2-23-7623/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-7623

Tsiviilasi

D.H ja U.X-i hagi B.P vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

D.H osas 901,98 eurot

U.X-i osas 766,71 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2024 otsus (otsusel ekslik

kuupäev 3. september 2024)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.P apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.P (ik: XXX), lepinguline esindaja Mehis

Adamson

Vastustajad (hagejad): D.H (ik: XXX) ja U.X (ik: XXX),

seaduslik esindaja N.P, lepinguline esindaja advokaat Helen

Hääl

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. septembri 2024 otsus (otsusel ekslik kuupäev 3.

september 2024) osaliselt kostjalt hagejate kasuks alates 11. novembrist 2022 kuni 31.

augustini 2024 välja mõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.P-lt välja alates 11. novembrist 2022 kuni 31.

augustini 2024 elatis D.H kasuks kokku 3330,08 eurot ja U.X-i kasuks kokku 2327,94

eurot. Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 8 selliselt, et otsuse täitmisel tuleb

arvestada alates 1. septembrist 2024 N.P pangakontole tehtud maksetega, mille selgitus

sisaldab sõna „elatis“. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Mõista B.P-lt D.H kasuks välja elatis 3330,08 eurot perioodi 11.11.2022 kuni

31.08.2024 eest.

2.3. Mõista B.P-lt U.X-i kasuks välja elatis 2327,94 eurot perioodi 11.11.2022 kuni

31.08.2024 eest.

2.4. Mõista B.P-lt välja D.H kasuks alates 01.09.2024 kuni D.H täisealiseks

saamiseni (XXXXXXXXX) igakuine elatis 250,22 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,5 eurot (50% lasterikka pere toetusest

jagatuna pooleks ja peres kasvava laste (hetkel 3) arvuga)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka

pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.5. Mõista B.P-lt välja U.X-i kasuks alates 01.09.2024 kuni U.X-i täisealiseks

saamiseni (30.05.2029) igakuine elatis 212,69 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 37,5 eurot (50% lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja

peres kasvava laste (hetkel 3) arvuga)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuni XXXXXXXXX (kui elatist

tasutakse sama pere mitmele lapsele) vähendatakse elatist 15% võrra.

2.6. Kohustada B.P-d tasuma D.H ja U.X-i kasuks välja mõistetud elatis (p-d 2.2

ja 2.3) N.P pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatise

võlgnevus”.

2.7. Kohustada B.P-d tasuma D.H ja U.X-i elatis hiljemalt iga kuu 10.

kuupäevaks N.P pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega

„elatis”.

2.8. Otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 01.09.2024 N.P pangakontole tehtud

maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“.

2.9. Tõendite vastuvõtmine ja vastuvõtmisest keeldumine lahendada vastavalt

otsuse põhjendava osa punktidele 17–24.

2.10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.“

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda

5. Võtta asja materjalide juurde B.P apellatsioonkaebusele lisatud täiendav tõend, s.o

B.P Swedbank AS konto väljavõte ajavahemiku 3. oktoober 2022 kuni 3. oktoober 2024

kohta. Jätta asja juurde võtmata B.P 6. augusti 2024 menetlusdokumendile lisatud

kostja konto väljavõtted ja B.P 29. novembri 2024 seisukohale lisatud kostja konto

väljavõte. Võtta kohtu algatusel asja juurde Tartu Maakohtu 27. augusti 2024 määrus

tsiviilasjas nr 2-24-12346.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. D.H (hageja I) (sündinud XXXXXXXXX) ja U.X (hageja II) (sündinud XXXXXXXXX)

esitasid 25.05.2023 maakohtule oma seadusliku esindaja (ema, N.P) kaudu B.P (kostja/isa)

vastu hagi, milles

palusid mõista kostjalt välja seaduses sätestatud muutuvas

miinimummääras elatise alates 11.11.2022 kuni 31.05.2023 hageja I kasuks kokku 1566,22

eurot ja hageja II kasuks kokku 1263,68 eurot, alates 01.06.2023 kuni 31.03.2024. a hageja I

kasuks 260,33 eurot ja hageja II kasuks 221,28 eurot kuus, alates 01.04.2024 kuni 19.05.2024

hageja I kasuks 287,72 eurot ja hageja II kasuks 244,56 eurot kuus ning alates 20.05.2023

kuni hagejate täisealiseks saamiseni hageja I kasuks 250,22 eurot ja hageja II kasuks 212,69

eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemate abielu lahutatud ja alates 11.11.2022 elavad

hagejad emaga. Kostja panus hagejate ülalpidamisse on alates 11.11.2022 kuni hagi

esitamiseni olnud 915 eurot, seejuures riiklik lapsetoetus laekus kuni 01.06.2023 kostjale.

Hagejad viibivad kostja juures vähem kui 7 ööpäeva kuus.

2. Kostja palus jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata ning edasiulatuva elatise juures

arvestada hagejate suhtlemist kostjaga, juba makstud elatist ja hagejatele ülalpidamiseks

tasutud makseid. Kostja on andnud raha nii hagejate seaduslikule esindajale kui ka otse

hagejatele, on ostnud hagejatele riideid ja sporditarbeid, on kandnud hagejate vaba aja

tegevuste kulusid. Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 9 päeva kuus. Esimeses

hagivastuses väitis kostja, et hagejate ema soovis riiklikku toetust 2 × 80 eurot enda kontole ja

vastutasuks lubas loobuda elatise nõudmisest. Menetluse lõpus väitis kostja, et vanematel oli

kokkulepe elatise tasumiseks 150 eurot kuus lapse kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 04.09.2024 otsusega (otsusel ekslik kuupäev 03.09.2024) hagi

ning mõistis B.P-lt välja elatise perioodi 11.11.2022 kuni 31.08.2024 eest D.H kasuks

5480,30 eurot ja U.X-i kasuks 4591,33 eurot ning igakuise elatise alates 01.09.2024 kuni

D.H täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXX) 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)

– 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste (hetkel

3) arvuga)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust, ning U.X-i kasuks kuni U.X-i täisealiseks saamiseni

(30.05.2029) 212,69 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (50% lasterikka

pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste (hetkel 3) arvuga)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest

alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuni XXXXXXXXX (kui elatist

tasutakse sama pere mitmele lapsele) vähendatakse elatist 15% võrra. Otsuse täitmisel tuleb

arvestada alates 06.07.2023 N.P pangakontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna

„elatis“.

Menetluskulud jäeti kostja kanda ja määratakse rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab PKS § 101 lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei

või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega tuleb elatisest sõltuvalt toetuse saajast kas

juurde või maha arvestada ½ lapsetoetusest. Lapsetoetusi sai kostja ja alates 01.06.2023 saab

hagejate ema. PKS § 101 lg 7 alusel tuleb kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni teise lapse

elatist vähendada 15%.

Seega on hagis toodud arvutused õiged: miinimumelatis alates 11.11.2022 on vanemale

lapsele 285,64 eurot ja nooremale 242,79 eurot. Novembri elatist on nõutud õigustatult 19

päeva eest vastavalt 180,90 eurot (hagis märgitud 180,50 eurot) ja 153,77 eurot. Kuna alates

01.02.2023 tõusis lapsetoetus, on vanema lapse elatis 295,64 eurot ja nooremal 251,29 eurot.

Õige on ka 01.04.2023 kuni 31.05.2023 arvutatud miinimumelatis: vanemale lapsele 340,33

eurot ja nooremale 289,28 eurot. Kuigi mõne arvutuse järgi tuleks elatise summa isegi

kõrgem, lähtus kohus hagis esitatud nõuetest ning luges põhjendatuks, et 11.11.2022 kuni

31.05.2023 oli kostja kohustatud tasuma vanemale lapsele elatist 2023,72 eurot ja nooremale

1721,18 eurot.

Hagejate emale on laekunud kokku 915 eurot, s.o 457,50 eurot hageja kohta. Vanema lapse

elatisenõue 11.11.2022 kuni 31.05.2023 on seega (2023,72 – 457,50) 1566,22 eurot ja

nooremal (1721,18 – 457,50) 1263,68 eurot. Kohus pidas põhjendatuks arvestada nimetatud

summa nõudest maha, sest lasteraha laekus kostjale, kes maksis selle kas osaliselt või

täielikult hagejate emale, samal ajal oli pooltel omavahel ka teisi makseid. Seetõttu oleks

nende maksete arvestamise jätmine täitemenetluses liigset segadust tekitav.

01.06.2023 kuni 31.03.2024 on miinimumelatis lapsetoetuse saaja muutumise tõttu vanemale

lapsele 260,33 eurot ja nooremale 221,28 eurot kuus, kokku 2603,30 eurot ja 2212,80 eurot.

01.04.2024 kuni 19.05.2024 on miinimumelatis vanemale lapsele 287,72 eurot ja nooremale

244,56 eurot kuus, kokku 463,26 eurot ja 394,45 eurot.

20.05.2024 hakkas hagejate ema saama lasterikka pere toetust ning miinimumelatis vanemale

lapsele on 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot – pool lapsetoetusest 40 eurot – pool lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja

peres kasvavate laste (3) arvuga 450 ÷ 2 ÷ 2 ÷ 3 = 37,50) ja nooremale 212,69 eurot kuus.

20.-31.05.2024 elatis on vanemale lapsele 96,86 eurot ja nooremale 82,33 eurot, kokku

20.05.2024 kuni 31.08.2024 vanemale lapsele 847,52 eurot ja nooremale 720,40 eurot.

2024. a augusti lõpu seisuga on sissenõutavaks muutunud elatis vanemale lapsele 5480,30

eurot (1566,22 + 2603,30 + 463,26 + 847,52) ja nooremale 4591,33 eurot (1263,68 + 2212,80

+ 394,45 + 720,40).

Kostja on tasunud elatist 2023. a juulis 200 eurot ja edasi 300 eurot kuus, maksete selgituseks

on laste nimed ning „elatise raha“ või „elatis raha“. Kohus pidas vajalikuks näidata otsuses

kogu kostjale tekkinud kohustuse suurust, sest hagi rahuldamine on põhjendatud. Tasutud

elatise saavad pooled omavahel või täitemenetluses nõutavast summast maha arvestada.

Kohus märgib selle otsuse resolutsioonis ning vaidluste vältimiseks piiritleb maksed, milles

on märgitud, et tegemist on elatisega ning on tasutud hagejate seadusliku esindaja kontole.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud laste vahetut ülalpidamist PKS § 101 lg 6 mõttes

(kostja juures viibimist aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus) ega PKS §

102 aluseid elatise vähendamiseks mõjuval põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt on PKS § 101 lg 6 kohaldamise aluseks kas kohtulahend suhtluskorra

kindlaksmääramise kohta või asjaolu, et vanemad on selle suhtes üksmeelel.

Kostja on enda väitel andnud hagejatele ülalpidamist ajal, kui hagejad viibisid tema juures,

ning on selle tõendamiseks esitanud fotod kalendrist ja kokkuleppe projekti. Kuigi neis esineb

kokkulangevusi, on kostja väitnud sarnaselt hagejatega, et kokkulepet täpselt ei täidetud.

Kostja väitel takistas ema lastel isaga suhtlemist. Kalendri tavakasutus on plaanitud

sündmuste märkimine. Kalender ei tõenda, kas lapsed tegelikult tulid ning ega tuleku korral

varem ära ei läinud. Teadmata on märkmete tegemise aeg, kahtlusi süvendab ka see, et

tähistus erineb. Ka suhtluskorra kokkuleppe projekt ja tunnistaja A.A. ütlused ei eraldi ega

koosmõjus fotodega ei tõenda, et hagejad viibisid kostja väidetud ulatuses kostja juures.

Projekti on allkirjastanud kostja, kuid mitte hageja. Seega ei saa seda pidada kokkuleppeks.

Isegi selle kokkuleppeks lugemisel on kostja väitnud, et hagejad rikkusid seda. Tõenäoliselt

kajastas kokkulepe vanemate arvamusi projekti koostamise ajal. Kuivõrd ema seda ei

allkirjastanud, võis põhjuseks olla ka laste vastumeelsus kindlate kuupäevade suhtes, millele

hagejate esindajad on viidanud.

Kokkuleppe projekti järgi oli kostja juures viibimise aeg 2023. a aprillis 7, mais 6, juunis 25,

juulis 1 ja augustis 3 päeva ehk märgatavalt vähem kui kostja väidetud. Kostja on arvatavasti

lugenud päevi, kuid PKS § 101 lg 6 kohaselt saab arvestada ööpäevi. 42 päeva novembrist

augustini on keskmiselt 4,2 päeva kuus. Seega puudub alus PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks ka

juhul, kui projektis märgitud ajad lugeda täies ulatuses hagejate kostja juures viibimise ajaks.

Kohus märkis, et kostja ei olnud 23.07.2024 istungil nõus hagejate ärakuulamisega. Hagejad

esitasid omakäelised seletused, mida oleks saanud uurida koos kostja kalendri ja ütlustega.

Kuivõrd kostja seda ei soovinud, oli põhjendatud ka kostja vande all ärakuulamata jätmine.

Kostja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et hagejad sellega ei nõustunud

ning kostjal oli võimalus esitada muid tõendeid, sh oli võimalus mõlema poole kuulamiseks.

Poolte seletustega võib lugeda tõendatuks, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt

vähemalt 4 päeva kuus. Seega PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alus puudub. Seda ei tekkinud

ka poolte kompromissi järgselt. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja käsitlust, et mistahes

ajavahemikku peaks arvesse võtma. Kuivõrd puuduvad mistahes põhjused, eriti sellised, mida

võiks lugeda mõjuvaks, puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel.

Kostja poolt raha maksmist laste kontodele ei saa lugeda elatise maksmiseks. Reeglina tuleb

elatis maksta vanemale, kes lapse eest vahetult hoolitseb. Lapsele antud raha kasutab üldiselt

laps ise ja järelikult ei kulu see lapse ülalpidamiseks. Kostjal on ligipääs laste kontodele.

Mõned maksed on ka selgitusega „makse oma kontode vahel“. Hagejate esindaja väitel on

tehtud ka nii, et laste sularaha on võetud ära ja tehtud samas ulatuses ülekanne. Neil põhjustel

on maksed laste kontodele paremal juhul vaid täiendav panus, mitte elatis.

Ka muid kostja kulusid ei saa arvestada elatisena. Kostja on viidanud, et osaliselt on need

tehtud seoses ühistegevustega hagejatega lepitaja soovitusel. Samuti ei nähtu tõenditest,

millega seoses ja kellele need kulud tegelikult tehtud on.

Vastuses hagile väitis kostja, et hagejate ema olevat lubanud lapsetoetuse saamisel elatist

mitte nõuda. Selline kokkulepe oleks ka selle sõlmimisel olnud tühine. 02.07.2024 esitas

kostja hagejate ema 21.06.2022 e-kirja ja selgitas, et ettepanekut tasuda 300 eurot kuus on

kostja täitnud alates 2022. a novembrist. Kostja on vastanud hagejate ema e-kirjale, et ainus,

millega ta nõustub, on ettepanekute p 3, kuid lasteraha kirjutamine hagejate ema arvele oli p 1

ja elatise kompromissi 300 eurot pakkumine p 2. Lasteraha ümbervormistamine realiseerus

01.06.2023 ehk aasta pärast väidetavat kokkulepet hagejate ema tegevuse tulemusel.

Arusaamatuks jääb väide elatise 300 eurot maksmise kohta alates 2022. a novembrist, mida

tõendavat lisa 2 ehk konto väljavõte hagejate emale tehtud maksete kohta. „Lasteraha täis

ulatuses“ on kostja maksma hakanud 08.02.2023 ehk üle poole aasta hiljem. Esimene

elatisena tehtud makse oli juulis, pärast hagi esitamist, alates augustist on kostja tõepoolest

tasunud 300 eurot kuus. Kostja on alusetult sisse arvestanud ka muud poolte arveldused, kuid

ka kõigi maksete arvestamisel on 2022. a novembrist 2024. a juunini tehtud maksete

keskmine alla 200 euro. Seega ei ole kostja pärast sõnaliselt ettepanekust keeldumist seda ka

tegudega täitma asunud. Kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud ning ka juhul kui oleks, oli

hagejate emal alus selle ülesütlemiseks, mis nähtus hagi esitamisest. Kuivõrd väidetava

kokkuleppe ulatus oli alla miinimummäära, saaks hagi rahuldada ka juhul, kui kokkulepe

olnuks sõlmitud ja korrektselt täidetud.

Kohus leidis, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-tele 1, 2, et õiglane ja

põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad olid kostja käitumise tõttu sunnitud

elatise saamiseks kohtusse pöörduma ja õigusabi otsima. Menetluse lõpul pakkusid hagejad

kompromissi, kus elatise summa oli miinimumist väiksem ja menetluskulud jäänuks poolte

endi kanda, kuid kostja ei nõustunud sellega. See annaks ka TsMS § 163 lg 2 kohase aluse

menetluskulude jätmiseks kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. B.P esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 04.09.2024 otsuse

tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub

B.P tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta tagasiulatuv elatisenõue

rahuldamata ning vähendada edasiulatuvat elatisenõuet alates hagi esitamisest hageja I osas

150 euroni ja hageja II osas 127,50 euroni kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellant palub võtta asja juurde kostja 06.08.2024 menetlusdokumendi lisad: kirjavahetuse

hagejate lepingulise esindajaga ja kostja konto väljavõtted ning tõendi 2024. a oktoobri makse

kohta.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on otsus matemaatiliselt vigane. Hagejate ema saab suurperetoetust 450 eurot kuus.

Maakohus on arvestanud PKS § 101 lg 5 kohase komponendina summat 37,50 eurot, kuid

peaks arvestama 75 eurot;

2) on maakohus mõistnud kostjalt hagejate kasuks elatise välja ilma kostja tasumisi ja

ülalpidamisse panustamist arvestamata. Kostjalt ei saa mõista välja täidetud kohustust.

Kohtutäituril pole lahendi täitmisel õigust kaalutleda, kas nõutavas summas on kõik kostja

tasumised arvestatud. See toob kaasa vaidluse otsuse täitmisel. Kostja on esitanud tõendid

hagejatele vahetult antud ülalpidamise (sh hagejate kontodele kantud vahendite) ja menetluse

ajal tasutud elatise osas. Enne apellatsioonkaebuse esitamist on tasutud hagejate emale 6477

eurot, hagejale I 1115 eurot ja hagejale II 1192 eurot, kokku 8784 eurot. Maakohus ei selgita,

miks ta kostja tasumisi ei arvesta või mis alusel on kostja tasunud hagejatele rahalisi

vahendeid, mida hagejate ema on selgelt arusaadavalt kandnud enda kontole.

PKS § 100 lg 1 sõnastus märgib eelkõige elatise tasumist teise vanema kontole ja ei välista

muul viisil ülalpidamise andmist. Kuna lastele tasutud summad ei ole suured, kuid on tasutud

hagejate vajadusi arvestades ning hagejate ema pole tõendanud, millega nende maksete näol

on tegemist, siis tuleb hagejatele vahetult tasutud summad arvestada ülalpidamise katteks;

3) on maakohus jätnud tuvastamata hagejate kostja vahetul ülalpidamisel viibimise aja.

Elatise suuruse arvutamisel tuleb kohaldada PKS § 101 lg 6, sest hagejad viibisid 2022. ja

2023. a-l vastavalt keskmiselt 8 ja 9 päeva kuus kostja vahetul ülalpidamisel. Maakohus on

pidanud kostja tõendeid ebapiisavaks, kuid on jätnud selgitamata, millisel tõendil oleks enam

kaalu;

4) tuleb edasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtuda Tartu Maakohtu 27.08.2024 määrusest,

millega on kinnitatud hagejate ja kostja suhtlemise korra osas kompromiss. Üle nädala

suhtlemine moodustab 52 päeva aastas. Lisades suvepuhkuse ja koolivaheajad tuleb kokku

aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 päeva kuus;

5) tõendavad Messengeri vestlus ning hagejate ema ja kostja 21.06.2022 kirjavahetus elatise

osas kokkuleppe sõlmimist. Hagejate ema on enne hagi esitamist nõudnud 150-eurost elatist

ja kostja asus seda tasuma. Hagejate ema ei ole kokkuleppest taganenud. Seega tagasiulatuvalt

tuleks lugeda elatis tasutuks, kui hagejate emale laekus kuu kohta 300 eurot;

6) takistas maakohus kostjal menetluses osalemist ja tõendamist. Seetõttu oli takistatud

oluliste asjaolude (kostja ülalpidamise tasumised, lastega suhtlemine jne) väljaselgitamine.

Hagejate 02.07.2024 menetlusdokumenti ei tehtud kostjale e-toimikus nähtavaks enne kui

15.07.2024, ehkki vastaspoole tõenditele ja taotlustele vastuväidete esitamise tähtaeg oli

09.07.2024. Kostja ei saanud seda teha ning esitas kohtule kõik viimased seisukohad ja

tõendid, mh oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtub elatisekokkuleppe täitmine

05.07.2024, ning 10.06.2024 kohtumääruse etteheidete kummutamiseks koondkokkuvõtte

oma pangakontolt väljamaksete kohta, tõendamaks täiendavalt kalendri fotodele hagejate

ülalpidamist neil päevadel. Maakohus jättis kostja 09.07.2024 esitatud tõendid ja uueks

tähtajaks, 06.08.2024, esitatud tõendid asja juurde võtmata. Maakohus leidis istungil, et

tõendite esitamise tähtaeg on möödas, samas lubas hagejatel esitada uued seisukohad ning

takistas kostjal neile enda tõenditele tuginedes vastata. Kuna tõendite jaoks määrati tähtaeg

2023. a-l, kuid kohus jõudis asja sisulise lahendamiseni 23.07.2024, ei olnud asjakohane jätta

asja juurde võtmata kostja konto väljavõtte koondit, milles kajastus hagejatele ülalpidamise

andmine kuni 23.07.2024.

Põhjendamatu on tõendite ühepoolne vastuvõtmine. Hagejate kirjad esitati väljaspool tõendite

esitamiseks ettenähtud tähtaega ja kostja vastuväidet arvestamata. Kirjade autentsust ja

asjakohasust, sh kirjas kajastatud perioode, pole võimalik tuvastada;

7) on hagejate vajadused elatise eeldusena kohtuotsuses tuvastamata. Asjas on vaidluse all

hagejatele kostja poolt ülalpidamise andmise piisavus ja poolte erinevad käsitlused

ülalpidamise sisulisest vormist. Hagejad eksitasid kohut väitega, et elatist taotletakse

miinimummääras. Hageja I oli juba saanud kostjalt makseid 1115 eurot ja hageja II 1192

eurot. Maakohus ei ole selgitanud, mis tähendus on enne lahendi tegemist tehtud kostja

maksetel, kus puudub märge elatis;

8) ei ole maakohus lahendit piisavalt põhjendanud, ei ole hinnanud kõiki tõendeid ega

tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid, ei ole käsitlenud asja erapooletult.

5. D.H ja U.X vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus lähtudes PKS § 101 lg-st 5 võtnud lasterikka pere toetuse arvesse pooles ulatuses,

jaganud selle kahega ja seejärel laste arvuga, ning on saanud õige lõpptulemuse 37,50 eurot;

2) on kohus selgitanud, miks tuleb kogu hagis taotletud elatis kostjalt välja mõista. Otsuse

resolutsioonis on märgitud, et otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 06.07.2023 hagejate ema

kontole tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“. Hagejatele tasutud summasid

ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse elatis

tasutuks, kui see on laekunud teise vanema kontole. Lisaks on kostjal ligipääs laste kontodele

ning on esinenud olukordi, kus laste sularaha on ära võetud ja tehtud samas ulatuses ülekanne;

2) nõudsid hagejad elatist miinimummääras ja seetõttu ei olnud maakohtul Riigikohtu

seisukohtadest lähtudes kohustust selgitada välja hagejate tegelike kulude suurust;

3) on menetluskulud jaotatud õigesti. TsMS § 164 lg 2 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse

jagada kulud paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks

alates 11.11.2022 kuni 31.08.2024 välja mõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse

osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja alates

11.11.2022 kuni 31.08.2024 elatise hageja I kasuks 3330,08 eurot ja hageja II kasuks 2327,94

eurot. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 8 selliselt, et otsuse

täitmisel tuleb arvestada alates 01.09.2024 hagejate seadusliku esindaja pangakontole tehtud

maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“, ning jätab menetluskulud maakohtus poolte

endi kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas hagejate tagasiulatuv elatisenõue

tuleks jätta rahuldamata ning kas kostjalt alates hagi esitamisest väljamõistetud elatist tuleks

vähendada hageja I osas 150 euroni ja hageja II osas 127,50 euroni kuus, samuti

menetluskulude jaotuse osas.

8. Kostja palub apellatsioonkaebuses (kaebuse resolutsiooni p 4, põhjendava osa p 2.5.7, p

2.5.8) võtta täiendavalt asja juurde kostja 06.08.2024 menetlusdokumendi lisad, s.o

kirjavahetuse hagejate lepingulise esindajaga ja kostja pangakonto väljavõtted ning tõendi

2024. a oktoobri makse kohta.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8.1. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud

tõendi, s.o kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte ajavahemikus 03.10.2022 kuni

03.10.2024 (s.o apellatsioonkaebuse esitamise seisuga) hagejate ema kontole tehtud maksete

kohta.

Kostja 06.08.2024 esitatud tõenditest on maakohus võtnud hagejate lepingulise esindaja kirja

(lisa 3) kohtuotsusega asja juurde (otsuse p 22) ja selle täiendavaks asja juurde võtmiseks

puudub vajadus. Ülejäänud kostja 06.08.2024 esitatud tõendid, s.o kostja konto väljavõtted,

jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata. Kostja poolt hagejate emale tehtud ülekannete

kohta on maakohus võtnud asja juurde kostja 02.07.2024 esitatud konto väljavõtte

ajavahemiku 08.06.2022 kuni 08.06.2024 kohta, mis koos apellatsioonkaebusele lisatud konto

väljavõttega (mille ringkonnakohus võttis asja juurde) katab kostja kontolt hagejate ema

kontole alates 08.06.2022 kuni 03.10.2024 tehtud ülekanded. Täiendavalt veel ka 06.08.2024

esitatud lisa 1, s.o kostja konto väljavõtte ajavahemikus 05.07.2022 kuni 05.07.2024 hagejate

emale tehtud ülekannete kohta asja juurde võtmiseks puudub vajadus. 06.08.2024 esitatud

lisad 2.1 ja 2.2, s.o kostja konto väljavõtted väljaminekute kohta ajavahemikus 07.07.2023

kuni 07.07.2024 ja 01.07.2022 kuni 01.07.2023 jäävad asja juurde võtmata. Ringkonnakohus

leiab sarnaselt maakohtuga, et need on vaidluses asjakohatud (kostja pole selgitanud, mida ta

selle tõendiga tõendada soovib, kontolt nähtuvad väljaminekud ei ole seostatud vaidlusega)

ning esitatud hilinenult, kuivõrd tõendite esitamiseks oli määratud pooltele tähtajaks

02.07.2024 Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata ka kostja 29.11.2024 seisukohale

lisatud kostja konto väljavõtte 2024. a novembri ja detsembri elatise maksmise kohta, kuivõrd

need maksed puudutavad maakohtu otsuse täitmise küsimust ega ole apellatsioonkaebuse

lahendamise seisukohalt asjakohased.

8.2. Kostja palus 28.08.2024 taotluses võtta asja juurde ka Tartu Maakohtu 27.08.2024

määruse tsiviilasjas nr 2-24-12346, millega kinnitati vanemate vahel isa ja laste suhtlemise

korra osas sõlmitud kompromiss. Maakohus keeldus kompromissimääruse asja juurde

võtmisest (otsuse p 23). Apellatsioonkaebuses ei ole kostja kompromissimääruse asja juurde

võtmist taotlenud, ehkki on kaebuses leidnud, et edasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb

lähtuda kompromissist.

Ringkonnakohtu arvates on tegemist asjakohase tõendiga, mille vastuvõtmisest maakohus

ebaõigesti keeldus. Seetõttu võtab ringkonnakohus kompromissimääruse TsMS § 230 lg 3

alusel omal algatusel asja juurde.

9. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et PKS § 101 lg 5 alusel tuleb elatist vähendada

450-eurose lasterikka pere toetuse arvel kummagi hageja puhul 75 euro ulatuses, mitte 37,50

euro ulatuses nagu maakohus on teinud.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Seega on maakohus õigesti võtnud lasterikka pere toetuse arvesse 37,50 euro ulatuses kuus

hageja kohta: PKS § 101 lg 5 teise lause kohaselt pool lasterikka pere toetust 225 eurot

vähendab mõlema vanema ülalpidamiskohustust, s.o 225 ÷ 2 = 112,50 eurot, milline summa

tuleb jagada kolme toetust saava lapse vahel, s.o 112,50 ÷ 3 = 37,50 eurot.

10. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 14.7, p 15.5) selgitanud, et

PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et

lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu

üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla

mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Seda

muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva

kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb

vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

10.1. Hagejad on vaielnud vastu kostja väitele, et hagejad on viibinud ja viibivad aasta

jooksul kostja juures PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks vajaliku aja, s.o keskmiselt vähemalt

seitse ööpäeva kuus. Hagejate ja kostja suhtlemise korda reguleeriv kohtulahend on olemas

alates 27.08.2024, varasemalt see puudus. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kuni nimetatud

kohtulahendi tegemiseni alus PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks puudus.

10.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki maakohus on ebaõigesti keeldunud Tartu

Maakohtu 27.08.2024 kompromissimääruse tsiviilasjas nr 2-24-12346 asja juurde võtmisest

(ringkonnakohus kõrvaldas käesoleva otsusega maakohtu rikkumise), on maakohus

kompromissi otsuses sisuliselt hinnanud ja jõudnud õigesti järeldusele, et ka 27.08.2024

kompromissimäärusega kinnitatud suhtluskorra alusel ei hakka hagejad viibima kostja juures

aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitset ööpäeva kuus.

Kompromissimäärusega kinnitatud suhtluskord näeb ette, et lapsed suhtlevad isaga kas tema

elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise kohas mitte vähem kui üle

nädalavahetuse, kusjuures nädalavahetuseks arvestatakse perioodi reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni, mida arvestatakse 2 päevana laste isa juures olekuna ülalpidamiskohustuse

täitmise mõttes. Lisaks suhtlevad lapsed isaga õppeaasta sisestel koolivaheaegadel poole ajast

kas tema elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise kohas. Suvevaheajal

suhtlevad lapsed isaga kas tema elukohas või laste huvialadega seotud ürituste toimumise

kohas mitte vähem kui 2 nädalat järjest, arvestades isa puhkusegraafikut.

Seega aasta jooksul viibivad lapsed nädalavahetustel isa juures kokku 52 ööpäeva.

Suvevaheajal lisandub 12 ööpäeva (s.o nädal ja viis ööpäeva, üks nädalavahetus on juba

arvestatud eespool 52 ööpäeva sees). Õppeaasta siseste koolivaheaegade osas lähtus

ringkonnakohus haridusministri 21.11.2023 määrusega nr 45 kehtestatud 2024/2025.,

2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheaegadest, mille kohaselt on aastas neli

õppeaasta sisest koolivaheaega, kolm nendest kestusega üks nädal (sügis-, talve- ja

kevadvaheaeg) ja jõuluvaheaeg kestusega kaks kuni kolm nädalat. Viie kuni kuue õppeaasta

sisese koolivaheaja nädala jooksul täiendavalt isaga suhtlemise aeg sõltub sellest, kas

koolivaheaja sisse jääb ka isa juures viibimise nädalavahetus (nädalavahetuse päevad on juba

eespool nimetatud 52 ööpäeva hulgas arvestatud). Ringkonnakohtu hinnangul suhtlevad

lapsed nelja õppeaasta sisese koolivaheaja jooksul isaga täiendavalt ca 15 ööpäeva aastas.

Eeltoodud arvestuse järgi viibivad hagejad suhtluskorra alusel kostja juures aasta jooksul

maksimaalselt 79 ööpäeva (52 + 12 + 15), s.o keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus (79

÷12 = 6,58).

Seega ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et PKS 101 lg 6

kohaldamiseks puudub alus ka pärast tsiviilasjas nr 2-24-12346 Tartu Maakohtu 27.08.2024

määrusega vanemate vahel sõlmitud kompromissi kinnitamist.

10.3. Hagejate kostja juures viibimine saaks olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

PKS § 102 lg 2 alusel ja seda nii enne kui ka pärast tsiviilasjas nr 2-24-12346 Tartu Maakohtu

27.08.2024 määrusega suhtluskorra kohta sõlmitud kompromissi kinnitamist.

Maakohus on põhjalikult hinnanud kostja poolt hagejate kostja juures viibimise kohta esitatud

tõendeid. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja esitatud kaudsed tõendid (s.o

hagejate ema poolt allkirjastamata suhtluskorra kokkuleppe projekt, mida hagejate ema kostja

väitel rikkus, takistades lastel isaga suhtlemist, tunnistaja A.A. ütlused ja fotod kalendrist) ei

tõenda hagejate kostja juures viibimist kostja nimetatud ulatudes.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et kostja ei ole toonud

välja põhjuseid, mille alusel oleks põhjendatud lugeda hagejate kostja juures viibimine aasta

jooksul keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva edasiulatuvalt PKS § 102 lg 2 kohaseks

mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et kostja ei ole tõendanud

vanemate vahel kokkuleppe olemasolu elatise tasumises summas 150 eurot hageja kohta kuus.

Hagejate ema on oma 21.06.2022 e-kirjas teinud sellise ettepaneku (dtl 120). Hagejad on

08.08.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hagejate ema tegi ettepaneku 2022. a juunis

kompromissina, mis hõlmas nii varaküsimusi kui elatist. Pakkumine oli tehtud enne

lahkukolimist ja laste tänase elukorralduse väljakujunemist eesmärgiga lahendada ühtse

notariaalse kokkuleppega kiiresti ja rahumeelselt kõik vaidlusalused küsimused (dtl 217).

Kostja on oma vastuses hagejate ema e-kirjale selgesõnaliselt keeldunud nii ettepanekust

asuda hagejatele elatist tasuma kui ka ettepanekust vormistada riikliku lapsetoetuse saajaks

hagejate ema: „Olenemata sellest keeldun ka elatisraha maksmise kohustusest ja arvan, et

mõlemad vanemad peavad olema suutelised ainuisikuliselt tagama kvaliteetse elu lastele“; „Ja

hetkel ei kirjuta lastetoetus raha mina ümber sinule selles olen kohe kindel“ (dtl 119–120).

Asjaolu, et kostja on alates 2023. a augustist, s.o pärast hagi esitamist ja rohkem kui aasta

pärast hagejate vanemate viidatud e-kirjavahetust hagejatele 150-eurost elatist tasuma

hakanud, ei tõenda sellekohase kokkuleppe sõlmimist. Maakohus on õigesti välja toonud, et

kostja ei täitnud väidetud kokkulepet ka lapsetoetuse hagejate emale ümbervormistamise osas.

Lapsetoetused määrati hagejate emale alates 01.06.2023 pärast seda, kui kohalik omavalitsus

oli teinud kodukülastuse ja kontrollinud, kumma vanema juures lapsed tegelikult elavad.

Ringkonnakohus märgib, et ka kostja ise on asunud vanemate kokkuleppele tuginema alles

menetluse lõpus 02.07.2024 seisukohas (dtl 116). 10.08.2023 seisukohas on kostja märkinud,

et „tema on valmis hagejaid vahetult ülal pidama põhjendatud ulatuses, kuid hagejate esindaja

on sellest keeldunud. Peale 06.07.2023 istungit täidab kostja vabatahtlikult elatise tasumise

kohustust summas 300 eurot kahele hagejale kokku kuus“ (dtl 84).

12. Ülaltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et kostjalt tuleb mõista hagejate

kasuks PKS § 101 kohases miinimummääras elatis välja PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt

alates 11.11.2022.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejatele tagasiulatuvalt alates 11.11.2022

miinimumelatise maksmine oleks talle tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ebamõistlikult koormav.

13. Kuivõrd kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohtu otsus on matemaatiliselt

vigane, kontrollis ringkonnakohus maakohtu elatisesummade arvutusi.

13.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et PKS § 101 järgi arvutatud igakuine

miinimumelatis on alates 11.11.2022 vanemale lapsele 285,64 eurot ja nooremale 242,79

eurot, alates 01.02.2023 vanemale lapsele 295,64 eurot ja nooremale 251,29 eurot, alates

01.04.2023 vanemale lapsele 340,33 eurot ja nooremale 289,28 eurot, alates 01.06.2023

vanemale lapsele 260,33 eurot ja nooremale 221,28 eurot, alates 01.04.2024 vanemale lapsele

287,72 eurot ja nooremale 244,56 eurot ning alates 20.05.2024 vanemale lapsele 250,22 eurot

ja nooremale 212,69 eurot.

13.2. Hagejad ja maakohus on teinud kostja kahjuks marginaalse (70-sendise) arvutusvea

noorema lapse ajavahemiku 01.02.2023 kuni 31.03.2023 elatisesummade kokku arvutamisel

(dtl 3). Elatis 01.02.2023 kuni 31.03.2023 moodustab (2 × 251,29) 502,58 eurot, mitte 503,28

eurot, ning kokku ajavahemiku 11.11.2022 kuni 31.05.2023 eest seega 1720,48 eurot, mitte

1721,18 eurot. Rohkem kostja kahjuks tehtud matemaatilisi vigu ringkonnakohus ei

tuvastanud.

13.3. Seega 31.08.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud elatis vanemale lapsele kokku

5937,80 eurot (2023,72 + 2603,30 + 463,26 + 847,52) ja nooremale kokku 5048,13 eurot

(1720,48 + 2212,80 + 394,45 + 720,40).

14. Maakohus on kostjal ajavahemikus 11.11.2022 kuni 31.08.2024 tekkinud

elatisekohustusest maha arvestanud 915 eurot, st maksed 08.11.2022 kuni 09.05.2023, mille

selgituses on märgitud „lasteraha“ (otsuse p 33; kostja on apellatsioonkaebuse p-s 2.2.2

ebaõigesti leidnud, et maakohus ei ole nimetatud summat arvesse võtnud). Maakohus märkis,

et otsuse täitmisel saavad pooled omavahel või täitemenetluses väljamõistetud summast maha

arvestada hagejate seadusliku esindaja kontole tasutud summad, mille makse selgituses on

märgitud, et tegemist on elatisega.

Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebusega selles, et kuivõrd pooltel on vaidlus

selle üle, millised kostja poolt hagejate ema kontole kantud summad tuleb lugeda elatise

katteks ja kas ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka kostja poolt hagejate kontodele

tehtud maksed, pidanuks maakohus võtma kostja maksete osas üheselt selge seisukoha ning

mõistma kostjalt hagejate kasuks elatise välja konkreetsete lõplike summadena, et vältida

poolte vahel otsuse täitmisel uue vaidluse tekkimist.

Ringkonnakohus leiab, et saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

14.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt hagejate ema kontole ajavahemikus 08.11.2022

kuni 09.05.2023 selgitusega „lasteraha“ kantud 915 eurot, s.o 457,50 eurot hageja kohta, tuleb

elatisenõudest maha arvestada. Maakohus ongi seda teinud.

Konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist 2023. a juulis 200 eurot, alates 2023. a

augustist 2024. a juulini 300 eurot kuus ja 2024. a augustis 462,91 eurot. Maksete selgituseks

on märgitud laste nimed ning „elatise raha“ või „elatis raha“.

Hagejate seaduslik esindaja on maakohtu menetluses 05.08.2024 menetlusdokumendis

kinnitanud, et kostja on asunud elatise maksmise kohustust alates 2023. a juulist osaliselt

täitma ning on tasunud 2023. a juulis elatiseks hagejatele kokku 200 eurot ja sealt edasi 300

eurot kuus. Muud kostja maksed hagejate seaduslikule esindajale ja lastele ei ole hagejate

seisukoha kohaselt seotud elatisekohustuse täitmisega. Nende näol on vastavalt

kohtupraktikale tegemist kostja vabatahtliku täiendava panusega, mis elatisekohustust ei

vähenda (dtl 173).

Ringkonnakohus, hinnanud kostja poolt alates 2022. a novembrist kuni 31.08.2024 tehtud

makseid, on seisukohal, et ülalpidamiskohustuse katteks tuleb lisaks maakohtu poolt arvesse

võetud 915 eurole lugeda maksed hagejate ema kontole kokku summas 4412,91 eurot, s.o

maksed, mille selgituses on sõna „elatis“, ja lisaks 31.05.2024 makse 150 eurot selgitusega

„U.X“ (hageja II nimi). Kuivõrd makse selgitusest ei nähtu, et see oleks mõeldud mingite

hageja II võimalike täiendavate erisoovide täitmiseks (nagu nt võis olla 27.06.2024 makse

33,60 eurot selgitusega „Redrobest Festival 2024 pilet. U.X“), siis oli ringkonnakohtu arvates

hagejate emal võimalik kasutada seda raha omal äranägemisel hageja II huvides.

14.2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt laste

kontodele tehtud ülekandeid ei saa lugeda elatise maksmiseks. Riigikohus on korduvalt

selgitanud (nt 16.01.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11), et vanem on

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest

iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele

lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist

maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

Kuivõrd puudub hagejate seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit ülalpidamiskohustuse

täitmiseks laste kontodele, ei ole kostja nimetatud osas oma ülalpidamiskohustust selleks

õigustatud isikule täitnud ja puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel laste kontodele

kantud rahaga.

14.3. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et hagejatele antud ülalpidamisena ei saa arvestada

kostja poolt 03.06.2023 hagivastusele lisatud konto väljavõtetelt nähtuvaid makseid. Nende

maksete seos hagejate vajalike kuludega ei ole tõendatud ja hagejate seaduslik esindaja ei ole

maksete arvestamisega ülalpidamise katteks nõustunud.

14.4. Seega on kostja ajavahemikus 11.11.2022 kuni 31.08.2024 täitnud hageja I ülalpidamise

kohustust summas 2607,72 eurot (457,50 + 100 + 12 × 150 + 250,22) ja hageja II

ülalpidamise kohustust summas 2720,19 eurot (457,50 + 100 + 12 × 150 + 212,69 + 150).

Nimetatud summad sisaldavad kõiki nimetatud ajavahemikus kostja poolt hagejate

ülalpidamisena arvestamisele kuuluvaid summasid.

14.5. Ülaltoodut kokku võttes on kostjal alates 11.11.2022 kuni 31.08.2024 tasumata elatis

hagejale I 3330,08 eurot (5937,80 – 2607,72) ja hagejale II 2327,94 eurot (5048,13 –

2720,19), millistes summades tuleb kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõista.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 8 selliselt, et

otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 01.09.2024 hagejate seadusliku esindaja pangakontole

tehtud maksetega, mille selgitus sisaldab sõna „elatis“.

16. Kuivõrd hagejad nõudsid elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei tulnud kohtul

tuvastada hagejate vajaduste suurust ja hagejad ei pidanud oma vajadusi kohtule tõendama.

17. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja muu

hulgas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele, maakohtu

otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta uue otsusega menetluskulud

maakohtus poolte endi kanda.

Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 164 lg-s 3

sätestatud olukorraga. Kostja ei ole põhjustanud menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud

täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Poolte vahel oli vaidlus, kas kostja täidab

hagejate ülalpidamise kohustust piisavalt. Seega on maakohus ringkonnakohtu hinnangul

ebaõigesti jätnud poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda.

18. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)