2-22-12495/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-12495

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Narva

Tsiviilasja number

2-22-12495

Tsiviilasi

J A hagi A A (A) vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2030,76 eurot

Asja lahendamise viis

kohtuistungil 19. detsembril 2024. a

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja J A (isikukood XXX, sünniaeg XXX, XXX),

elukoha aadress XXX

Hageja seaduslik esindaja T A (isikukood XXX)

Kostja A A (isikukood XXX), sünniaeg XXX, XXX

viibimiskoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A A (isikukood XXX) välja J A (isikukood XXX) kasuks ajavahemiku eest

alates 25. augustist 2022. a kuni 19. detsembrini 2024. a elatis 8077,35 eurot.

3. Mõista A A (isikukood XXX) välja J A (isikukood XXX) kasuks 19. detsembrist

2024. a kuni J A täisealiseks saamiseni XXX igakuine elatis 287,72 eurot (272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatis tuleb A A kanda A R (R) pangakontole nr XXX igakuiselt 10. kuupäevaks.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 2. septembri 2022. a määrusega

kohaldatud hagi tagamine.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja esitas 25. augustil 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes.

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagi

esitamise päevast. Elatist palutakse kanda A R pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks.

1 / 4

2-22-12495

Viru Maakohus 2. septembril 2022. a võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile

vastamiseks 28 päeva hagi kättesaamisest arvates. Samal päeval tehtud määrusega rahuldas

kohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat menetluse ajal tasuma hagejale

ülalpidamiseks elatise summas 100 eurot kuus.

Kohus edastas Justiitsministeeriumile Venemaa Föderatsiooni pädevale kohtule

edasisaatmiseks õigusabi taotluse kostjale menetlusdokumentide kätteandmiseks. Kohus palus

ka küsida kostja nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus ning kui kostja on Eesti kohtu

alluvusega nõus palus kohus kostja ära kuulata. Kohtule laekus 24.10.2023. a Venemaa

Föderatsioonist saadetud vastus kohtu taotlusele. Venemaa Föderatsiooni kohus andis kostjale

kohtumääruse ja hagi koos lisadega kätte 29.03.2023. a. Samal päeval kuulas Venemaa

Föderatsiooni kohus kostja isiklikult ära. Viru Maakohtule on esitatud dokumentide

üleandmise teatis, kostja kirjalik avaldus ja kohtuistungi protokoll. Kohtuistungil avaldas

kostja et ei anna nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Sama kinnitas kostja oma

avalduses kirjalikult. Kohtuistungil avaldas kostja, et esitab vastuväited hagile peale

hagiavaldusega tutvumist. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud.

Viru Maakohus jättis hagi 24. oktoobri 2023. a määrusega läbi vaatamata ja tühistas hagi

tagamise. Maakohus leidis, et kohtualluvuse kindlakstegemisel kuulub kohaldamisele Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Kohus tuginedes varasemale kohtupraktikale ja

õigusabilepingule leidis, et tulenevalt õigusabilepingu art 21 lg-st 1 allub vaidluse

lahendamine Venemaa Föderatsiooni kohtule. Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ja hagi

tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja vaidlustas kohtumäärust.

Tartu Ringkonnakohus 23. novembri 2023. a määrusega tühistas Viru Maakohtu 24. oktoobri

2023. a määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohus

leidis, et ei ole praegusel ajal enam kooskõlas põhiseadusega kohtualluvuse tuvastamise

õigusabilepingu art 21 lõike 1 alusel, kui elatist nõuab Eesti kodanikust hageja.

Ringkonnakohus leidis, et õigusabilepingu artikli 21 lg 1 asemel tuleb kohaldada

õigusabilepingu artiklit 30, mille punkt 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise

lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole

seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Õigusabilepingu art 32 sätestab, et artiklites 29–31

märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle

seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kuna laps on Eesti kodanik ja elab Eestis, elatise

nõue on samuti vanemate ja lapse õigussuhe ning kohaldamisele kuulub Eesti õigus, on

kohtualluvus art 32 järgi Eesti kohtul. Õigusabileping ei sätesta, et vanemate ja lapse vahelise

õigussuhte all ei mõelda elatise nõuet. Seega on õigusabilepingu art 32 erinorm

õigusabilepingu art 21 suhtes.

Kohus arutas asja 19. detsembri 2024. a kohtuistungil. Kohus edastas kostjale kohtukutse

Justiitsministeeriumi kaudu. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja esitas kohtuistungil

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja pole hagile kirjalikult vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud

perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, lg 2, § 101 lg 1-5.

Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on

vanem (kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1

2 / 4

2-22-12495

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole

vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja

eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt

seaduses sätestatud miinimumis.

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Kohus arvutab ja mõistab kostjalt välja elatise alates hagi esitamise päevast kuni kohtuotsuse

tegemise päevani ühe summana ja edasi seaduses sätestatud miinimumsummas

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Ajavahemiku 25. august 2022. a kuni 19. detsember

2024. a on elatise suuruseks 8077,35 eurot. Alates 20. detsembrist 2024. a on igakuiseks

elatiseks 287,72 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Tagaseljaotsus on tehtud TsMS § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava

ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, tühistada tuleb asjas kohaldatud hagi tagamine.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada,

kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema

esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2 alusel

võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

3 / 4

2-22-12495

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4