3-24-2663/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2663

Haldusasi

ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu

23.09.2021 otsuse nr 106 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja Tallinna linna tegevuse tagajärgede heastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – ASIK Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja

C.K

Vastustaja – Tallinna linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

07.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2663 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Võtta asja materjalide juurde ASIK Kinnisvara OÜ 27.11.2024 menetlusdokumendi

lisad.

3. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

4. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

07.10.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

5. Jätta ASIK Kinnisvara OÜ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, seejuures punkti 4 peale saab

määruskaebuse esitada üksnes kaebuse tagastamist puudutavas osas (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale

edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa

üldplaneeringu (NÜP).

3-24-2663

2. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 23.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tunnistada Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsus nr 106 õigusvastaseks lisa nr 2 p 4.4

„Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste

osas; alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks piirangud Tallinnas Raudtee tn 60a, Raudtee tn

62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas; kohustada Tallinna Linnavolikogu kõrvaldama NÜP-i

lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja

ehitustingimuste õigusvastased tagajärjed ehk eemaldama üldplaneeringust piirangud, s.o

kõrgema kui 15 m ehitise planeerimise keelamine, kolmekorruselisest ehitisest kõrgema

planeerimise keelamine, 12 korterist suurema korterelamu planeerimise keelamine,

korterelamute puhul krundi täisehitus 30% ja muude hoonete puhul täisehitus 50%;

alternatiivselt eemaldada õigusvastased piirangud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn

64a kinnistute osas.

Kaebajale kuuluvad Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud. Raudtee tn 60a raamatukogu

projekteerimistingimuste avalikustamise menetluses selgus, et Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja

Kõvera tn vahelisel segahoonestusalal, sh Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a

kinnistute kohta on sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused, mis välistavad kõrgemate kui

kolmekorruseliste ehitiste ja enam kui 12 korteriga korterelamute planeerimise ning piiravad

kruntide täisehitust korterelamutel 30% ja muudel ehitistel 50%. Kinnistu eelmine omanik

esitas vastuväited ja ettepanekud, sh ettepaneku väljastada Raudtee tn 60a kinnistule

projekteerimistingimused

neljakorruselise

ehitise

projekteerimiseks.

Tallinna

Linnaplaneerimise Amet (TLPA) sõlmis 04.07.2024 lepingu Skepast & Puhkim OÜ-ga

Tallinna üldplaneeringute, sh NÜP-i ülevaatamise aruande koostamiseks.

NÜP on Nõmme keskusega piirneva ala osas õigusvastane, kuna avalikkus ega kinnistute

omanikud ei ole saanud väljendada piirangute kohta enda seisukohti ega teha ettepanekuid.

TLPA ei teinud 20.10.2017 vaidlusaluste piirangute NÜP-i kavandisse sisseviimise

ettepanekus linnaehituslikku analüüsi ega linnaruumilise mõju analüüsi, samuti ei hinnanud

TLPA nende piirangute vastavust Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 9 sätestatud

maakasutus- ja ehitustingimustele. Seetõttu on piirangute vajadus oletuslik ja piirab

ebaproportsionaalselt Nõmme keskusega piirneval Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn

vahelisel segahoonestusalal asuvate kinnistute (sh Raudtee tn 62 ja 64a) omanike

omandiõiguse realiseerimist ning ka avalike ülesannete täitmist Raudtee tn 60a kinnistul.

Kaebaja on planeerinud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistutele ühise

maa-aluse parkla, sh perspektiivsee Nõmme keskuse elanike varjendi.

3. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus

kohustaks Tallinna Linnavolikogu NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise ja kinnitamise

menetluses läbi vaatama kaebaja kaebuses esitatud ettepaneku Nõmme keskusega piirneva

Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestuse, s.o keskuse alale

sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste täpsustamiseks/muutmiseks selliselt, et alale

lubataks projekteerida kõrgemaid kui 15 m ehitisi, neljakorruselisi ehitisi, korterelamut või -

elamuid enam kui 12 korteriga, kruntide täisehitust kuni 70% olemasoleva kõrghaljastuse

säilitamise kohustusega. Samuti taotles kaebaja peatada menetlus kuni Tallinna

Linnavolikogu poolt NÜP-i ülevaatamise tulemuste selgumiseni.

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta, andes kaebajale tähtaja, et täpsustada mh kaebuse nõude sisu, kaebuse faktilisi

asjaolusid ja täiendada põhjendusi, samuti täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja

põhjendusi.

5. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 30.09.2024 vastuse, kus leidis, et esitatud tuvastamis- ja

heastamisnõue on teineteisega seotud, tähtaegselt esitatud ja lubatavad. NÜP-iga seatud

maakasutus- ja ehitustingimuste õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal õigus taotleda

2(7)

3-24-2663

haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mistõttu on kaebusega võimalik saavutada

olukord, et kohalik omavalitsus muudab NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimusi.

Kaebaja omandas Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud 11.04.2024. Varasemad

omanikud kavandasid kinnistutele varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele

tuginedes uushoonestuse rajamist ja esitasid sellega seoses Tallinna Linnavalitsusele taotlusi

ja ettepanekuid kuni neljakorruseliste hoonete ja/või enam kui 12 korteriga hoonete

rajamiseks. NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste muutmine NÜP-i muutva

detailplaneeringu algatamise kaudu on äärmiselt ressursimahukas ja problemaatiline. Seetõttu

saavutab kaebaja oma eesmärgi kõige tõhusamalt NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise

menetluses. Kaebaja soovib NÜP-i muutmiseks tehtavate ettepanekute läbivaatamist kohtu

kohaldatava esialgse õiguskaitse abil. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav

heastamisnõude alusel. Taotluse eesmärgiks on Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn

64a kinnistutele sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste ülevaatamine. Kaebaja esitas

nõude kohtumenetluse peatamiseks NÜP-i ülevaatamise tulemuste selgumiseni põhjusel, et

kohtul puudub alus menetleda kaebust, kuna kaebuse ese on haldusmenetluse osaks.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis

rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2), taotluse menetluse

peatamiseks (resolutsiooni p 3) ja vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 4).

Kaebaja pöördus kohtusse Tallinna linna kehtestatud üldplaneeringu (haldusakti)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldada üldplaneeringu

õigusvastased tagajärjed (vt kaebuse nõuete p-d 5 ja 6, dtl 3). Seega on kaebaja esitanud

kohtule tuvastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja heastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 5).

NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati ajalehes,

milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna

veebilehel (otsuse nr 106 p 4; planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lg 2). Kaebaja eesmärk on

saavutada, et linnavolikogu muudaks NÜP-iga kehtestatud ja kaebaja kui planeeringualal

asuvate kinnistute omaniku õigusi väidetavalt rikkuvaid maakasutus- ja ehitustingimusi. Selle

eesmärgi saavutamiseks on tema hinnangul sobivad tuvastamis- ja heastamisnõue (vt kaebuse

täiendus, dtl 45).

HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu

õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Seejuures on HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitamine

piiratud – selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alust tuvastamisnõude

esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud

esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske. Selle

kõrval võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui

toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (nt Riigikohtu 14.02.2023

määrus nr 3-22-721, p-d 10 ja 11). Õigusvastasuse tuvastamise puhul haldusakti ei tühistata,

vaid see jääb kehtima, samuti jäävad siduvaks haldusaktis sisalduvad piirangud.

Kaebaja soov esitada tuvastamiskaebus ei lähtu preventiivsest ega rehabiliteerivast huvist,

vaid eesmärgist saavutada NÜP-i muutmine haldusorgani poolt. Seda eesmärki ei ole kaebajal

võimalik saavutada tuvastamisnõude esitamisega eraldiseisvalt ega ka koos

heastamisnõudega. Heastamisnõue (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt

kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt

kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede

kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on

3(7)

3-24-2663

võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja

õiguste kaitseks teda koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt

on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus

nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni (K.

Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2013, lk 58–59). Heastamisnõude esitamine on täiendavalt piiratud

riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu

kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud

haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019

otsus nr 3-18-2097, p-d 34 ja 35). Ka õiguskirjanduses on leitud, et heastamiskaebusega edu

saavutamiseks peab õigusvastased tagajärjed tekitanud haldusakt olema eelnevalt

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada

tühistamisnõue (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 59, p 3). Seega on heastamisnõude

esitamine haldusaktiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võimalik üksnes

juhul, kui see haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või asjaomases osas muudetud. Ei

nähtu, et NÜP oleks alates selle kehtestamisest (2021. a) kaebuses välja toodud väidetavalt

kaebaja õigusi rikkuvate maakasutus- ja ehitustingimuste osas tühistatud või selles osas

muudetud. Samuti ei ole kaebaja esitanud nõuet haldusakti tühistamiseks. Nimetatud nõude

esitamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 1) oleks praeguse kaebuse esitamise ajaks ka ilmselgelt

möödunud ja puudub alus tähtaja ennistamiseks.

Tuleb eristada haldusakti sisu ja haldusakti õigusvastaseid tagajärgi. Kaebaja soovib

kohustada heastamisnõudega haldusorganit haldusakti muutma, mitte selle haldusakti

õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja soov on seega sisuliselt kohustamisnõude, mitte

heastamisnõude esitamine. Samas ei ole kohustamisnõude esitamine sarnaselt

tühistamisnõudega võimalik, sest möödunud on kohustamisnõude esitamise tähtaeg (HKMS §

46 lg 2). Puuduvad ka andmed, et kaebaja oleks haldusorganilt eelnevalt haldusakti muutmist

taotlenud.

Kokkuvõttes tuleb kaebus tuvastamisnõude osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – isegi

kui kaebaja tuvastamisnõue rahuldataks, ei aitaks see kaasa kaebaja heastamisnõude

rahuldamisele ega tähendaks, et Tallinna Linnavolikogu peaks NÜP-i vaidlusaluste piirangute

osas muutma (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1219, p 12).

Heastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kuna eespool on selgitatud, miks ei ole heastamisnõude esitamise eeldused täidetud, tuleb

heastamisnõude rahuldamist pidada ebatõenäoliseks. Kaebusest ei saa järeldada kaebaja

õiguste intensiivset riivet, sest kaebaja ei selgitanud kaebuses ega ka täiendavas vastuses

piisavalt, milles seisnevad õigusvastased tagajärjed, mille kõrvaldamist ta

heastamiskaebusega taotleb. Kahtlemata piiravad NÜP-is sätestatud maakasutuse ja ehitamise

piirangud kaebaja omandivabadust, ettevõtlusvabadust, üldist tegevusvabadust ja võivad

riivata ka tema muid subjektiivseid õigusi, kuid nende piirangute intensiivsust tuleb hinnata

praeguse kaebuse kontekstis. Nagu kaebaja kinnitas, omandas ta Raudtee tn 62 ja Raudtee tn

64a kinnistud aprillis 2024, seega rohkem kui kaks ja pool aastat pärast NÜP-i kehtestamist.

Planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise

ajal teada. See, et planeeringu kehtestamisele eelnenud menetluses võis toimuda rikkumisi, ei

tähenda, et planeeringu kehtestamisest tulenesid kaebajale õigusvastased tagajärjed.

Kaebaja möönis kaebuse täienduses põhimõttelist võimalust saavutada oma eesmärk PlanS §

142 lg 1 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisega

4(7)

3-24-2663

Tallinna linnale. Kaebajal on võimalik taotleda Tallinna linnalt oma muudatusettepanekute

läbivaatamist ka NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses, ilma et see eeldaks

kaebusega kohtusse pöördumist. Samuti ei tähenda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamise taotlemisega kaasnevad ressursikulu ja raskused, et kaebaja peaks saama kehtiva

üldplaneeringu muutmise eesmärki realiseerida praeguses asjas esitatud tuvastamis- ja

heastamisnõude abil.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust saab mõista selliselt, et kaebaja soovib kohustada

Tallinna Linnavolikogu läbi vaatama tema ettepanekut NÜP-i muutmiseks. Kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus ei ole seotud kaebaja heastamisnõudega, vaid see on eraldiseisev

kohustamisnõue. Esiteks pidanuks kaebaja enda ettepaneku esitama kohalikule omavalitsusele

enne kaebuse esitamist (RVastS § 6 lg 3). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebaja oleks

eelnevalt pöördunud linna poole. Isegi kui pidada võimalikuks, et kaebaja taotleb

heastamisnõudes esitatud tagajärgede kohaldamist alles kaebuse esitamisega, siis soovib

kaebaja, et kohus otsustaks juba etteulatuvalt ära asja lõpplahenduse. Sellise otsustuse

eelduseks on, et kaebajale saabuks kohtumenetluse käigus kahjulik tagajärg, mille negatiivset

mõju ei ole võimalik kõrvaldada. Sellise negatiivse tagajärje saabumine kaebajale ei ole

kaebuses ja kaebuse täienduses esitatud asjaoludest nähtav. Kuna kaebuses esitatud

heastamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline, siis puudub alus ka kaebaja taotletud esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Seetõttu jääb kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kuna kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastamisele ei kuulu. Samuti ei tagastata kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutud riigilõivu, kuna kohus lahendas kaebaja taotluse sisuliselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. ASIK Kinnisvara OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.10.2024 määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja palub

võimalusel kohaldada esialgset õiguskaitset, millega kohustada vastustajat 30 päeva jooksul

läbi vaatama kaebaja 20.10.2024 taotlust NÜP-i osaliseks muutmiseks.

Kaebaja hinnangul on praeguses asjas kaebuse esitamine lubatav ning kaebus on esitatud

kaebaja õiguste kaitseks nii preventiivsest kui ka rehabiliteeritavast huvist kõrvaldada

õigusvastased piirangud nii kaebajale kuuluva kui ka munitsipaalomandis oleva vara

kasutamisel ja käsutamisel. Need takistavad ja piiravad kaebaja ettevõtlustegevust, s.o

kinnisvaraarendust, ja on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Halduskohtu seisukoht, et

planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise

ajal teada, on oletuslik ega tugine tõenditele. Kaebaja selgitas, et asjaolu, et Raudtee nt 62 ja

64a kinnistute ehitusõigust on vähendatud 25%, ilmnes alles munitsipaalomandis oleva

Raudtee nt 60a kinnistu projekteerimismenetluses, s.o sisuliselt kolm aastat pärast NÜP-i

kehtestamist, ning seni kaebaja ja kinnistute varasemad omanikud sellest ei teadnud. Ka ei

nähtu, et kohus oleks hinnanud kaebaja väidet, et kaebajal ja varasematel omanikel puudus

võimalus osaleda planeerimismenetluses, kuna avalikkust ega kinnistute omanikke sellest ei

teavitatud. Kaebaja ei nõustu ka järeldusega, et kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam

vahend nõuda NÜP-i muutva detailplaneeringu algatamist. Üldplaneeringut ei saa

kergekäeliselt muuta ja kaebajal puudub õigus nõuda üldplaneeringu muutmist lähtuvalt

ettevõtlushuvist. Lisaks on see problemaatiline, arvestades sellele kuluvat ressurssi. Lisaks

tuleb haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue esitada kolme aasta jooksul alates

haldusakti kehtestamisest ja detailplaneeringu algatamist ootama jäädes kaotaks kaebaja

NÜP-i õigusvastasuse tuvastamiseks ilmselgelt kaebeõiguse.

5(7)

3-24-2663

Kaebaja ei nõustu, et heastamiskaebuse esitamise eelduseks peab eelnevalt olema vaidlustatud

haldusakt tühistatud või muudetud ja et esitama peab ka haldusakti tühistamiskaebuse.

Kaebaja on praeguseks esitanud Tallinna Linnavolikogule taotluse NÜP-i muutmiseks. Seega

on kaebajal õigus ja alus kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel

koosmõjus HKMS § 46 lg-ga 2 kohustamisnõudega juhul, kui vastustaja keeldub NÜP-i

muutmisest kaebaja taotluses esitatud mahus.

Kuna heastamiskaebuse esitamine on lubatav ning ka kohustamiskaebuse esitamine on

põhimõtteliselt lubatav, kui vastustaja keeldub NÜP-i muutmisest, kuulub kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamisele. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et viimane on sisuliselt

lahendanud esialgse õiguskaitse taotluse, seega kuulub sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele.

Kaebaja palub võimalusel teha määrus esialgse õiguskaitse kohta, kohustades vastustajat

vaatama taotlust läbi 30 päeva jooksul. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on

ilmselgelt menetlusökonoomia huvides, sest kui vastustaja keeldub NÜP-i muutmisest, on

kaebajal õigus lisaks tuvastamis- ja heastamiskaebusele esitada ka kohustamiskaebus. Kuna

kaebaja on juba 23.09.2024 tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot, mis

kuulub kaebajale tagastamisele, palub ta arvestada seda praeguse esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutud riigilõivuna.

8. Kaebaja selgitas 27.11.2024 menetlusdokumendis, et Tallinna linn jättis 25.11.2024

kirjaga tema taotluse NÜP-i muutmiseks rahuldamata. Tallinna linn on kirjas märkinud, et

taotleja ei ole esitanud olulisi laiemaid põhjendusi, miks peab üldplaneeringu ülevaatamise

aruande koostamise käigus suurendama ehitusõigust. Kaebaja taotleb seega ringkonnakohtult

kohtuliku ekspertiisi korraldamist, et hinnata NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“

alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste põhjendatust ning

muutmise vajadust võrreldes varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6 Nõmme

keskusele sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega, tehes sõltumatu linnaehituslikku ja

linnaruumilise mõju analüüsi. Kaebaja soovib selle eksperthinnanguga tõendada, et Nõmme

linnaosa ehitusmääruses kehtestatud ulatuses hoonete rajamisega mh kaebaja kinnistutele ei

kaasne linnaehituslikku ega linnaruumilist mõju, kuna see on vastavuses segahoonestusala

üldiste põhimõtetega ning piirkonnas väljakujunenud hoonestustihedusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

11. Halduskohus on põhjendatult tagastanud kaebaja esitatud tuvastamis- ja heastamisnõuded.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4,

§ 203 lg 2). Halduskohus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebaja eesmärgiks on saavutada

see, et Tallinna linn muudaks NÜP-is kehtestatud ehituspiiranguid, kuid seda eesmärki ei ole

tal võimalik esitatud tuvastamis- ja heastamisnõudega saavutada. Seejuures on halduskohus

kaebaja võimaliku õiguste riivega seoses asjakohaselt võtnud arvesse, et planeeringu sisu ja

sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada. Kuivõrd

NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati seejärel PlanS

§ 91 lg 2 kohaselt, oli kaebajal enne 2024. a-l kinnistute omandamist võimalik ka selles

kehtestatud ehituspiirangutega tutvuda. Asjaolu, et kaebaja seda oma sõnutsi ei teinud ja sai

6(7)

3-24-2663

piirangutest juhuslikult teada alles pärast kinnistute omandamist, ei ole etteheidetav piirangute

kehtestajale.

12. Kaebust ei muuda lubatavaks ka asjaolu, et praeguseks on kaebaja esitanud Tallinna

Linnavolikogule taotluse NÜP-i muutmiseks ja see jäeti rahuldamata. Kohtusse pöördumise

eelduste täidetust tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga. Nagu selgitas ka halduskohus,

ei ole kaebaja võimalik nõue kohustada Tallinna Linnavolikogu NÜP-i muutmiseks seotud

algses kaebuses esitatud heastamisnõudega, vaid eraldiseisev kohustamisnõue. Kui kaebaja

soovib seoses Tallinna linna 25.11.2024 kirjaga sellise kohustamisnõude esitada, saab ta

esitada halduskohtule uue kaebuse.

13. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Ka selles osas

nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ilma neid üle kordamata.

Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele seisukohale.

Seejuures on alusetu kaebaja seisukoht, et halduskohus ei ole tema esialgse õiguskaitse

taotlust sisuliselt läbi vaadanud. Halduskohus on esitanud põhjendused, mille tõttu ei ole

praegusel juhul HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud.

Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et seda poleks läbi vaadatud. Seega on

ühtlasi ekslik kaebaja arvamus, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb talle

tagastada.

14. Kaebaja on taotlenud määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna linna

vaatama tema taotlus NÜP-i muutmiseks läbi 30 päeva jooksul, paludes lugeda riigilõiv

tasutuks talle tagastamisele kuuluva riigilõivu arvelt. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas,

on kaebaja arvamus, et algse esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb talle

tagastada, ekslik. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebaja määruskaebuses

esitatud esialgse õiguskaitse taotlust HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta. Kaebaja teatas

27.11.2024 menetlusdokumendis ringkonnakohtule, et Tallinna linn on 25.11.2024 kirjaga

kaebaja taotlusele vastanud. Seega ei ole kaebaja taotletud viisil esialgse õiguskaitse

kohaldamine enam vajalik ning see tuleb jätta igal juhul läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3

kolmas lause).

15. Kaebaja palub 27.11.2024 menetlusdokumendis võtta asja materjalide juurde TLPA

25.11.2024 kiri nr 3-1/2657-2, millega vastati kaebaja taotlusele muuta NÜP-is sätestatud

maakasutus- ja ehitustingimusi, ning Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16

„Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruanne“. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse korraldada

kohtulik ekspertiis, et hinnata NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8

ja 11 sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste põhjendatust ja muutmise vajadust võrreldes

varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6 Nõmme keskusele sätestatud

maakasutus- ja ehitustingimustega. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja ekspertiisi abil

sisuliselt tõendada, et NÜP-is kehtestatud tema kinnistuid puudutavad piirangud ei ole

põhjendatud ja on seega õigusvastased. Praeguses määruskaebemenetluses on vaidluse all

üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õigesti, mitte NÜP-is kehtestatud

maakasutus- ja ehitustingimuste õiguspärasus. Seega ei ole kaebaja taotletava ekspertiisi

korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik ja kaebaja taotlus jääb HKMS § 62 lg 2

alusel rahuldamata. Küll saab ringkonnakohtu hinnangul toimiku materjalide juurde võtta

määruskaebuse täienduse lisad, sest need puudutavad mh küsimust, kas ja millised kaebaja

esitatud nõuded on praegusel juhul lubatavad.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)