiustamist või müüki, üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Muud asjaolud, mis puudutavad

üksnes ühte ühisvõlausaldajat, ei kehti teiste ühisvõlausaldajate suhtes.

VÕS § 73 lg 1 järgi kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist,

on need isikud solidaarvõlausaldajad. VÕS § 73 lg sätestab, et võlgnik võib täita kohustuse

kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud

hagi kohustuse täitmiseks.

7. Lepingud I ja II on sõlmitud hanke tulemusena, mistõttu on tegemist hankelepingutega

riigihangete seaduse (RHS) § 8 tähenduses. Lepingute järgi on hageja, Powtec ja Asfaldigrupp

ühispakkujad. RHS § 110 lg 4 kohaselt loetakse ühispakkujate ühise pakkumise esitamisel, et

hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kohtu hinnangul tuleneb

viidatud sättest ka see, et ühispakkujad vastutavad ka võlaõiguslikes suhetes solidaarselt

(tegemist on solidaarvõlgnikega). Olukorras, kus ühispakkujad on solidaarvõlgnikud, on nad

kohtu hinnangul ka solidaarvõlausaldajad. Seega on hageja, Powtec ja Asfaldigrupp

solidaarvõlausaldajad ning hagejal on VÕS § 73 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda üksi töövõtja

tasunõuet.

8. Järgmisena analüüsib kohus hageja tasunõuet.

Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 635 lg 1 ning sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab

nõuda rahalise kohustuse täitmist. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui

töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638).

Hageja väljastas 25. augustil 2023 kostjale arve nr 1330 summas 101 220 eurot 28 senti hanke

osa nr II tööde eest (dtl 120). Samal kuupäeval esitas hageja kostjale ka arve nr 1331 summas 39

650 eurot 42 senti hanke osa nr I tööde eest (dtl 121). Mõlema arve maksetähtpäev oli 9.

oktoober 2023. Arvest nr 1330 on kostja tasunud 57 760 eurot 45 senti (tasumata on 43 459 eurot

83 senti. Arvest nr 1331 on kostja tasunud 16 233 eurot 48 senti (tasumata on 66 876 eurot 77

senti).

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks,

ega ka selle üle, et kostja ei ole hageja töö osas pretensioone esitanud (ka 23. septembri 2024

eelistungi protokoll, lk 1 ja 25. novembri 2024 kohtuistungi protokoll, lk 1).

9. Küll on aga vaidlus selles, kas hageja tasunõue on lõppenud tasaarvestuse tõttu (VÕS § 186 p

2, § 197 lg 2).

VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse

(VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt

(TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Tasaarvestusavalduse vormile ei sätesta seadus konkreetseid

nõudeid.

10. Kohtul tuleb seega lahendada küsimus sellest, kas kostjal on tekkinud leppetrahvi maksmise

nõudeõigus.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi nõude eelduseks

VÕS § 158 lg 1 järgi on, et pool oleks rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust kokkulepitud

viisil ning rikkumine ei ole vabandatav, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 160) (vt

Riigikohtu 15. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 14). Lisaks sellele peab

leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teavitama

(VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui poolele on esitatud eelnev teade (VÕS

§ 159 lg).

Leppetrahvi nõude eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on kehtiv leping ja kehtiv

kokkulepe leppetrahvi kohta (VÕS § 158 lg 1); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud

(VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud

võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi

nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg

2) (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).

11. Lepingute I ja II p 2 järgi eeldatakse, et pakkumisteade (töövõtja pakkumus) kuulub

käesoleva kokkuleppe juurde ning seda loetakse ja tõlgendatakse selle osana. Pakkumuslisa

osa nr 1 (dtl 150 – 151) on tööde täitmise hilinemisega kaasnev leppetrahv (k.a etappide

täitmisajad) 0,1% lepinguhinnast päevas. Leppetrahvi maksimumsummaks on 15% lõplikust

lepinguhinnast. Seega on lepingutes olemas kehtiv kokkulepe leppetrahvi kohta.

12. Esmalt käsitleb kohus leppetrahvi I. Nimetatud leppetrahv on seotud Roosi tn tööde

tähtaja ületamisega perioodil 1. septembrist 2022 kuni 24. oktoobrini 2022 (55 päeva) ning

selle suuruseks on 39 343 eurot 80 senti.

Roosi tn tööde valmimise tähtajaks oli 31. november 2021 (vt lisa 1 projekti osade ja

piirkondade jaotus koos tähtaegadega; dtl 12). Pooled sõlmisid 18. novembril 2021 lepingu I

muutmise kokkuleppe nr 1, millega pikendati Roosi tn tööde tähtaega kuni 31. augustini 2022

(dtl 56). Selleks ajaks hageja töid valmis ei saanud. Infragate esitas 14. oktoobril 2022 kostja

nimel hagejale leppetrahvinõude seoses Roosi tn tööde mittetähtaegse lõpetamisega (dtl 58 –

59). Pooled sõlmisid 27. detsembril 2022 lepingu I muutmise kokkuleppe nr 2, millega

pikendati Roosi tn tööde tähtaega kuni 31. juuli 2023 (dtl 72 – 73). Samas jäi Infragate

seisukohale, et hagejale peab kostjale tasuma Roosi tn töödega seoses leppetrahvi (dtl 117 –

119).

13. Olukorras, kus tööde valmimise tähtajaks oli määratud 31. august 2022, kuid hageja

selleks ajaks töid valmis ei saanud, ning pooled pikendasid hiljem (27. detsembril 2022) tööde

valmimise tähtaega kuni 31. juulini 2023, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja

ei olnud vahepeal töödega viivituses. Kohus on seisukohal, et välistatud ei ole olukord, kus

hageja on teatud ajal töödega viivituses ning kui poolte kokkuleppel on tööde tähtaega

pikendatud, siis ei ole hageja enam viivituses. Roosi tn tööde tähtaja pikendamine detsembris

2022 ei muuda olematuks hageja eelnevat viivitust. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada

ka seda, et tähtaja muutmine oli tingitud Võru Linnavalitsuse 25. oktoobri 2022 kirjast (dtl 78

– 79), milles viimane muutis Roosi tn teekatte tüüpi. Perioodil 1. septembrist 2022 kuni

24. oktoobrini 2022 (mille eest kostja leppetrahvi ka nõuab) ei olnud hagejal töödega

viivitamiseks põhjust.

14. Eelnevat arvestades on täidetud ka leppetrahvi nõude teine eeldus (hageja on lepingulist

kohustust rikkunud). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda

seisukohal, et hageja ei vastuta rikkumise eest. Sellega on täidetud ka kolmas eeldus.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja nimel teatas Infragate hagejale 14. oktoobril 2022

leppetrahvi nõudmisest (dtl 58 – 59). Hageja ei ole tuginenud sellele, et teatamine ei ole

toimunud mõistliku aja jooksul. Sellisele seisukohale ei saa asuda ka kohus, arvestades seda,

et tööde valmimise tähtajaks oli 31. august 2022 ning Infragate esitas teate 14. oktoobril 2022.

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on leppetrahvi I nõude eeldused täidetud.

15. Järgmisena analüüsib kohus seda, kas kostja leppetrahvi nõude maksmapanek võiks olla

hea usu põhimõtte vastane. Kohus on seda küsimust arutanud pooltega 25. novembri 2024

kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, lk 2 – 3).

VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui

see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks

on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse

kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste

teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul

seadusest või lepingust tulenevat (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

17-9491, p 16.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).

Kohus on eelnevalt leidnud, et perioodil 1. septembrist 2022 kuni 24. oktoobrini 2022 ei

olnud hagejal töödega viivitamiseks põhjust. XXX keelas 25. oktoobril 2022 Roosi tn-l tööde

teostamist, leides, et algselt kokkulepitud kate tuleb asendada teisega (dtl 78 – 79). Seetõttu

leppisid pooled 27. detsembril 2022 kokku, et Roosi tn tööde valmimise tähtaega

pikendatakse kuni 31. juulini 2023 (dtl 72 – 73). Kuivõrd pooled leppisid kokku Roosi tn

tööde tähtaja pikendamises, võis hageja sellest kohtu hinnangul järeldada, et kostja ei nõua

leppetrahvi töödega viivitamise eest. Sellises olukorras on kostja käitumine kohtu hinnangul

vastuoluline – ühelt poolt oli kostja nõus pikendama Roosi tn tööde valmimise tähtaega kuni

31. juulini 2023 (eelnevalt oli tähtajaks kokku lepitud 31. august 2022) ja teiselt poolt jäi

kostja pärast tähtaja pikendamist 39 343 euro 80 sendi suuruse leppetrahvinõude juurde.

Kohus leiab, et sellises olukorras on leppetrahvinõude maksmapanek hea usu põhimõtte

vastane. Seega ei saa kostja hagejalt leppetrahvi I nõuda.

16. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostja ei saa hagejalt leppetrahvi I nõuda, ei analüüsi

kohus hageja vastuväiteid seoses leppetrahvi I päevamääraga.

17. Järgmisena käsitleb kohus leppetrahvi II ja III.

Leppetrahvi II nõue on seotud hanke osaga nr 1. Hanke osa nr 1 tööde hulka kuulusid Liiva,

Petseri ja Roosi tn ehitustööd. Liiva tn tööde tähtpäev oli 31. august 2022, Petseri tn 30.

oktoober 2021 ja Roosi tn 31. november 2021 (dtl 12). Hageja ja kostja sõlmisid 18.

novembril 2021 lepingu I muutmise kokkuleppe nr 1, millega pikendati Petseri ja Roosi tn

tööde tähtaega kuni 31. augustini 2022 (dtl 56). Pooled sõlmisid 27. detsembril 2022 lepingu

I muutmise kokkuleppe nr 2, millega pikendati Roosi ja Liiva tn tööde tähtaega kuni 31.

juulini 2023 (dtl 72 – 73). Hanke nr 1 osa tööd võeti vastu 23. augustil 2023 (dtl 123 – 124).

Infragate esitas 11. septembril 2023 hagejale hanke osas nr 1 täiendava leppetrahvi nõude

summas 16 452 eurot 82 senti (periood 1. august 2023 kuni 23. august 2023 eest; dtl 123 –

124).

18. Leppetrahvi III nõue on seotud hanke osaga nr 2. Hanke nr 2 tööde hulka kuulusid

Kalevipoja, L. Koidula ja Tartu tn ehitustööd. Kalevipoja ja L. Koidula tööde tähtpäev oli

30. mai 2022 ning Tartu tn 1. jaanuar kuni 31. oktoober 2022 (dtl 12). Pooled sõlmisid

30. novembril 2022 lepingu II muutmise kokkuleppe, millega pikendati Tartu tn tööde

tähtaega kuni 31. juulini 2023 (dtl 63). Hanke nr 2 osa tööd võeti vastu 23. augustil 2023 (dtl

126 – 127). Infragate esitas 11. septembril 2023 hagejale hanke osas nr 2 täiendava

leppetrahvi nõude summas 11 080 eurot 25 senti (periood 1. august 2023 kuni 23. august 2023

eest; dtl 126 – 127).

19. Lepingute üldtingimusteks (dtl 21; 40) on ehitustöövõtulepingute tingimused ehitus- ja

inseneritöödeks tellija antud projektlahendi alusel, esimene väljaanne 1999, mis on koostatud

ja publitseeritud Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt.

FIDIC p 8.7.1 kohaselt võib tellija nõuda leppetrahvi, mis on kokkulepitud määras iga päeva

kohta. Leppetrahv on ainsaks töövõtja poolt tasutavaks kahjutasuks sellise rikkumise eest.

Leppetrahv ei vabasta töövõtjat kohustusest lõpetada töö või muudest lepingu kohustustest,

ülesannetest või vastutusest.

20. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et viidatud sättest tulenevalt on leppetrahvi funktsiooniks

reaalselt tekkinud kahju kompenseerimine. FIDIC p-st 8.7.1 ei tulene kohtu arvates seda, et

kui tellijale ei ole töödega viivitamisega tekkinud kahju, ei ole tellijal ka leppetrahvinõuet.

Seega tuleb ka praegusel juhul lähtuda VÕS § 161 lg-st 1, mille kohaselt võib kahjustatud

lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.

21. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et leppetrahvi II ja III nõude eeldused on

täidetud. Poolte vahel olid sõlmitud kehtivad lepingud, mis sisaldasid kokkulepet leppetrahvi

kohta (vt otsuse p 11). Hageja on lepingulist kohustust rikkunud ning kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohal, et hageja rikkumise eest ei vastuta.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja nimel teatas Infragate 11. septembril 2023 hagejale

leppetrahvi II ja III nõudmisest (dtl 123 – 124; 126 – 127). Hageja ei ole tuginenud sellele, et

teatamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Sellisele seisukohale ei saa asuda ka kohus,

arvestades seda, et tööde valmimise tähtajaks oli 31. juuli 2023 ning Infragate esitas teate 11.

septembril 2023.

22. Hageja on taotlenud leppetrahvi vähendamist.

VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise võimalus

on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, et võlgnik satuks kohustuse rikkumisega

olukorda, kus kokkulepitud leppetrahv on võrreldes rikkumisega ilmselgelt

ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab leppetrahvi vähendada

eelkõige juhul, kui leppetrahv oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud,

mille alusel kohus saab otsustada, kas leppetrahvi täies ulatuses nõudmine oleks väga

ebaõiglane, pidi esile tooma hageja.

23. Hageja tugineb asjaolule, et tehtud töödele kasutusloa saamine „alles“ 23. augustil 2023 ei

tekitanud kostjale mistahes kahju. Eelnevalt on kohus selgitanud, et VÕS § 161 lg 1

võimaldab leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. Seega ei pidanud kostjale

leppetrahvi nõudmiseks kahju tekkima. Kostja on ka selgitanud, et hageja viivituse tõttu pidid

XXXa tänavad olema kauem kinni. Pakkumuslisas (dtl 150 – 151) on tööde täitmise ajaks

märgitud, et kõik lepingulised tööd on valmis, väljastatud on tööde kasutusluba. Seega on

tööde valmimise tähtaeg seotud kasutuslubade väljastamisega. Hageja pidi arvestama seda, et

tööd pidid olema valmis mitu nädalat enne tähtaega (31. juulit 2024) selleks, et jääks teatud

aeg kasutusloa saamiseks. Kuivõrd hageja sai tööd valmis 31. juulil 2024, pidi ta arvestama,

et kasutusloa saamine võtab täiendavalt aega. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ega

põhistanud, et leppetrahv on kostja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur.

24. Kohtul tuleb lahendada ka küsimus sellest, kas leppetrahvi päevamäära arvestamisel tuleb

lähtuda lepingu algsest maksumusest või lepingu tegelikust maksumusest.

Lepingu I p 4 kohaselt oli selle algne maksumus 715 340 eurot 08 senti. Lepingu II p 4

kohaselt oli selle algne maksumus 481 728 eurot 29 senti. Samas aga kujunes lepingu I

tegelikuks maksumuses 670 275 eurot 81 senti ja lepingu II tegelikuks maksumuseks 413 118

eurot 27 senti (vt Riigihangete register. Arvutivõrgus kättesaadav:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3163192/contracts).

Pakkumuslisa osa nr 1 (dtl 150 – 151) on tööde täitmise hilinemisega kaasnev leppetrahv (k.a

etappide täitmisajad) 0,1% lepinguhinnast päevas. FIDIC p 1.1.4.2 sätestab, et lepinguhind on

alapunktis 14.1 [lepinguhind] defineeritud hind ning sisaldab lepingust tulenevalt tehtavaid

muudatusi.“

25. Kohus on seisukohal, et arvestades FIDIC p 1.1.4.2 tuleb leppetrahvi päevamäära

arvestamisel lähtuda lepingu tegelikust maksumusest. Seega on leppetrahvi II päevamäär 670

eurot 28 senti ning leppetrahvi II suurus 15 416 eurot 44 senti (670,28 x 23). Leppetrahvi III

päevamäär on 413 eurot 12 senti ja leppetrahvi III suurus 9501 eurot 76 senti (413,12 x 23).

26. Kohus on eelnevalt leidnud, et leppetrahvi I nõude maksmapanek on hea usu põhimõtte

vastane, mistõttu ei saa kostja hagejalt leppetrahvi I nõuda. Järelikult ei saanud kostja

tasaarvestada oma leppetrahvi I nõuet hageja tasunõudega. Küll on aga kostjal hageja vastu

leppetrahvi II nõue summas 15 416 eurot 44 senti ja leppetrahvi III nõue summas 9501 eurot

76 senti (kokku 24 918 eurot 20 senti).

27. Tasaarvestuse tegemiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse

avalduse (VÕS § 198). Vastavalt 23. septembri 2024 kohtuistungil arutatule esitas kostja

kohtule 8. veebruari 2023 kirja hagejale (dtl 219 - 221), milles sisaldub järgmine avaldus:

„Leppetrahvi maksmise tähtaeg on möödunud (31. jaanuar 2023), seega peetakse leppetrahv

kinni järgmiste tööde akteerimisest“. Hageja on sellele kirjale reageerinud 22. mail 2023 (dtl

217), vastates: „Kui tellija näeb õiguspäraseks töövõtjalt leppetrahv maksetest kinni pidada

siis palume seda teha lepingu viimasest maksest“. Kostja esitas 7. oktoobri 2024

menetlusdokumendis ka protsessuaalse tasaarvestuse avalduse.

28. Hageja on 25. novembri 2024 kohtuistungil nõustunud sellega, et kostja 8. veebruari 2023

kiri on käsitatav tasaarvestuse avaldusena. Ka kohtu hinnangul nähtub viidatud kirjast selgelt

kostja soov tasaarvestada leppetrahvi nõuded hagejal tulevikus tekkivate tasunõuetega tehtud

tööde eest.

29. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 25. augustil 2023 esitatud arvest nr 1330 kostja tasunud

57 760 eurot 45 senti (tasumata on 43 459 eurot 83 senti) ning arvest nr 1331 on kostja

tasunud 16 233 eurot 48 senti (tasumata on 23 416 eurot 94 senti), kokku on tasumata 66 876

eurot 77 senti. Arvestades kostja leppetrahvinõudeid, oli kostjal õigus jätta arvetest tasumata

kokku 24 918 eurot 20 senti. Ülejäänud osas (66 876,77 – 24 918,20 = 41 958 eurot 57 senti)

ei olnud kostjal õigust jätta arved tasumata. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

põhinõudena 41 958 eurot 57 senti.

30. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on

võlausaldajal õigus nõuda lisaks põhivõlgnevusele ka viivise tasumist.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja-

mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

31. FIDIC p 14.8 järgi tuleb põhivõlgnevuselt arvestada viivist riigi keskpanga

diskontomäärast 3 protsendipunkti võrra kõrgemas aastases määras. Kohus nõustub hagejaga

selles, et sisuliselt on silmas peetud VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat intressimäära. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimäär on järgmine: 1) perioodil 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 4%; 2)

perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2024 4,50%; 3) alates 1. juulist 2024 kuni

kohtuotsuse tegemise ajani (20. detsembrini 2024) 4,25%. Vastavalt FIDIC p-le 14.8 tuleb

nimetatud intressimääradele liita kolm protsendipunkti.

Seega on lepingute järgne viivisemäär järgmine: 1) perioodil 1. juulist 2023 kuni 31.

detsembrini 2023 7% aastas; 2) perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 30. juunini 2024 7,50%

aastas; 3) alates 1. juulist 2024 kuni kohtuotsuse tegemise ajani (20. detsembrini 2024) 7,25%

aastas.

32. Viivise arvestus on järgmine: 1) perioodi 10. oktoober 2023 kuni 31. detsember 2023 eest

on viivis 667 eurot 89 senti; 2) perioodi 1. jaanuar 2024 kuni 30. juuni 2024 eest 1584 eurot

85 senti; 3) perioodi 1. juuli 2024 kuni 20. detsember 2024 eest 1437 eurot 88 senti (siinkohal

kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Kokku on viivisenõue kohtuotsuse tegemise aja

(20. detsembri 2024) seisuga 3690 eurot 62 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (41 958 eurolt 57 sendilt)

alates 21. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras, mis vastab VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimasele

intressimäärale, millele on liidetud kolm protsendipunkti aastas.

33. Hageja on esitanud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Sellise nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et olukorras, kus võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

34. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja

tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-138-10, p 29).

Kohtuvälise õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks

hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab

kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab

hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis

või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida

hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443, p 108).

35. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul oli kohtuvälise õigusabi kasutamine mõistlikult

võttes vajalik. Hageja on ehitusettevõtja, kelle juhatuse liikmetel ei ole eelduslikult juriidilist

haridust. Samas esitas kostja hagejale kolm leppetrahvi nõuet, millele hagejal oli mõistlik ka

reageerida. Leppetrahvi nõuetele vastamine eeldas aga praegusel juhul kohtu hinnangul ka

juriidilist analüüsi. Seda kinnitab ka hageja lepingulise esindaja selgituskiri kostjale (dtl 143 –

147). Hageja võis mõistlikult eeldada, et pärast selgituskirja saamist võib kostja oma

positsiooni muuta, ja selliselt vältida kohtuvaidluse pidamist.

36. Kohus leiab, et kostja teo ja hageja kahju (kohtueelsed õigusabikulud) vahel on olemas ka

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja jättis hageja arved osaliselt tasumata ja esitas

hagejale leppetrahvi nõudeid, vastasel juhul ei oleks hagejal kohtueelseid õigusabikulusid

tekkinud. Eelnevat ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et leppetrahvi nõuded olid osaliselt

põhjendatud. Selgituskirja saatmise ajal ei olnud pooltele teada, millise hinnangu annab

leppetrahvidele kohus. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kohus rahuldab suures osas

hageja põhinõude.

37. Hageja on esitanud kohtule 7. detsembri 2023 õigusabiarve nr 20231055 summas 1440

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on selgitanud, et arvel märgitud 8 tunnist on kostjaga

seotud 6,5 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (180 eurot ilma

käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (6,5 tundi). Eelnevat arvestades

rahuldab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 1170 eurot (6,5 h x 180).

38. Samuti rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise kahjuhüvitiselt (1170 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

39. Hageja on palunud alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja vastu

leppetrahvinõue, mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus summas, milles kostja

leppetrahvinõue ei kata ära hageja nõudeid kostja vastu.

Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega. TsMS § 370 lg 2 võimaldab

hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada

mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja on sisuliselt esitanud ühe

nõude ning hageja nö alternatiivse nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude

osaliselt rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuete esitamisega

vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab

TsMS § 163 järgi kandma osa menetluskuludest) (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 370 komm 3.5.3 c).

40. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kokku 45 649 eurot 19 senti (s.o põhinõue 41 958 eurot 57 senti ja kohtuotsuse tegemise aja

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3690 eurot 62 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (41 958 eurolt 57 sendilt) alates 21. detsembrist 2024

kuni põhinõude täitmiseni määras, mis vastab VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimasele intressimäärale, millele on

liidetud kolm protsendipunkti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 1170 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt (1170 eurolt) kohtuotsuse jõustumisest

kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).

41. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas

lähtuda TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Praeguses asjas rahuldab kohus hagi ca 63% ulatuses (hageja põhinõue oli 66 876 eurot 77

senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 41 958 eurot 57 senti). Seega

jätab kohus menetluskuludest 63% kostja ja 37% hageja kanda.

42. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1540 eurot

ja lepingulise esindaja kulud 4215 eurot (180 eurot/h x 23 h 25 min). Sellele lisandub

25. novembri 2024 kohtuistungil osalemine (1 tund; vt kohtuistungi protokoll, lk 5). Seega on

hageja lepingulise esindaja kulud kokku 5845 eurot (1540 + 4125 + 180).

Praegusel juhul on hagihinnaks 74 726 eurot 79 senti, millelt RLS lisa 1 järgi tuli tasuda

riigilõivu 1540 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist

põhjendatud kuluga.

43. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu (180 eurot ilma käibemaksuta)

mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Vaidluse ulatust ja keerukust arvestades

on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 24 h 25 min). Siinkohal

arvestab kohus ka seda, et vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu on sarnane (26 h).

Eelneva tõttu on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 5845 eurot. Kuivõrd

kohus jättis menetluskuludest 63% kostja kanda, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja

menetluskulud 3682 eurot 35 senti (5845 x 0,63).

44. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 2470 eurot (95 eurot/h

x 26 h).

Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tunnitasu (95 eurot ilma käibemaksuta)

mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Vaidluse ulatust ja keerukust arvestades

on põhjendatud ka kostja lepingulise esindaja ajakulu (26 h). Siinkohal arvestab kohus ka

seda, et vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu on sarnane (24 h 25 min).

Eelneva tõttu on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2470 eurot. Kuivõrd kohus

jättis menetluskuludest 37% hageja kanda, tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja

menetluskulud 913 eurot 90 senti (2470 x 0,37%).

45. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Praegusel juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3682 eurot 35 senti

ning hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 913 eurot 90 senti. Kohus tasaarvestab hageja

ja kostja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 197 alusel ulatuses summas 913 eurot 90 senti.

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 2768 eurot 45 senti (3682,35 –

913,90). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2768 eurolt 45 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

46. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik