2-22-19345/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTäiendada Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2- Keelduda kostja 11. aprillil 2024 esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest
Legislator headnote
AI generated2-22-19345/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Täiendada Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2- Keelduda kostja 11. aprillil 2024 esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 20. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-22-19345
Tsiviilasi
B.I hagi S.O vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
1800 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (apellant) B.I (isikukood XXX)
Kostja (vastustaja) S.O (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Täiendada Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-
22-19345 p-ga 5 järgmises sõnastuses: „Tühistada Viru Maakohtu 9. jaanuari
2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.“ Ülejäänud osas jääb
maakohtu otsus muutmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud poolte endi
kanda.
4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:
4.1. Keelduda kostja 11. aprillil 2024 esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest
ning kuivõrd need on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need kostjale
tagastatuks.
4.2. Jätta B.I hagi S.O vastu elatise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4.4. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.5. Tühistada Viru Maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud hagi
tagamise abinõu.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. B.I (hageja) esitas 28. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagi S.O (kostja) vastu elatise
väljamõistmiseks, paludes välja mõista kostjalt hagejale kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt
õppivale lapsele elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk-
või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 22. jaanuaril
2023 palus hageja välja mõista kostjalt elatise 100 eurot kuus ning 22. septembri 2023. a
nõude suurendamise avalduses palus hageja mõista kostjalt välja elatise 200 eurot kuus alates
hagiavalduse esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni. Hageja palus
kohustada kostjat kandma elatise O.L pangakontole igakuiselt 15. kuupäevaks. Menetluskulud
palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti hageja
kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja sai täisealiseks XXXXX ning jätkas õppimist XXXXXXXXXX 12. klassis. Alates 15.
augustist 2023 õpib hageja XX bakalaureuseõppes ning on X teaduskonna XX õppekava
täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kuna hageja õpib
täiskoormusega, puudub tal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Hageja igakuised
kulud on 764 eurot, mis koosnevad järgnevast: eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu);
eluasemekulud 100 eurot (korter); kulud toidule keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30
päeva); riided ja jalanõud keskmiselt 50 eurot; sidekulud 20 eurot; hügieen keskmiselt 15
eurot; ravi keskmiselt 25 eurot; kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot; meelelahutus/taskuraha
keskmiselt 60 eurot; sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn+8 eurot Tallinn-Narva)×4.
Nii hageja kui ka hageja ema maksavad iga kuu ühiselamu eest 144–250 eurot.
Kostja viib kohut eksitusse, et ta ei tööta ega saa sissetulekut. Hageja küll ei saa
dokumentaalselt tõendada kostjal töökoha ja sissetuleku olemasolu, vaid arvestades, et kostja
on piisavalt noor ja terve, eeldatakse, et ta teenib piisavalt raha enda kulude katteks ja oma
lastele ülalpidamise andmiseks. Kostja esitatud Töötukassa tõend on väljastatud aasta tagasi
ning ei ole usutav, et aasta jooksul ei saanud kostja leida endale töökohta. Kostja hoiab
kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning varjab oma sissetulekut.
Kostja tõesti loobus pärandist hageja kasuks. Loobumise põhjuseks oli hoopis asjaolu, et
kostjal on mitmed võlausaldajad ja pärand oleks võõrandatud kostja võlgnevuste katteks.
Pärandvara inventuuri kohaselt koosneb pärand korteriomandist (aadressil XXX, XXXX)
väärtusega 21 000 eurot ja püstolist väärtusega 300 eurot (mille asukoht ei ole teada).
Täiendavalt on ka kohustused summas 8087 eurot 59 senti. Hageja kannab pärandvaraga
seonduvaid kohustusi – ema abil kustutab hageja võlgnevusi. Lisaks kannab hageja korteriga
seotud kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus. Korteris ei ela mitte keegi ja korter ei
ole üürile antud. Korter on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Kuna
hageja ja hageja ema tegelevad võlgnevuste kustutamisega, on remonditööde tegemine
majanduslikel põhjustel võimatu.
Hageja töötas õppimisest vabal ajal kullerina ning tema sissetulek oli ajutine. Hageja teenis
aasta eest 1481 eurot 97 senti ehk keskmiselt 123 eurot igakuiselt. Hageja õpib Tallinnas
täiskoormusega. Hageja töötamine õppeprotsessi kõrval oli seotud sellega, et hageja ema ei
ole suuteline üksi kandma kõiki hageja kulusid ja perekonna majanduslik olukord ilma kostja
ja riigipoolse abita elatise abi osas muutus väga halvaks. Riik ei maksa hagejale elatisabi.
Alates juulist 2023 ehk 9 kuu eest kandis hageja ema ainuisikulikult hageja ülalpidamiseks
2375 eurot. Kuna pärandvaraks olid ka võlad, siis hageja ema kandis võlgnevuste
kustutamiseks teise poja kontolt aastatega kogutud rahalistest vahenditest 4525 eurot.
2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja
majanduslik olukord on raske ja ta ei saa maksta elatist hagiavalduses esitatud suuruses.
Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kostjal ei ole muud
vara ega sissetulekuallikat. Hagi esitamise ajal oli kostjal veel kaks alaealist ülalpeetavat last
(kooliõpilased). Hagi esitamise hetkel oli kostja laps A.A. 17-aastane, 24. märtsi 2024. a
seisuga on tütar 19-aastane. Laps elab ja on sisse kirjutatud kostja pere juurde, õpib, töötab ja
omandab keskharidust. Kostja on tütrele kuuluva auto vastutavaks kasutajaks. Auto ostis tütar
enda kokkuhoitud rahaga. Kostja on vastutav kasutaja, kuna peab viima iga päev oma poega
XXX kooli. Kostja koos perega elab 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last
kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid ei käi
ning koolibussi pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas, lisaks makstakse iga kuu 50 eurot elektri
eest ja 20 eurot gaasi eest. Makseid teeb kostja abikaasa. Naisel on sissetulek ja pere elab
sellest rahast ning peab üleval lapsi. Elavad eramus, on aed ja kodune majapidamine. Kostja
saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest.
Elatisenõude rahuldamisel muutuks halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja
perekondlik olukord ei võimalda täiskasvanud poega ülal pidada. Hageja sai kostjalt elatise
võla katmiseks päranduse – kahetoalise korteri aadressil XXXXXXXX, väärtusega 22 500
eurot, samuti 450 eurot relvade müügist. Hageja töötab ettevõttes XXX AS ja teenib raha, mis
võimaldab tal iseennast ülal pidada ning oma vajadusi rahuldada.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 20. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte
endi kanda. Maakohus märkis, et pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad ning keeldus
11. aprillil 2024 kostja esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest ning luges need kostjale
tagastatuks.
Maakohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja õppis 2022/2023 õppeaastal
XXXXXXXXXX 12A klassis ning õpib alates 15. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikooli
bakalaureuseõppes ning on X teaduskonna XX (kood XXXXXXX) õppekava täiskoormusega
õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3.0 aastat. Hageja on sündinud XXXX ja sai
täisealiseks XXXXX. Kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale
ülalpidamist andma kohustatud isik (perekonnaseaduse (PKS) § 96) ning hageja on
ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Hageja elab kostjast eraldi ning
kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu
elatise nõude.
28. detsembril 2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja elatist 200 eurot kuus alates
hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte
kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 22. jaanuaril 2023 muutis hageja oma nõuet ja palus
igakuist elatist 100 eurot. 22. septembril 2023 suurendas hageja oma elatise nõuet 200 euroni
kuus.
PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud
isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt
arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas
tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,
alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
11. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste suuruseks 764
eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud 100 eurot
(korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja jalanõude
kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt
25 eurot, kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot,
sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) × 4.
9. aprilli 2024. a kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas
igal nädalavahetusel või paar korda kuus. Samuti sai hageja enda seletuste kohaselt kostjalt
pärandi, mis koosneb korteriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud
hageja ja hageja ema jõud. Korteris ei saa elada ega seda üürile anda, kuna see on elamiseks
kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti.
Kostja ei vaielnud vastu hageja kulutuste suurusele ja liikidele. Maakohus leidis, et ühiselamu
eluasemekulud 200 eurot kuus on ülepaisutatud. Ajavahemiku 1. juuli 2023 – 7. märts 2024
kohta esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus ta ühiselamu eest ajavahemikul
17. juuli 2023 – 5. veebruar 2024 kokku 1347 eurot 16 senti, mis teeb keskmiselt 168 eurot 40
senti kuus. Põhjendatud ühiselamu kulutuse suurus on keskmiselt 168,40 eurot kuus.
Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on võimalik hankida endale eluks
vajalikud vahendid ise. Pärandvara 24. novembri 2023. a inventuuri kohaselt moodustab
pärandvara aktiva (vara ja õiguste väärtus) kokku 21 300 eurot, mh aadressil XXXXXX asub
korteriomand väärtusega 21 000 eurot. Pärandvara passiva (kohustused) moodustavad kokku
8087 eurot 59 senti. Maakohus leidis, et pärandina saadud XXXXX, X korteriomandi
hooldamisega seotud kulutused on põhjendamata. Olukorras, kus hageja väitel ei ole tal
võimalik õppimise ajal ennast ülal pidada, ei ole korteriomandi eest tasumine põhjendatud.
Kui korteriomand, kus pole hageja sõnul võimalik elada ega üürile anda, sest see on elamiseks
kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti, oleks ära müüdud, saanuks hageja selle müügist
saadud rahast kindlustada enda ülalpidamise. Hageja kanti kinnistusraamatusse XXXXX, X
asuva korteriomandi omanikuna 4. septembril 2023. Korteriomandi müügist saadud rahast
saaks hageja kustutada pärandina saadud võlad 8087 euro 59 sendi ulatuses ja talle jääks 13
212 eurot 41 senti ülalpidamiseks üle. Kuna hageja saab 21-aastaseks XXXX, siis
ajavahemikul 4. september 2023 – 26. september 2025 saaks ta kindlustada endale
ülalpidamist 528 eurot 50 senti kuus (13 212 eurot 41 senti : 25 kuud). Korteriomandi müügi
järel ei oleks hagejal kohustust kanda selle hooldamisega seotud kulutusi. Võlgade
kustutamise järel vabaneks hageja kohtutäituri tasu maksmise kohustusest. Hageja saab iga
kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus. Seega leidis maakohus, et hageja on võimeline
ennast ise ülal pidama.
Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta pidevalt investeerib raha selgitusega „skoro
stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“ ja saab ka investeerimisest tulu.
Näiteks 25. detsembril 2023 sai hageja 550 eurot, 5. veebruaril 2024 – 200 eurot. Enda
ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik ega mõistlik
raha investeerimine.
Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri 2. märtsi 2024. a seisuga esitatud andmete
kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates 4. oktoobrist 2022. Kinnistusraamatu andmetel on
hageja omandis juba eespool viidatud XXXXX asuv 39,60 m2 suurune korteriomand.
Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.
Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks sõidukid. Samuti
puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva
sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise ja
maksuandmete tõendi kohaselt tehti ajavahemikul 1. juuli 2022 – 29. veebruar 2024 pärast
tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist
hagejale väljamakseid 0,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete
tõendi kohaselt laekus hageja ettevõtluskontole ajavahemikul 2022. a oktoobrist kuni 2023. a
detsembrini (k.a) kokku 1767 eurot 80 senti, pärast mahaarvamisi oli summaks 1414 eurot 22
senti, mis teeb keskmiselt 108 eurot 80 senti kuus. Ettevõtluskonto omamine tähendab
ettevõtlustulu, hageja tegeles pidevalt ettevõtlusega, osutas teenuseid. Hageja nimel on avatud
pensionikonto, hageja pole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Hageja ei ole registreeritud
töötuna. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse kohaselt maksti hagejale välja
alates 1. juulist 2022 kuni käesoleva ajani elatisabi kokku 497 eurot 52 senti (toetus on välja
makstud O.K. ); ajavahemikul 1. juuli 2022 kuni 31. detsember 2022 igakuine lapsetoetus 60
eurot ja ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni 30. september 2023 80 eurot; novembris 2022
hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et hagi ei ole
põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise
vahendeid hankima. Samuti saab hageja sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete
ja ettevõtluskonto andmete alusel.
Maakohus analüüsis ka hagejate vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale
ülalpidamist. Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei
tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise
hageja kasuks, siis muutub halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja abikaasal on
sissetulek ning pere elab sellest rahast ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on
aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu
Linnavalitsusest. Kostjal pole muid sissetulekuid.
Maakohus märkis, et Transpordiameti liiklusregistri andmetel on kostja teisele isikule
kuuluva 2007. ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja. Kostja
selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele täisealisele lapsele A.A., kes on ostnud selle enda
kokkuhoitud rahaga. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia
(alaealist) poega XXX kooli. Kostja koos perega elab 25 km linnast väljaspool ja
õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole
ühistransporti ja bussid seal ei käi. Koolibussi samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas.
Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.
Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisvara. Transpordiameti
liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid. Eesti Töötukassa 5. märtsi
2024. a teatise kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti 7.
märtsi 2024. a vastuse kohaselt ei ole kostjale määratud ega makstud pensioni ja/või toetusi.
AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse kohaselt on kostja nimel avatud
pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti
peetava töötajate registri seisuga 2. märtsi 2024. a andmete kohaselt on kostjal ettevõtluskonto
alates 9. novembrist 2023. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise kohaselt tehti
ajavahemikul 1. juuli 2022 – 29. veebruar 2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku
kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 eurot.
Andmed ettevõtluskontole laekumiste kohta puuduvad.
PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema
muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,
kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal on alaealine laps (4. märtsil 2015 sündinud).
PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja
ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse
alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast
ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme
sugulasele.
Maakohtu hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata
alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist.
Maakohus hindas kogutud tõendite alusel ka hageja ema varalist seisundit, leides, et hageja
ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning
arvestades, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise
vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada; kostjal on
veel alaealine laps; kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata
alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist; PKS § 98 järgi eelistatakse alaealist last
teistele lastele, leidis maakohus, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetlusosalistele
hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse
resolutsiooni p 2 tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt
hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates hagi esitamise päevast kuni hageja kesk-
või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub
kohustada kostjat kandma elatise O.L pangakontole. Alternatiivselt palub hageja rahuldada
hagi põhjendatud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme – maakohus on asjaolusid ja tõendeid valesti
analüüsinud ning pidanud kostja tõendamata väiteid kaalukamaks kui hageja dokumentaalsete
tõenditega kinnitatud väiteid. Tõendamiskoormus on jagatud valesti, maakohus on teinud
lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus ning rikkunud TsMS § 438 lg-t 1.
Hageja pidi tõendama, et ta on PKS § 97 mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik, raha
teenimise võimalused on hagejal piiratud (täiskoormusega õppimisel pole see võimalik),
hagejal on vältimatud kulud ühe kuu lõikes, mida ei ole võimalik katta sissetuleku arvelt.
Hageja on eelnevat menetluses esitatud tõenditega tõendanud. Vale ja põhjendamatu on
maakohtu seisukoht, et hageja peab võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise
tagamiseks õppimise ajal.
Kostja pidi tõendama, et ta vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole
tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule
ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist arvestades seda, et kostja ülalpidamisel
on alaealine laps, kellel on eelisõigus ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma
faktilisi väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Maakohus on küll teinud päringud kostja
varalise seisundi tuvastamiseks, kuid hageja arvates ei tõenda kostjal ametliku sissetuleku
puudumine seda, et kostja majanduslik olukord on halb.
Kostja on töövõimeline noor isik, kostja ei ole Töötukassas töötuna arvel. Tuvastatud
asjaoludest saab teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid
sissetuleku saamiseks või kostjal on siiski olemas mitteametlik sissetulek, mille määr on
tuvastamata.
Kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise
tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise
kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul. Riigikohus on korduvalt
öelnud, et kohus peab hindama kohustatud isiku võimalusi sissetuleku teenimiseks, aga mitte
faktilist sissetulekut. Kostja sissetuleku saamise võimalused ei ole piiratud.
Juhul, kui kostjal on siiski olemas sissetulek, mille suurust kostja ei ole menetluses
tõendanud, siis hageja arvates tuleb lähtuda sellest, et sissetulek on piisav kostja enda,
alaealise lapse ja hageja ülalpidamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud valele järeldusele, et kostja ei ole võimeline
täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast
ülalpidamist.
Kostja viidatud ülekanded on emalt ja sugulastelt tehti mh seoses pärandvarasse kuuluvate
kohustustega, kui võlausaldajad nõudsid kohustuste kohest täitmist. Kostja pole kunagi
hagejale elatist tasunud, seega on ta elatisvõlglane (võlgnevus üle 15 000 euro). Narvas elades
ja õppides poleks hageja kulud sugugi väiksemad. Korteri turuväärtuse on kohtutäitur üle
paisutanud. Kasutamiseks kõlbmatu korteri tegelikuks väärtuseks on 12 000 – 13 000 eurot.
Korter on hageja ja tema perekonna ainuke kinnisvara.
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Hageja kontole
laekuvad küllaltki suured rahasummad kingituste näol. Järelikult suudab ta enda eest ise
hoolitseda. Hageja sai päranduseks korteri, kuna kostja ja kostja alaealine poeg loobusid
pärandist. Korteri müügi puhul saab hageja pärandist saadud rahaga tagada võimaluse edasi
õppimiseks ning ka elukoha Tallinnas. Kui hageja ei saa jätkata õpinguid Tallinnas, kuna pere
ei suuda teda toetada, siis Narvas on tal võimalus oma õpinguid jätkata tasuta samal erialal
Tartu Ülikooli kolledžis ja ta saab kõrghariduse oma kodulinnas. Kontoväljavõttest nähtub, et
hageja saab töötada peale õpinguid õhtul, samuti on tal lisasissetulekud mitme tuhande euro
ulatuses. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Tühistada
Viru Maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.“ Ülejäänud
osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
TsMS § 654 lg-st 22 tulenevalt esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku
sõnastuse.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja on küll õppiv isik,
kuid kinnisasja müümine võimaldab tal end ka õppimise ajal ülal pidada. Samuti nõustub
ringkonnakohus sellega, et kostja ei ole võimeline hagejat ülal pidama, kahjustamata enese ja
tema alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse
eeltoodud põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks maakohus jaganud valesti
tõendamiskoormuse, teinud lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus, rikkunud TsMS § 438 lg-t
1 või hinnanud tõendeid ja asjaolusid vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus
esitatud ja kogutud tõendeid põhjalikult hinnanud, analüüsinud nii hageja kui ka kostja (lisaks
ka hageja ema) majanduslikku olukorda ning pole seejuures rikkunud menetlusnorme.
Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega tõendite hindamisel, ei tähenda, et
maakohus oleks rikkunud seetõttu menetlusnorme.
8.2. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et hageja on õppiv isik, kes on õigustatud esitama
elatisehagi kostja vastu (vt täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse ülalpidamiskohustuse
kohta ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Samuti on maakohus hinnanud põhjalikult
esitatud ja kogutud tõendeid, mis puudutavad hageja varalist seisundit. Maakohus on
ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et pärandvarana saadud korteriomand on
vara, mille müümisel saab hageja kanda ka oma ülalpidamiskulusid. Lisaks nähtub
kinnisturaamatust, et praeguseks ei olegi enam nimetatud kinnisasja omanik hageja –
kinnistusraamatust nähtub, et 16. augusti 2024. a kinnistamisavalduse alusel on korteriomandi
omanikuna 19. augustil 2024 sisse kantud S.S. . Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja
materjalidest, et hageja pärandvarana saadud korteris aadressil XXXX, oleks elanud. Hageja
aadressina on märgitud ka apellatsioonkaebuses XXX X, XXX. Hageja on ise menetluses, mh
apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tegemist on kasutamiseks kõlbmatu korteriga.
Seega ei ole põhjendatud hageja väide, nagu oleks maakohus leidnud, et hageja peab
võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise tagamiseks õppimise ajal. Asja
materjalidest ei tulene, et tegemist oleks olnud hageja eluasemega. Ka asjaolu, et
korteriomand on ainuke kinnisasi, mis hagejale või ta perekonnale kuulus, ei anna
ringkonnakohtule alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kui isikul on
enese ülalpidamiskulude kandmisega probleeme, ei ole põhjendatud omada kinnisasja,
millega tekivad kulutused ning mis hageja väitel on lisaks kasutamiseks kõlbmatu ning mida
ei ole antud ka üürile. Seda, missugused võlakohustused pärandvaraga kaasnesid, on
maakohus samuti arvestanud. Menetluses on maakohus arvestanud ka korteriomandi
väärtusega. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid korteriomandi väärtuse kohta ei toeta muud
asjas esitatud tõendid (vt dtl 73). Väited selle kohta, miks on hagejale ülekandeid tehtud, ei
anna samuti alust asuda maakohtust erinevale seisukohale – maakohus pole hagi rahuldamata
jätnud vaid seetõttu, et hageja suudaks üksnes teistelt saadud rahaga ennast ülal pidada.
8.3. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui leida, et hageja ei ole võimeline end oma vara (sh
korteriomandi müügitulemi) arvel täiel määral ülal pidama, ei tooks see praegustel asjaoludel
kaasa hagi rahuldamist.
Maakohus on lisaks eeltoodule sisuliselt hinnanud ka seda, kas kostja majanduslik seisund
võimaldaks tal siiski hagejat ülal pidada. Hageja viitab, et kostja pole tõendanud faktilisi
väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Samas nähtub asjas, et kostja on esitanud 23.
märtsil 2024 kontoväljavõtted, maksudeklaratsioonid, maakohus on kostja majandusliku
seisundi kindlakstegemiseks teinud mitmeid päringuid erinevatesse registritesse, saanud
seisukoha mh Maksu- ja Tolliametilt ning hinnanud saadud tõendeid põhjalikult. Asjas
kogutud tõenditest nähtub, et kostjale ei kuulu sõidukeid, kinnisvara, esitatud tõenditest ei
nähtu, et kostja töötaks ja saaks sellest tulenevalt igakuist sissetulekut. Hageja on viidanud, et
see, et kostjal ametlik sissetulek puudub, ei tähenda, et kostja majanduslik olukord oleks halb.
Ringkonnakohus märgib, et asjas ei nähtu ka tõendeid, millest saaks järeldada, et kostjal oleks
mitteametlikke sissetulekuallikaid. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja viitest, et kostja ei ole
Töötukassas arvel.
8.4. Hageja on viidanud, et kostja on töövõimeline noor isik ning tuvastatud asjaoludest saab
teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid sissetuleku
saamiseks või kostjal on mitteametlik sissetulek, mille määr on tuvastamata. Hageja leiab, et
kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise
tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise
kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul.
Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist
täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada PKS § 102 lg-s 1 sätestatut. Etteheide, et kostja ei
tee piisavalt selleks, et tagada sissetulek lastele ülalpidamise andmiseks, oleks arvestatav siis,
kui hageja oleks alaealine, kelle puhul kohalduks PKS § 102 lg 2, kus vanem ei vabaneks
ülalpidamiskohustusest, kui on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras ja elatise
vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 praegusel juhul ei
kohaldu (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Kohustatud isiku võimalusi sissetuleku
teenimiseks, aga mitte üksnes faktilist sissetulekut peaks kohus hindama siis, kui tegemist
oleks elatise nõudega alaealisele lapsele. Nagu eespool märgitud, siis asja materjalidest ei
tulene, et kostjal oleks varjatud sissetulekuid. Seda ei saa kohus ilma vastavate tõenditeta
eeldada. Seega ei saa teha ka hageja soovitud järeldust, et kostja sissetulek on piisav. Ka
asjaolu, et kostja pole hagejale väidetavalt varem elatist tasunud, mistõttu on ta elatise
võlgnik, ei annaks praegustel asjaoludel alust hagi rahuldada.
8.5. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kuivõrd asja materjalidest tulenevalt ei ole
kostja võimeline PKS § 102 lg-t 1 arvesse võttes hagejale ülalpidamist andma, arvestades
tema varalist seisundit, kahjustamata enese ja oma alaealise lapse tavalist ülalpidamist, on
maakohus jätnud hagi elatise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata.
9. Kuigi ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus
põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 171 lg-st 1, vaid lähtub TsMS §
162 lg-st 4, mis võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes
äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus
menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õpib.
Seega on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb sarnaselt
maakohtule ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna
menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna
menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka
menetluskulusid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et pooltel oleks apellatsioonimenetluses
hüvitatavaid menetluskulusid.
10. Kuigi maakohus on jätnud hagi põhjendatult rahuldamata ja menetluskulud poolte endi
kanda, ei nähtu maakohtu otsuse resolutsioonist otsustust seoses hagi tagamise abinõuga,
mida maakohus kohaldas 9. jaanuari 2023. a hagi tagamise määrusega. Kuivõrd hagi jääb
rahuldamata, täiendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg-st 5, § 386 lg-st 4 tulenevalt maakohtu
otsuse resolutsiooni punktiga 5 ning tühistab maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega
kohaldatud hagi tagamise abinõu.
(allkirjastatud digitaalselt)