Legislator Case Law & Legislation
3-24-3384/2 AI generated

3-24-3384/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3384/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas 16.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist Kaebaja põhjendab, et kahju tekkis, kui ta 08.06.2024 toimunud Saare maakonna 48.

Legislator headnote

AI generated

3-24-3384/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X esitas 16.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist Kaebaja põhjendab, et kahju tekkis, kui ta 08.06.2024 toimunud Saare maakonna 48.

Keywords

AI generated
financial loss insurance financial loss casco insurance cessation of insurance benefits loss of financial support old-age, survivors' and disability insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja

koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3384

Haldusasi

X kaebus MTÜ Saaremaa Rahvakultuuriselts, SA

Saaremaa Muuseum ja Saaremaa Vallavalitsuse vastu

4802,59 euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Merily Rool

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 144.08

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. X esitas 16.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist

kokku 4802,59 euro ulatuses või alternatiivselt varalise kahju hüvitamist 2802,59 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel

Kaebaja põhjendab, et kahju tekkis, kui ta 08.06.2024 toimunud Saare maakonna 48.

tantsupeo „Oma saar“ peaproovis kukkus ürituse toimumispaigas olnud auku või lohku.

Tantsupidu leidis aset SA Saaremaa Muuseum hallataval alal Kuressaare lossihoovis.

Tantsupeo korraldamisega on vahetult seotud nii Saaremaa Vallavalitsus kui ka MTÜ

Saaremaa Rahvakultuuriselts. Kaebajale kutsuti kiirabi, tal diagnoositi parema kodarluu

distaalse osa murd ning seetõttu hospitaliseeriti ta operatiivseks raviks. Otsene varaline kahju

seisneb töövõimetuslehel viibimises (töötasu ja haigushüvitise vahe, kokku 1704,59 eurot),

sellele lisandub mittevaraline kahju hinnangulises suuruses 2000 eurot.

Kaebaja hinnangul tuleneb nõudeõigus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1, mille

kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik

vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise

või taastamisega. Samuti viitab kaebaja RVastS § 7 lg-le 4, mis sätestab, et kui seadusega

1(3)

pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse

avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. Kaebaja selgitab, et tugineb nõudeõiguse õigusliku põhjendamise

esitamisel eraõiguse sätetele, kuivõrd temaga vahetu lepingulise suhte puudumisel tuleb

hinnata ürituse korraldajate vastutust lepinguvälisel alusel, so kahju õigusvastast tekitamist

reguleerivate sätete alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud

kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS

§ 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et praeguse

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kaebaja väidetav õigusvastane tegevus seisneb ürituse korraldajate poolses käibekohustuse

rikkumises. Kaebaja kirjeldab, et ürituse korraldajad tegelevad ürituste korraldamisega

järjepidevalt, kusjuures SA Saaremaa Muuseum ala ja hoone on avalikus kasutuses (so

kolmandatele isikutele külastamiseks avatud), kaebaja aga komistas märgistamata auku ning

sai kukkumise tulemusel kehavigastusi.

4. Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel on määrav õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom.

Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku

õigusi, lahendatakse vaidlused isiku õiguste rikkumise üle RVastS § 1 lg 1 kohaselt

riigivastutuse seaduse alusel. Kui aga avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat

kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4

kohaselt kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu 12.06.2021 otsus nr 3-3-1-3-12,

p 12).

5. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kaebaja väidetavat kahju tekitatud avalik-

õiguslikus suhtes avalike ülesannete täitmisel. Riigikohus on selgitanud, et avalik-õigusliku

suhte tekkimine eeldab avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt (vt Riigikohtu

13.02.2013 määrus nr 3-3-1-49-12, p 23). Praegusel juhul on kaebaja nimetanud

vastustajatena SA-d Saaremaa Muuseum, MTÜ-d Saaremaa Rahvakultuuriselts ning

Saaremaa valda, kelle korraldatud üritusel ja kelle hallataval alal õnnetus juhtus (Lossihoov 1

on eraomandis ja selle omanikuks ongi SA Saaremaa Muuseum).

6. Nimetatud isikud ei täitnud suhtes kaebajaga ürituse korraldamisel avalik-õiguslikke

ülesandeid, olles olemuslikult samas olukorras, milles võivad olla eraisikud. Seejuures ongi

kaks nimetatutest eraõiguslikud juriidilised isikud. Õigussuhe ei ole avalik-õiguslik pelgalt

seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksus on iseenesest avaliku võimu kandja. Nagu ülal

viidatud, siis juhul, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või

tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes.

Seega ei kohaldu käesoleval juhul kahju tekitamisele RVastS normid. Eraisikul on kahju

õigusvastase tekitamise korral võimalik esitada eelkõige deliktiõiguslikke kahju hüvitamise

nõudeid. Ka kaebuses on õigusliku aluse põhjendamisel tuginetud just võlaõigusseaduse §-

dele 1043 ja 1045. Tegemist on tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate normiga.

7. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. Kohus selgitab, et

kaebajal on õigus esitada kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras

maakohtule, kes lahendab eraõiguslikest suhetest tõusetunud tsiviilvaidlusi (TsMS § 11 lg 1).

8. HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

2(3)

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja tasunud riigilõivu 144.08 eurot. Tasutud

riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada pärast käesoleva määruse resolutsiooni

punkti 1 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)