2-24-6590/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6590

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS avaldus D.S. vastu kahju

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1201 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Puudutatud isik D.S. (isikukood XXX)

26. august 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada If P&C Insurance AS-i avaldus.

2. Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja kahju 971 eurot ja 25. aprilli 2024.

a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 108 eurot 94 senti.

3. Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt (971 eurot) alates 26. aprillist 2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud D.S.-i kanda.

5. Mõista D.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulud 250 eurot

(käibemaksuta).

6. D.S.-il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulud

kanda

Julianus

Inkasso

OÜ

arvelduskontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716568593.

8. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ei ole

vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2)

ASJAOLUD

1. If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 25. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse D.S.-i

(puudutatud isik) vastu, milles palus välja mõista kahju 971 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 108 eurot 94 senti ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

Avalduse kohaselt toimus 18. aprillil 2023 aadressil xxxxxxxxx, xxxxx linn tulekahju, mille

tõttu sai kannatada korter nr xx. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C

Insurance AS-is. Päästeameti info kohaselt sai tulekahju alguse puudutatud isikule kuuluva

korteri rõdult (korter asukohagaxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn).

Avaldaja on tasunud kahju kannatanud korteri omanikule 5. mail 2023 remondi hüvitamiseks

971 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule 9. mail 2023 nõudekirja, milles soovis remondi

maksumuse hüvitamist. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud.

Toimiku materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud korter nr xx rõdul toimunud põlengust,

mille käigus sai suitsu- ja tahmakahjustusi korteri nr xx rõdu. Avaldusele lisatud Päästeameti

8. mai 2023. a vastuskirjast nähtub, et tulekahju sai alguse korter nr xx rõdul olevast plastikust

lillekastist ning põletas kogu rõdul olevad põlevasjad. Arvatav tulekahju tekkepõhjus on

kustutamata suitsukoni sattumine lillekasti turbamulda, millest tekkis põleng. Päästeameti

sõnul ei ole võimalik tuvastada tulekahju tekitajat.

Avaldaja vastuse kohaselt puudub vaidlus, et tulekahju sai alguse korteri nr xx rõdult.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse, kahju tekitaja ei

vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Eeltoodust

tulenevalt on puudutatud isiku väited, et rõdu süttis kellegi teise poolt sinna visatud

suitsukonist, tõendamata ja tuleb eeldada puudutatud isiku vastutust kahju eest. Avaldaja

hinnangul on tõendamata puudutatud isiku väide, et kahju suurus on ülepaisutatud. Avaldaja

on tõendanud kahju suurust hinnapakkumisega.

2. Puudutatud isik nõuet ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku

sõnul puudub avaldajal alus väita, et tema peab korter xx remondikulud tasuma, kuivõrd ka

Päästeameti tõendil on kirjas, et tulekahju tekitajat ei ole võimalik tuvastada. Puudutatud isiku

sõnul elab xxxxxxxxxxxx korteris tema isa, kes ei olnud tulekahju tekkimise ajal kodus.

Suitsukoni päritolu ei ole teada. Puudutatud isiku hinnangul on kahju hüvitamise hinnaks

määratud ebarealistlikult suurumma.

3. 26. augustil 2024 toimunud kohtuistungil jäi puudutatud isik varasemalt avaldatud

seisukohtade juurde. Puudutatud isiku sõnul löödi tema isa rõdu aken sisse, et minna vaatama,

kas keegi on korteris ning korter oli tühi. Suitsukoni sattus rõdu ääres olevasse lillepotti,

tulekahju tekitajat ei ole võimalik tuvastada, ilmselt suitsetas keegi kuskil ja koni kukkus

tuulega lillepotti. Puudutatud isiku sõnul on tema isa suitsetaja. Avaldaja soovib lähtuda

senisest kohtupraktikast, mille kohaselt on praegu tuvastatud, kust kahju alguse sai ja

puudutatud isik peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole kahju tekkimises

süüdi.

4. Puudutatud isik edastas kohtule 30. augustil 2024 Päästeameti vastuse päringule, mille

kohaselt Päästeamet sündmuse lahendamisel ulatuslikku valduse läbivaatust ei teostanud,

kustutustööd toimusid rõdu pealt ja korterisse siseneti tule leviku kontrollimiseks. Inimesi

korteris kustutustööde käigus ei kohatud.

5. Avaldaja vastuse kohaselt on omanik korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 1

p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Tulekahju tekkimine ja selle tagajärjel tahma- ja

põletuskahjude tekkimine ületab tavapärase kasutuse mõjud. Korteriomanik peab korraldama

eelmainitud kohustuste täitmise ka ajal, millal ta ise ei viibi kohapeal. Avaldaja hinnangul ei

saa välistada, et korteri valdaja lahkus peale rõdu süütamist ning tõendid ei ole piisavad

puudutatud isiku vastutusest vabanemiseks.

6. Puudutatud isik esitas 4. detsembril 2024 oma lõpliku seisukoha, milles kordas oma

varasemaid seisukohti, kuid lisas, et kui kohus jõuab järeldusele, et ta on kahju tekkimises

süüdi, siis palub puudutatud isik kohtul kaaluda väljamõistetava hüvitise summa vähendamist.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 971 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 108 eurot 94 senti ja viivise alates 26. aprillist 2024 põhinõudelt 971 eurot kuni

põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Avaldaja nõude aluseks on kahjujuhtum, mille

käigus sai kindlustusvõtja korter puudutatud isikule kuuluva korteri rõdult alguse saanud

tulekahju tagajärjel kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri

taastamiseks tehtud kulude katteks 971 eurot.

9. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 mõttes. Avaldaja kui

kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras,

millest ei tekiks kellelegi kahju (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4, vt ka RKTKo 11.12.2013,

3-2-1-129-13, p 43; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 14). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on

korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et

ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele.

Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

eeldused (vt RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15; RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27)):

-

teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS §-d 115 lg 1 ja 103 lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Teine korteriomanik (puudutatud isik) peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks

tõendama, et rikkumine oli vabandatav ehk ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata

(RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 11, RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 22).

Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise

korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma

korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik

(puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest

ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt RKTKo

11.12.2013,

3-2-1-129-13, p 49). Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist

takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine

olema ootamatu ja selline, et võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga

arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks

lugeda ei saa.

VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud kahju hüvitamise eeldusi, kuid puudutatud isik ei ole

tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav.

Avaldaja on tõendanud, et tulekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri rõdult.

Päästeameti vastuse (dtl 16) kohaselt toimus tulekahju 18. aprillil 2023 kell 18:14 aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rõdul. Tulekahju sai alguse rõdul olevast plastikust lillekastist

ning põletas rõdul olevad põlevasjad. Arvatava tulekahju tekkepõhjus on kustutamata

suitsukoni sattumine lillekasti turbamulda, millest tekkis ka põleng. Päästeameti vastuse

kohaselt ei ole tulekahju tekitajat võimalik tuvastada. Puudutatud isik ei ole eeltuvastatud

asjaoludele ka vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tuvastatav, et puudutatud

isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju naabri rõdule. xxxxxxxxxxxx korteri

rõdu sai osaliselt suitsu- ja tahmakahjustusi (kahjuteade dtl 7, fotod dtl 8-12, tehtud tööd

hinnapakkumise alusel dtl 17). Seega ei ole puudutatud isik täitnud korteriomandi

korrashoiukohustust nõuetepäraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning

varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Kuna puudutatud isiku korteris toimus

kahjujuhtum, siis on puudutatud isik rikkunud oma kohustust, mille kohaselt puudutatud isik

peab oma eri- ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Puudutatud isik leiab, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi ja et tema rikkumine on

vabandatav. Puudutatud isik väidab, et tegemist ei olnud tema korteris elanud isa

suitsukoniga, vaid tõenäoliselt sattus suitsukoni lillepotti tuulega. Puudutatud isiku sõnul on

korteriühistul ka varasemalt olnud probleeme sellega, et rõdudelt visatakse suitsukonisid alla.

Puudutatud isik esitas Lõuna Päästekeskuse 30. augusti 2024. a vastuse päringule (dtl 67),

milles Päästeamet märgib, et 18. aprilli 2023. a sündmuse lahendamisel ulatuslikku valduse

ülevaatust ei teostatud, kustutustööd toimusid rõdu pealt ja korterisse siseneti tule leviku

kontrollimiseks. Inimesi korteris kustutustööde käigus ei kohatud.

Kohus möönab, et suitsukoni võib sattuda rõdu lillepotti ka tuulega, kuid samas leiab, et

praegusel juhul ei ole puudutatud isik veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tema korteris

olnud isikud ei jätnud suitsukoni ise rõdule lillepotti hõõguma ja tegemist on kellegi teise

suitsukoniga. Tulekahju ajal ei olnud küll kedagi kodus, kuid suitsukoni võis seal hõõguda

juba mõnda aega. Kohus selgitas puudutatud isikule kohtuistungil, et puudutatud isikul on

kohustus tõendada, et rikkumine oli vabandatav või tema ei olnud kahju tekitamises süüdi.

Kohus juhtis puudutatud isiku tähelepanu ka sellele, et äkki soovib puudutatud isik võtta

endale õigusteadmistega esindaja ja esitada seisukoha ning koguda ja esitada asjakohased

tõendid esindaja vahendusel, kuid puudutatud isik ei soovinud seda teha. Kohtuistungil on

puudutatud isik kinnitanud, et tema korteris elanud isa suitsetab samuti. Kohus leiab

kokkuvõttes, et puudutatud isik ei ole veenvalt põhistanud, et tema ei ole kahju tekitamises

süüdi või et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isikul on korteriomanikuna kohustus

hoolitseda selle eest, et tema korteriomandist ei tekiks kahju teistele isikutele. Puudutatud

isiku esitatud Päästeameti tõend selle kohta, et tulekahju ajal ei olnud kedagi korteris, ei ole

kohtu hinnangul piisav tuvastamaks, et puudutatud isik ei ole kahju tekitamises süüdi või et

rikkumine oli vabandatav.

10. Menetlusosalised vaidlevad ka avaldaja kahjunõude suuruse üle. Puudutatud isik leiab, et

kahju suurus on ülemäärane.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige

otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi,

kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt

kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on

kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise

korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike

kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p

15). Kahju hüvitamise nõue ei kuulu vähendamisele vaid seetõttu, et kahju tekitaja hinnangul

on kahju täieliku hüvitamise nõue vastuvõetamatu.

Kohtu hinnangul on avaldaja kahju suurust tõendanud. Kuivõrd VÕS § 492 lg 1 järgi läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda

isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus

kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.

Kohus on seisukohal, et kõik hinnapakkumises (dtl 17) toodud tööd koos materjalidega –

ettevalmistused, kinnikatmised ja teipimised 192 eurot; rõdu viimistlemine 300 eurot; pahtlid,

värvid, silikoon, akrüül 98 eurot; ehitustööde aegne ja järgne kuivkoristus 95 eurot;

abimaterjalid ja kinnitusvahendid 110 eurot; jäätmete utiliseerimine 65 eurot; transport,

juhtimine, side 135 eurot (summad on käibemaksuta) on hinnatavad kui rõdu kahjustuste

parandamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Kohtu hinnangul saab hinnapakkumise

võrdlemisel fotodel fikseeritud kahjustustega järeldada, et kõik kalkulatsioonis märgitud tööd

olid suunatud ja vältimatult vajalikud fikseeritud kahjustuste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et

avaldaja on tõendanud tulekahjust kannatada saanud korteri rõdu taastamisega seotud

mõistlikud kulud.

Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse

korral valima soodsaima võimaluse. Samas ei tähenda see, et kannatanu peab valima kõige

odavama võimaluse, kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga, ning tegema ebamõistlikke

kulutusi, sh kulutusi ajale, leidmaks turu absoluutselt madalaimat pakkumist.

Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku väited, et kulud on ülepaisutatud, ei ole tõendatud

ega põhjendatud. Kohtu hinnangul on tehtud tööde ja materjalide kogusumma mõistlik.

Puudutatud isik ei ole välja toonud, mis hinnapakkumises välja toodud töö või materjalikulu

on tema arvates ebamõistlik või ebavajalik.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud.

11. Puudutatud isik leiab, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks.

Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel, sest käesoleval juhul ei

ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei

ole tuvastamist leidnud, et kahjustatud isik oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või

jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus saab kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku esile

toodud asjaoludest (vt RKTKo 08.06.2016, 3-2-1-42-16, p 23).

Puudutatud isik on esile toonud, et kahjuhüvitist tuleks vähendada seetõttu, et tulekahju tekkis

kellegi teise visatud suitsukonist, korteris ei olnud tulekahju ajal kedagi kodus. Kohus leidis

eelnevalt, et praegusel juhul ei ole põhistatud ega tõendatud, et kahju tekkis kellegi teise

visatud suitsukonist ja seetõttu ei näe kohus võimalust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg

1 alusel. Puudutatud isik ei ole esile toonud teisi mõjuvaid ja kaalukaid asjaolusid ning

põhjendusi, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus leidis ka eelnevalt, et

kahjuhüvitis ei ole ebamõistlikult suur ehk kahju hüvitamine ei saa puudutatud isikule olla

liigselt koormav. Kohus ei saa kahjuhüvitise suurust vähendada ka üksnes seetõttu, et

puudutatud isik peab ebaõiglaseks, et tema peab hüvitama naabrile tekkinud kahju.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja nõude 971 euro ulatuses.

13. VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda

lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab

võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 971 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 20. maist 2023 kuni 25. aprillini 2024 ning viivisesumma on 108

eurot 94 senti. Kohus on kontrollinud viivisenõude õigsust.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

alusel alates 26. aprillist 2024 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja

nõude.

14. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kohus peab põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskulud

kokku 388 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga

169 eurot (käibemaksuta)).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (50 eurot).

Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi.

Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei

olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

sarnaste nõuete esitamine on avaldaja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on avaldaja lepingulise esindaja

tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta).

Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku 250 eurot (50 + 200, käibemaksuta).

Vastavalt avaldaja taotlusele peab puudutatud isik avaldajale hüvitatavatelt menetluskuludelt

tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb avaldaja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716568593.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetluskulude

suuruse kindlaksmääramine vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik