2-23-10299/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-10299

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

2-23-10299

Kohtuasi

Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5 korteriühistu hagi T N

vastu korteriomandi osa võõrandamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5 korteriühistu

(registrikood 80482065, postiaadress: Karja tn 5, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond)

Hageja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko e-post

mih.tushs@gmail.com)

Kostja T N (sünniaeg XXX), elukoha aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5 korteriühistu taotlus ja

keelduda menetlusdokumentide T N avalikust kättetoimetamisest.

2. Jätta Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5 korteriühistu hagi T N vastu korteriomandi

osa võõrandamise nõudes läbi vaatamata.

3. Jätta kõik menetluskulud Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5 korteriühistu kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

Saata kohtumäärus hagejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast

päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest

arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(3)

2-23-10299

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-10299, Narva-Jõesuu linn, Karja tn 5

korteriühistu hagi T N vastu korteriomandi osa võõrandamise nõudes. Kostja T N elukoht on

Venemaa Föderatsioonis.

Viru Maakohus edastas hagimaterjalid T N kätteandmiseks Venemaa Föderatsiooni pädevale

kohtule. Venemaa Föderatsiooni kohus tagastas dokumendid, sest dokumentide kätteandmine

ebaõnnestus.

Venemaa Föderatsiooni kohtu saadetud dokumentidest nähtub, et kostjale ei õnnestunud

dokumente kätte toimetada tema elukoha aadressil XXX. Dokumendid tagastati hoiutähtaja

möödumisel. Kostja ei ilmunud dokumentide järele Venemaa Föderatsiooni kohtusse.

Venemaa Föderatsiooni kohus määras tagastada Viru Maakohtu õigusabi taotluse.

Viru Maakohus selgitas hagejale 10.12.2024 kirjalikult, et Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ei

näe ette võimalust toimetada dokumendid kostjale otse postiga või muul viisil. Seetõttu ei näe

kohus võimalusi toimetada kostjale kohtudokumendid kätte ning hagi kuulub läbi vaatamata

jätmisele. Kohus küsis hageja seisukoha asja edasimenetlemise kohta.

Hageja 18.12.2024 esitas kohtule taotluse menetluse jätkamiseks. Hageja taotleb

menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist kostjale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 kohaselt hagi läbi vaatamata, kui

hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata

mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu

ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke

kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks

riigi menetlusabi.

Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressil.

Kostja elab Venemaa Föderatsioonis. Kostja andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud, mis

tähendab, et ei ole kostja Eesti Vabariigi kodanik. Narva notar Tatjana Boitsova poolt

11.04.2008 tõestatud kinnistamisavalduse, mille alusel oli tehtud korteriomandi

kinnistusregistri registriossa nr 3326508 omanikukanne, andmetel oli T N Vene Föderatsiooni

kodakondsus ja ta elas Venemaa Föderatsioonis. Kohtule ei esitatud andmeid kostja

praegusest kodakondsusest. Kohus leiab, et kuna kostja elab Venemaal, põhjendatud on asuda

seisukohale, et kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Seega tuleb temale

menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohaldada 26.01.1993. a Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades

(edaspidi õigusabileping).

Eesti kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamine Venemaa kodanikule Venemaal saab

õigusabilepingu art 9 ja 10 alusel toimuda Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse poolt Eesti

justiitsministeeriumi poolt edastatud kohtu õigusabitaotluse alusel. Õigusabilepingu artikli 9

lõike 1 esimene lause sätestab, et järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte

vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema

2(3)

2-23-10299

keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Õigusabilepingu artikkel 10 sätestab, et dokumentide

kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole

territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud kätteandmise aeg ja

koht ning isik, kelle kätte dokument anti.

Kohus vastava taotluse tegi, kuid Venemaa Föderatsiooni kohus teatas kättetoimetamise

ebaõnnestumisest ja tagastas dokumendid Viru Maakohtule. Täiendavaid viise

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Venemaal õigusabileping ette ei näe, seal hulgas ei

näe õigusabileping ette avaliku kättetoimetamise võimalust.

Kuivõrd kättetoimetamine Venemaal on reguleeritud välislepinguga, TsMS kättetoimetamise

sätteid, seal hulgas TsMS § 317 avalik kättetoimetamine, ei saa kohaldada. Praegusel juhul

õigusabileping sellist võimalust ette ei näe. Seetõttu on kohtu võimalused hagimaterjalide

kostjale kättetoimetamiseks ammendunud.

Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata ja keeldub menetlusdokumentide avalikust

kättetoimetamisest (TsMS § 317 lg 6).

Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja esitatud

vastusest ei nähtu, et kostjal oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3

alusel. Hagejal tuleb esitada vastavasisuline avaldus, kuhu märkida pangarekvisiidid

tagasimakse tegemiseks.

(Digitaalselt allkirjastatud)

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)