2-22-19345/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-22-19345

Tsiviilasi

B.I hagi S.O vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) B.I (isikukood XXX)

Kostja (vastustaja) S.O (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Viru Maakohtu 20. mai 2024. a otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-

22-19345 p-ga 5 järgmises sõnastuses: „Tühistada Viru Maakohtu 9. jaanuari

2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.“ Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud poolte endi

kanda.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

4.1. Keelduda kostja 11. aprillil 2024 esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest

ning kuivõrd need on esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need kostjale

tagastatuks.

4.2. Jätta B.I hagi S.O vastu elatise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

4.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

4.4. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4.5. Tühistada Viru Maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. B.I (hageja) esitas 28. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagi S.O (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks, paludes välja mõista kostjalt hagejale kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt

õppivale lapsele elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk-

või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 22. jaanuaril

2023 palus hageja välja mõista kostjalt elatise 100 eurot kuus ning 22. septembri 2023. a

nõude suurendamise avalduses palus hageja mõista kostjalt välja elatise 200 eurot kuus alates

hagiavalduse esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni. Hageja palus

kohustada kostjat kandma elatise O.L pangakontole igakuiselt 15. kuupäevaks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti hageja

kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja sai täisealiseks XXXXX ning jätkas õppimist XXXXXXXXXX 12. klassis. Alates 15.

augustist 2023 õpib hageja XX bakalaureuseõppes ning on X teaduskonna XX õppekava

täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Kuna hageja õpib

täiskoormusega, puudub tal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Hageja igakuised

kulud on 764 eurot, mis koosnevad järgnevast: eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu);

eluasemekulud 100 eurot (korter); kulud toidule keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30

päeva); riided ja jalanõud keskmiselt 50 eurot; sidekulud 20 eurot; hügieen keskmiselt 15

eurot; ravi keskmiselt 25 eurot; kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot; meelelahutus/taskuraha

keskmiselt 60 eurot; sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn+8 eurot Tallinn-Narva)×4.

Nii hageja kui ka hageja ema maksavad iga kuu ühiselamu eest 144–250 eurot.

Kostja viib kohut eksitusse, et ta ei tööta ega saa sissetulekut. Hageja küll ei saa

dokumentaalselt tõendada kostjal töökoha ja sissetuleku olemasolu, vaid arvestades, et kostja

on piisavalt noor ja terve, eeldatakse, et ta teenib piisavalt raha enda kulude katteks ja oma

lastele ülalpidamise andmiseks. Kostja esitatud Töötukassa tõend on väljastatud aasta tagasi

ning ei ole usutav, et aasta jooksul ei saanud kostja leida endale töökohta. Kostja hoiab

kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning varjab oma sissetulekut.

Kostja tõesti loobus pärandist hageja kasuks. Loobumise põhjuseks oli hoopis asjaolu, et

kostjal on mitmed võlausaldajad ja pärand oleks võõrandatud kostja võlgnevuste katteks.

Pärandvara inventuuri kohaselt koosneb pärand korteriomandist (aadressil XXX, XXXX)

väärtusega 21 000 eurot ja püstolist väärtusega 300 eurot (mille asukoht ei ole teada).

Täiendavalt on ka kohustused summas 8087 eurot 59 senti. Hageja kannab pärandvaraga

seonduvaid kohustusi – ema abil kustutab hageja võlgnevusi. Lisaks kannab hageja korteriga

seotud kommunaalkulusid keskmiselt 100 eurot kuus. Korteris ei ela mitte keegi ja korter ei

ole üürile antud. Korter on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Kuna

hageja ja hageja ema tegelevad võlgnevuste kustutamisega, on remonditööde tegemine

majanduslikel põhjustel võimatu.

Hageja töötas õppimisest vabal ajal kullerina ning tema sissetulek oli ajutine. Hageja teenis

aasta eest 1481 eurot 97 senti ehk keskmiselt 123 eurot igakuiselt. Hageja õpib Tallinnas

täiskoormusega. Hageja töötamine õppeprotsessi kõrval oli seotud sellega, et hageja ema ei

ole suuteline üksi kandma kõiki hageja kulusid ja perekonna majanduslik olukord ilma kostja

ja riigipoolse abita elatise abi osas muutus väga halvaks. Riik ei maksa hagejale elatisabi.

Alates juulist 2023 ehk 9 kuu eest kandis hageja ema ainuisikulikult hageja ülalpidamiseks

2375 eurot. Kuna pärandvaraks olid ka võlad, siis hageja ema kandis võlgnevuste

kustutamiseks teise poja kontolt aastatega kogutud rahalistest vahenditest 4525 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja

majanduslik olukord on raske ja ta ei saa maksta elatist hagiavalduses esitatud suuruses.

Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kostjal ei ole muud

vara ega sissetulekuallikat. Hagi esitamise ajal oli kostjal veel kaks alaealist ülalpeetavat last

(kooliõpilased). Hagi esitamise hetkel oli kostja laps A.A. 17-aastane, 24. märtsi 2024. a

seisuga on tütar 19-aastane. Laps elab ja on sisse kirjutatud kostja pere juurde, õpib, töötab ja

omandab keskharidust. Kostja on tütrele kuuluva auto vastutavaks kasutajaks. Auto ostis tütar

enda kokkuhoitud rahaga. Kostja on vastutav kasutaja, kuna peab viima iga päev oma poega

XXX kooli. Kostja koos perega elab 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last

kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid ei käi

ning koolibussi pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas, lisaks makstakse iga kuu 50 eurot elektri

eest ja 20 eurot gaasi eest. Makseid teeb kostja abikaasa. Naisel on sissetulek ja pere elab

sellest rahast ning peab üleval lapsi. Elavad eramus, on aed ja kodune majapidamine. Kostja

saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest.

Elatisenõude rahuldamisel muutuks halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja

perekondlik olukord ei võimalda täiskasvanud poega ülal pidada. Hageja sai kostjalt elatise

võla katmiseks päranduse – kahetoalise korteri aadressil XXXXXXXX, väärtusega 22 500

eurot, samuti 450 eurot relvade müügist. Hageja töötab ettevõttes XXX AS ja teenib raha, mis

võimaldab tal iseennast ülal pidada ning oma vajadusi rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 20. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda. Maakohus märkis, et pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad ning keeldus

11. aprillil 2024 kostja esitatud selgituste ja tõendite vastuvõtmisest ning luges need kostjale

tagastatuks.

Maakohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja õppis 2022/2023 õppeaastal

XXXXXXXXXX 12A klassis ning õpib alates 15. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikooli

bakalaureuseõppes ning on X teaduskonna XX (kood XXXXXXX) õppekava täiskoormusega

õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3.0 aastat. Hageja on sündinud XXXX ja sai

täisealiseks XXXXX. Kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale

ülalpidamist andma kohustatud isik (perekonnaseaduse (PKS) § 96) ning hageja on

ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Hageja elab kostjast eraldi ning

kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu

elatise nõude.

28. detsembril 2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja elatist 200 eurot kuus alates

hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 22. jaanuaril 2023 muutis hageja oma nõuet ja palus

igakuist elatist 100 eurot. 22. septembril 2023 suurendas hageja oma elatise nõuet 200 euroni

kuus.

PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

11. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste suuruseks 764

eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud 100 eurot

(korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja jalanõude

kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt

25 eurot, kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot,

sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) × 4.

9. aprilli 2024. a kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas

igal nädalavahetusel või paar korda kuus. Samuti sai hageja enda seletuste kohaselt kostjalt

pärandi, mis koosneb korteriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud

hageja ja hageja ema jõud. Korteris ei saa elada ega seda üürile anda, kuna see on elamiseks

kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti.

Kostja ei vaielnud vastu hageja kulutuste suurusele ja liikidele. Maakohus leidis, et ühiselamu

eluasemekulud 200 eurot kuus on ülepaisutatud. Ajavahemiku 1. juuli 2023 – 7. märts 2024

kohta esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus ta ühiselamu eest ajavahemikul

17. juuli 2023 – 5. veebruar 2024 kokku 1347 eurot 16 senti, mis teeb keskmiselt 168 eurot 40

senti kuus. Põhjendatud ühiselamu kulutuse suurus on keskmiselt 168,40 eurot kuus.

Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on võimalik hankida endale eluks

vajalikud vahendid ise. Pärandvara 24. novembri 2023. a inventuuri kohaselt moodustab

pärandvara aktiva (vara ja õiguste väärtus) kokku 21 300 eurot, mh aadressil XXXXXX asub

korteriomand väärtusega 21 000 eurot. Pärandvara passiva (kohustused) moodustavad kokku

8087 eurot 59 senti. Maakohus leidis, et pärandina saadud XXXXX, X korteriomandi

hooldamisega seotud kulutused on põhjendamata. Olukorras, kus hageja väitel ei ole tal

võimalik õppimise ajal ennast ülal pidada, ei ole korteriomandi eest tasumine põhjendatud.

Kui korteriomand, kus pole hageja sõnul võimalik elada ega üürile anda, sest see on elamiseks

kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti, oleks ära müüdud, saanuks hageja selle müügist

saadud rahast kindlustada enda ülalpidamise. Hageja kanti kinnistusraamatusse XXXXX, X

asuva korteriomandi omanikuna 4. septembril 2023. Korteriomandi müügist saadud rahast

saaks hageja kustutada pärandina saadud võlad 8087 euro 59 sendi ulatuses ja talle jääks 13

212 eurot 41 senti ülalpidamiseks üle. Kuna hageja saab 21-aastaseks XXXX, siis

ajavahemikul 4. september 2023 – 26. september 2025 saaks ta kindlustada endale

ülalpidamist 528 eurot 50 senti kuus (13 212 eurot 41 senti : 25 kuud). Korteriomandi müügi

järel ei oleks hagejal kohustust kanda selle hooldamisega seotud kulutusi. Võlgade

kustutamise järel vabaneks hageja kohtutäituri tasu maksmise kohustusest. Hageja saab iga

kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus. Seega leidis maakohus, et hageja on võimeline

ennast ise ülal pidama.

Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta pidevalt investeerib raha selgitusega „skoro

stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“ ja saab ka investeerimisest tulu.

Näiteks 25. detsembril 2023 sai hageja 550 eurot, 5. veebruaril 2024 – 200 eurot. Enda

ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik ega mõistlik

raha investeerimine.

Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri 2. märtsi 2024. a seisuga esitatud andmete

kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates 4. oktoobrist 2022. Kinnistusraamatu andmetel on

hageja omandis juba eespool viidatud XXXXX asuv 39,60 m2 suurune korteriomand.

Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.

Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks sõidukid. Samuti

puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva

sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise ja

maksuandmete tõendi kohaselt tehti ajavahemikul 1. juuli 2022 – 29. veebruar 2024 pärast

tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist

hagejale väljamakseid 0,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a maksuandmete

tõendi kohaselt laekus hageja ettevõtluskontole ajavahemikul 2022. a oktoobrist kuni 2023. a

detsembrini (k.a) kokku 1767 eurot 80 senti, pärast mahaarvamisi oli summaks 1414 eurot 22

senti, mis teeb keskmiselt 108 eurot 80 senti kuus. Ettevõtluskonto omamine tähendab

ettevõtlustulu, hageja tegeles pidevalt ettevõtlusega, osutas teenuseid. Hageja nimel on avatud

pensionikonto, hageja pole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Hageja ei ole registreeritud

töötuna. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a vastuse kohaselt maksti hagejale välja

alates 1. juulist 2022 kuni käesoleva ajani elatisabi kokku 497 eurot 52 senti (toetus on välja

makstud O.K. ); ajavahemikul 1. juuli 2022 kuni 31. detsember 2022 igakuine lapsetoetus 60

eurot ja ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni 30. september 2023 80 eurot; novembris 2022

hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et hagi ei ole

põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise

vahendeid hankima. Samuti saab hageja sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete

ja ettevõtluskonto andmete alusel.

Maakohus analüüsis ka hagejate vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale

ülalpidamist. Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei

tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise

hageja kasuks, siis muutub halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja abikaasal on

sissetulek ning pere elab sellest rahast ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on

aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu

Linnavalitsusest. Kostjal pole muid sissetulekuid.

Maakohus märkis, et Transpordiameti liiklusregistri andmetel on kostja teisele isikule

kuuluva 2007. ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja. Kostja

selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele täisealisele lapsele A.A., kes on ostnud selle enda

kokkuhoitud rahaga. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia

(alaealist) poega XXX kooli. Kostja koos perega elab 25 km linnast väljaspool ja

õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole

ühistransporti ja bussid seal ei käi. Koolibussi samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas.

Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri.

Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisvara. Transpordiameti

liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid. Eesti Töötukassa 5. märtsi

2024. a teatise kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti 7.

märtsi 2024. a vastuse kohaselt ei ole kostjale määratud ega makstud pensioni ja/või toetusi.

AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse kohaselt on kostja nimel avatud

pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti

peetava töötajate registri seisuga 2. märtsi 2024. a andmete kohaselt on kostjal ettevõtluskonto

alates 9. novembrist 2023. Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2024. a teatise kohaselt tehti

ajavahemikul 1. juuli 2022 – 29. veebruar 2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku

kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 eurot.

Andmed ettevõtluskontole laekumiste kohta puuduvad.

PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal on alaealine laps (4. märtsil 2015 sündinud).

PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast

ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme

sugulasele.

Maakohtu hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata

alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist.

Maakohus hindas kogutud tõendite alusel ka hageja ema varalist seisundit, leides, et hageja

ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning

arvestades, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise

vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada; kostjal on

veel alaealine laps; kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata

alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist; PKS § 98 järgi eelistatakse alaealist last

teistele lastele, leidis maakohus, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2 tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates hagi esitamise päevast kuni hageja kesk-

või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub

kohustada kostjat kandma elatise O.L pangakontole. Alternatiivselt palub hageja rahuldada

hagi põhjendatud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme – maakohus on asjaolusid ja tõendeid valesti

analüüsinud ning pidanud kostja tõendamata väiteid kaalukamaks kui hageja dokumentaalsete

tõenditega kinnitatud väiteid. Tõendamiskoormus on jagatud valesti, maakohus on teinud

lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus ning rikkunud TsMS § 438 lg-t 1.

Hageja pidi tõendama, et ta on PKS § 97 mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik, raha

teenimise võimalused on hagejal piiratud (täiskoormusega õppimisel pole see võimalik),

hagejal on vältimatud kulud ühe kuu lõikes, mida ei ole võimalik katta sissetuleku arvelt.

Hageja on eelnevat menetluses esitatud tõenditega tõendanud. Vale ja põhjendamatu on

maakohtu seisukoht, et hageja peab võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise

tagamiseks õppimise ajal.

Kostja pidi tõendama, et ta vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist arvestades seda, et kostja ülalpidamisel

on alaealine laps, kellel on eelisõigus ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma

faktilisi väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Maakohus on küll teinud päringud kostja

varalise seisundi tuvastamiseks, kuid hageja arvates ei tõenda kostjal ametliku sissetuleku

puudumine seda, et kostja majanduslik olukord on halb.

Kostja on töövõimeline noor isik, kostja ei ole Töötukassas töötuna arvel. Tuvastatud

asjaoludest saab teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid

sissetuleku saamiseks või kostjal on siiski olemas mitteametlik sissetulek, mille määr on

tuvastamata.

Kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise

tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise

kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul. Riigikohus on korduvalt

öelnud, et kohus peab hindama kohustatud isiku võimalusi sissetuleku teenimiseks, aga mitte

faktilist sissetulekut. Kostja sissetuleku saamise võimalused ei ole piiratud.

Juhul, kui kostjal on siiski olemas sissetulek, mille suurust kostja ei ole menetluses

tõendanud, siis hageja arvates tuleb lähtuda sellest, et sissetulek on piisav kostja enda,

alaealise lapse ja hageja ülalpidamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud valele järeldusele, et kostja ei ole võimeline

täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast

ülalpidamist.

Kostja viidatud ülekanded on emalt ja sugulastelt tehti mh seoses pärandvarasse kuuluvate

kohustustega, kui võlausaldajad nõudsid kohustuste kohest täitmist. Kostja pole kunagi

hagejale elatist tasunud, seega on ta elatisvõlglane (võlgnevus üle 15 000 euro). Narvas elades

ja õppides poleks hageja kulud sugugi väiksemad. Korteri turuväärtuse on kohtutäitur üle

paisutanud. Kasutamiseks kõlbmatu korteri tegelikuks väärtuseks on 12 000 – 13 000 eurot.

Korter on hageja ja tema perekonna ainuke kinnisvara.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Hageja kontole

laekuvad küllaltki suured rahasummad kingituste näol. Järelikult suudab ta enda eest ise

hoolitseda. Hageja sai päranduseks korteri, kuna kostja ja kostja alaealine poeg loobusid

pärandist. Korteri müügi puhul saab hageja pärandist saadud rahaga tagada võimaluse edasi

õppimiseks ning ka elukoha Tallinnas. Kui hageja ei saa jätkata õpinguid Tallinnas, kuna pere

ei suuda teda toetada, siis Narvas on tal võimalus oma õpinguid jätkata tasuta samal erialal

Tartu Ülikooli kolledžis ja ta saab kõrghariduse oma kodulinnas. Kontoväljavõttest nähtub, et

hageja saab töötada peale õpinguid õhtul, samuti on tal lisasissetulekud mitme tuhande euro

ulatuses. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Tühistada

Viru Maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.“ Ülejäänud

osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 654 lg-st 22 tulenevalt esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja on küll õppiv isik,

kuid kinnisasja müümine võimaldab tal end ka õppimise ajal ülal pidada. Samuti nõustub

ringkonnakohus sellega, et kostja ei ole võimeline hagejat ülal pidama, kahjustamata enese ja

tema alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

eeltoodud põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks maakohus jaganud valesti

tõendamiskoormuse, teinud lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus, rikkunud TsMS § 438 lg-t

1 või hinnanud tõendeid ja asjaolusid vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

esitatud ja kogutud tõendeid põhjalikult hinnanud, analüüsinud nii hageja kui ka kostja (lisaks

ka hageja ema) majanduslikku olukorda ning pole seejuures rikkunud menetlusnorme.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega tõendite hindamisel, ei tähenda, et

maakohus oleks rikkunud seetõttu menetlusnorme.

8.2. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et hageja on õppiv isik, kes on õigustatud esitama

elatisehagi kostja vastu (vt täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse ülalpidamiskohustuse

kohta ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Samuti on maakohus hinnanud põhjalikult

esitatud ja kogutud tõendeid, mis puudutavad hageja varalist seisundit. Maakohus on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et pärandvarana saadud korteriomand on

vara, mille müümisel saab hageja kanda ka oma ülalpidamiskulusid. Lisaks nähtub

kinnisturaamatust, et praeguseks ei olegi enam nimetatud kinnisasja omanik hageja –

kinnistusraamatust nähtub, et 16. augusti 2024. a kinnistamisavalduse alusel on korteriomandi

omanikuna 19. augustil 2024 sisse kantud S.S. . Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja

materjalidest, et hageja pärandvarana saadud korteris aadressil XXXX, oleks elanud. Hageja

aadressina on märgitud ka apellatsioonkaebuses XXX X, XXX. Hageja on ise menetluses, mh

apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tegemist on kasutamiseks kõlbmatu korteriga.

Seega ei ole põhjendatud hageja väide, nagu oleks maakohus leidnud, et hageja peab

võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise tagamiseks õppimise ajal. Asja

materjalidest ei tulene, et tegemist oleks olnud hageja eluasemega. Ka asjaolu, et

korteriomand on ainuke kinnisasi, mis hagejale või ta perekonnale kuulus, ei anna

ringkonnakohtule alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kui isikul on

enese ülalpidamiskulude kandmisega probleeme, ei ole põhjendatud omada kinnisasja,

millega tekivad kulutused ning mis hageja väitel on lisaks kasutamiseks kõlbmatu ning mida

ei ole antud ka üürile. Seda, missugused võlakohustused pärandvaraga kaasnesid, on

maakohus samuti arvestanud. Menetluses on maakohus arvestanud ka korteriomandi

väärtusega. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid korteriomandi väärtuse kohta ei toeta muud

asjas esitatud tõendid (vt dtl 73). Väited selle kohta, miks on hagejale ülekandeid tehtud, ei

anna samuti alust asuda maakohtust erinevale seisukohale – maakohus pole hagi rahuldamata

jätnud vaid seetõttu, et hageja suudaks üksnes teistelt saadud rahaga ennast ülal pidada.

8.3. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui leida, et hageja ei ole võimeline end oma vara (sh

korteriomandi müügitulemi) arvel täiel määral ülal pidama, ei tooks see praegustel asjaoludel

kaasa hagi rahuldamist.

Maakohus on lisaks eeltoodule sisuliselt hinnanud ka seda, kas kostja majanduslik seisund

võimaldaks tal siiski hagejat ülal pidada. Hageja viitab, et kostja pole tõendanud faktilisi

väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Samas nähtub asjas, et kostja on esitanud 23.

märtsil 2024 kontoväljavõtted, maksudeklaratsioonid, maakohus on kostja majandusliku

seisundi kindlakstegemiseks teinud mitmeid päringuid erinevatesse registritesse, saanud

seisukoha mh Maksu- ja Tolliametilt ning hinnanud saadud tõendeid põhjalikult. Asjas

kogutud tõenditest nähtub, et kostjale ei kuulu sõidukeid, kinnisvara, esitatud tõenditest ei

nähtu, et kostja töötaks ja saaks sellest tulenevalt igakuist sissetulekut. Hageja on viidanud, et

see, et kostjal ametlik sissetulek puudub, ei tähenda, et kostja majanduslik olukord oleks halb.

Ringkonnakohus märgib, et asjas ei nähtu ka tõendeid, millest saaks järeldada, et kostjal oleks

mitteametlikke sissetulekuallikaid. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja viitest, et kostja ei ole

Töötukassas arvel.

8.4. Hageja on viidanud, et kostja on töövõimeline noor isik ning tuvastatud asjaoludest saab

teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid sissetuleku

saamiseks või kostjal on mitteametlik sissetulek, mille määr on tuvastamata. Hageja leiab, et

kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise

tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise

kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist

täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada PKS § 102 lg-s 1 sätestatut. Etteheide, et kostja ei

tee piisavalt selleks, et tagada sissetulek lastele ülalpidamise andmiseks, oleks arvestatav siis,

kui hageja oleks alaealine, kelle puhul kohalduks PKS § 102 lg 2, kus vanem ei vabaneks

ülalpidamiskohustusest, kui on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras ja elatise

vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 praegusel juhul ei

kohaldu (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Kohustatud isiku võimalusi sissetuleku

teenimiseks, aga mitte üksnes faktilist sissetulekut peaks kohus hindama siis, kui tegemist

oleks elatise nõudega alaealisele lapsele. Nagu eespool märgitud, siis asja materjalidest ei

tulene, et kostjal oleks varjatud sissetulekuid. Seda ei saa kohus ilma vastavate tõenditeta

eeldada. Seega ei saa teha ka hageja soovitud järeldust, et kostja sissetulek on piisav. Ka

asjaolu, et kostja pole hagejale väidetavalt varem elatist tasunud, mistõttu on ta elatise

võlgnik, ei annaks praegustel asjaoludel alust hagi rahuldada.

8.5. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kuivõrd asja materjalidest tulenevalt ei ole

kostja võimeline PKS § 102 lg-t 1 arvesse võttes hagejale ülalpidamist andma, arvestades

tema varalist seisundit, kahjustamata enese ja oma alaealise lapse tavalist ülalpidamist, on

maakohus jätnud hagi elatise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata.

9. Kuigi ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 171 lg-st 1, vaid lähtub TsMS §

162 lg-st 4, mis võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus

menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õpib.

Seega on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb sarnaselt

maakohtule ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna

menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka

menetluskulusid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et pooltel oleks apellatsioonimenetluses

hüvitatavaid menetluskulusid.

10. Kuigi maakohus on jätnud hagi põhjendatult rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda, ei nähtu maakohtu otsuse resolutsioonist otsustust seoses hagi tagamise abinõuga,

mida maakohus kohaldas 9. jaanuari 2023. a hagi tagamise määrusega. Kuivõrd hagi jääb

rahuldamata, täiendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg-st 5, § 386 lg-st 4 tulenevalt maakohtu

otsuse resolutsiooni punktiga 5 ning tühistab maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

(allkirjastatud digitaalselt)