1-06-15769/178 · 1-06-15769/178 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-06-15769

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2011 Tallinn Kriminaalasja number

1-06-15769 (04913000107) Kohtukoosseis

Kohtunik Kristina Väliste

Rahvakohtunikud Elve Kaas ja Siiri Gelkova

Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kriminaalasi

K.E süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja Andrei K.E süüdistuses KarS § 296 lg 2 p 1 järgi Üldmenetluses

Riigiprokurörid

Tõlgid

Kati Miitra ja Martin Tuulik

Ilja Malštšukov, Valeri Helmar, Katrin – Jana Vaab Süüdistatavad 1) K.E, isikukood: XXX; elukoht:

xxx, peamine elukoht xxx kodakondsus: Eesti; haridus: kõrgem; emakeel: vene keel; töökoht: AS MG, nõunik; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: 22.03.2005 kahtlustatavana kinni peetud (I kd, tl 61-

63), 23.03.2005 vahistatud (I kd, tl 64-65); 21.06.2005.a.

vahistamine asendatud tõkendiga kautsjon summas 356 000.- krooni (I kd, tl 74) ; 12.08.2005 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld (I kd, tl 75-76); 31.10.2005 tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatud (I kd, tl 81-82); 28.03.2006 tõkend

kautsjon tühistatud (I kd, tl 263); 18.04.2006.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld (I kd, tl 261 -262).

Kaitsja: kokkuleppel Aadu Luberg

2

2) , isikukood: 36709212714; elukoht: Andrei K.E

XXX; kodakondsus: määratlemata; keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: GT T (asukohaga XXX), direktor; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: 22.03.2005 kahtlustatavana kinni peetud (I kd, tl 214-

216); 23.03.2005 vahistatud (I kd, tl 217-218); 30.06.2005

vahistamine asendatud kautsjoniga summas 267000 krooni (I kd, tl 223); 07.07.2006 tühistatud tõkend kautsjon (I kd, tl 264) Kaitsja: kokkuleppel Janek Väli

Kaitsjad

Aadu Luberg ja Janek Väli RESOLUTSIOON

1. Mõista K.E õigeks KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi.

2. Süüdi tunnistada K.E KarS § 293 lg 2 p 2 järgi ja mõista

karistuseks vangistus 1(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

22.03.2005 kuni 21.06.2005 ehk 3 (kolm) kuud, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud kandmisele kuuluv karistus täitmisele

pööramata, kui K.E ei pane talle määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o.

05.09.2011.

6. K.E-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. Mõista Andrei K.E õigeks KarS § 296 lg 2 p 1 järgi.

8. Süüdi tunnistada Andrei K.E KarS § 295 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, arvestusega, et miinimum päevamäär 2003.a. oli 50 krooni s.o. 3.20 eurot, seega 1280 (tuhat kakssada kaheksakümmend eurot).

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andrei K.E karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 22.03.2005 kuni 30.06.2005, s.o. 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, arvestusega, et A. K.E on kantud 99 päeva

vangistust, seega on kantud 297 päevamäära ulatuses karistust. Lõplikuks

kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda eeltoodu alusel rahaline karistus 103 päevamäära suuruses summas, s.o. kokku 329.60 eurot (kolmsada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti). 10. Rahaline karistus tuleb tasuda KrMS § 417 lg 2 alusel ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Andrei K.E, 1-06-15769, rahaline karistus“.

11. Välja mõista K.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse:

• sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär,

3 s.o. 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); 12. Sundraha tuleb tasuda KrMS § 423 ja § 417 alusel ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „K.E, 1-06-15769 sundraha ”.

13. Välja mõista Andrei K.E-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse:

• sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti); 14. Sundraha tuleb tasuda KrMS § 423 ja § 417 alusel ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Andrei K.E, 1-06-15769 sundraha”.

15. Rahalise karistuse, sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

16. Konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel KarS § 831

lg 1 alusel K.E-lt

10 662 eurot. Välja mõistetud summa pöörata kohtuotsuse

jõustumisel täitmisele K.E vara suhtes, s.o. Harju Maakohtu

deposiitarvele hoiustatud 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) USA dollari,

95000 (üheksakümmend viis tuhat) Eesti krooni ja 7460 (seitse tuhat nelisada kuuskümmend) euro suhtes. Deposiitkontole kantud konfiskeerimisele kuuluvast summast ( s.o. 10 662 eurot) ülejääv summa tagastada K.E-le .

17. Asitõendid:

- 22.03.2005 Andrei K.E sõiduauto MB XXX läbiotsimisel äravõetud

valuuta vahetus tšekk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 Andrei K.E töökohast OÜ MRSS läbiotsimisel äravõetud

20.02.2004 15:41:40 andmebaasi väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 Andrei K.E töökohast OÜ MRSS läbiotsimisel äravõetud Trükitud A4 valge paberileht faksiga 12.nov 2003 saadetud garantiikiri milles Eesti firma AS KFja Ukraina firma C paluvad luba külmutatud kilu transportimiseks termosvaguniga koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus

äravõetud Veterinaar ja Toiduameti registrist 30.06.2004 tehtud väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus

äravõetud Veterinaar ja Toiduameti registrist 30.06.2004 tehtud väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus

äravõetud teabenõude vastus AN koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus

äravõetud teabenõue koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

4

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus

äravõetud teabenõue 07.12.2004 koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa CD 2741 ja VHS 2529 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa CD 3136 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa VHS 2427; 2435 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- VRja K.E 14.06.2005 vastastamine Videokassett 4qeb2927c jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa 08.04.2011 nr 0435vl, mis esitatud prokuratuuri poolt 08.04.2011 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus menetlus pooltele kättesaadav 26.09.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Esitatud süüdistus:

K.E-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus altkäemaksu

võtmises vähemalt teist korda, mis on toime pandud nõudmisega, so ametiisikuna vara

nõudmises ja vastuvõtmises vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et tema, ametiseisundit kasutades, on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi , s. o KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 kuriteo toimepanemises.

K.E töötas 01.05.2004 - 15.08.2005 VT peadirektori asetäitjana, kuhu ta oli

nimetatud VT peadirektori 30.04.2004 käskkirjaga nr. 75. Vastavalt VT peadirektori

14.05.2004 käskkirjaga nr. 332 kinnitatud ametijuhendile oli K.E

tööülesanneteks juhtida ja korraldada ameti haldustegevust ja asjaajamist, korraldada

järelvalvet reguleerivate õigusaktide täitmise üle, nõuda kirjalikult ja suuliselt teavet,

dokumentide ja teiste infokandjate esitamist ning juurdepääsu andmetele, mis on seotud

tööülesannete täitmisega. K.E oli õigus kontrollida õigusaktide täitmist; teha ettekirjutusi, otsuseid või akte puuduste kõrvaldamiseks; teha ettepanekuid õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks või muutmiseks. Vastavalt ametijuhendile allusid K.E-le

VT osakondade ametnikud ja abiteenistujad ning maakondade veterinaarkeskuste juhid. Seega oli K.E ametiisikuks KarS 288 mõistes, sest

omas ametiseisundit valitsuse poolt hallatavas asutuses, kus talle oli pandud haldamis-, järelevalve- ning juhtimisülesanded.

5 Külmutatud kalatoodete vedu termosvagunitega pikkadel vahemaadel oli keelatud järgmiste kehtivate õigusaktidega:

1. Vabariigi valitsuse määrus nr. 329 02.11.1999 (RT I 1999, 84, 766) “Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine” p 25 - Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste

säilitamiseks on vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei

halvene. Veokit peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida ning p 31 – Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril ja vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida.

2. Põllumajandusministri määrus nr. 31 (RTL 1999, 150, 2137) “Kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” p

11.2. - Külmutatud kalandustooted (välja arvatud soolvees jahutatud kala, mis on mõeldud

konservide valmistamiseks) hoitakse vedamisel ühtlasel temperatuuril miinus 18°C või madalamal. Vedamisel on lubatud temperatuuri lühiajaline tõus maksimaalselt 3°C võrra. Vastavalt sama määruse punktile 11.6 peab veoks kasutatava veoki konstruktsioon ja varustus võimaldama eeskirjas kehtestatud temperatuuri säilimise veo kestel.

3. Euroopa Liidu Nõukogu 21.12.1988.a. direktiiv nr 89/108/EMÜ artikkel 5 lg 1 sätestab reegli, et “külmutatud toidu temperatuur peab olema stabiilne ning seda tuleb säilitada tasemel

–18°C või madalamal, kusjuures transpordi ajal on lubatud võimalikud lühiajalised kõikumised kuni 3°C võrra ülespoole. Sama direktiivi artikkel 6 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et külmutatud toidu veoks kasutatavad veovahendid tagaksid direktiivist tulenevate nõuete täitmise“.

Lähtuvalt eelpool toodud nõuetest ning sihtkohariigi nõuetest on VT peadirektor kinnitanud sertifikaadid külmutatud kala veoks Venemaale ja Ukrainasse vastavalt Loomade ja loomsete

saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse § 46 lg 1.

Ukrainasse ja Venemaale eksporditava külmutatud kala veterinaarsertifikaadi kohaselt

kinnitab veterinaarametnik oma allkirjaga, et ladustamis- ja transporditingimuste puhul on tagatud temperatuuri -18oC säilimine.

Seega peab lähtuvalt õigusaktide nõuetest olema garanteeritud, et veo vahend suudaks

säilitada kogu veo kestel temperatuuri -18o

C või madalamal ning on lubatud lühiajalised temperatuuri tõusud kuni 3oC võrra. Lähtuvalt termosvaguni tehnilistest omadustest võib aga termosvaguni sisemine temperatuur tõusta iga ööpäeva jooksul 1oC võrra. Termosvagunisse

laadimise hetkel peab olema külmutatud kala temperatuur miinimumnõude kohaselt -18oC.

Külmutatud kala vedu Venemaale ja Ukrainasse võib aga aega võtta 3-15 ööpäeva, millele

lisandub veel külmutatud kala ladustamine vagunitesse ja muud sõitu ettevalmistavad

toimingud. Seega pole termosvaguni puhul garanteeritud, et külmutatud kala temperatuur säiliks kogu veo kestel vajalikul temperatuuril -18 oC või madalamal.

K.E oli VT peadirektori asetäitjana eelnimetatud õigusaktide nõuetest teadlik ning kohustus oma ametikohast tulenevalt teostama järelevalvet nimetatud õigusaktide täitmise üle.

2004. aasta oktoobris pöördus K.E OÜ B töötaja VRpoole. OÜ B on

äriühing, mille tegevusalaks on ekspedeerimisteenuse pakkumine kalakäitlemisettevõtetele,

kes soovivad oma kaupa eksportida. VRtööülesanneteks OÜ B oli klientide leidmine ja

teenindamine juhul, kui nad soovisid kasutada termosvaguneid külmutatud kala ekspordiks Venemaale ja Ukrainasse.

6

K.E esitas VRnõudmise, mille kohaselt V Rassakazov pidi tagama, et kõik

isikud, kes veavad külmutatud kala Venemaale või Ukrainasse, kasutades OÜ B poolt osutatud ekspedeerimisteenust termosvagunitega, maksaksid 100 dollarit Venemaale mineva

vaguni puhul ning 200 dollarit Ukrainasse mineva vaguni puhul K.E-le .

Vastavalt kokkuleppele pidi VRaltkäemaksu raha äriühingute esindajatelt kokku koguma vastavalt vagunite arvule ja sihtkohale ja edasi andma K.E vennale Andrei

K.E-le. VRkontrollis ja pidas arvestust, et kõik kalakäitlemisettevõtjad, kes OÜ B kaudu külmutatud kala Venemaale või Ukrainasse termosvagunites ekspedeerivad, iga vaguni

pealt maksaks. Altkäemaksu summade suurus kujunes vastavalt nädala jooksul saadetud

vagunitele või vagunitelt, millele oli väljastatud veterinaarsertifikaat kas Ukrainasse või Venemaale külmutatud kala veoks.

Termosvagunitega vedamise tagamise eest tasu nõudmise edastas K.E

VRvahetult või läbi Andrei K.E, käskides nõudmise edastada ka kala ekspordiga

tegelevatele ettevõtjatele: kui isikud keelduvad talle raha maksmast, keelustab K.E termosvagunitega veo ja korraldab veterinaarkontrolle nii, et isik ei saa vedada

külmutatud kala Ukrainasse ja Venemaale lepingus nõutud koguses ja ettenähtud tähtajaks. Juhul, kui isik keeldus maksmast, viis K.E ähvarduse täide. Nimelt soovis

05.11.2004 OÜ B eksportida OÜ G poolt käideldud külmutatud kala termosvagunis

Venemaale. Venemaa-poolne kauba vastuvõtja FM ei soovinud maksta VRkätte K.E

jaoks nõutud lisatasu termosvaguniga vedamise võimaluse eest. FM loobus VRja OÜ B teenustest ning tellis ekspedeerimisteenuse AS MTF tolliterminali vahendusel. Seejärel organiseeris K.E kauba saatmise peatamise ja veterinaarsertifikaadi tühistamise. Samuti 26.11.2004 soovis OÜ B eksportida OÜ G poolt käideldud külmutatud kala termosvagunis Venemaale. Venemaa-poolne kauba vastuvõtja FM ei soovinud maksta VRkätte K.E jaoks nõutud lisatasu termosvaguniga vedamise eest ja loobus VRja OÜ B teenustest ning tellis ekspedeerimisteenuse AS MTF tolliterminali vahendusel.

K.E organiseeris, et korraldataks erakorraline veterinaarkontroll. Kuna

külmutatud kaup oli veterinaaride kohale jõudes juba ära saadetud, teostati erakorraline veterinaarkontroll kaupa saatnud ettevõttesse ja leitud vigade eest määrati väärteotrahv. Peale nimetatud kontrollide teostamist otsustas OÜ B kasutada OÜ B teenust ning maksta K.E-le

tasu selle eest, et saaks takistusteta vedada külmutatud kala Venemaale ja Ukrainasse.

K.E lubas seega jätta ja jättis tasu eest ebaseaduslikult ja oma ametiseisundit kasutades toime panemata järgmise teo:

K.E , olles teadlik, et termosvagunites ei ole külmutatud kala vedu Ukrainasse ja Venemaale lubatud, andis VRkalakäitlemisettevõtetele edastamiseks lubaduse,

et kasutades oma ametipositsioonist tulenevaid võimalusi tagab ta tasu eest võimaluse

takistusteta vedada termosvagunitega külmutatud kala Ukrainasse ja Venemaale ehk jätab ebaseaduslikult korraldamata järelevalve termovagunites külmutatud kala veo üle Venemaale

ja Ukrainasse. K.E pidi makstavate altkäemaksusummade eest säilitama

olukorra, et isikule väljastataks veterinaarsertifikaat kauba ekspordiks ning et veterinaarametnike poolt ei teostataks firmade poolt eksporditava veovahendi kontrolli, mis oleks tinginud veterinaarsertifikaadi tühistamise. Tasu nõudmisel kala ekspordiga tegelevatelt isikutelt kasutas K.E teadlikult ära väljakujunenud olukorda, et sertifikaate

väljastades ei kontrollinud piirkondlike veterinaarkeskuste ametnikud veovahendi vastavust kehtivatele õigusaktidele ja sertifikaadi nõuetele ning veovahendi vastavuse kontroll toimus

7 üksnes pisteliselt, kui on laekunud info, et on olemas vastuolu õigusaktidega. Selline K.E

tegevus on käsitletav teo ebaseaduslikult toimepanemata jätmisena, kuna seaduslikult oma kohustusi täites oleks K.E pidanud keelustama termosvagunites

Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala transportimise ning praktika, mille kohaselt veterinaarsertifikaate väljastati veovahendite nõuetele vastavust kontrollimata. K.E

aga oma ametipositsioonist tulenevat kohustust ei täitnud, vaid korraldas selle asemel info edastamise piirkondlikele veterinaarametnikele, et teostataks veterinaarkontroll, mille käigus

tühistatakse sertifikaat või tehtaks muul alusel kui veovahendi mittevastavus kehtivatele nõuetele isikule ettekirjutus või otsus järelevalve ametniku poolt, üksnes siis, kui isik keeldus K.E-le raha maksmast võimaluse eest termosvagunitega vedada.

Altkäemaksu üleandmine Andrei K.E-lt K.E-le toimus ajavahemikul 2004. aasta oktoobrist kuni 22.03.2005. Iga nädala lõpupoole eelpoolnimetatud ajavahemikul

kogus VRkalakäitlemisettevõtete esindajatelt kokku raha, mis vastas iga nädala jooksul saadetud termosvagunite sihtkohale ning arvule ning andis Andrei K.E-le. Lisaks iganädalastele altkäemaksu raha vahendamisele võttis Andrei K.E 21.03.2005 V Rilt

viimase poolt eelneva nädala eest kogutud raha summas 700 dollarit ning andis selle 22.03.2005.a kella 13.00 paiku üle Tallinnas Lauluväljaku juures K.E-le.

Altkäemaksu nõudis ja võttis K.E ajavahemikul 2004. aasta oktoobrist kuni

22.03.2005 VRja Andrei K.E vahendusel kalakäitlemisettevõtetega seotud isikutelt termosvaguniga külmutatud kala ekspordi võimaldamise eest järgnevate termosvagunite ning vagunile ja sellega veetavale külmutatud kalale väljastatud veterinaarsertifikaatide alusel:

AS G esindaja AS poolt on ajavahemikul 02.11.2004 – 24.03.2005 Ukrainasse ja

Venemaale külmutatud kala vedamise võimaldamise eest järgnevate termosvagunite ning sertifikaatide alusel makstud kokku 2000 USA dollarit (23 700 Eesti krooni) - sertifikaat nr.

DD082219 (02.11.2004) - termosvagun nr. 80015233 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082283 (11.11.2004) - termosvagun nr. 80023500 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082398 (25.11.2004) - termosvagun nr. 80019128 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082420 (29.11.2004) - termosvagun nr. 80015365 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082421 (29.11.2004) - termosvagun nr. 80023666

(Ukraina); sertifikaat nr. DD087223 (2004)- termosvagun nr. 80015266 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087011 (09.12.2004) - termosvagun nr. 80015357 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082219 (26.01.2005)- termosvagun nr. 80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087571 (08.02.2005) - termosvagun nr. 80015001(Ukraina); sertifikaat nr. DD087689 (15.02.2005) - termosvagun nr. 80023682 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087758 (22.02.2005) - termosvagun nr. (Ukraina)

OÜ VGesindaja AS poolt on ajavahemikul 07.03.2005 – 16.03.2005 Ukrainasse ja

Venemaale külmutatud kala vedamise võimaldamise eest makstud kokku vähemalt 600 USA dollarit (7110 EEK) - sertifikaat nr. DD081288 (07.03.05) – termovagun 80010101 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD081300 (14.03.05) – termovagun 80011349 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081321 (21.03.05) – termovagun 80015365 (Ukraina);

OÜ RC esindaja RP poolt on seoses OÜ-ga RG ajavahemikul 12.11.2004 – 18.03.2005

Venemaale ja Ukrainasse saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest makstud kokku 2500 USA dollarit (29 625 Eesti

krooni) - sertifikaat nr. DD081903 (29.11.2004) – termovagun 80015340 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD081911 (01.12.2004)- termosvagun 80019052 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD081943 (06.12.2004)- termosvagun 80015217 (Venemaa); sertifikaat nr. DD081978

8

(10.12.2004)- termosvagun 80019169 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083339 (09.02.2005)-

termosvagun 80015118 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083264 (31.01.2005)- termosvagun

80023476 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083085 (27.12.2004)- termosvagun (Venemaa);

sertifikaat nr. DD081823 (17.11.04)- termosvagun 80018989 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD081792 (12.11.04)- termosvagun 80019102 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081869

(24.11.04)- termosvagun 80019144 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081868 (24.11.04)-

termosvagun 80019177 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081791 (12.11.04)- termosvagun 8002356 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081703 (29.10.04)- termosvaguni 80015381 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083651 (18.03.05)- termosvaguni 80018948 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD083650 (18.03.05)- termosvaguni 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083411 (16.02.05)- termosvagun 80008857 (Ukraina)

AS K esindaja SK poolt on ajavahemikul 08.11.2004 – 30.03.2005 Venemaale ja Ukrainasse

saadetud külmutatud kala järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel kokku vähemalt

5700 USA dollarit (67 545 EEK): sertifikaat nr. DD0822 (05.11.04) termosvagun nr.

80014863 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087482 (31.01.05) termosvagun nr. 80018922

(Venemaa); sertifikaat nr. DD085859 (07.03.05) termosvagun nr. 80013543 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD085996 (23.03.05) termosvagun nr. 80019979 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD085839 (04.03.05) termosvagun nr. 80023526 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085840

(04.03.05) termosvagun nr. 80019961 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085950 (16.03.05) termosvagun nr. 80019029 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082465 (03.12.04) termosvagun nr.

80015308 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082478 (06.12.04) termosvagun nr. 80015316

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087037 (10.12.04) termosvagun nr. 80015001 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087060 (13.12.04) termosvagun nr. 80015043 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087227 (30.12.04) termosvagun nr. 80015365 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087228

(30.12.04) termosvagun nr. 80015340 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087806 (25.02.05) termosvagun nr. 80019060 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087655 (10.02.05) termosvagun nr.

80015175 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087736 (18.02.05) termosvagun nr. 80014988

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087748 (21.02.05) termosvagun nr. 80019102 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087330 (20.01.05) termosvagun nr. 80015308 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087381 (29.01.04) termosvagun nr. 80015373 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087418

(27.01.05) termosvagun nr. 80014657 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087449 (28.01.05) termosvagun nr. 80014707 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087483 (31.01.05) termosvagun nr.

80023583 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082405 (25.11.04) termosvagun nr. 80015373

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087020 (09.12.04) termosvagun nr. 80015324 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD085796 (28.02.05) termosvagun nr. 80023518 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD087500 (03.02.05) termosvagun nr. 80015209 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082201

(24.01.05) termosvagun nr. 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082037 (18.10.04) termosvagun nr. 80015365 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082253 (08.11.04) termosvagun nr.

80015234 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082272 (09.11.04) termosvagun nr. 80023427

(Ukraina); sertifikaat nr. DD082293 (12.11.04) termosvagun nr. 80019136 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD082295 (12.11.04) termosvagun nr. 80019003 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD082397 (24.11.04) termosvagun nr. 80008857 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082309

(15.11.04) termosvagun nr. 80014855 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082380 (22.11.04) termosvagun nr. 80008881 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082362 (19.11.04) termosvagun nr.

80018948 (Ukraina); sertifikaat nr. DD085925 (14.03.05) termosvagun nr. 80019441

(Ukraina); sertifikaat nr. DD086042 (30.03.05) termosvagun nr. 80023526 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD087108 (17.12.04) termosvagun nr. 80019136 (Ukraina); sertifikaat nr DD087684 (14.02.05) termosvagun nr 80018989 (Ukraina).

9

AS BFTesindaja DM poolt on ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005 Venemaale saadetud

järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise

eest kokku makstud 2200 USA dollarit (26 070 Eesti krooni) sertifikaat nr. DD087369

(21.01.05) termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087398 (26.01.05)

termosvagun 80014889 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087467 (31.01.05) termosvagun

80019011 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087466 (31.01.05) termosvagun 80019078

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087656 (02.2005) termosvagun 80008881 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087543 (07.02.05) termosvagun 80008881 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087542 (07.02.05) termosvagun 80019078 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087675

(14.02.05) termosvagun 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087674 (14.02.05)

termosvagun 80015308 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087723 (18.02.05) termosvagun 80023435 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087657 (02.05) termosvagun 80015274 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087501 (03.02.05) termosvagun 80015274 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087540 (07.02.05) termosvagun 80019011 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085831

(03.03.05) termosvagun 80015266 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085948 (16.03.05)

termosvagun 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087019 (09.12.04) termosvagun

80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087059 (13.12.04) termosvagun 80014970

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087083 (15.12.04) termosvagun 80015068 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087175 (24.12.04) termosvagun 80015134 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD086000 (24.03.05) termosvagun 80015324 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082483

(06.12.04) termosvagun 80015175 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087170 (23.12.04) termosvagun 80015134 (Venemaa).

AS S esindaja E ja VB poolt on ajavahemikul 31.01.2004 – 16.03.2005 Venemaale ja

Ukrainasse saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest kokku makstud 500 USA dollarit (5 925 EEK) - sertifikaat nr.

DD087535 (7.02.2005) termosvagun 80019128 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087331

(20.12.04) termosvagun 80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087484 (31.01.2005)

termosvagun 80015258 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085944 (16.03.2005) termosvagun 80023674 (Ukraina).

OÜ B esindaja SZ poolt on ajavahemikul 05.11.2004 – 31.03.2005 Venemaale saadetud

järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise

eest kokku makstud 2000 USA dollarit (23 700 Eesti krooni): sertifikaat nr. DD087620

(09.02.05) termosvagun 80015068 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085946 (16.03.05)

termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087011 (09.12.04) termosvagun

80015266 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087116 (17.12.04) termosvagun 80015274

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087673 (14.02.05) termosvagun 80015381 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087761 (22.02.05) termosvagun 80015282 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087327 (20.01.05) termosvagun 80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087411

(27.01.05) termosvagun 80014756 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082260 (05.11.04)

termosvagun 80015258 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082415 (26.11.04) termosvagun

80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082238 (05.11.04) termosvagun 80015258

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087536 (07.02.05) termosvagun 80019177 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087497 (03.02.05) termosvagun 80023518 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD086045 (31.03.05) termosvagun 80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085828

(03.03.05) termosvagun 80018922 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082472 (06.12.04)

termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082474 (06.12.04) termosvagun

80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087331 (20.01.05) termosvagun 80015381

10

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087407 (27.01.05) termosvagun 80014756 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087762 (22.02.05) termosvagun 80015282 (Venemaa).

OÜ M esindaja VP poolt 18.03.2005 Ukrainasse saadetud termosvaguniga külmutatud kala vedamise võimaldamise eest on kokku makstud 200 USA dollarit (2 350 Eesti krooni).

AS KF esindaja OO poolt on ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005 Ukrainasse ja

Venemaale saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala

vedamise võimaldamise eest kokku makstud 5800 USA dollarit (68 730 Eesti krooni) -

sertifikaat nr. DD083696 (23.03.05) termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD083679 (21.03.05) termosvagun 80019359 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083678

(21.03.05) termosvagun 80019128 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083620 (21.03.05)

termosvagun 80014087 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083619 (14.03.05) termosvagun 80023633 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083618 (14.03.05) termosvagun 80023559 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083538 (04.03.05) termosvagun 80011471 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD083531 (04.03.05) termosvagun 80019755 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083524

(02.03.05) termosvagun 80019037 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083515 (28.02.05)

termovagun 80019078 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083503 (28.02.05) termovagun 80019110 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083464 (23.02.05) termosvagun 80015324 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083452 (21.02.05) termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083577 (09.03.05) termosvagun 80019847 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081730 (01.11.04)

termosvagun 80015357 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081695 (27.10.04) termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081747 (05.11.04) termosvagun 80015266 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD081787 (11.11.04) termosvagun 80023443 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081902 (29.11.04) termosvagun 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081921 (03.12.04)

termosvagun 80023468 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081993 (13.12.04) termosvagun 80015027 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083059 (22.12.04) termosvagun 80015209 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083418 (18.02.05) termosvagun 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083392 (14.02.05) termosvagun 80023468 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083366 (11.02.05)

termosvagun 80019136 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083335 (09.02.05) termosvagun 80015027 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083322 (07.02.05) termosvagun 80015316 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083321 (07.02.05) termosvagun 80016637 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083421 (18.02.05) termosvagun 80018948 (Ukraina).

OÜ M ja TPesindaja SB käest on poolt ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005 Venemaale

saadetud termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest

kokku makstud vähemalt 200 USA dollarit (2 370 Eesti krooni)- sertifikaat nr. DD083331

(07.02.05) termosvagun 80015043 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083324 (07.02.05) termosvagun 80019060 (Venemaa).

Kokku sai K.E altkäemaksuna kalakäitlemisettevõtetega seotud isikutelt vähemalt 21 700 USD-d (257145 EEK).

Seega pani K.E toime altkäemaksu võtmise vähemalt teist korda, mis on

toime pandud nõudmisega, so ametiisikuna vara nõudmise ja vastuvõtmise vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et tema, ametiseisundit kasutades, on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi , s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrei K.E-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus altkäemaksu

vähemalt teistkordses vahendamises, s.t osalemises vahendajana ametiisikule vähemalt teist

11

korda vara andmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades, on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi , s. o KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

K.E töötas 01.05.2004 - 15.08.2005 VTpeadirektori asetäitjana, kuhu ta oli

nimetatud VT peadirektori 30.04.2004 käskkirjaga nr. 75. Vastavalt VT peadirektori

14.05.2004 käskkirjaga nr. 332 kinnitatud ametijuhendile oli K.E

tööülesanneteks juhtida ja korraldada ameti haldustegevust ja asjaajamist, korraldada

järelvalvet reguleerivate õigusaktide täitmise üle, nõuda kirjalikult ja suuliselt teavet,

dokumentide ja teiste infokandjate esitamist ning juurdepääsu andmetele, mis on seotud

tööülesannete täitmisega. K.E oli õigus kontrollida õigusaktide täitmist; teha ettekirjutusi, otsuseid või akte puuduste kõrvaldamiseks; teha ettepanekuid õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks või muutmiseks. Vastavalt ametijuhendile allusid K.E-le

VT osakondade ametnikud ja abiteenistujad ning maakondade veterinaarkeskuste juhid. Seega oli K.E ametiisikuks KarS 288 mõistes, sest

omas ametiseisundit valitsuse poolt hallatavas asutuses, kus talle oli pandud haldamis-, järelevalve- ning juhtimisülesanded.

Külmutatud kalatoodete vedu termosvagunitega pikkadel vahemaadel oli keelatud järgmiste kehtivate õigusaktidega:

1. Vabariigi valitsuse määrus nr. 329 02.11.1999 (RT I 1999, 84, 766) “Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine” p 25 - Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste

säilitamiseks on vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei

halvene. Veokit peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida ning p 31 – Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril ja vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida.

2. Põllumajandusministri määrus nr. 31 (RTL 1999, 150, 2137) “Kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” p

11.2. - Külmutatud kalandustooted (välja arvatud soolvees jahutatud kala, mis on mõeldud

konservide valmistamiseks) hoitakse vedamisel ühtlasel temperatuuril miinus 18°C või madalamal. Vedamisel on lubatud temperatuuri lühiajaline tõus maksimaalselt 3°C võrra. Vastavalt sama määruse punktile 11.6 peab veoks kasutatava veoki konstruktsioon ja varustus võimaldama eeskirjas kehtestatud temperatuuri säilimise veo kestel.

3. Euroopa Liidu Nõukogu 21.12.1988.a. direktiiv nr 89/108/EMÜ artikkel 5 lg 1 sätestab reegli, et “külmutatud toidu temperatuur peab olema stabiilne ning seda tuleb säilitada tasemel

–18°C või madalamal, kusjuures transpordi ajal on lubatud võimalikud lühiajalised kõikumised kuni 3°C võrra ülespoole. Sama direktiivi artikkel 6 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et külmutatud toidu veoks kasutatavad veovahendid tagaksid direktiivist tulenevate nõuete täitmise“. Lähtuvalt eelpool toodud nõuetest ning sihtkohariigi nõuetest on VT peadirektor kinnitanud sertifikaadid külmutatud kala veoks Venemaale ja Ukrainasse vastavalt Loomade ja loomsete

saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi järelevalve seaduse § 46 lg 1.

Ukrainasse ja Venemaale eksporditava külmutatud kala veterinaarsertifikaadi kohaselt

kinnitab veterinaarametnik oma allkirjaga, et ladustamis- ja transporditingimuste puhul on tagatud temperatuur -15oC kuni -18oC säilimine.

Seega peab lähtuvalt õigusaktide nõuetest olema garanteeritud, et veo vahend suudaks

säilitada kogu veo kestel temperatuuri -18o

C või madalamal ning on lubatud lühiajalised

12 temperatuuri tõusud kuni 3oC võrra. Lähtuvalt termosvaguni tehnilistest omadustest võib aga

termosvaguni sisemine temperatuur tõusta iga ööpäeva jooksul 1 võrra. Termosvagunisse

laadimise hetkel peab olema külmutatud kala temperatuur miinimumnõude kohaselt -18oC.

Külmutatud kala vedu Venemaale ja Ukrainasse võib aga aega võtta 3-15 ööpäeva, millele

lisandub veel külmutatud kala ladustamine vagunitesse ja muud sõitu ettevalmistavad

toimingud. Seega pole termosvaguni puhul garanteeritud, et külmutatud kala temperatuur säiliks kogu veo kestel vajalikul temperatuuril -18 oC või madalamal.

K.E oli VT peadirektori asetäitjana eelnimetatud õigusaktide nõuetest teadlik ning kohustus oma ametikohast tulenevalt teostama järelevalvet nimetatud õigusaktide täitmise üle.

2004. aasta oktoobris pöördus K.E OÜ B töötaja VRpoole. OÜ B on

äriühing, mille tegevusalaks on ekspedeerimisteenuse pakkumine kalakäitlemisettevõtetele,

kes soovivad oma kaupa eksportida. VRtööülesanneteks OÜ B oli klientide leidmine ja

teenindamine juhul, kui nad soovisid kasutada termosvaguneid külmutatud kala ekspordiks Venemaale ja Ukrainasse.

K.E esitas VRnõudmise, mille kohaselt V Rassakazov pidi tagama, et kõik

isikud, kes veavad külmutatud kala Venemaale või Ukrainasse, kasutades OÜ B poolt osutatud ekspedeerimisteenust termosvagunitega, maksaksid 100 dollarit Venemaale mineva

vaguni puhul ning 200 dollarit Ukrainasse mineva vaguni puhul K.E-le .

Vastavalt kokkuleppele pidi VRaltkäemaksu raha äriühingute esindajatelt kokku koguma vastavalt vagunite arvule ja sihtkohale ja edasi andma K.E vennale Andrei

K.E-le. VRkontrollis ja pidas arvestust, et kõik kalakäitlemisettevõtjad, kes OÜ B kaudu külmutatud kala Venemaale või Ukrainasse termosvagunites ekspedeerivad, iga vaguni

pealt maksaks. Altkäemaksu summade suurus kujunes vastavalt nädala jooksul saadetud

vagunitele või vagunitelt, millele oli väljastatud veterinaarsertifikaat kas Ukrainasse või

Venemaale külmutatud kala veoks. Iga nädala lõpupoole kogus VR kalakäitlemisettevõtete

esindajatelt kokku raha, mis vastas konkreetse nädala jooksul saadetud vagunite sihtkohale ning arvule.

Termosvagunitega vedamise tagamise eest tasu nõudmise edastas K.E

VRvahetult või läbi Andrei K.E, käskides nõudmise edastada ka kala ekspordiga

tegelevatele ettevõtjatele: kui isikud keelduvad talle raha maksmast, keelustab K.E termosvagunitega veo ja korraldab veterinaarkontrolle nii, et isik ei saa vedada

külmutatud kala Ukrainasse ja Venemaale lepingus nõutud koguses ja ettenähtud tähtajaks. Juhul, kui isik keeldus maksmast, viis K.E ähvarduse täide. Nimelt soovis

05.11.2004 OÜ B eksportida OÜ G poolt käideldud külmutatud kala termosvagunis

Venemaale. Venemaa-poolne kauba vastuvõtja FMei soovinud maksta VRkätte K.E

jaoks nõutud lisatasu termosvaguniga vedamise võimaluse eest. FM loobus VRja OÜ B teenustest ning tellis ekspedeerimisteenuse AS MTF tolliterminali vahendusel. Seejärel organiseeris K.E kauba saatmise peatamise ja veterinaarsertifikaadi tühistamise. Samuti 26.11.2004 soovis OÜ B eksportida OÜ G poolt käideldud külmutatud

kala termosvagunis Venemaale. Venemaa-poolne kauba vastuvõtja FMei soovinud maksta

VR kätte K.E jaoks nõutud lisatasu termosvaguniga vedamise eest ja loobus VR ja OÜ B teenustest ning tellis ekspedeerimisteenuse AS MTF tolliterminali

vahendusel. K.E

organiseeris, et korraldataks erakorraline veterinaarkontroll. Kuna külmutatud kaup oli veterinaaride kohale jõudes juba ära saadetud, teostati erakorraline veterinaarkontroll kaupa saatnud ettevõttesse ja leitud vigade eest määrati

13 väärteotrahv. Peale nimetatud kontrollide teostamist otsustas OÜ B kasutada OÜ B teenust ning maksta K.E-le tasu selle eest, et saaks takistusteta vedada külmutatud kala Venemaale ja Ukrainasse.

K.E lubas seega jätta ja jättis tasu eest ebaseaduslikult ja oma ametiseisundit kasutades toime panemata järgmise teo:

K.E , olles teadlik, et termosvagunites ei ole külmutatud kala vedu Ukrainasse ja Venemaale lubatud, andis VRkalakäitlemisettevõtetele edastamiseks lubaduse,

et kasutades oma ametipositsioonist tulenevaid võimalusi tagab ta tasu eest võimaluse

takistusteta vedada termosvagunitega külmutatud kala Ukrainasse ja Venemaale ehk jätab ebaseaduslikult korraldamata järelevalve termovagunites külmutatud kala veo üle Venemaale

ja Ukrainasse. K.E pidi makstavate altkäemaksusummade eest säilitama

olukorra, et isikule väljastataks veterinaarsertifikaat kauba ekspordiks ning et veterinaarametnike poolt ei teostataks firmade poolt eksporditava veovahendi kontrolli, mis oleks tinginud veterinaarsertifikaadi tühistamise. Tasu nõudmisel kala ekspordiga tegelevatelt isikutelt kasutas K.E teadlikult ära väljakujunenud olukorda, et sertifikaate

väljastades ei kontrollinud piirkondlike veterinaarkeskuste ametnikud veovahendi vastavust kehtivatele õigusaktidele ja sertifikaadi nõuetele ning veovahendi vastavuse kontroll toimus üksnes pisteliselt, kui on laekunud info, et on olemas vastuolu õigusaktidega. Selline K.E

tegevus on käsitletav teo ebaseaduslikult toimepanemata jätmisena, kuna seaduslikult oma kohustusi täites oleks K.E pidanud keelustama termosvagunites

Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala transportimise ning praktika, mille kohaselt veterinaarsertifikaate väljastati veovahendite nõuetele vastavust kontrollimata. K.E

aga oma ametipositsioonist tulenevat kohustust ei täitnud, vaid korraldas selle asemel info edastamise piirkondlikele veterinaarametnikele, et teostataks veterinaarkontroll, mille käigus

tühistatakse sertifikaat või tehtaks muul alusel kui veovahendi mittevastavus kehtivatele nõuetele isikule ettekirjutus või otsus järelevalve ametniku poolt, üksnes siis, kui isik keeldus K.E-le raha maksmast võimaluse eest termosvagunitega vedada. Altkäemaksu üleandmine Andrei K.E-lt K.E-le toimus ajavahemikul 2004. aasta oktoobrist kuni 22.03.2005. Iga nädala lõpupoole eelpoolnimetatud ajavahemikul

kogus VRkalakäitlemisettevõtete esindajatelt kokku raha, mis vastas iga nädala jooksul saadetud termosvagunite sihtkohale ning arvule ning andis Andrei K.E-le. Lisaks iganädalastele altkäemaksu raha vahendamisele võttis Andrei K.E 21.03.2005 V R´ilt

viimase poolt eelneva nädala eest kogutud raha summas 700 dollarit ning andis selle 22.03.2005.a kella 13.00 paiku üle Tallinnas Lauluväljaku juures K.E-le.

Andrei K.E vahendas ajavahemikul 2004. aasta oktoobrist kuni 22.03.2005

kalakäitlemisettevõtetega seotud isikutelt termosvaguniga külmutatud kala ekspordi

võimaldamise eest makstud altkäemaksu K.E-le . Eelpoolnimetatud rahad edastati altkäemaksu maksjatelt VRning nimetatud ajavahemikul iga nädala lõpupoole andis

VRAndrei K.E-le üle K.E-le edastamiseks rahasumma järgnevate

termosvagunite ning vagunile ja sellega veetavale külmutatud kalale väljastatud veterinaarsertifikaatide alusel:

AS G esindaja ASpoolt on ajavahemikul 02.11.2004 – 24.03.2005 Ukrainasse ja

Venemaale külmutatud kala vedamise võimaldamise eest järgnevate termosvagunite ning sertifikaatide alusel makstud kokku 2000 USA dollarit (23 700 Eesti krooni) - sertifikaat nr.

DD082219 (02.11.2004) - termosvagun nr. 80015233 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082283 (11.11.2004) - termosvagun nr. 80023500 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082398 (25.11.2004) -

14 termosvagun nr. 80019128 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082420 (29.11.2004) - termosvagun nr. 80015365 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082421 (29.11.2004) - termosvagun nr. 80023666

(Ukraina); sertifikaat nr. DD087223 (2004)- termosvagun nr. 80015266 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087011 (09.12.2004) - termosvagun nr. 80015357 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082219 (26.01.2005)- termosvagun nr. 80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087571 (08.02.2005) - termosvagun nr. 80015001(Ukraina); sertifikaat nr. DD087689 (15.02.2005) - termosvagun nr. 80023682 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087758 (22.02.2005) - termosvagun nr. (Ukraina)

OÜ VGesindaja Andrei Sokolov´i poolt on ajavahemikul 07.03.2005 – 16.03.2005

Ukrainasse ja Venemaale külmutatud kala vedamise võimaldamise eest makstud kokku vähemalt 600 USA dollarit (7110 EEK) - sertifikaat nr. DD081288 (07.03.05) – termovagun 80010101 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081300 (14.03.05) – termovagun 80011349 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081321 (21.03.05) – termovagun 80015365 (Ukraina);

OÜ RCesindaja RPpoolt on seoses OÜ-ga RG ajavahemikul 12.11.2004 – 18.03.2005

Venemaale ja Ukrainasse saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest makstud kokku 2500 USA dollarit (29 625 Eesti

krooni) - sertifikaat nr. DD081903 (29.11.2004) – termovagun 80015340 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD081911 (01.12.2004)- termosvagun 80019052 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD081943 (06.12.2004)- termosvagun 80015217 (Venemaa); sertifikaat nr. DD081978

(10.12.2004)- termosvagun 80019169 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083339 (09.02.2005)-

termosvagun 80015118 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083264 (31.01.2005)- termosvagun

80023476 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083085 (27.12.2004)- termosvagun (Venemaa);

sertifikaat nr. DD081823 (17.11.04)- termosvagun 80018989 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD081792 (12.11.04)- termosvagun 80019102 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081869

(24.11.04)- termosvagun 80019144 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081868 (24.11.04)-

termosvagun 80019177 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081791 (12.11.04)- termosvagun 8002356 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081703 (29.10.04)- termosvaguni 80015381 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083651 (18.03.05)- termosvaguni 80018948 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD083650 (18.03.05)- termosvaguni 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083411 (16.02.05)- termosvagun 80008857 (Ukraina)

AS K esindaja SKpoolt on ajavahemikul 08.11.2004 – 30.03.2005 Venemaale ja Ukrainasse

saadetud külmutatud kala järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel kokku vähemalt

5700 USA dollarit (67 545 EEK): sertifikaat nr. DD0822 (05.11.04) termosvagun nr.

80014863 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087482 (31.01.05) termosvagun nr. 80018922

(Venemaa); sertifikaat nr. DD085859 (07.03.05) termosvagun nr. 80013543 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD085996 (23.03.05) termosvagun nr. 80019979 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD085839 (04.03.05) termosvagun nr. 80023526 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085840

(04.03.05) termosvagun nr. 80019961 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085950 (16.03.05) termosvagun nr. 80019029 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082465 (03.12.04) termosvagun nr.

80015308 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082478 (06.12.04) termosvagun nr. 80015316

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087037 (10.12.04) termosvagun nr. 80015001 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087060 (13.12.04) termosvagun nr. 80015043 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087227 (30.12.04) termosvagun nr. 80015365 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087228

(30.12.04) termosvagun nr. 80015340 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087806 (25.02.05) termosvagun nr. 80019060 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087655 (10.02.05) termosvagun nr.

80015175 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087736 (18.02.05) termosvagun nr. 80014988

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087748 (21.02.05) termosvagun nr. 80019102 (Venemaa);

15

sertifikaat nr. DD087330 (20.01.05) termosvagun nr. 80015308 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087381 (29.01.04) termosvagun nr. 80015373 (Ukraina); sertifikaat nr. DD087418

(27.01.05) termosvagun nr. 80014657 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087449 (28.01.05) termosvagun nr. 80014707 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087483 (31.01.05) termosvagun nr.

80023583 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082405 (25.11.04) termosvagun nr. 80015373

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087020 (09.12.04) termosvagun nr. 80015324 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD085796 (28.02.05) termosvagun nr. 80023518 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD087500 (03.02.05) termosvagun nr. 80015209 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082201

(24.01.05) termosvagun nr. 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082037 (18.10.04) termosvagun nr. 80015365 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082253 (08.11.04) termosvagun nr.

80015234 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082272 (09.11.04) termosvagun nr. 80023427

(Ukraina); sertifikaat nr. DD082293 (12.11.04) termosvagun nr. 80019136 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD082295 (12.11.04) termosvagun nr. 80019003 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD082397 (24.11.04) termosvagun nr. 80008857 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082309

(15.11.04) termosvagun nr. 80014855 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082380 (22.11.04) termosvagun nr. 80008881 (Ukraina); sertifikaat nr. DD082362 (19.11.04) termosvagun nr.

80018948 (Ukraina); sertifikaat nr. DD085925 (14.03.05) termosvagun nr. 80019441

(Ukraina); sertifikaat nr. DD086042 (30.03.05) termosvagun nr. 80023526 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD087108 (17.12.04) termosvagun nr. 80019136 (Ukraina); sertifikaat nr DD087684 (14.02.05) termosvagun nr 80018989 (Ukraina).

AS BFTesindaja DM poolt on ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005 Venemaale saadetud

järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise

eest kokku makstud 2200 USA dollarit (26 070 Eesti krooni) sertifikaat nr. DD087369

(21.01.05) termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087398 (26.01.05)

termosvagun 80014889 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087467 (31.01.05) termosvagun

80019011 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087466 (31.01.05) termosvagun 80019078

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087656 (02.2005) termosvagun 80008881 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087543 (07.02.05) termosvagun 80008881 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087542 (07.02.05) termosvagun 80019078 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087675

(14.02.05) termosvagun 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087674 (14.02.05)

termosvagun 80015308 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087723 (18.02.05) termosvagun 80023435 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087657 (02.05) termosvagun 80015274 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087501 (03.02.05) termosvagun 80015274 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087540 (07.02.05) termosvagun 80019011 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085831

(03.03.05) termosvagun 80015266 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085948 (16.03.05)

termosvagun 80015373 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087019 (09.12.04) termosvagun

80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087059 (13.12.04) termosvagun 80014970

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087083 (15.12.04) termosvagun 80015068 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087175 (24.12.04) termosvagun 80015134 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD086000 (24.03.05) termosvagun 80015324 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082483

(06.12.04) termosvagun 80015175 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087170 (23.12.04) termosvagun 80015134 (Venemaa).

AS S esindaja E ja VB poolt on ajavahemikul 31.01.2004 – 16.03.2005 Venemaale ja

Ukrainasse saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest kokku makstud 500 USA dollarit (5 925 EEK) - sertifikaat nr.

DD087535 (7.02.2005) termosvagun 80019128 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087331

(20.12.04) termosvagun 80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087484 (31.01.2005)

16

termosvagun 80015258 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085944 (16.03.2005) termosvagun 80023674 (Ukraina).

OÜ B esindaja SZ poolt on ajavahemikul 05.11.2004 – 31.03.2005 Venemaale saadetud

järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise

eest kokku makstud 2000 USA dollarit (23 700 Eesti krooni): sertifikaat nr. DD087620

(09.02.05) termosvagun 80015068 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085946 (16.03.05)

termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087011 (09.12.04) termosvagun

80015266 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087116 (17.12.04) termosvagun 80015274

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087673 (14.02.05) termosvagun 80015381 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087761 (22.02.05) termosvagun 80015282 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD087327 (20.01.05) termosvagun 80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087411

(27.01.05) termosvagun 80014756 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082260 (05.11.04)

termosvagun 80015258 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082415 (26.11.04) termosvagun

80015381 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082238 (05.11.04) termosvagun 80015258

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087536 (07.02.05) termosvagun 80019177 (Venemaa);

sertifikaat nr. DD087497 (03.02.05) termosvagun 80023518 (Venemaa); sertifikaat nr.

DD086045 (31.03.05) termosvagun 80015233 (Venemaa); sertifikaat nr. DD085828

(03.03.05) termosvagun 80018922 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082472 (06.12.04)

termosvagun 80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD082474 (06.12.04) termosvagun

80015241 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087331 (20.01.05) termosvagun 80015381

(Venemaa); sertifikaat nr. DD087407 (27.01.05) termosvagun 80014756 (Venemaa); sertifikaat nr. DD087762 (22.02.05) termosvagun 80015282 (Venemaa).

OÜ M esindaja VP poolt 18.03.2005 Ukrainasse saadetud termosvaguniga külmutatud kala vedamise võimaldamise eest on kokku makstud 200 USA dollarit (2350 Eesti krooni). AS KFesindaja OOpoolt on ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005 Ukrainasse ja Venemaale

saadetud järgnevate termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest kokku makstud 5800 USA dollarit (68 730 Eesti krooni) - sertifikaat nr. DD083696 (23.03.05) termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083679 (21.03.05)

termosvagun 80019359 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083678 (21.03.05) termosvagun 80019128 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083620 (21.03.05) termosvagun 80014087 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083619 (14.03.05) termosvagun 80023633 (Ukraina); sertifikaat nr.

DD083618 (14.03.05) termosvagun 80023559 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083538

(04.03.05) termosvagun 80011471 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083531 (04.03.05)

termosvagun 80019755 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083524 (02.03.05) termosvagun 80019037 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083515 (28.02.05) termovagun 80019078 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083503 (28.02.05) termovagun 80019110 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083464 (23.02.05) termosvagun 80015324 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083452 (21.02.05)

termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083577 (09.03.05) termosvagun 80019847 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081730 (01.11.04) termosvagun 80015357 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD081695 (27.10.04) termosvagun 80015340 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081747 (05.11.04) termosvagun 80015266 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081787 (11.11.04)

termosvagun 80023443 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081902 (29.11.04) termosvagun 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD081921 (03.12.04) termosvagun 80023468 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD081993 (13.12.04) termosvagun 80015027 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083059 (22.12.04) termosvagun 80015209 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083418 (18.02.05)

termosvagun 80018971 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083392 (14.02.05) termosvagun 80023468 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083366 (11.02.05) termosvagun 80019136 (Ukraina);

sertifikaat nr. DD083335 (09.02.05) termosvagun 80015027 (Ukraina); sertifikaat nr.

17 DD083322 (07.02.05) termosvagun 80015316 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083321 (07.02.05)

termosvagun 80016637 (Ukraina); sertifikaat nr. DD083421 (18.02.05) termosvagun 80018948 (Ukraina).

OÜ-ute M ja TP esindaja SB käest on poolt ajavahemikul 06.12.2004 – 24.03.2005

Venemaale saadetud termosvagunite ja sertifikaatide alusel külmutatud kala vedamise võimaldamise eest kokku makstud vähemalt 200 USA dollarit (2 370 Eesti krooni)- sertifikaat

nr. DD083331 (07.02.05) termosvagun 80015043 (Venemaa); sertifikaat nr. DD083324 (07.02.05) termosvagun 80019060 (Venemaa).

Kokku vahendas Andrei K.E K.E-le altkäemaksu eelpooltoodud kalakäitlemisettevõtetega seotud isikutelt 21 700 USD (257145 EEK).

Seega pani Andrei K.E toime altkäemaksu vähemalt teistkordses vahendamise, s.t

osalemise vahendajana ametiisikule vähemalt teist korda vara andmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades, on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata

ning jätab selle toime panemata edaspidi, s.o KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatav K.E kohtulikul uurimisel eitas oma süüd talle inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises. Süüdistatav K.E on kohtuistungil andnud

ütlusi, mille kohaselt on tema oma sissetulekute kohta süüdistuse perioodil esitanud majanduslike huvide deklaratsioonides õiged andmed. Lisaks tema sissetulekutele teenis peres

sissetulekut veel tema abikaasa. Samuti sai ta tulu vanemate kinnisvaramüügist umbes üks miljon krooni ( umbes 2002 aastal). Vennale Andrei K.E-le on ta laenanud 2004 kuni

2005 aasta kokku 150 000 krooni. Selle kohta oli ka võlakiri, mis ära kadus, kuid on

fikseeritud läbiotsimise protokollis. 50 000 krooni maksis vend ära 2004 lõpus. 100 000 krooni tasus 2006 suvel. Raha laenas vend oma äritegevuseks, 100 000 krooni kasutas ta auto ostmiseks. Raha laenas ja tagastas vend kroonides. Usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud I toimikust lk 35 teise lõigu kohta, kus süüdistatav on avaldanud, et vend laenas ühekorraga 150 000 krooni ja ta ei teadnud, milleks vend raha vajas, selgitab süüdistatav kohtus, et tol

korral võis ta ülekuulamisel nimetada ainult üldise summa, kuid vend laenas raha kahel

korral. Raha oli tal olemas kodus seifis. Teadis venna jutu kaudu, et vend suhtleb Riga ja mingid rahalised suhted nende vahel olid. Samuti teadis Andrei käest, et viimane andis Rile

raha võlgu ning R ei maksa võlga tagasi, mistõttu jäi Andrei talle oma võla tagastamisega hilja peale. Tema ise puutus VR2004- 2005 tööalaselt kokku ühel korral, s.o. VT (edaspidi

VTA) toimunud nõupidamisel 2005 jaanuari lõpus, VTA ruumides XXXTallinnas enda

töökabinetis. VR oli sel nõupidamisel, kuna nõupidamine puudutas külmutatud toidukauba vedu raudteevagunites ja V oli sellise kauba põhiekspediitor. Nõupidamine oli kokku kutsutud

kuna AS MTF teabenõudele oli VTA ametnik AN vastanud ebatäpselt, et külmutatud kala vedu termosvagunitega on keelatud. Tegelikkuses see ei olnud keelatud. Tema isiklikult ei ole kunagi väitnud, et see oleks keelatud olnud. Jälitustoiminguga salvestatud jutu kohta saab ta

kinnitada, et rääkis selliselt (et vedu keelatud on), et mitte panna halba olukorda VTA ametnikku AN, kes oli oma vastusega eksinud. Nõupidamise kutsus tema kokku juhataja AP

teadmisel. Süüdistatava sõnade kohaselt ajal, kui tema töötas veterinaarametnikuna, siis

kontrolliti üle iga väljuv vagun (veovahend), kohtusaalis alles kuulis ta, et käesoleval ajal tehakse seda pisteliselt. Tema arvab, et kui ametnik paneb sertifikaadile oma allkirja, siis ta ka

18

vastutab selle eest, mis seal kirjas on. Sertifikaate väljastavad veterinaarametnikud allusid

maakondlike veterinaarkeskuste juhatajatele. Temale isiklikult võisid maakondlikud

veterinaarkeskuste juhatajad alluda ainult peadirektori volitusel. Tema tööülesanded olid

siiski põhiliselt eelarve ja haldus ning teisel asetäitjal Strastinil järelevalve. Ametijuhendist tulenevalt oli järelevalve kohustus ka temal kirjas. Prokuröri küsimusele, kas süüdistataval oli ligipääs andmetele, kui palju vaguneid kuhu ja kelle poolt ekspedeeritakse, vastas süüdistatav

eitavalt. Sellist juurdepääsu ei olnud, niisugust andmebaasi ka ei olnud tol ajal olemas.

Süüdistatav seletab samuti, et on vahe sees kas rääkida külmutatud kalast või

sügavkülmutatud kalast. Ka – 5°C on külmutatud kala, sügavkülmutatud on nt – 18°C.

Nõuded on transpordi jaoks külmutatud kalale on erinevad. Vürtsikilule -8°C;

sügavkülmutatud kalale mitte kõrgem kui -18°C. Lubatud on mingisugused lühiajalised temperatuuri kõikumised. Riknenud kaupa tuvastatakse kauba laboratoorsel hindamisel. Kui

rääkida temperatuuridest -5°C ja 0°C kraadi, siis on tegemist veotemperatuurirežiimi

rikkumisega, mitte kauba riknemisega. Süüdistatav leiab, et R pettis teistelt tema nime kasutades raha välja, kuna kõigepealt R tellis vagunid. Ta oli huvitatud, et kõik vagunid saaks ära kasutada. Ta pidi välja mõtlema põhjuseid, et inimesed tema juures veaks. Samuti palus ta korraldada probleeme neile, kes tahtsid konkurendi juurde ekspedeerima minna. Tal oli vaja ka sularaha alati, et Eestist ja väljapool Eestit vajalikku koguseid vaguneid saada. Süüdistatav

leiab, et R saavutas monopoolse seisundi tänu veterinaarameti ja tema nime kasutamisele.

Vastusteks prokuröri küsimustele läbiotsimistel leitud ja äravõetud rahade kohta selgitas süüdistatav järgnevat: Autos olid mul kaasas dollarid ja kroonid. Dollareid mõned sajad, alla

tuhande. Osa dollareid olid mul enda omad, ma ei tea, kas võtsin kodust või vahetasin kroonid dollariteks. 300 dollarit sain Andrei käest sünnipäevakingiks vahetult enne kinnipidamist 22. märtsil. Usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud I köite lk 29 II lause kohta, kus süüdistatav on väitnud, et see raha, mis Andrei andis, oli osa võla tagastamisest, selgitas süüdistatav kohtus

järgmist. Andrei andis raha sünnipäeva kingiks, mina vastasin, et ei taha kinki, tahan, et

Andrei võla tagastaks ning loen selle 300 dollarit laenu tagastuseks. 50 000 krooni maksis

Andrei tagasi kroonides. See 300 dollarit jäigi sünnipäevakingituseks, sest 100 000 krooni

tagastas Andrei korraga ka kroonides. Süüdistatav arvab, et ei pidanud neid laene

majanduslike huvide deklaratsioonis kajastama. Osa rahast, mis kodust leiti ja ära võeti kuulus tema emale ja naisele. Dollarid pärinesid abikaasa teenistusest Ameerikast. Vastuseks prokuröri küsimustele ülevaate kohta veetava kauba liigist ja vagunitest vastas süüdistatav, et

sellist ülevaadet temal ei olnud. 8. köite lk 179, tõlge 6. köite lk 229-230, kõne Andrei ja K.E vahel kell 14:11 ( 21. detsembril) kohta selgitab K.E, et Venemaa piiriga oli koostöö. Vahetati omavahel andmeid, mis kaup välja tuli ja mis kaup saabus. Seda tehti selleks, et mingi kaup veterinaarkontrollist mööda ei lähe. Termovagunite numbreid ta muidugi ei teadnud. Võib-olla tahtis selles kõnes, et Andrei seda üle täpsustaks. Tema ise sai infot oma kolleegilt, Pihkva või Petseri piiripunkti juhatajalt või ka Narva VTA-

teenistusest. VTA juhtkonnas süüdistuse perioodil ei olnud arutluses kordagi küsimust külmutatud kala termosvagunites vedamise keelustamise kohta. Süüdistatav seletab, et see, et külmutatud kala termosvagunites veeti ainult nn külmade ilmadega oli väljakujunenud tava.

Süüdistatava kaitsja Aadu Luberg palus kohtul K.E temale esitatud süüdistuses õigeks mõista alljärgnevatel põhjustel:

- külmutatud kalavedu oli lubatud tegevus;

- süüdistus on tõendamata, sh on tõendamata: temperatuuri rikkumisi termosvagunites

vedamisel, veo kestvus 3- 15 päeva;

- süüdistus on ebaselge, sh eksitud on vagunite ja sertifikaatide numbritega, sihtkoha

riikidega, kuupäevadega, firmade nimedega, nt süüdistuses on märgitud altkäemaksu nõudmine seoses Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala veoga, kuid süüdistusse

19 sisse ühtegi Venemaa episoodi sissetoodud ei ole; Nn. 700 USD episood - summa 700 USD ei sisaldu ka ülejäänud ettevõtete osas väidetavalt makstud altkäemaksude

kogusummas; Süüdistusest ei ole väljaloetav mitu korda altkäemaksu andjad raha

edastasid, seetõttu ei ole võimalik ka tõhusalt kaitsta; K.E on

temale esitatud süüdistuse kohaselt altkäemaksu võtnud äriühingutelt, mitte

füüsilistelt isikutelt. Süüdistus altkäemaksu andmises samas kriminaalasjas on aga esitatud nii äriühingutele kui füüsilistele isikutele;

- Menetluse käigus on kadunud K.E ja Andrei K.E vaheline

võlakiri; ja Pihkva Veterinaarteenistuse kiri;

- Möödunud on menetluse mõistlik aeg.

Süüdistatav Andrei K.E kohtulikul uurimisel eitas oma süüd talle inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises. Andrei K.E on kohtulikul uurimisel andnud järgmisi ütlusi. VRtutvusid 2003- 2004 aastal seoses ühise tegevusega eksport- impordi alal. R osutas ekspediitoriteenuseid ja küsis temalt veotariife autotranspordi ja raudteevedude kohta. 2003

aasta lõpp või 2004 aasta alguses R palus meelitada endale kliente raudteevedude teostamiseks. Tema tutvustas Rit ja soovitas teda kui head ekspediitorit. Oma tegevuse eest

sai A.K.E tasu V Rilt sularahas. Et pakkuda klientidele head raudteetariifi pidi R

maksma raha ette, et osta välja raudteetariifid Venemaalt, Ukrainast, Lätilt, Leedult,

Valgevenelt, Eestilt. Tema andis VRselle jaoks raha- ligi 60 000 dollarit võlgu sularahas. Tegemist oli tema isikliku rahaga. Raha oli tal olemas ja osaliselt saadud kinnisvaramüügist. Omavahelise kokkuleppe tulemusena sai ta seejärel raudteevedudest teatud protsendi selliselt,

et R maksis talle tagasi igasuguste vagunitega vedamise pealt sularahas. Tagastas R ainult intressi, põhiosa on seniajani tagastamata. Vaguneid ekspedeeris R keskmiselt 10- 20 nädalas ja maksis temale iga vaguni pealt 50 dollarit. Protsessi läbinud kalaärimehi tema R juurde

kliendiks vahendanud ei ole. Nendega suhtles R ise. Tema ja Ri vahel oli laenu kohta

koostatud võlakiri, mis läks kaduma kinnipidamise ja läbiotsimise käigus. R ütles, et seda intressi ei saa sisse viia ka raudteetariifi, kuna siis läheks tariif liiga kõrgeks. R palvel on ta ka ise rääkinud nende klientidega, kes R raha ei maksnud korralikult. Nt sai kokku B . Samuti on ta R kaasas käinud vagunite laadimise kohtades. Tegi seda viimase palvel, kui vaguneid laaditi teise ekspedeerija juures. Nii tegi R ühel korral fotod, kui laaditi MTF ja tema edastas Ri palvel need fotod Harju Veterinaarkeskusesse, kuna kaupa laaditi rikkumistega. Tema ise

töötas kunagi VTA (2000.a.) autojuhina ja tööalaselt suhtles jätkuvalt sealsete töötajatega

edasi. Samuti kinnitab Andrei K.E, et võttis võlgu oma vennalt K.E-lt

2004 ja 2005.a., esimene kord 50 000 krooni ja teine kord 100 000 krooni. Raha võttis tema ise firmale kaubiku soetamiseks ja kandis firma arvele. Süüdistatav seletas, et ta suutis anda VRvõlgu sularahas 60 000 dollarit, kuid pidi laenama ise sularahas 12 500 dollarit, kuna R arveldas temaga halvasti, st ei maksnud korralikult tagasi. Samuti oli firmal

palju võlgnikke. Seda, millistest vahenditest süüdistatav vennale raha tagastas, ta ei vasta, kuid kinnitab, et midagi ebaseaduslikku ei ole teinud. Samas täpsustab, et kinnisvaratehinguga seoses sai raha vennale tagastada. Tema ja K.E omavahelistes vestlustes oli juttu ka V Rist, kuna ta seletas seoses võla tagastamise viibimisega Vladimirile, et R on talle

raha võlgu. Tema soovitas Rile, et võlgnikele vaguneid ette mitte anda ja et hakatakse probleeme tekitama neile, kes ei maksa korralikult. Probleemide all pidas ta silmas, et leida puuduseid laadimisel. Järelevalve selles osas kuulus Harju Veterinaarteenistusele. 2004 aastal sai ta hinnanguliselt V R protsente kokku 10 000 dollari suuruses summas. Saadetud vagunite arvu sai tema teada nende firmade kaudu kelle juhtkonda ta tundis, samuti R sõnade kohaselt. Tema ise tegi arvestusi tonnaaži alusel. K.E-lt tema sellist teavet ei saanud. Süüdistatav selgitab kaitsja küsimuse peale 16.12.2004 kell 16:41 telefonikõne lõigu kohta: „№ sa neile, sa neile, sa ütle neile, et kas mul on auto peale punane rist joonistatud või… Ma

20

pean kõiki krediteerima. № ka veavad, veavad, mitte keegi sittagi ei maksa “, et tema …

panustas omalt poolt raudteetariifi oma raha, kuid ei saanud seda tagasi,s est teised ei maksnud. Läbiotsimisel äravõetud musta märkmiku kohta seletab Andrei K.E, et see

on tema oma. Märkmikus olevate vaguni numbrite kohta seletab süüdistatav, et tegi arvestused VRsõnade järgi ja firmade nimed on need, kes on Rile võlgu vedude eest.

Süüdistatava kaitsja Janek Väli palus kohtul Andrei K.E õigeks mõista järgnevatel põhjustel:

- külmutatud kalavedu termosvagunites oli seaduslik;

- Andrei K.E ei ole toime pannud tegusid milles teda süüdistatakse;

- Süüdistus ei ole tõendatud;

- Menetlusnormide rikkumine kohtumenetluses- kohtunik oleks pidanud taanduma,

taandumata jätmisel menetles asja ebaseaduslik kohtukoosseis; prokurör on erapoolik ja kohtleb isikuid ebavõrdselt;

- Kaitseõiguse rikkumine süüdistusaktis kuriteo toimepanemise aja ja koha

määratlemata jätmisega (põhjendamatult ebatäpse määratlemisega);

- Kaitseõiguse rikkumine süüdistusakti vastuolulisusega;

- Möödunud on mõistlik menetlusaeg.

Kohtukoosseis, kuulanud ära tunnistajad ja süüdistatavad, kontrollinud kohtulikul uurimisel

avaldatud ja uuritud kirjalikke tõendeid, leiab, et süüdistatavate ütlused on teiste kogutud tõenditega ümberlükatud ning nende süü on täielikult tõendamist leidnud. Kõigepealt annab kohus hinnangu tunnistajate ütlustega tuvastatud asjaoludele (I), seejärel analüüsib kirjalikke

tõendeid (II) ja annab kohus hinnangu kadunud dokumentidega seonduvalt (III). Edasiselt

võtab kohus seisukoha esitatud süüdistuse osas (IV), misjärel lahendab kohus küsimuse

termosvagunites külmutatud kala veo keelatusest või lubatusest ning annab hinnangu süüdistatavate poolt toime pandud tegude kvalifikatsioonile (V). Seejärel vaeb kohus kaitsjate poolt välja toodud menetlusnormide olulise rikkumise küsimusi (VI). Edasiselt annab kohus

hinnangu, kas on möödunud mõistlik menetlusaeg (VII), misjärel võtab kohus seisukoha määratavate karistuste osas (VIII). Viimasena otsustab kohus konfiskeerimisele kuuluva vara (IX), asitõendite ( X) ja menetluskulude (XI) küsimused.

I Tunnistajate ütlused

Kohtulikul uurimisel kohtus vahetult üle kuulatud tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks alljärgneva. VRütlusest nähtuvalt töötas tema 2004 kuni 2005 aastatel OÜ B , mis tegeles muuhulgas ka

külmutatud kala ekpedeerimisega Venemaale ja Ukrainasse. Vedu toimus mh termosvagunitega. Ekpedeerimiseks tegid kliendid tema firmasse taotluse, millises märkisid

kui palju vaguneid ja mis ajaks vaja on saada. Paralleelselt temale tehtud taotlusega tegid

kliendid taotluse VTA-sse, et saada kauba veoks luba. Tema ise tööalaselt VTA-st loa

taotlemisega seoses veterinaaridega suhtlema ei pidanuks. Ilma VTA loata ei oleks tema

vagunit välja lubada saanud ja vagun koos kaubaga oleks jäänud seisma. Külmutatud kala

raudteel tollel ajal sai vedada kas külmutussektsioonidega või termosvagunitega. Neist esimestel oli tagatud meeskonna järelevalve all temperatuuri kontrollimine ja säilimine ning need olid oluliselt kallimad vagunid, kui tavalised termosvagunid. Termosvagunites laaditud kauba, sh külmutatud kala temperatuuri säilimine sõltus ilmastiku tingimustest ja külmutatud

toote enda laadimistemperatuurist. Tavana oli väljakujunenud külmutatud kala vedu termosvagunites 15 oktoober kuni 15 märtsini. Sealjuures oli kalaäriga tegelevatele firmadele soodsam vedada termosvagunites, kuna need olid odavamad. Tema enda firmale oleks olnud

aga kasumlikum vedada külmutussektsioonidega, mis olid kallimad. Tunnistaja sõnade

21

kohaselt küsis VTA juhataja asetäitja K.E selle eest, et VTA lubab

termosvagunites külmutatud kala vedada, nn lisaraha maksmist talle endale, s.o. K.E-le . Öeldes, et kui maksmast keeldutakse, siis pannakse kalavedu termosvagunites

kinni. Seda ütles K.E välja näiteks ka koosolekul, kus arutati MTF poolt esitatud kaebust. K.E ütles, et kui kaebust tagasi ei võeta, tuleb külmutatud kala vedu termosvagunites lõpetada. K.E küsis Ukrainasse mineva termosvaguni

pealt 200 USA dollarit ja Venemaale mineva termosvaguni pealt 100 USA dollarit. Kuna

tunnistaja oli tol ajal umbes 99% ulatuses „külmtransportija“, siis käskis K.E

seda nn lisaraha temal koguda ja oma venna Andrei K.E kaudu talle

(K.E-le ) edastada. Raha tuli edastada iga nädala lõpul iga nädal väljunud termosvagunite eest. Nädala jooksul kokku korjatud raha andis ta üle Andrei K.E-le

kas enda kabinetis või mujal. Mingeid muid ärilisi suhteid temal Andrei K.E-ga ei olnud. Andrei K.E-ga tutvus ta K.E vahendusel rahade edastamise eesmärgil. Raha andis ta üle ja korjas kokku tavaliselt ise, kuid nt kui ta haige oli, siis tegi seda tema raamatupidaja Marina P. Raha klientidelt sai ta sularahas kas isiklikult või saadeti cargobussiga mujalt Eestist (nt Pärnust) ja ta käis sellel bussijaamas järgi. Sularahas maksid kliendid talle ainult K.E-le mõeldud raha. Tema firma poolt osutatud teenuste eest

toimus tasumine pangaülekandega. R kinnitab, et omavahelistes telefonivestlustes nimetati neid makstavaid lisarahasid dokumentideks, veterinaarpaberiteks. Maksti dollarites, eurodes ja kroonides, oluline oli, et üldsumma teeks kokku vastavalt 100 ja 200 USA dollarit vaguni pealt. Tema edastas alati raha Andrei K.E-le. Kui osad firmad keeldusid maksmast või

venitasid, siis edastas Andrei K.E talle K.E sõnad, et termosvagunites kalavedu sel juhul üldse lõpetatakse. Samuti nõudis Andrei K.E oma

venna nimelt, et ta ( R) nn võlgnikele vaguneid ei annaks. Et mitte ise kõike teha, siis ta mängis Andrei K.E-ga. Tunnistaja leidis, et miks ei peaks tema vaguneid andma, mis on tema sissetulek, parem ärgu andku Andrei K.E kaudu siis K.E

veterinaarlubasid. Tunnistaja hinnangul K.E , kes oli VTA direktori asetäitja, sai oma tööga seoses mõjutada lubade andmist, ükskõik mis põhjusel takistada vedu. Ühel ainsal juhul toimus maksmine läbi NG firma arve kaudu, kui maksjaks oli pikaajaline võlgnik K . Ühel korral tema teada käis Andrei K.E enne seda ka ise Krapeksi firmas, et rääkida maksmata rahadest, kohtus ta seal B . Tema teab seda, kuna Andrei kohtumisele eelnevalt, selle ajal ja pärast helistas talle korduvalt (küsis kuidas sisse saada, vagunite arvu ja võlgnevuse suuruse kohta, peale kohtumist rääkis kohtumisest). Pealtkuulatud telefonivestluse kohta, kus tunnistaja palub konkurendi juures laadivale kliendile kontroll saata, selgitas R, et

ajas sellist juttu, sellepärast, et K.E nõudis temalt rahade kättesaamist ja kui ei

makstud korralikult, siis „sõideti temale sisse“. Ise ta ei ole näinud Andrei K.E

K.E-le raha üle andmas, kuid ta pidi seda tegema. Rahade kogumise eest

tema ise mingit tasu ei saanud. K.E töökohta arvestades ei soovinud ta temaga tülli minna. Konkreetset aega, millal K.E raha maksmise nõude esitas ta ei

mäleta, kuid rahade maksmise kohta küsis K.E üle ka peale VTA toimunud koosolekut seoses MTF kaebusega.

Tunnistaja V.Ri ütluste usaldusväärsuse kohta märgib kohus järgmist. Puutuvalt kaitsjate ja süüdistatavate seisukohta, et VRütluste usaldusväärsusesse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt ning tema ütlusi ei saa usaldusväärseteks erinevatel põhjustel pidada, märgib kohus järgmist.

Hinnates tunnistaja VR ütlusi, võtab kohus arvesse, et VR on kriminaalasjas endine

süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on KrMS § 202 alusel lõpetatud. V.R on

käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud

tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades. Kohus nõustub

kaitsjatega selles osas, et V.R nagu ka teiste samas kriminaalasjas endiste süüdistatavate,

22

nüüdsete tunnistajate, ütlusi tuleb hinnata kriitilisemalt kui tavapäraste tunnistajate ütlusi.

Samas märgib kohus, et ütluste usaldusväärsuse hindamise põhialused on siiski samad.

Nimelt võtab kohus seisukoha ristküsitluse käigus usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ütluste põhjal isiku ütluste tõepärasusse, selgitatud vastuolude põhjendamise elulise usutavuse ja ütluste enda loogilise esitamise osas, samuti ütluste järjepidevuse osas, hinnates ütlusi ka

kooskõlas teiste kogutud ja uuritud tõenditega. Antud asjas ei ole ei kaitsjad ega prokurör

taotlenud ristküsitlemise käigus V.R ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks vastuoludega seoses. Sellest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et R on kogu menetluse vältel andnud ühetaolisi ütlusi. Kohus tõdeb, et Ri ütlused on kokkulangevad kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud teiste tõenditega, sh nn kalaärimeestest tunnistajate ütlustega ja

jälitusprotokollides kajastatud kõnesalvestuste protokollidega. R selgitused talle esitatud

küsimustes kohtulikul uurimisel on olnud vastavuses esitatud küsimuse stiili ja Ri teadmistega. Kaitsjad leiavad, et kuna R vastas küsimustele, mis puudutasid kõnesalvestustes kontrolli organiseerimise palvet Andrei K.E-le, et ta lollitas, on see iseenesest tema

ebausaldusväärsuse näitajaks. Kohus ei nõustu siinkohal kaitsjatega. R on sõnaselgelt selgitanud küsimustele vastates, selgitades „lollitamise“ mõiste kasutamist oma vastuses, et ta lollitas Andrei K.E. R on selgitanud korduvalt, et kui raha õigeaegselt koos ei olnud,

siis „sõitis„ Andrei K.E temale sisse ja enda kaitseks pakkus ta välja, et Andrei

K.E ise vestleks probleemsete „klientidega“, st firmade esindajatega, kes raha ei

maksnud. Kohus leiab, et R selline selgitus on kooskõlas teiste tõenditega, sh

jälitusprotokollides kajastatud vestlustes nn kalaärimeestega (sh K esindaja S. K, kelle firmaga oli probleeme veterinaarrahade maksmisel) ning eluliselt usutav. Samuti puudus Ril

objektiivselt hinnates vajadus lisaraha küsimuseks. Kriminaalasja materjalide põhjal oli B käive 2004 aastal üle 60 miljoni krooni, millest kasum moodustas 1, 1 miljonit krooni ( XII

kd, tl 135 II pool). 2005 aastal oli firma käive üle 77 miljoni krooni, kasum üle 700 000

krooni ( XII kd, tl 135 II pool). Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et Rit ekspediitorina eelistati just nimelt tema võimekuse pärast vaguneid tagada, mida teised ekspediitorid teha ei

suutnud. Seega on tuvastatud, et nn kalaärimehed ise valisid Ritema võimekuse eest

ekspedeerijaks, mitte kellegi teise, sh Andrei K.E soovitusel. Seega puudub kohtu

hinnangul süüdistatavate sellekohastes etteheidetes igasugune sisu ja eluline usutavus ning

kohus peab kõike eeltoodud asjaolusid arvesse võttes V.R ütlusi usaldusväärseteks.

Eeltoodud alusel kasutab kohus V.Ri poolt kohtus tunnistajana antud ütlusi kui lubatud tõendit ja usaldusväärset tõendiallikat täies mahus.

VRja Andrei K.E vaheliste rahaliste suhete olemasolu või puudumise kohta märgib

kohus järgmist. Süüdistatav Andrei K.E on selgitanud, et tema andis V.R tariifide ettemaksuks sularahas laenu 60 000 dollarit. Vastavalt kokkuleppele pidi R selle eest tasuma temale iga väljuva vaguni pealt intressi 50 dollarit vaguni kohta. Laenu saamise ja andmise kohta oli vormistatud laenuleping, mis on aga peale süüdistatava kinnipidamist ja teostatud

läbiotsimisi kadunud. Mingit muud raha Andrei K.E V.R enda sõnade kohaselt saanud ei ole. VRon kohtus eitanud igasuguse võlasuhte ja äriliste suhete olemasolu Andrei

K.E-ga ning on selgitanud, et ainus suhtlemise põhjus ja vajadus Andrei K.E-ga oli seoses veterinaarrahadega. Kohus leiab, et A.K.E väited võlasuhte

olemasolu kohta V.Riga on ennastõigustavad ega ole tõendamist leidnud. Nii Ri kui P ütlustest nähtub, et Andrei K.E-le edastati kokku kogutud veterinaarrahad ning muud

rahalised suhted A.K.E-ga puudusid. Lisades eelnevale analüüsile V.R firma

majandusliku olukorra kohta A.K.E isikliku rahalise seisu ja firma rahalise seisu

võrdluse, tuleb asuda seisukohale, et objektiivselt A.K.E puudusid rahalised vahendid V.R nimetatud laenu andmiseks. Seega leiab kohus, et V.R ja Andrei K.E vahel puudusid omavahelised laenuga seotud rahalised suhted.

23

Eeltoodu alusel loeb V.R ütlustega tõendatuks, et K.E esitas V.R nõude, et tema

hakkaks koguma raudteel termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala vedavatelt kalaäriga tegelevatelt ettevõtetelt (läbi nendes töötavate isikute) raha selle eest, et

K.E lubaks külmutatud kala veol termosvagunites jätkuda. Venemaale mineva vaguni pealt nõudis K.E 100 USA dollarit ja Ukrainasse mineva vaguni pealt 200 USA dollarit. K.E tutvustas Rile oma venda Andrei K.E, et R Andrei

K.E kaudu iga nädal välja läinud külmutatud kala sisaldavate termosvagunite eest K.E-le kokku kogutud raha edastaks. K.E lubas mittemaksmisel

külmutatud kala veo termosvagunites lõpetada. Kuna K.E töötas VTA direktori asetäitjana, siis tunnistaja uskus, et see võimekus K.E on olemas ja nõustus tema jaoks raha kalaärimeestelt koguma.

Kuivõrd K.E nõudmisel makstavat raha on menetluse vältel erinevate isikute poolt erinevalt nimetatud, siis selguse mõttes kasutab kohus selle raha osas väljendit veterinaarraha. Tunnistaja MPütlused, kes töötab alates 2002 aastast B is raamatupidajana, kinnitavad V.R ütlusi. MP on andnud ütlusi, et tema ülemuseks on V R. Tema teab, et aastatel 2004 kuni 2005 toodi veterinaarlubade jaoks raha V.R kätte Andrei K.E-le edastamiseks. Tema on mitu korda kuulnud pealt V.R ja Andrei K.E vahelisi vestlusi ja on ise võtnud

vastu toodava raha, kui R oli haiglas. Jutuajamisi sai ta kuulda tänu hästi läbikostuvatele

vaheseintele kontoris, kuna tema ja Ri kabinetid on kõrvuti. Nende kontoris käis Andrei K.E veterinaarraha saamas, ärilisi jm suhteid nende firmal R ei olnud. Ajal kui R oli haiglas, tõid kliendid veterinaarrahad tema kätte. Ta kogus raha, tegi märkmeid ja kandis R

ette. Raha toojad seletasid, et nad tõid veterinaarraha, andke palun V edasi. Raha toodi kroonides, eurodes ja dollarites. Raha ei toodud alati õigeaegselt, vahest maksti ette, vahest jäid osad võlgu. Ta teab, et R andis raha korduvalt kõrvalkabinetis üle Andrei K.E-le. Teab ta seda sellepärast, et ta kuulis neid vestlusi samaaegselt toimuvaga pealt. Ta kuulis Rit selgitamas, kes on raha toonud. Samuti oli kuulda Andreid nimetamas sõna raha ja raha üle lugemas. Kui raha ei olnud piisavalt, siis oli Andrei närviline, ütles, et ei laseks vagunit välja, rahuolematu oli. Need kliendid, kes raha tõid vedasid termosvagunitega.

Kohus leiab, et tunnistaja MP ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. On ilmselge,

et õhukeste vaheseintega teineteise kõrval asuvates kabinettides on võimalik kuulda sõnaselgelt, mida kõrvalkabinetis räägitakse. Samuti leiab kohus, et on oluline, et tunnistaja kuulis vestlusi Andrei K.E ja VR vahel pealt, mitte ei teadnud nende vestluste sisu

Rilt (ehk teiselt) kuuldu põhjal. Tunnistaja P ütlused langevad kokku jälitusprotokollides

kajastatud kõnesalvestuste ja samuti edaspidiselt analüüsitavate tunnistajatest kalaärimeeste ütlustega. Viimased kinnitavad, et nad raha tõid kas R kätte või naisterahva kätte (et ühed nimetavad sekretäri, teised raamatupidajat, ei pea kohus oluliseks vastuoluks, kuivõrd vaidlust Rile raha edastamise kohta ei ole), peab kohus tunnistaja P ütlusi usaldusväärseks tõendiks.

Kohus leiab, et edasiselt kajastatavad nn kalaärimeeste ütlused on kattuvad V.R ja MP ütlustega tuvastatud asjaoludega. Kõik kinnitavad, et Ri firma teenuste eest tasumine toimus

arvete alusel panga ülekandega, kuid veterinaarrahade tasumine toimus sularahas R . Nii

kinnitab tunnistaja SK(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes

kriminaalmenetlus on KrMS § 202 alusel lõpetatud ja kes on käesolevas protsessis sellest

tulenevalt üle kuulatud tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), et aastatel 2004 ja 2005 töötas tema AS K . Firma tegeles mh kala külmutamise ja ekspordiga Venemaale ja Ukrainasse. Nende ekspedeerija oli

24

B ning suhtlesid nad sealt V R . Ekspedeerimisteenuste eest tasumine toimus alati

pangaülekandega esitatud arvete alusel. Lisaks sellele küsis V.R lisaraha, selgitades, et

veterinaarteenistus lubaks termosvagunites eksportida, on vaja lisaraha maksta. R väitis, et

lisaraha küsivad tema käest veterinaarid. Nemad ei maksnud 3-5 kuud, siis läks

psühholoogiliselt raskeks ja nad maksid küsitava veterinaarraha arve alusel. Arved organiseeris R. Mingeid tegelikke sidemeid selle firmaga kelle kaudu veterinaarraha maksti ei olnud. Teab, et tema äripartner (Briš) sai kokku Andrei K.E-ga, kuid ei tea mis küsimuses. Tunnistaja Aleksandr Briš, töötas samuti aastatel 2004 ja 2005 AS K . Tema on

Andrei K.E-ga kohtunud ühel korral, kui viimane käis nende firmas. Et Andrei K.E tahab nendega kohtuda teab ta seetõttu, et R enne helistas ja ütles seda. Nad olid Andrei autos ja Andrei rääkis, et nad peavad lahendama mingisugused küsimused ja kui neid

ei lahendata, siis ei saa nad enam vaguneid. Tema täpselt ei teadnud mis küsimuses, kuna

Andrei pidi kohtuma K, kuid viimast ei olnud. Kuid talle tundus, et küsimus, mida pidi lahendatama, oli rahaline küsimus. Nende firmal ega temal isiklikult Andrei K.E-ga mingeid rahalisi suhteid ei olnud.

Nimetatud ütlustest nähtub lisaks Rile veterinaarrahade edastamisest, et peale firma poolt

veterinaarraha mittemaksmist, võttis ise nendega ühendust, st läks koha peale Andrei

K.E olukorda lahendama. Kohus leiab, et tunnistajate K ja Briši ütlustega on

kinnitust leidnud veterinaarraha maksmise fakt Ri kaudu. Samuti asjaolu, et kui nn kalaärimees maksmast keeldus, siis sekkus olukorra lahendamisesse Andrei K.E ning ähvarduse kohaselt pidi mittemaksmisel kalavedu termosvagunites lõppema.

Tunnistaja OO(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. OO on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) ütluste kohaselt töötas tema aastatel 2004- 2005 AS KF. Ekspedeerijana

kasutati B ning ekspedeerimisteenuste eest tasumine toimus pangaülekandega. Lisaks

arvetele edastas ta V.R veel lisaraha. Nimelt seletas R, et seda raha on vaja vagunite

transpordi jaoks, kuna vagunid ei säilita temperatuuri. See puudutas termosvaguneid. R sõnade kohaselt pidi raha edasi minema K.E-le, kes töötas veterinaarametis. Maksma pidi Venemaale mineva vaguni eest 100 dollarit ja Ukrainasse mineva vaguni pealt

200 dollarit. Rahad edastas ta ise või kui sõitmist Tallinna ei olnud, siis cargobussiga. Teinekord kui raha rohkem oli, maksis ta ka vagunite eest ette ära. Tunnistaja seletab kd 6 lk 10 ja 47 kohta, et need on tema käega kirjutatud ning et sõnad vet ja numbrid on mõeldud

rahasummad veterinaaridele. Osa makstud ettemaksust tõi R tagasi, öeldes, et enam ei ole

vaja maksta. Raha ettemakse oli vaja, sest teinekord ei olnud raha ja siis ei saanud raha maksta. Mõnikord rääkis tunnistaja ka maksmise tähtaja pikendamisest Riga, kes arutas seda omakorda Andrei K.E-ga. Antud ütlustest peab kohus lisaks veterinaarraha maksmise

kinnitamise faktile oluliseks, et tunnistaja kinnitab R ütlusi peale K.E

kinnipidamist nn veterinaarraha tagastamise kohta. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul seda, et R ei kogunud seda raha endale.

Tunnistaja SZ(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. SZ on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), kelle ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 B OÜ-s. Firma tegeles kalatoodete ekspordiga ja kasutas neil aastatel ekspedeerijana nii B i kui MTFi. Kala transporditi termosvagunitega. MTFi teenust kasutades tekkisid probleemid veterinaaridega.

Üks kord peatati vagun piiril temperatuurirežiimirikkumisega seoses. Tema esitas VTAsse

25 Venemaa kliendilt kirja, et temperatuuri osas pretensioone ei ole ja vagun lasti edasi sõita. B

ist suhtles tema V.R . Ekspedeerimisteenuse eest tasumine toimus arvete alusel pangaülekandega. Üks kord aitas SGtal termosvaguneid õigeaegselt organiseerida ja ta pidi selle jaoks maksma 100 dollarit.

Tunnistaja SG(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. SGon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) ütluste kohaselt töötas aastatel 2004- 2005 G direktorina. Firma tegeles

kala töötlemisega. Tema aitas B ( SZ) saada termosvaguneid ning ühel korral oli B

veterinaarsertifikaat tagasi kutsutud. Samuti näitab käesoleva tunnistaja ütlus, et

veterinaarametnikud olid võimelised ja praktikas esines juhtumeid, kus väljastatud sertifikaadid erinevatel põhjustel tühistati.

Tunnistaja OB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. OB on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades), kelle ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 firmas Romulin,

mis tegeles külmutatud kala transiidiga. Tema on rääkinud G palvel R , et viimane saaks termosvaguneid ette. R ütles, et selle eest on vaja maksta 100 või 200 eurot. Summas ei ole

kindel, sest teda see ei huvitanud. SG eest andis tema Ri kontoris raha üle. Summasid ei

mäleta, kuid olid vist dollarites. Möönab, et Andrei K.E võis tema poole seoses firmaga K pöörduda, kuid tema ei ole sellega seoses midagi teinud.

Kohtu hinnangul tunnistajate B , G ja Z ütlustega on taaskord kinnitust leidnud

veterinaarrahade maksmine Ri kaudu. Samuti on kinnitust leidnud, et kauba ja veose kontrollid teatud juhtudel piiril siiski toimusid. Ja oluliseks peab kohus siinkohal asjaolu et

ekspedeeriti tookord läbi MTF-i, seega läbi firma, kelle kaudu K.E puudus võimalus veterinaarraha nõudmiseks.

Tunnistaja AS(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. ASon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi

erisusi arvestades) ütlustest nähtub, et tema töötas aastatel 2004- 2005 VG, mis tegeles

kalatöötlemise ja eksperdiga Venemaale ja Ukrainasse. Kahel korral kasutati transpordiks termosvaguneid raudteel läbi R firma. R firmale maksid nad arvete alusel pangaülekandega ja mingi juurdemaks oli ka 400 või 500 dollarit. Juurdemaks oli seotud lisateenuste eest, mingite probleemide lahendamiseks, mida tunnistaja teab R sõnade kohaselt. Summa kujunes nii, et vaguni eest oli kas 100 või 200 dollarit. Raha andis ta üle Ri kontoris ühele naisterahvale. Tunnistaja Sokolov kinnitab oma ütlustega veterinaarrahade maksmist, seda et raha edastati M. P ja raha maksti Venemaale ja Ukrainasse minevate termosvagunite eest.

Tunnistaja VP, kes aastatel 2004 ja 2005 töötas RG, kinnitab, et firma tegeles mh kala ekspordiga Venemaale ja Ukrainasse. Kasutati R firma ekspedeerimisteenust. Teenuse eest

tasumine toimus arvete alusel pangaülekandega. Algul küsis R ka lisaraha vagunite etteandmise eest 100 kuni 150 dollarit, kuid mille jaoks ja kuidas R raha kaustas ta ei tea. R

küsis Venemaale ja Ukrainasse ekspedeerimisel ka veterinaarrahasid, kuid tema nende juttudega kaasa ei läinud. Need olid erinevad summad, st veterinaarrahad ja lisatasu vagunite

eest. Veterinaarrahasid küsis R ka 100 või 200 dollarit. Mälu värskendamiseks avaldatut

kohtuistungil tunnistaja kinnitab, et veterinaarraha küsis iga Ukrainasse saadetava vaguni

26

pealt 200 dollarit. Raha nemad ei maksnud. Raha pidi minema K.E-le, et saaks kasutada termosvaguneid. Külmutatud kala termosvagunites veeti talvisel perioodil.

Tunnistaja VB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. VB on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi erisusi arvestades) kinnitab, et töötas aastatel 2004- 2005 Ses direktorina. Firma tegeles kala tootmisega ja selle ekspedeeris firma R firma kaudu Ukrainasse ja Venemaale. Teenuse eest

tasumine käis arvete alusel pangaülekandega. Raudteel veeti külmutatud kala termosvagunitega. Lisaks maksis ta Rile vagunite eest arvestusega umbes 100 dollarit vaguni kohta. Raha anti üle kas Rile või tema sekretärile kontoris. Mille jaoks R rahasid küsis, teda ei

huvitanud. Kui said vagunid, pidid raha ära tooma. Tunnistaja mälus värskendamiseks

avaldatu kohtuistungil kinnitatu kohaselt väljastasid Haju Veterinaarkeskuse veterinaarid kauba saatmisel sertifikaadile, et kaup saadetakse ilma temperatuurirežiimita.

Tunnistaja EB(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. EBon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi

erisusi arvestades). Tunnistaja töötas aastatel 2004- 2005 firmas S täitmisdirektorina.

Täpsustab eelnevaid VB ütlusi, et R küsis Ukrainasse mineva vaguni eest 200 dollarit ja Venemaale mineva vaguni eest 100 dollarit. R sõnade järgi olid need veterinaarrahad. Kuhu raha edasi läks ta ei tea. Raha andis tema üle kahel korral kontoris raamatupidajale, üks kord kroonides ja teine kord dollarites. Tunnistajate E ja VB ütlused kinnitavad seega samuti veterinaarrahade maksmist ja tasutavaid summasid sihtriikide järgi, sh maksmist läbi raamatupidaja, kui R ei olnud.

Tunnistaja AS(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on KrMS § 202 alusel lõpetatud. AS on käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi

erisusi arvestades) kinnitab, et töötas aastatel 2004- 2005 töötas A K , mis tegeles kala

tootmise, töötlemise ja müügiga. Kala müüdi ka Ukrainasse ja Venemaale. Kasutati V.R firmat ekspedeerijana ning firma teenuste eest tasuti arvete alusel pangaülekandega. Sellele lisaks nõuti veel raha, mida nimetati veterinaarrahaks, Venemaale 100 dollarit ja Ukrainasse

200 dollarit. Motiveeriti seda vagunite etteandmisega. R tegi ettepaneku maksta

veterinaarraha ja selgitas, et see läheb veterinaaridele, et lubataks termosvagunites edasi

vedada. Jutus mainiti K.E. Raha maksis ta kas iga nädal või üle nädala neljapäeval või reedel Ri kätte isiklikult. Kala riknemist veol ei esinenud kordagi.

Tunnistaja RP(kes on kriminaalasjas endine süüdistatav, kelle suhtes kriminaalmenetlus on

KrMS § 202 alusel lõpetatud. RPon käesolevas protsessis sellest tulenevalt üle kuulatud

tunnistajana ning temale on selgitatud tema õigused ja kohustused tema menetlusseisundi

erisusi arvestades) keeldus ütluste andmisest. Prokuröri taotlusel ja kaitsjate nõusolekul avaldas kohus KrMS § 291 p 2 alusel teisest köitest lk 50-52 tunnistaja RPpoolt kohtueelses menetluses antud ütlused millised kohtu hinnangul uut tõendiväärtusega informatsiooni ega

teiste tunnistajate ütlusi ümberlükkavat informatsiooni ei sisalda, mistõttu kohus neid tõendina ei arvesta.

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tunnistajate K, O, Z, G, B , T, S, P, E ja VB ja S ütlustega on täielikult kinnitust leidnud V.Ri poolt väidetud tema poolt Venemaale ja Ukrainasse minevate termosvagunite pealt vastavalt 100 ja 200 USA dollari küsimine veterinaaridele, sh oskavad

27

tunnistajad nimetada ka K.E kui rahasaaja nime. Kinnitust on leidnud ka

küsitud rahade maksmine ( v.a. RG esindaja V.P poolt raha maksmise eitamine) on tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et kõik on küsitud rahad tasunud. Kinnitust on leidnud

ka kontrolljuhtumite esinemine, s.o. firmadele probleemide tekitamine. Kriminaalasjas iseenesest selles osas ei ole vaidlust, et nn kalaärimehed maksid R lisaraha, mida nimetati

veterinaarrahaks. Vaidlus on selles, mille eest ja kelle jaoks see raha mõeldud oli. Kohus

leiab, et tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et probleeme esines termosvagunitega selles mõttes, et neid alati ei jagunud. Nii on nt tunnistaja Palm kinnitanud, et ta on maksnud Rile ka selle eest, et saada kindlasti termosvagunit. Samuti kinnitasid nimetatud tunnistajad kohtus, et kõige kindlam oli tellida termosvagunid R , kuna tema suutis neid tagada, erinevatelt teistest

turul olnud ekspedeerijatest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaudselt on ka tunnistajate ütlustega tõendatud R väide, et tema lisaraha (veterinaarraha) küsis K.E-le viimase nõudmisel, mitte enda jaoks. Kohus leiab, et selline versioon on eluliselt usutav vastupidiselt

süüdistatavate versioonile, et R küsis raha endale, sest tal oli vaja kliente ja soodsamaid tariife. Kohus leiab, et R oli 2004- 2005 väljakujunenud kindel turupositsioon ja ta ei vajanud

K.E abi klientide juurde saamiseks ega hoidmiseks. Tema tausta ja võimalusi hinnates tema enda ja tunnistajate ütluste põhjal on kohus seisukohal, et R oleks olnud endal väga lihtne võimalus nn lisaraha teenimiseks just nimelt klientidele termosvagunite tagamisel- st kui oli konkurents kes kui palju vaguneid saab. R puudus igasugune vajadus küsida mingit

lisaraha veterinaarsertifikaatide väljastamise eest, seda enam, et tema ise tööalaselt selle

protsessiga kokku puutuma ei pidanud ning firmal majanduslikud raskused puudusid.

Puutuvalt sellesse, et enamus tunnistajaid on endised kaassüüdistatavad, kelle ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, märgib kohus järgmist. Tunnistajate ütlused langevad kokku omavahel ja

on kokkulangevad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige jälitustoimingutega kogutud objektiivse teabega, mistõttu loeb kohus need tõendid usaldusväärseteks.

Puutuvalt tunnistaja TK ütlustesse märgib kohus järgmist. K oli aastatel 2004 kuni 2005

HKomanik. Ütluste kohaselt tema firma ei ole kunagi mingit lisaraha maksnud, firma oli Kalaliidu liige. Tunnistaja K oli kohtus üle kuulatud kaitsja taotlusel. Tunnistaja ülekuulamine oli pigem K.E ja olukorda kalaäris iseloomustav, kui konkreetses asjas süüdistuse

pinnalt tõenduslikku tähendust omav. Tunnistaja K kinnitas kohtus, et tunneb isiklikult K.E pikka aega, samuti, et peale K.E kinnipidamist tegi Kalaliit

tema iseloomustamiseks positiivse pöördumise. Sellest tulenevalt ei pea kohus oluliseks, et tema tunnistajana veterinaarraha maksmist ei kinnitanud, seda enam, et sellise raha maksmine on teiste tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud.

Tunnistaja VV oli ja on käesoleval ajal Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja ning allus

VTpeadirektorile. Tunnistaja ütluste kohaselt K.E , kui peadirektori asetäitjal, oli õigus anda talle korraldusi. Tunnistaja mäluvärskendamiseks avaldatud 3.köite lk 35 ütlustest, mida tunnistaja kohtuistungil kinnitas, nähtub, et 26.11.2004 pöördus Andrei

K.E tema poole ja ütles, et kuskil Paljassaare sadamas on markeerimata lahtised kalakastid mis lähevad ilmselt laadimisele AS G poolt. Andrei K.E palus tunnistajal seda kontrollida ja andis talle üle fotod. 3.köide lk 41 asuvast inspekteerimisaktist nähtub, et

osad kastid olid märgistamata ning samuti tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste meeldetuletamise tulemusena kinnitas viimane, et antud korral veterinaarsertifikaat tühistati. Tunnistaja selgitab, et veterinaarsertifikaadi väljastab nt Harjumaa Veterinaarkeskus ning eelneva kontrolli üheks osaks on ka veovahendi kontroll, et veenduda, et külmutatud kauba temperatuur veo kestel säilib – 18°C. Sertifikaatide eest tasuti pangaülekandega 2004- 2005

aastal riigilõivu 121 krooni. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud A.K.E aktiivne sekkumine, kui firma ei tasunud nn veterinaarraha. Nimelt realiseeris

28 A.K.E K.E lubaduse tekitada probleeme, ehk anda hoiatus. Samuti näitab selline tegevusviis, et tõepoolest oli võimalik igasuguste rikkumiste kontrolliks sattuda veterinaarametniku huviorbiiti ja kontrolli alla.

Tunnistaja JK töötas 2004 ja 2005 ning töötab käesoleval ajal kalahügieeni inspektorina

veterinaarkeskuses. Aastatel 2004 ja 2005 väljastati veterinaarsertifikaate külmutatud kala

veoks termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse. Kala säilivusega seoses veo vältel

probleeme ei olnud. Veterinaarinspektorina kontrollis tema koha peal toiduohutust ja jälgivust, markeeringuid. Külmutatud kala temperatuur pidi olema – 18°C või madalam.

Keegi ei ole talle öelnud, et mingile ettevõttele ärge sertifikaati väljastage. Veo vahendi vastavust ja temperatuuri säilimist tema ei kontrollinud. Kuna firmad olid teada, probleemid olid teada, oli kontroll pisteline. Kohus loeb tunnistaja ütlustest välja pealiskaudset suhtumist oma tööülesannete täitmisesse. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et veterinaarametnikule olid

teada põhiliselt esinevad probleemid ja firmad ning kui probleeme ei olnud, polnud alust

kahelda kauba kvaliteedis jm omadustes, siis sertifikaat väljastati. Inspektor kinnitab, et

külmutatud kala temperatuur veo vältel tol ajal võis olla – 18°C või madalam, kuid selle säilivuse tagamist nemad ei kontrollinud.

Tunnistaja V T , kes töötas aastatel 2004-2005 (käesoleva ajani) ER. 2004 kuni 2005

termosvagunite temperatuuri muutuste kohta oskab öelda, et temperatuur sõltub kauba temperatuurist laadimisel. Konkreetsed normid puudusid. Tehnilised andmed termosvagunite kohta olid kättesaadavad nende firma kodulehel. Tol ajal võis külmutatud kala vedada talvel maksimaalselt 17 ööpäeva. Laadimisel peab temperatuur olema miinus 18°C mitte kõrgem.

2004 ja 2005 aastal ei olnud võimalik kontrollida termosvagunites temperatuuri, selliseid

seadeid ei olnud. Vedu Ukrainasse võtab keskmiselt aega 6 ööpäeva ja Venemaale, nt Moskvasse ka 2 ööpäeva.

Puutuvalt MTF episoodi märgib kohus järgmist. Jälitusprotokollis kajastatud koosoleku salvestusest nähtub, et tõepoolest on K.E koosolekul öelnud, et külmutatud kala vedu ei ole päris lubatud. Ning juhul, kui amet vastab teistkordselt päringule, et see on keelatud, siis keelatakse vedu ka reaalselt. Seda ütles ta põhilise ekspedeerija R ja Kalaliidu juhi juuresolekul. Kohus leiab, et selline tegevus ja nimetatud koosolekuga seonduvad tõendid on kaudne tõend. Nimelt osundab selline väljaütlemine ilmselgelt K.E soovile

näidata Ri ja Kalaliidu juhi kaudu kalaärimeestele, et tema käes on võim selline otsus

(külmutatud kala veo keelustamine termosvagunites) vastu võtta ja ellu viia. Asjaolul, et kohtus K.E väitis, et ütles sedasi sellepärast, et mitte panna A. N halba seisu, ei ole

kohtu hinnangul mingit elulist usutavust. Sellisel koosolekul taaskord väljaöeldes oma

põhilise ähvarduse veterinaarrahade kättesaamiseks kinnistas K.E R ja Kalaliidu

juhis teadmist, et temal on reaalne võim termosvagunites kala vedu lõpetada. Oluline on

siinkohal just nimelt asjaolu, et R ja Kalaliidu juht seda uskusid ja sellest lähtuvalt edasi

tegutsesid. R edastas info kalaärimeestele, kes tema kaudu ekspedeerisid ja Kalaliidu juht võttis ühendust kaebajaga. Kalaliidu soov sekkuda ja küsimus teisiti lahendada on loomulik-

tagajärg Eesti majandusele kalandussektoris oleks olnud ilmselgelt kahjumlik

termosvagunites külmutatud kala veo lõppemisel ja seda teadis ka K.E. Seda on

kohtusaalis tunnistanud nn kalaärimehed, VTA peadirektor jt. Selles küsimuses vaidlust ei ole. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on oluline, sest see andiski K.E-le võimaluse

üleüldse esitada selline nõudmine, et termosvagunitega külmutatud kala veo lubamise eest

makstakse talle veterinaarraha. T.K on kohtus kinnitanud päringu esitamist ja selle tagasivõtmist peale Kalaliidu juhataja külaskäiku, kus talle selgitati, et kaebuse tagasivõtmisel

saab kalavedu termosvagunites jätkuda. Tunnistajad AN ja RP on kinnitanud samuti kahe

29 päringu laekumist ja sellega seoses K.E poole pöördumist. Samas nähtub tunnistaja Nõmmisto ütlustest, et saabunud teise teabenõudega läks tema RP juurde. Samal ajal oli seal ka K.E, kes reageeris selliselt, et kui nüüd vastata, et ei ole lubatud, samal ajal kui on talv ja kalaga ei juhtu midagi, siis katkeb Eestist kalaeksport teistesse riikidesse. Tunnistaja teab, et tollel ajal olid raudteed mööda põhilised sihtkohad Venemaa ja Ukraina.

Tunnistaja VN, kes oli aastatel 2004 kuni 2005 Kalaliidu tegevdirektor, kinnitab samuti, et osales VTAs koosolekul, mis puudutas MTF päringut ja külmutatud kalaveo lubatavust ning

kinnitab Kalaliidu ( kui kalaärimeeste esindaja) huvi termosvagunites kalaveo jätkumise vastu. Tema ise pakkus välja, et räägib MTFiga, et nad võtavad kaebuse tagasi ja seda tema teada ka tehti. Tema teada tol ajal Põllumajandusministeeriumi seisukoht oli, et külmutatud kala vedu termosvagunitega ei olnud lubatud. Kuid VTA oli teisel seisukohal ja lubas vedada.

VTA peadirektor APkinnitas kohtus K.E pädevust MTF kaebuse asjus

koosolek kokku kutsuda ja samuti seda, et K.E oli üks tema kahest asetäitjast aastatel 2004 kuni 2005. Temale teadaolevalt neil aastail ei olnud juhtumeid, kus

külmutatud kala veol termosvagunitega oleks kauba riknemist esinenud. Asetäitjaid võisid

tema äraolekul lahendada kõiki probleeme. VTA peamaja sertifikaate ei väljastanud, seda

tegid maakondlikud keskused. Tema on teadlik koosolekust, mis oli kokkukutsutud seoses

MTF teabenõudega. K.E oli ametijuhendist tulenevalt õigus selline koosolek kokku kutsuda. Venemaa VTA esindajatega suhtles nii tema ise, K.E kui

teine asetäitja Strastin. A.P ütlused kinnitavad kaudselt K.E ametijuhendis kajastatut ning volitusi asendada teda. Seega kinnitavad need ütlused, et K.E oli

võim vastu võtta otsuseid ja neid VTA ka ellu viia, sh lõpetada külmutatud kala vedu termosvagunites.

II Kirjalikud tõendid

Alljärgnevate osadega kirjalikest tõenditest loeb kohus süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks. Kuivõrd jälitustoimingutega kogutud tõendite maht on väga mahukas

ning nende analüüs kokkuvõtvalt ei pruugi kajastada selgelt kohtu siseveendumuse kujunemist, siis toob kohus välja olulisemad kõnesalvestused ja nende juurde kohtu seisukoha

kujunemise ning jälitustoimingutega saadud tõendite analüüsi lõppu kokkuvõtte.

Jälitustoimingutega saadud tõendite analüüsil kasutab kohus 2004 ja 2005 aasta kalendrit, tegemaks kindlaks kõnede/toimingute nädalapäevad. Nimelt leiab kohus, et nädalapäevad on informatiivsed, kuivõrd Ri jt tunnistajate ütluste kohaselt tuli nn veterinaarraha kokku korjata

iga nädala lõpuks. Kohus leiab, et kalender, sh teatud aastal kuupäevadele vastavad

nädalapäevad on üldteada asjaolud ja seda eraldi tõendada ei ole vaja, mistõttu on kohtul õigus seda omaalgatuslikult kasutada.

Jälitusprotokollides kajastatud toimingutega kogutud teave on alates 13.12.2004. Kohus nendib, et eriti V.R ja A.K.E omavahelistest kõnedest on aga selgelt aru saada, et samadel teemadel on ka varasemalt korduvalt suheldud, mistõttu on ilmselge, et tegelikkuses

toimus veterinaarrahade maksmise nõude esitamine ja maksmiste algus varem kui see jälitustoimingutega kajastatud on.

09.11.2005.a. jälitusprotokollist ja selle lisadega on tõendatud alljärgnev. 13.12.2004 (esmaspäev) kell 12.41 helistab Andrei K.E V R . Kõnes selgitab R, et ta

on jälle K iga rääkinud ning kord see on nõus ja kord ei ole, küsib, et mida teha. Andrei K.E vastab, et „temaga peab midagi ette võtma“. Sellepeale R leiab, et võiks siiski

30 hoiatada veel. Andrei K.E ütleb, et „Ja, sina justnagu, justnagu ütle, et seesamune, saad temast suurepäraselt aru, aga teha pole midagi, et sulle anti mingi justkui“ ning täpsustab

edasi „ korraldus, juhend“. Nimetatud kõnest on üheselt aru saada, et R pöördub Andrei

K.E poole juhiste saamiseks, alludes tema n.ö. korraldusele. Samas kõnes selgitab

Andrei K.E VR„ Ja, ja mind on , .., tülitab nii, et“ /../ „mida seal ei saa“/../“, ta te toime tulla ei saa, et ../ „ aga hakkab mind torkima“. Kuivõrd eelnevas tekstis on juttu te../.. ta sellest, et firmad K ja R ei tasu raha õigeaegselt, siis on ilmselge, et kontekst millest Andrei

K.E räägib on see, et on keegi, kellele tema veterinaarrahade küsimuses

korralduslikult allub ja too hakkab teda torkima. Edasistes kõnedes väljendatud nimede ja

varasemalt märgitud tunnistajate ütluste põhjal loeb kohus isikuks, kellest A.K.E korduvalt räägib, K.E.

13.12.2004 kell 14:34 helistab K.E Andrei K.E-le ning kõne sisuks

on kokkusaamine. Samuti annab Andrei K.E eada, et „ olen praegu valmis“. Nii sellest, kui ka järgnevatest kõnedest V.R , Andrei ja K.E vahel joonistub välja ka ajaline skeem, mille järgi kõigepealt kohtuvad - arutavad veterinaarraha üleandmist

jm sellega seonduvat V.R ja Andrei K.E ning seejärel Andrei ja K.E

omavahel. Samas esinevad ka juhud, kus K.E initsiatiiv on

esmane, st tema kõnede peale hakkab Andrei K.E tegutsema ja V.R

veterinaarrahasid küsima. Puutuvalt kõnedesse, siis lisaks neist väljaloetavale tekstile, peab kohus oluliseks, et kõnesalvestuste kuulamisel kuuldud rääkimise viis ja maneer ilmestavad samuti selgeks olukorda, mis väljendub selles, et K.E on nõudlik A.K.E-ga

kõnelemisel veterinaarrahadesse puutuvas teemas. Samas kui A.K.E poolt V. R peetud vestlustest ilmneb nii nõudlik (raha küsimises) kui tüdinud (K.E-le selgituste andmise iseloomustamisel V.R ) toon. V.R kõnest näiteks aga nn kalaärimeestega tuleb välja ka paluv toon, mis väljendub tema soovis rahad kokku saada, et mitte ise K.E ees vastust anda.

13.12.2004 kell 14.58 kõnes selgitab V.R Andrei K.E-le (juttu on kohtumisest), et „no

helista, nii kui nii on praegu see mis on, see tähendab, mis teha“. Ilmselgelt räägib V.R veterinaarrahadest ja sellest kontekstist on aru saada, et kõik rahad ei ole koos.

13.12.2004 kell 15:51 helistab Andrei K.E K.E-le . Kõnest on aru saada, et räägitakse kokkusaamisest (Andrei K.E“ no teeme siis õhtul, juhul kui sa linnas oled“). K.E küsib Andrei K.E-lt „ kas kõik on korras“, mille

peale viimane vastab, et „№-o justkui, ainult see seltsimees, kes vestlusel käis…

Kuidagi...Ma ütlesin sellele, et ta nendega rangelt... .rohkem ei annaks… seesamune, et

lahendaks selle küsimuse.....nii justkui kõik. № praegu ta tegeleb nendega.“. Sellepeale vastab K.E resoluutselt „ kõik. Lühidalt . selle tootmise siis on kõik Sulgeme ja kõik.. las ise klaarib“. Sellest vestlusest selgub üheselt, et Vladimir ja Andrei K.E kokku kohtumise. Kuivõrd eelnevalt on kokkusaamise kokkuleppinud VR ja Andrei K.E raha üleandmiseks, siis on ilmne, et käesolev kohtumine on samuti kokkulepitud veterinaarraha üleandmiseks. Seda kinnitab K.E oma küsimustega“ kas kõik on korras“. Tema võimu ja korraldust kogu skeemis kinnitavad aga tema enda sõnad „kõik,

siis paneme selle tootmise kinni“. Konttekstist on üheselt aru saada, et mõeldud on termosvagunitega veo lõpetamist, juhul, kui rahad ei laeku. Korraldusliku liini iseloomustab ka K.Eause peale Andrei K.E vastus:“ ma ütlesingi nii“. Selle vastusega iseloomustab Andrei K.E seda, et tema allub K.E korraldusele

(lubadus termosvagunitega vedu lõpetada) ning edastas selle edasi reaalsele raha kogujale,

s.o. V Rile. Sellise järelduse saab kohus tõsikindlalt teha eelnevate kõnede pinnalt Ri ja Andrei K.E vahel.

31

13.12.2004 kell 18:28 on kõne VR ja Andrei K.E vahel. VR küsimuse peale, kas ta

saab organiseerida K veterinaarkontrolli, vastab Andrei K.E „ Me teeme midagi kindlasti“. VRselgitab edasi, et hoiatas teda ( kontekstist loeb kohus välja, et silmas on peetud

K it). Samuti selgitab R, et algul otsustas vaguneid mitte anda, nagu Andrei K.E soovitas, kuid põhjendab miks ta seda siiski tegi. Samuti teatab R, et ka R tuleb silma peal hoida. Kõnes mainib Andrei K.E ka „ , täna sel puhul..“. Edasiselt räägib V.R Volodja

sellest, et laupäeval saaks ja . Kohus teeb nendest „tema“ juures ära käia ära anda

katkenditest järelduse, et Volodja all on silmas peetud K.E , kelle käest Andrei K.E sai tõreleda, kuna raha ei olnud õigeks ajaks makstud. Kohus leiab, et nii

nagu ka käesolevas kõnes ja edaspidistes, viitab Andrei korduvalt „meie“ vormis tegutsemisele. Seejuures ilmselgelt rääkimata temast ja R , vaid „meie“ võtame midagi ette.

Käesoleva ja edasiste kõnede kontekstis teen kohus järelduse, et rääkides meie vormis

kõneleb Andrei K.E enda ja K.E nimelt. Sellise järelduse teeb kohus tunnistaja R ütluste põhjal, et raha tuli koguda nädalalõpuks, kuid jutuajamine toimub

esmaspäeval. katkenditest ära käia ja ära viia loeb kohus välja, et silmas on peetud veterinaarrahade üleandmist K.E-le.

14.12.2004 ( teisipäev) kell 11:32 on kõne VR ja AS vahel. Kõnes küsib Sokolov, kas veterinaaridega on probleeme ning R vastab, et see ei ole telefonijutt, kuid kõik käib tema

kaudu. Sellest kõnest järeldab kohus, et R pidas silmas nn veterinaarrahade maksmisel probleemide puudumist sertifikaatide väljastamisel.

14.12.2004 kell 12:01 kõnest nähtul taaskord Andrei K.E initsiatiiv, nimelt soovib viimane kohtuda R . Järgnevast kõnest, kell 12:11 SKja VRvahel on üheselt aru saada, et Ril

on just äsja olnud kohtumine Andrei K.E-ga. Nimelt helistab R K (vastavalt

toimikumaterjalidele on K AS K nõukogu liige, II kd lk 141 ja 145; 28.06.2005 nõukogu esimees ja aktsionär X kd lk 132-133/) ning annab teada, et ta just kohtus inimesega (eelneva

telefonikõne põhjal järeldab kohus, et tegemist on Andrei K.E-ga) ja K.E palub K siiski leida see ( kontekstist järeldab kohus, et mõeldakse veterinaarraha), et „me

sinuga ei satuks halba situatsiooni“. R seletab, et tal juba on ebameeldivusi, et ta edasi vaguneid K annab. R seletab, et nemad (silmas on ta pidanud ennast ja Kd kontteksti põhjal)

„ ei täida ühtesid tingimusi.. ja ta peab täna tagasi helistama“. Kohus järeldab kõne talle

kontekstist ja eelnevast vestlusest, et R peab tagasi helistama Andrei K.E-le. Edasi küsib R K , kas ta „täna leiab?“, millele K vastab eitavalt. Kohus peab ilmselgeks, et küsimus on makstavas veterinaarrahas, mida K ei soovi tasuda ja mille maksmise kohta R küsib.

14.12.2004 kell 17:20 on kõne Andrei K.E ja VR vahel. R seletab, et K ei usu, et keegi saab vaguni peatada ( „kuidas ta mu vaguni peatab, ma vean ju sinu juures“). Andrei

Razumosvki annab kõnes teada, et „töö on tehtud, õige ja sinu poolt on kõik tehtud“. Ilmselgelt selle lausega näitab Andrei enda võimu anda hinnangut Ri tegevusele ehk seda, et tema juhib Rit, mitte vastupidi. Samuti jätkab Andrei K.E selles kõnes „ma räägin

temaga ise, lühidalt, kui ta aru ei saa, siis on juba kõik“. Järjekordne lause, mis tõendab

Andrei K.E juhtivat positsiooni olukorras ning viitab veel ühele juhtpositsioonil

olevale isikule. Kohus järeldab kogutud tõendite pinnalt, et Andrei K.E nii nagu eelnevalt ka siin ja edaspidi vihjab K.E-le.

15.12.2004 (kolmapäev) kell 12:19 helistab Andrei K.E VRja küsib, kas viimane on veel K rääkinud ja kas ta on vagunit laadimiseks andnud. Samuti küsib ta firma aadressi, mille peale R asukohta seletab.

32

15.12.2004 kell 12:38 annab Andrei K.E R teada, et ta ei saa majja(kontorisse) sisse

ja K ei võta telefoni ka. Selle peale helistab R kell 12:39 AB, kes on AS K aktsionär ja nõukogu liige – X kd lk 132-133) ja küsib, miks viimane ei lase Andrei K.E sisse. Briš selgitab, et ta ei tea, millest Andrei K.E-ga rääkida, mille peale R ütleb, et „ ta tuleb nende pärast. Nende pärast mida me tõime. Seda mina juba ütlesin oma asjade paberite Z , et ma juba nii palju kui sain venitasin, ja siin ei ole inimesed rahul ja tahtsid temaga läbi rääkida“. Briš teeb ettepaneku üleval kõigi nähes kohtuda ja rääkida, mille peale R leiab, et see ei sobi („a, no kuidas kõikide nähes, seal toas“). Kell 12:41 helistab R B tagasi ja ütleb, et „ära ainult unusta, et sa mulle ka ei maksa, kuid raha sul ei ole. Hakkad mulle maksma ja siis sinna“. Sellest kõnest järeldab kohus, et Andrei K.E läks K kohtuma, keda ei olnud kohal ja kohtus B , et rääkida veterinaarrahade mittemaksmisest ja tagajärgedest. Jutuajamine just nimelt sel põhjusel ei saanud aset leida ka kontoriruumides, kõikide nähes- kuuldes. Ri

poolt Briši õpetamine, et raha ei ole, maksad mulle ja siis neile, näitab ilmekalt, et R ei küsinud nn veterinaarrahasid enda otstarbeks, enda initsiatiivil, vaid K.E nõudmisel ja nende jaoks (maksad mulle ja siis neile sinna). Nimetatud kõnest, ja kõigist järgnevatest

teeb kohus ilmselge järelduse, et R, nn kalaärimehed ja K.E rääkides „paberitest,

dokumentidest“ peavad nende all silmas veterinaarrahasid. Selline järeldus põhineb kõne kontekstidel ja eelnevate ja järgnevate vestluse omavahelises loogikas.

15.12.2004 kell 12:47 helistab Andrei K.E V.Rile ja küsib „mis nädalal…

paberite järgi seal..“, millele R vastab „minu arust on juba kaks ja pool, isegi viimaste vagunite järgi

peab nende käest kätte saama“ ja täpsustab „seal on 10 Ukrainat ja 5 Venemaad“. Sellest kõnest järeldab kohus üheselt, et Andrei K.E küsis vagunite arvu kohta, mida K on ära saatnud ja maksmata veterinaarrahade summa kohta, mille peale R seletas, et vähemalt

2500 dollarit, kuna on läinud 10 vagunit Ukrainasse ja 5 Venemaale. See klapib ka nn küsitavate summadega, s.o. 100 dollarit Venemaale mineva vagu pealt (500 dollarit kokku) ja 200 dollarit Ukrainasse mineva vaguni pealt ( 2000 dollarit kokku), ehk kokku 2500 dollarit.

Nimetatud arvestus näitab seda, et küsitavad summad, s.o. 100 ja 200 dollarit vastavalt Venemaale ja Ukrainasse saadetud vagunite pealt vastavad tõele, langeb kokku tunnistaja Ri ütlustega ning lükkab ümber Andrei K.E väite selles, et tema pidi saama 50 dollarit vaguni pealt Rilt tagasi enda poolt laenatud laenu intressina.

15.12.2004 kell 13:00 toimub kõne Andrei K.E ja VR vahel, kus Andrei K.E seletab, et Briš püüdis talle situatsiooni seletada ja ütles, et nad püüavad. Andrei K.E ütleb Rile, et nad (eelnevate jutuajamiste ja konteksti põhjal K ) peavad täna ära maksma ja on parem kui „sina talle helistad“. Kohus järeldab sellest lausest, et Andrei K.E pidas silmas, et on parem, kui VR ise helistab K ile. Eelnevalt on Andrei K.E öelnud, et

„lööme lihtsalt laiaks. Piiril see uudis levib ja mingist loast ei saa juttugi olla“. Nimetatud

kõnest nähtub taaskord, et Andrei K.E annab korraldusi Rile (sina helista talle) ja lubab sanktsioone rakendada, kui ei maksa raha ära K (lööme piiril laiaks). Seega väljendab selline A.K.E käitumine K.E võimu ja olukorra kontrollimist, kuivõrd endal A.K.E sellist pädevust ei ole.

15.12.2004 kell 17:01 on kõne K ja Ri vahel. R seletab K , et „täna on see 15. päev, millal see oli viimane..“. R seletab, et nad ähvardavad selle üldse kinni panna ( termosvagunitega veo), et K on ainuke, kes ei täida tingimusi. R seletab Kle, et „ sul on seal kaks kuussada juba

kokku jooksnud, k.a. viimane vagun.“ R selgitab, et tema ( eelnevate juttude ja konteksti põhjal järeldab kohus, et jutt on Andrei K.E-st) saatis K juurde“ Vladimir ise, ta ei hakka ju ise käima, et tema.. aga tema usaldusisiku“. Samuti eelnevate jutuajamiste ja kogu

33

konteksti põhjal järeldab kohus, et Vladimiri all on mõeldud K.E . M kinnitab seda jutuajamine usaldusisikust - Andrei K.E-st.

15.12.2004 kell 17:49 on kõne Andrei K.E ja VR vahel, millises Andrei K.E annab teada, et „ kui ei taha, tasandame nad lihtsalt ära.“ Samuti selgitab Andrei K.E, et „Sina (?) saad aru, ju räägib, , ma juba täna ei kannatanud välja, ma ta tal ju pretensioonid räägin sulle, mul ei olnud kavas , ausalt. juba niivõrd tüütas mu ära, tema juurde sõita Volodja ma juba sõitsin, et normaalselt, inimese moodi temaga, puht inimlikult, no vestlesin..“. Antud kõnest nähtub, et Andrei K.E räägib mitmuses (tasandame nad ära), et Volodja on ta ära tüüdanud ja muidu ei oleks ta sõitnud rääkima. Selles kontekstis järeldab kohus, et Andrei

K.E on silmas pidanud Volodja all K.E ning ilma K.E nõudmiseta ei oleks ta K i kontorisse sõitnud. See aga näitab seda, et initsiatiivi

algus tuleb K.E-lt , kelle käsku täitis Andrei K.E, kes omakorda jagas käsklusi edasi V.Rile.

15.12.2004 kell 17:51 helistab Andrei K.E K.E-le ja annab tead, et

viis täna läbi vestluse. Eelnevate kõnede pinnalt järeldab kohus üheselt, et Andrei

K.E andis teada vestluse läbiviimisest AS K esindaja B . Andrei K.E selgitab K.E-le, et nad vabandasid, mille peale K.E küsib, „ kas kõik saab normaalne olema?“, Andrei K.E jaatavale vastusele küsib K.E , et millal saab. Sellepeale vastab Andrei K.E, et „ täna, homme, et tuleb,

kõik on korras. Nimetatud kõnest nähtub, et Andrei K.E kannab K.E-le ette olukorrast AS-ga K ja selgitab mittemaksmise põhjuseid ning K.E tunneb huvi, millal siis makstakse. Kõne on ilmekas näide K.E poolsete nõudmiste esitamisest (millal siis saab), mille sarnaseid tuleb ka järgnevates kõnedes. Kõnest nähtub selgelt, et nõudja on K.E.

16.12.2004 (neljapäev) kell 10:17 helistab K.E Andrei K.E-le ja küsib, kas ta sellega selgitas välja, mille peale Andrei K.E vastab, et täna teeb seda.

Antud kõnest, eelmise kõne pinnalt järeldab kohus, et K.E soovis saada teada, kas K on raha tasunud. Nimetatud kõne näitab K.E huvi ja nõudmist olukord K iga lahendada, et kätte saada veterinaarrahad.

16.12.2004 kell 16:41 helistab Andrei K.E V R . R seletab, et tülitses jälle K iga, kes tahab saada vaguneid, kuid ei ole tasunud raha. Andrei K.E teatab selle peale, et see hakkab juba ärritama ja küsib üle, et „ta ei maksnud sulle ära jah?“, millele R vastab eitavalt. Ning seletab, et võlgnikke on veel lisaks K , ei maksa ka G ja R. Rääkides edasi K ist lubab Andrei K.E teha „talle probleeme nii Venemaal kui Ukrainas“. Andrei K.E ütleb, et R veel räägiks „selle kuradiga.. sest mina ju midagi rääkima ja mingid pean meetmed vastu võtma“. Antud loeb kohus üheselt välja, et R annab Andrei K.E-le aru

võlgnike kohta ja selle kohta, et K ei ole seni tasunud maksmata veterinaarraha. Andrei K.E lausetest järeldab kohus, et tema peab K.E-le midagi ütlema ja K jt mittemaksjate suhtes mingid meetmed tarvitusele võtma.

Kohus leiab, et järgnevad väljatoodud kõned R ja nn kalaärimeeste vahel, pidades silmas

nende toimumise aega ja viisi, kinnitavad R ütlusi selles, et tema kogus veterinaarrahasid

K.E nõudmisel, samuti küsitud veterinaarrahade suurust, tasumisviisi. Kuivõrd kriminaalasjas iseenesest ei ole vaidlust selles, et kalaärimehed R raha ( raha kui fakti) edastasid, ei pea kohus vajalikuks kõiki sellekohaseid tõendeid jälitusprotokollist välja tuua, tuues välja vaid osa toimunud kõnedest.

34

16.12.2004 kell 18:44 kõne VR ja OO vahel, milles R seletab, et Cargobus’i saadetises oli

nimi valesti märgitud ja ta alles sai saadetise kätte. Edasi seletab R, et „ta“ ähvardas

termosvagunitega veo lõpetad, kui korralikult ei maksta. Kell 20.00 helistab R uuesti O ja küsib üle saadetud vagunite ja summade kohta. Kohus järeldab sellest kõnest, et „ta“ all peab

R silmas K.E , kellel erinevalt Andrei Razumovskst on seoses enda töökohaga võimalus termosvagunitega veo keelustamisesse sekkuda.

17.12.2004 ( reede) kell 09:33 V.R helistab AS ja küsib kus viimane on, et „homme tüütavad veterinaarid mu jälle ära“. Selle peale vastab AS„ma annan sulle laupäeval ära, kui midagi“. Kõnest nähtub taaskord, et R kogus nn veterinaaridele veterinaarraha.

17.12.2004 kell 13:19 helistab Andrei K.E V.R ja küsib, kas K küsimus on lahendatud. R lubab helistada ja küsib kas „Volodja on väga vihane?“. Andrei K.E seletab, et kui seda küsimust ei suleta, siis nad võtavad seda üheselt, et ei taha töötada. Sellest

kõnest tuleb välja R mure ärritada V ehk K.E ja Andrei K.E ähvardus K i töö sulgeda termosvagunitega.

18.12.2004 (laupäev) kell 10:55 helistab K.E Andrei K.E-le ja küsib

kas ta selle Z ja tema sõbraga kohtus, mille peale Andrei vastab eitavalt. K.E küsib seejärel „ miks“, mille peale Andrei vastab, et ta eile helistas ja ta oli Riias. Seepeale annab K.E korralduse „ helista“. Nimetatud kõnest nähtub selgelt K.E initsiatiiv- tema helistab ja küsib kas Krpaeskiga on asi lahendatud, st kas on kohtutud. Kõne näitab ka selgelt K.E informeeritust kogu olukorrast,

st sellest, et K on see, kes veterinaarrahasid ei ole maksnud. Kuna aga kohtumist ei ole

toimunud, annab K.E korralduse helistada, et asi . joonde ajada

K.E selline kõneviis ja suhtumine näitab ilmekalt seda, et tema on nõudmiste esitaja.

18.12.2004 kell 12.03 helistab K.E uuesti Andrei K.E-le ja küsib uuesti, kas ta on helistanud, millele Andrei vastab, et võib-olla nad kohtuvad.

18.12.2004 kell 13:20 helistab K.E uuesti Andrei K.E-le ja küsib „no kuule, kui palju võib“,/ karjuvad üksteise peale/ „ma ootan sind kella üheksast. Sa üldse

lollitad mu ajusid juba“. Nendest järjestikustest kõnedest nähtub selgelt K.E initsiatiiv ja korraldamine probleemi lahendamiseks, ehk rahade kättesaamiseks.

Samuti nähtub, et K.E ootab Andrei K.E. Kuna samaaegselt on juttu olnud eelnevates kõnedes rahast, on ilmne, et K.E ootab Andreilt nn veterinaarrahade äratoomist.

20.12.2004 (esmaspäev) kell 10:16 RPhelistab VR ja küsib kas saadab ära. R seletab, kirjaga et Vallo ei tulnud sinna ja on probleeme veterinaaridega tal. Paks lubab mõlemad ära saata. Antud juhul on ütlustele toetudes selge, et kirjaga saadetakse ära veterinaarraha.

20.12.2004 kell 10:16 helistab V.R D.M ja küsib raha kahe vaguni eest, mis eelmine nädal ära läksid. M lubab maksta. Tekstist on väljaloetav, et jutt on veterinaarrahast.

20.12.2004 kell 11:06 helistab Andrei K.E V.R . R kannab ette, et tema juurde tulevad G ja veel üks seltsimees, seletab „ma täna annan sulle ära õhtuks, päeva lõpul “.

Andrei K.E küsib S.K kohta ja R seletab et kumbagi ei olnud Tallinnas ta täna

35

tegeleb sellega. Kõnest nähtub taaskord nn käsuliin, st R kannab Andrei K.E-le

olukorrast ette ja Andrei K.E soovib vastavalt K.E

nõudmisele/korraldusele olukorda K lahendada.

20.12.2004 kell 14:33 kõne RP ja V.R vahel veterinaarraha ärasaatmise kohta cargobussiga.

20.12.2004 kell 15:27 K.E helistab Andrei K.E-le ja küsib „noh“, mille peale Andrei lubab õhtul tema juurest läbi minna, üheaegselt ka toob midagi. Eelnevate

kõnede, teema konteksti ja järgneva telefonikõne põhjal järeldab kohus, et jutt on vendade vahel raha viimisest- Andrei K.E poolt K.E-le.

20.12.2004 kell 15:32 Andrei K.E helistab VR ja küsib kuidas olukord on, millele viimane vastab, et ei ole veel kõik koos ja K kohta vastab et helistab uuesti. Andrei vastab

selle peale et „helista, ma pean ju midagi rääkima“. Sellisest Andrei vastusest loeb kohus

taaskord välja, et silmas on Andrei pidanud seda, et ta peab K.E-le aru

andma. Arvestades eelkõige kõnedest nähtuvat K.E ärritatud olekut kogu

olukorra kohta K i poolt veterinaarrahade mittemaksmisega seoses, on aru saada, et huvi Krapeksit veterinaarraha maksma survestada, tuleb eelkõige K.E-lt.

20.12.2004 kell 16:14 helistab K.E Andrei K.E-le. Kõnes annab Andrei teada, et on valmis õhtul 18.00 ajal kohtuma, et Ril ei ole veel rahad koos ja kahest peamisest firmast on puudu.

20.12.2004 kell 17:12 helistab Andrei K.E V.Rile ja küsib kuidas olukord on, millele R vastab, et ta ootab. Andrei K.E selgitab, et see võib lõppeda sellega, et „ta vihastab ja paneb kogu selle asja kinni“. Kõnest, eelnevatest jutuajamistest, järeldab kohus, et Andrei K.E pidas silmas K.E poolt termosvagunitega veo lõpetamist, kui veterinaarraha ei tasuta.

20.12.2004 V.R helistab RP ja küsib veterinaarraha kohta, Paks lubab kohe bussijaama viia, nii et R saab selle hommikul kätte. Kell 17:34 annab R.Paks teada Rile, et raha on kell 20.00 bussijaamas.

20.12.2004 kell 19:32 helistab K.E Andrei K.E-le ja küsib kas see ei

ole veel häält teinud, mille peale Andrei vastab eitavalt. Kuivõrd varasemalt on K.E

üheselt tundnud huvi K olukorra lahendamise kohta ja rahade kättesaamise kohta, siis järeldab kohus, et küsimus puudutab R ja ja kokkukogutavat raha, mida Andrei kaudu Vladimir ootab.

20.12.2004 kell 20:51 helistab R Andrei K.E-le. Andrei selgitab, et ta „kuulas lühidalt

ära pika kõne, kui me homme lõunaks ei sulge kõiki, siis pindõk“. R täpsustab, kas üldse kõigile või ainult neile ehk K ile, mille peale Andrei K.E vastab, et kõigile suletakse. Et kõik termosed tahetakse kinni panna. R kinnitab, et kõik peale K tuleb täpselt ja lubab homme hommikul K veel rääkida. Andrei ütleb, et tulemusest talle teada annaks.

21.12.2004 kell 12:14 kõnest R ja Andrei K.E vahel K seoses tuleb välja, et Andrei

K.E sõidab „tema juurde ja püüab olukorda selgitada“. Antud juhul on üheselt

mõistetav, et tema all mõtleb Andrei oma venda Vladimirit, kes eelnevates kõnedes on tulemust olukorra lahendamiseks kui ka kohtumiseks soovinud.

36 21.12.2004 kell 15:17 kõne R ja M vahel, kus R soovib rahale järgi minna, kuid M ütleb, et teda ei ole. R lubab omadest vahenditest esialgu maksta. M lubab esmaspäeval raha ära tuua. Kõnest nähtub taaskord, et R kogus nn veterinaarraha K.E jaoks. Vastasel juhul ei oleks tal tulnud midagi omadest vahenditest tasuda.

21.12.2004 kell 15: 32 kõne R ja Andrei K.E vahel, kus R palub edasi anda, et kõik

on normaalne ja nad õhtul . Kuivõrd Ri ja Andrei K.E kohtumised kohtuvad kohtulikul uurimisel tuvastatu põhjal on ainult seoses veterinaarrahadega, siis järeldab kohus, et kohtumine on kokkulepitud veterinaarrahade üleandmiseks.

21.12.2004 kell 15:55 kõne RPja V.Ri vahel, millises räägitakse vagunitest ja rahadest nende eest.

21.12.2004 kell 18:06 kõne Andrei K.E ja K.E vahel, millises

Vladimir küsib olukorra kohta ja Andrei seletab, et ootab tema kõnet kontoris. Kõnest

järeldab kohus taaskord K.E nõude esitamist maksmise, s.o. raha

kättesaamise kohta ning Andrei K.E poolse seletusena, et viimane ootab Rit, kes eelnevate kõnede põhjal raha ära tooma pidi.

21.12.2004 kell 18:41 kõne Andrei K.E ja VRvahel, R seletab, et Klt ei ole veel midagi saanud, et kas annab seniks selle ära mis on olemas ja lepivad kokkusaamise kokku. Kell 18: 51 kõnes täpsustavad . kokkusaamise kohta

21.12.2004 kell 21:48 kõne Andrei K.E ja V.Ri vahel. R ütleb, et ta katab nende (K )

eest kõik ise, et ta vestles nendega nende kontoris… et „Volodja ei pea sattuma selle asja

sisse“. Kõnest nähtub Ri mure olukorra lahendamise pärast ja tahtmatus V ehk K.E pahandada.

22.12.2004 (kolmapäev) kell 10:06 kõne Andrei ja K.E vahel, kus Andrei

annab teada, et kõik on normaalne ja tuleb õhtul läbi. Eelnevast kõnest järeldab kohus, et

Andrei K.E sai V.Rilt kätte veterinaarrahad ja lubab need edasi viia K.E-le .

22.12.2004 kell 10:59 kõne Ri ja Andrei K.E vahel, kus R avaldab kahtlust, et K ei

maksa. Selle paele ütleb Andrei K.E, et rääkis just Volodjaga ja ütles, et asi on lahendatud, et nad peavad Riga enne kohtuma, kui tema Volodjaga kohtub.

22.12.2004 kell 14:05 kõne Ri ja Andrei K.E vahel, kus Andrei ütleb, et Volodja juba

tunneb, et midagi on korrast ära. Eelnevate kõnede pinnalt järeldab kohus, et Andrei

K.E on mures, et K i poolt rahade mittemaksmisega seoses K.E järeldab, et midagi on halvasti.

22.12.2004 kell 16: 45 K kõne Riga, viimane selgitab, et ikka on vaja maksta ära. Kõnede temaatikat arvesse võttes järeldab kohus, et jutt on veterinaarrahadest.

22.12.2004 kell 16:57 Ri kõne Andrei K.E-ga, kus kõne all on K ja AS K . Muuhulgas küsib R selle kõne käigus, et „ aga kas ta teab nende paberite tegelikku hulka?“ ja Andrei vastab, et „ jah luges. Ma räägin sulle, ta isegi selle võiga tuletas meelde. Mäletad?“ Selles kõnes on üheselt aru saada, et mõeldakse seda, et K.E on vagunite ülevaade

37

mis läheb Venemaal ja Ukrainasse ning ta teab palju vagunite eest veterinaarraha maksma peatakse.

23.12.2004 ( neljapäev) kell 10:15 helistab K.E Andrei K.E-le ja küsib „ kuule, mida see“. Andrei vastab „rullisin ta seal lahti ja garanteeris, et nädala lõpuks kas oma või nende omadega“. Eelnevaid kõnesid arvesse võttes on üheselt selge, et nimetatud küsimus puudutas K i veterinaarraha maksmist, millele Andrei K.E vastas, et nädala lõpuks maksab R kas enda vahenditest või K rahadega ära. Nimetatud kõne kinnitab aga

samuti üheselt seda, et R kogus veterinaarrahasid K.E-le edastamiseks, mitte endale. vastasel juhul ei tulnuks tal midagi enda vahenditest kompenseerida.

Kell 11:07 helistab Andrei K.E Rile ja küsib kuidas on. R ei saa temaga rääkida, kuna keegi viibib veel autos.

23.12.2004 kell 13:33 kõne Ri ja AS vahel vagunitest ja makstud rahadest.

23.12.2004 kell 15:23 kõne K.E ja Andrei K.E vahel, millises

Andrei küsib kas „150 saad“, Vladimir vastab „vaevalt“. Sellest kõnest järeldab kohus, et Andrei K.E võis küsida vennalt laenuks 150 000 krooni, mille kohta ta ise on kohtus ütlusi andnud.

23.12.2004 kell 18:43 kõne RPja V.Ri vahel, kus R seletab, et igal reedel nädal lõppeb ja Paks ütleb, et hommikul läheb viskab posti. R seletab, et ta ei taha nendega tülli minna.

24.12.2004 ( reede) kell 11:14 kõne Baranini ja Ri vahel veterinaarrahade maksmisest

27.12.2004 (esmaspäev) kell 13:48 helistab Andrei K.E V.Rile ja küsib mis uudist. R teeb ettepaneku kohtuda päeva lõpus.

27.12.2004 kell 22:01 kõne Andrei K.E ja VRvahel, kõnes lepitakse kokkusaamise

järgmiseks päevaks kell 12 ning kõnes selgitab AV, et „ ma ei räägi sulle paljutki, sel V puhul…/../ Andrei räägib uuesti termosvagunitega veo ta süüdistab meid, et me lubasime../../ sulgemisest, mille peale R tõdeb, et see võib neile halvasti tagasi kajada, sest teised ju kõik

teevad kõik. Kohus järeldab kõnest, et Andrei K.E räägib sellest, et kui K

veterinaarrahasid ei tasu, siis suletakse termosvagunitega veod üldse. See aga paneb

muretsema Ri, kes põhjendab muret sellega, et teised maksavad rahasid korralikult ja kannatavad põhjendamatult.

28.12.2004 jälitusprotokoll koos lisadega, millest nähtub, et 28.12.2004 on V.R nimele

Tallinnas Lastekodu 46 asuvasse bussijaama saabunud valge ümbrik AS KF, ümbrikus on

arvutustega tabel ja 600 dollarit. Arvutustega tabelil on kirjas vene keeles tõlgituna eesti keelde summad 800 arve ja summa 200 veterinaarid. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on KFjuhataja OO(X kd tl 1 ja 37).

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest.

29.12.2004 (kolmapäev) kell 10:20 kõne V.R ja AS vahel maksmata rahast ühe termosvaguni eest.

38 29.12.2004 kell 18:20 kõne R ja Andrei K.E vahel, kus R ütleb „ma võiksin sulle eelmise nädala eest ära anda“ ja edasi räägitakse K i teemast. Kõnest nähtub taaskord Ri poolt rahade üleandmise Andrei K.E-le nädala eest.

30.12.2004 (neljapäev) kell 17:50 kõne Ri ja K.E vahel, kus räägitakse omavahelisest kohtumisest ja Andrei ütleb, et peab Vovkaga kohtuma.

30.12.2004 kell 18:10 täpsustavad R ja Andrei K.E kohtumist.

31.12.2004 (reede) kell 11:00 kõne K.E ja Andrei K.E vahel, kus Vladimir küsib, et „ sa helistasid talle“, mille peale vastab Andrei, et helistas ja selgitab asja lõunani. VTäpsustab, et kas „kella kaheks siis saab kõik?“ ja Andrei vastab „justnagu“.

31.12.2004 kell 11:11 kõne V.R ja Andrei K.E vahel, kus Andrei selgitab, et neil on aega täna lõuani, ta kohtus temaga( kohus loeb eelneva kõne pinnalt välja, et tema all peab

Andrei K.E silmas K.E . Kohus ei loe oluliseks vastuoluks

asjaolu, et tegelikkuses nad ei kohtunud, vaid rääkisid telefonitsi). Nimetatud kõnes on ilmselgelt juttu K ile antavast nn maksetähtajast veterinaarrahade tasumiseks.

31.12.2004 kell 14:12 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus Vladimir küsib:“ no kuidas seal on Andrei“, millele viimane vastab, et kohe helistab.

31.12.2004 kell 14:15 kõne K.E ja Andrei K.E vahel. Vladimir

ütleb „ sa selgita praegu välja, helista jah“ ja Andrei lubab seda teha ja tagasi helistada.

Kõnest nähtub taaskord K.E nõudmine olukord lahendada, et veterinaarrahad kätte saada.

31.12.2004 kell 14:55 teatab Andrei K.E K.E-le, et helistab, aga ei võta toru ja lubab ühendust võtta kui kätte saab. Seega kannab Andrei Vladimirile olukorrast ette.

02.01.2005 (pühapäev) kell 12:36 kõne Andrei ja K.E vahel, kus Vladimir küsib, et kas ta ei saanudki kätte ja Andrei vastab, et läheb sealt ise läbi ja proovib helistada veel.

03.01.2005 (esmaspäev) kell 09:22 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus Vladimir

küsib: „ kas anname talle ära kella../../ Harju omadele?“ Andrei lubab ühendusse astuda ja tagasi helistada. Eelnevatest kõnedest paistab ilmselgelt välja K.E initsiatiiv olukorras meetmed tarvitusele võtta, kuna K ei ole veterinaarrahasid tasunud. Samuti tema

nõudmine olukord lahendada. Selles kõnes nähtub aga K.E ähvarduse

täideviimise reaalsus, nimelt küsib ta ise, näidates sellega enda võimet tõesti olukorra lahendamisesse sekkuda, kas ta võtab Harju veterinaarteenistusega ühendust.

03.01.2005 kell 10:14 kõne Ri ja Andrei K.E vahel. Andrei selgitab, et „Volodja

pressib väga kõvasti peale“. R seletab, et ta annab Andreile alati informatsiooni kui palju vaguneid kuhu läheb. Kõnest nähtub, et Andrei K.E tunnistab K.E survet veterinaarrahade kättesaamiseks.

03.01.2005 kell 10:19 Andrei K.E helistab K.E-le ja selgitab „ ta ütles, et pani kinni.. sõidab täna sinna“.

39

03.01.2005 kell 16:48 helistab K.E Andrei K.E-le ja küsib „ mis seal on“. Andrei lubab kohe helistada tagasi.

03.01.2005 kell 17:10 helistab Andrei K.E V.Rile ja küsib, mis seis on. R seletab, et ei ole saanud temaga rääkida.

03.01.2005 kell 17:11 teatab Andrei K.E K.E-le, et „ta kohtub temaga poole tunni pärast, helistab mulle ja mina helistan sulle tagasi“.

04.01.2005 ( teisipäev) kõne K.E ja Andrei K.E vahel, kus Andrei

selgitab, et ta ei võta toru ja Vladimir ütleb, et „ lühidalt, esmaspäevast on kõik“. Kõnest järeldab kohus K.E kui otsustaja rolli olukorra lahendamisel ja ähvarduse, s.o. termosvagunites külmutatud kala veo, lõpetamisel.

04.01.2005 kell 11:47 kõne Ri ja Andrei K.E vahel. R seletab, et irvitavad ja midagi normaalset öelda ei saa, peab midagi tegema. Eelnevate kõnede põhjal on ilmselgelt juttu K ist, kes ei tasu nn veterinaarrahasid.

04.01.2005 kell 17:41 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel. K.E küsib “kuidas on, midagi? Lühidalt, sa konkreetselt ütle talle, et järgmisest nädalast on kõik, sellepärast mina.. tulen tööle ja ..kui küsimust ei lahendata siis on ukrainlastega juba mõttetu“.

Taaskordne kõne mis ilmestab K.E kui olukorra juhi rolli ja nõudmiste esitajat ning sanktsioonide rakendajat, kui veterinaarrahasid ei tasuta.

05.01.2005 (kolmapäev) kell 15:38 helistab K.E Andreile ja küsib „ no millal“, vastuse peale, et helistab kui vabaneb vastab Vladimir, et „ ta kuu aega juba helistab“.

05.01.2005 kell 17:10 helistab Andrei K.E OB ja küsib viimaselt K kohta ja

võimaluse kohta nendega rääkida. Kõne näitab Andrei K.E huvitatust lahendada olukord K iga selliselt, et K maksaks küsitud veterinaarraha.

06.01.2005 (neljapäev) kell 14:38 V.Ri ja Andrei K.E kõne, lepitakse kokkusaamine kokku.

06.01.2005 kell 17:54 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus Andrei ütleb mh et „Ukraina rahakse saan ma ka homme kätte“.

07.01.2005 ( reede) kell 11:48 kõne Andrei ja K.E vahel, kus Vladimir

küsib „aga nende rahade suhtes“ ja Andrei vastab, et rahaga ma praegu selgitan välja, tegelen“.

07.01.2005 kell 17.26 kõne RP ja V.R vahel bussiga rahade saatmisest, mis homme hommikul kätte saadakse.

10.01.2005 (esmaspäev) kell 14:24 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus kella 11:13 kõnele viidates Vladimir küsib, et sa ütlesid enne et kell kaks saab kätte, inimene ootab. Ja Andrei vastab, et võtab need ja helistab.

14.01.2004 (reede) kell 09:55 kõne V.Ri ja S vahel, jutt on veterinaarrahade maksmisest.

40

14.01.2005 kell 14:58 kõne K.E ja VR vahel, kus R küsib Venemaale vedamise kohta ja K.E vastab, et 1.veebruarini võib „külmutatud vedada“.

K.E küsib R , kas viimane on Andreile edasi andnud aasta lõpust alates

dokumendid. R seletab, et aasta lõpus andis edasi aga pärast polnudki nagu midagi. Edasi küsib Vladimir „ aga kuidas seesamune, kes seal aina venitas?“ . Sellest kõnest ja eelnevate

kõnede pinnal järeldab kohus järgmist. K.E andis nn suuliselt loa jätkata

külmutatud kala vedu termosvagunitega. Küsitud dokumentide all mõtles K.E

makstud veterinaarrahade edastamist Andrei K.E kaudu temale ning venitaja all pidas silmas K it.

14.01.2005 kell 17:24 kõne Andrei K.E ja R vahel, kus R kinnitab kõne K.E-ga ja seda, et viimane K kohta küsis, samuti, et selgitas Vladimirile, et vedu ei

ole toimunud. Edasises vestluses kinnitab R, et „temaga saab paberitega kõik normaalne

olema“ ja Andrei küsimuse peale, keda sa mõtled, Zigmondit“ vastab ta jaatavalt. Kohus

järeldab, et R püüab selgitada, et K saab kõik normaalne olema ja ta hakkab veterinaarrahasid maksma.

19.01.2005 (kolmapäev) kell 17:19 kõne Ri ja Andrei K.E vahel. Andrei annab teada, et homme (neljapäeval) hüppab tema juurest läbi. R ütleb, et K laadib kahte vagunit ja annab numbrid. Vaja on otsustada mida teha.

20.01.2005 (neljapäev) kell 11:22 kõne Andrei ja K.E vahel, kus Vladimir küsib, mis uudist ja Andrei vastab, et kohtub temaga reedel. Kohus järeldab, et reedel peab toimuma veterinaarraha üleandmine.

21.01.2005 (reede) kell 15:02 kõne Ri ja SBvahel. Kõne sisuks on veterinaarrahade maksmine. R ütleb, et „reede, mul vaja veterinaaride ees aru anda“. B arvab, et tasub täna kõik ära.

21.01.2005 kell 15:15 kõne R ja Andrei K.E vahel. Andrei küsib „millal kohtumise teeme“. R seletab, et tal on jäänud kaks inimest, lubab helistada.

21.01.2005 kell 15:41 kõne R ja AS vahel. R küsib, kas ta täna tuleb ja S vastab, et unustas, teeb ettepaneku esmaspäeval „teha“.

21.01.2005 kell 1832 kõne Andrei K.E ja VR vahel. Andrei küsib „kuidas on“, mille peale V vastab, et jäänud on veel 2. Andrei küsib „ võib olla kasvõi midagigi edasi anda?“ ja nad lepivad kohtumises kokku. Kohus järeldab Andrei K.E küsimusest, et ta soovib mingi osa veterinaarrahast K.E-le edasi anda.

26.01.2005 (kolmapäev) kell 12.33 kõne Andrei K.E ja R vahel. R vabandab, et unustas tagasi helistada ja kannab ette, et rääkis nendega, kuid ei midagi konkreetset.

26.01.2005 kell 16.02 kõne VR ja K.E vahel. K.E küsib, kas R MTF-i kaudu laadib. Viimane vastab eitavalt. R seletab, et on vaja lahendada küsimus ja oleks hea kui R homme kell 10 tema juurde läheks. Antud juhul osundab kohus, et ametlik,

jälitusprotokollis kajastatult toimus kohtumine mitte järgmisel vaid ülejärgmisel päeval. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kas R ja K.E kohtusid ka 27.01.2005.a.

41

Toimunud koosolek VTA ruumides on kajastatud 13.10.2005 jälitusprotokollis, millest

nähtub, et 28.01.2005 toimus VTA ruumides Väike- Paala 3 K.E

töökabinetis koosolek. Osalevad K.E (VTA peadirektori asetäitja),

Kalaliidu president VN, OÜ B tegevjuht V R, VTA kauplemise ja eksperdi- ja

impordiosakonna juhataja RP, VTA järelevalve- ja kontrollibüroo peaspetsialist AN. Kohtumise salvestuse protokolli põhjal räägib K.E, et on varasemalt kokkulepitud, et kui Venemaa ja Ukraina vastu võtavad, siis termos- ja puuvagunitega vedu jätkub janüüd

tuli kaebus, et Harjus kogu aeg sertifikaate väljastatakse ja vedu termosvagunitega jätkub.

K.E seletab, et kui kaebusele vastata, tuleb vedu lõpetada. K.E selgitab, et teine eesmärk oli kohalviibijatega rääkida, et kalaliit räägiks kaebuse kirjutajaga,

et ja siis saaks asi edasi . Arutatakse kaebus tagasi võetakse samamoodi (vanaviisi) toimida AS MTFist tulnud kaebust ja VN lubab seal rääkimas käia. K.E väljendab selgelt, et

kuni Venemaa vastu võtab pigistavad nemad silmad kinni ja kui osalejajad saavad midagi teha, siis esmaspäeval on vastamise tähtaeg, et selleks ajaks peab kaebus olema tagasi võetud. Töökoosolek algab videosalvestuse järgi 28. jaanuaril 2005 kell 09:33, koosolek lõpeb kell 09:59.

Kaitsja Luberg leiab, et seoses MTF teabenõudega peetud koosolekuga on oluline, et tunnistaja Ri ütluste kohaselt just siis esitas K.E nõude, et iga vaguni pealt

hakatakse maksma, mis läheb Venemaale või Ukrainasse. Süüdistuses on aga selleks

ajaperioodiks märgitud oktoober 2004, mitte koosoleku toimumise aeg, s.o. 28.01.2005.a.

Kohus leiab siinkohal, et kaitsja on valesti mõistnud tunnistaja ütlusi. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest (XIV kd tl 156-165), et ta ei mäleta, millal esmakordselt K.E

nõudmise esitas, kuid peale seda koosolekut oli uuesti juttu rahade maksmisest. V.Ri

sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka jälitusprotokollides kajastatud kõnesalvestused. Nimelt nähtub nendest, et juba oktoobris 2004 (kui algasid jälitustoimingud) suhtlesid omavahel V.R ja Andrei K.E K i jt kalaärimeeste ja rahade maksmise teemal. vestlustest on üheselt aru saada, et nimetatud teemat on käsitletud ka varem. Seega on nõue esitatud eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal kuid hiljemalt oktoobris 2004. Kohus leiab, et antud juhul on nõude esitamise aeg piisava täpsusega määratletud, et tagada kaitseõiguse realiseerimist.

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 28.01.2005 (reede) kell 10:03 kõne R ja SZ vahel, kell 10:16 kõne Ri ja O vahel. Kell 11.13 kõne Ri ja S vahel. Kell 11.58 kõne Ri ja Belõševi vahel. Kõnedes seletab R, et oli VTAs nõupidamisel ja otsustamisel on termosvagunitega veo keelustamine, kuna MTF tegi kaebuse

selle kohta. R selgitab, et K.E koosolekul ametlikult ütles, et ei tohi seda teha(termostega vedada). Ja et oleks vaja mitteametlikult mõjutada MTFi kaebus tagasi võtta, siis saaks kõik vanaviisi jätkuda.

28.01.2005 kell 10:31 kõne R ja K.E vahel. R küsib, kas halvima variandi puhul (s.o. termostega veo keelustamine- järeldab kohus), saab esmaspäevased vagunid veel ära saata, millele . See kõne kinnitab V.Ri ütlusi selles, et tema K.E vastab jaatavalt uskus, et K.E on võimekus lõpetada termosvagunites külmutatud kala vedu ning

näitab, et tõepoolest V.R selles küsimuses ka K.E poole pöördus ning viimane

selles valdkonnas tegutsemisel sõna võttis. Nimelt lubas K.E esmaspäevased

vagunid ära saata, kinnitades selliselt V.R oma pädevust sellekohaseid korraldusi veo lubamiseks või lõpetamiseks anda.

42 28.01.2005 kell 12:06 kõne K.E ja VN vahel. Jutuks on MTFi teabenõue ja kaebus ja K.E seletab, et kirjalikult ei saa vastata, et termostega vedada võib.

28.01.2005 kell 13:50 kõne AS Kajaks Fisheksprdi ja Ri vahel veterinaarraha toomise kohta. 28.01.2005 kell 17:32 kõne Ri ja B vahel rahatoomise kohta.

31.01.2005 (esmaspäev) kell 11:33 kõne Andrei K.E ja VRvahel. Andrei küsib millal ta peab tulema. Kell 14:34 samuti kõne, kus R ütleb, et „põhimõtteliselt kõik on valmis.. ma ettekanda.. ja tuua“ Kõnetekstist ja eelnevatest kõnedest järeldab kohus, et V.R leppis Andrei K.E-ga kokku aja veterinaarrahade üleandmise kohta.

03.02.2005 (neljapäev) kell 11:28 kõne Ri ja VBvahel. R räägib, et täna on neljapäev ja palub saata vaguni eest paberid. Täpsustava küsimuse peale, et Venemaa eest. Ilmselgelt mõeldakse paberite all veterinaarraha Venemaale saadetud vagunite eest.

03.02.2005 kell 13:14 kõne K ja Ri vahel. R seletab, et saatis talle NGandmed ja küsib kas ta

saatis midagi ära. Kohus järeldab, et kuivõrd eelnevalt on pikalt juttu olnud K poolt

veterinaarrahade mittemaksmisest, siis antud kõnes ja järgmistes peetaksegi silmas veterinaarrahade tasumist NG vahendusel. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistajad R, K ja G

oma ütlustega ning dokumentaalsed tõendid, s.o. arved. Kuivõrd kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et K tasus rahad NG vahendusel, siis ei kirjuta kohus sellekohaseid kõnesid raha tehnilise ülekandmisega seonduvalt välja.

03.02.2011 kell 13:28 kõne R ja Andrei K.E vahel, kus viimane tunneb huvi, kas „kandis üle“, millele R vastab, et hommikul helistas, kuhu peab üle kandma. Eelnevat kõne arvesse võttes on ilmselgelt silmas peetud K i poolt veterinaarrahade tasumist.

04.02.2005 (reede) kell 10:44 kõne R ja SB vahel, kus B räägib raha toomisest ja R küsib“ sa tood siis nii minu kui veterinaaride omad?“, millele B vastab jaatavalt. Kõnest nähtub selgelt,

et R eristab enda ja veterinaarrahasid, see aga kinnitab tema väidet, et kogus nn veterinaarrahasid K.E-le, mitte endale.

06.02.2005 (pühapäev) kell 15:22 kõne Andrei K.E ja V.R vahel, kus R kannab ette,

et „ ta kandis üle.. mitte kogu raha, ühe kolmandiku.. ütles, et selle nädala jooksul kannab kolme korraga üle“ Edasi selgitab R, et ülejäänud on mul paberid ( ilmselgelt kasutatakse seda sõna kirjeldamaks veterinaararahasid) ja kas annab esmaspäeval üle koos 1/3ga võlast. Sellele vastab Andrei, et parem on täna kohtuda, „ et ta vähemalt ei toriseks“. Kõnest nähtub, et R

kannab olukorrast K iga, s.o. veterinaarrahade tasumisest ette Andrei K.E-le, kes leiab, et on parem mingi osa rahast ära anda, et K.E ei toriseks.

07.02.2005 ( esmaspäev) kell 10:03 kõne R ja Andrei K.E vahel, kus Andrei küsib, kuidas on finantsidega. Ri vastusele, et kõik laekus arvele, küsib Andrei, kas saab

täna kätte kõik.

07.02.2005 kell 16:00 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel. Vladimir küsib „ no kuidas on?../mida ütled?“, millele vastab Andrei, et õhtul ütleb.

07.02.2005 kell 20:38 kõne R ja Andrei K.E vahel. R seletab, et Rakvere poolelt ei ole täna kedagi siia saata, et raha, mis kättesaadud, ära tuua. Edasi käib arutelu selle üle, kas anda kõik ära nädalalõpus, et mitte sellepärast Rakverest siia sõita (Andrei ettepanek).

43

07.02.2005 kell 21:17 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel. Vladimir küsib Andreilt

„no mida sa ajusid jälle aurutad.. et mida ütled?“. Andrei selgitab, et teisel ei olnud aega kohtuda, mitte temal, et ta ei auruta ajusid.

07.02.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub, et 07.02.2005 on V.R nimele Tallinnas Lastekodu

46 asuvasse bussijaama saabunud AS KF nimelt on kaks eraldi kirjaklambriga kinnitatud

rahapakki neist ühele on sinise pastakaga kirjutatud vene keeles eesti keelde tõlgituna veterinaarid 500 dollarit, klambri avamisel on 500 dollarit seal vahel ja teisele vagunid 800

dollarit, klambri vahel 800 dollarit. Vastavalt kriminaalasja materjalidele X kd tl 17 on KFjuhataja Oleg O.

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 08.02.2005 ( teisipäev) kell 13:20 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus Vladimir küsib, kas veel ja Andrei selgitab, et Rakverest peab saabuma, et ta peab uuesti midagi ei ole helistama.

08.02.2005 kell 20:10 kõne R ja Andrei K.E vahel. Kõnes küsib Andrei, et kuidas on ja R selgitab, et „täna ei toonud“. Andrei küsib, kas „ ta tegi raha sularahaks?“, millele R vastab jaatavalt.

09.11.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub, et 08.02.2005 sõitis A.K.E kell 10.06

VTA territooriumile, kell 20: 38 seisis A.K.E buss tühjalt XXXees. Toimikumaterjalide kohaselt elab seal K.E ja K.E ema. Puutuvalt

varjatud jälgimise toimingutega tuvastatule, et Andrei K.E viibib nii XXXees kui VTA territooriumil märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et nimetatu tuvastamisel on pigem

informatiivne külg, mis kinnitab jälitustoimingutes sedastatut, et Andrei ja K.E kohtusid. Kuid nimetatud toimingud neil kuupäevadel iseenesest eraldi seisvana tõendina kasutatavad ei ole, kuna ei ole seotavad ühegi konkreetse raha üleandmise faktiga.

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 09.02.2005 ( kolmapäev) kell 11:18 kõne Andrei K.E ja V.R vahel. Andrei küsib, mis Rakverega on ja kui R vastab, et ei ole veel helistanud, ütleb, et peale helistamist talle teada annaks.

10.02.2005 (neljapäev) kell 09:39 kõne R ja E Baranaini vahel, kus R ütleb, et „ too täna või homme need , mis lähevad neile, , vaguni eest. paberid veterinaaridele 10.02.2005 kell 10:22 kõne AS ja R vahel, kus R küsib „kas sa tood mulle reedeks, homse päeva“. 11.02.2005 (reede) kell 14:41 kõne D M ja R vahel, kus M seletab, et jätab nelja eest ümrbiku. 11.02.2005 kell 15:13 kõnEBVladimiri ja Ri vahel, kus Baranin lubab tema juurde tulla ja 1200 anda. 18.02.2005 (reede) kell 11:51 kõne Ri ja RPvahel, kus R tuletab meelde, et raha on maksmata. 18.02.2005 kell 11:55 kõne R ja D M vahel, kus R lubab ära anda enda omadest. 18.02.2005 kell 16:02 kõne R ja VT vahel. R ütleb, et ta peab juba varsti ära

viima. Märgitud kõned on näide selles, et R kogus veterinaarraha K.E nõude kohaselt nädalalõpuks ning tegi kõik endast oleneva selleks, et see raha ka õigeaegselt äratoodaks.

18.02.2005 kell 18:46 kõne Andrei K.E ja R vahel. Andrei küsib „kuidas sul on, ei ole valmis?“. R vastab, et G ootab veel. Eelnevate kõnede taustal on ilmselge, et Andrei K.E küsib korjatava veterinaarraha kohta.

44

21.02.2005 (esmaspäev) kell 10:33 kõne Andrei K.E ja V.R vahel. Andrei heidab Rile ette, et „ sa ära vähemalt ära kao.“ R selgitab, et G reedel ei toonudki, rahaga on neil kuidagi kehvasti.

21.02.2005 kell 11:40 kõne Andrei K.E ja V.R vahel. R kannab ette, et „veel G , Koskel ja K “. Ilmselgelt on silmas peetud neid, kes ei ole veel veterinaarraha ära toonud.

21.02.2005 kell 12:07 kõne R ja RP vahel. R küsib kas „täna saadad“, millele Paks vastab jaatavalt.

21.02.2005 kell 15:14 kõne Andrei K.E ja R vahel. R kannab ette, et „ kaks käisid. Kahe paberi jagu on kahele vagunile“. Edasi lepitakse kokku kohtumine.

02.03.2005 (kolmapäev ) kell 11:34 kõne Andrei ja K.E vahel. Vladimir küsib, millal Andreil on aega temaga kohtuda ning kas Andrei sellega, kes haige oli, rääkis (toimikumaterjalide põhjal oli haige R) ning kas ta varsti näeb teda. Jätkates väga nõudlikult, et millal ta näeb teda ja mis kellast nad peale seda kohtuvad. Antud kõnest tuleb taas välja

K.E poolsete nõuete ja pretensioonide esitamine Andreile seoses veterinaarrahade kogumisega.

03.03.2005 (neljapäev) kell 11:32 kõne Andrei K.E ja V.Ri vahel. R seletab et tolle nädala ta annab ära aga probleem on uues nädalas, et Koskel ei helista. Andrei selgitab, et “isiklikult tulen siis kui ta aru ei saa“.

03.03.2005 kell 12:00 kõne Andrei ja K.E vahel. Vladimir küsib, kas Andrei nägi seda, kes terveks sai ja millal ta teda näeb. Andrei vastas, et too lubas lõunaks

ühendust võtta. Eelnevalt tuvastatu põhjal oli haige R, kes pidi A.K.E-le veterinaarrahad edastama.

03.03.2005 kell 17:40 kõne V.R ja Andrei K.E vahel. Räägitakse kokkusaamisest ja selle nädala oma äratoomisest. Kohus järeldab kogu konteksti põhjal, et jutt on selle nädala kogutud veterinaarrahadest.

03.03.2005 kell 11:28 kõne Vladimir ja Andrei K.E vahel, kus Vladimir küsib

„köhija“ kohta ja millal. Andrei vastab, et täna näeb. 03.03.2005 kell 13:46 kõne V.R ja

Andrei K.E vahel, räägitakse kokkusaamisest. Kell 15:45 kõnes täpsustatakse, et

kohtutakse kell 17.00. 09.11.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub, et 04.03.2005

A.K.E VTA territooriumil. Kell 17.08 A.K.E Punane tn 24 maja ees, kust

17.12 väljub V.R ja istub bussi, väljub bussist kell 17.18. Nimetatud kõne ja salvestus

kinnitavad A.K.E ja V.Ri kohtumist ning veterinaarrahade üleandmist Andrei K.E-le Ri poolt.

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 07.03.2005 (esmaspäev) kell 21:25 kõne Andrei K.E ja R vahel. Andrei K.E küsib, mis seis on ning räägitakse K ist. R küsib, kas Andrei Koskeliga rääkis, millele viimane vastab jaatavalt.

07.03.2005 kell 21:29 helistab R Kle ja räägib, et helistas K.E ja palub koheselt homme saata faksiga arve kahele ja poolele. Ilmselgelt on juttu tasumata veterinaarrahadest.

45 07.03.2003 kell 21:33 helistab R Andrei K.E-le ja selgitab, et ta saatis kaks ja pool ära ning viimased jäägid saadab kas reedel või neljapäeval. 11.03.2005 ( reede) kell 12:04 R ja

Andrei K.E vaheline kõne, kus R kannab ette, et sai selle (protokollide jt toimikumaterjalide põhjal NG kaudu laekunud K raha) kätte. Samuti selgitab, et see nädal on vaene, millele Andrei K.E vastab „karistab“. Andrei küsib, millal tema juurde võib minna ja R arvab, et kuskil õhtul.

11.03.2005 kell 14:30 S helistab Rile ja annab teada, et pani talle sahtlisse 11.03.2005 kell 15:56 MP kõne R , kus ta kannab ette, kes kui palju raha on äratoonud ja paljude vagunite eest. Täpsustav kõne samal teemal veel 16:01, 17:27; 17:34, 17:47.

09.11.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub, et 14.03.2005 kell 15.02 A.K.E VTA territooriumil, kell 17. 48 XXX maja ees .

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 21.03.2005 (esmaspäev) kell 12:01 kõne Andrei K.E ja R vahel. Andrei tunneb huvi,

kuidas seal on ja kas ta peab tulema. Edasistes kõnedes kell 15:02, 15:14 täpsustavad kokkusaamist.

09.11.2005 jälitusprotokoll, millest nähtub, et 21.03.2005 kell 15: 18 istus Andrei K.E bussi Loitsu tn 2 maja poolt tulnud R, kes väljus kell 15:55.

Edasised kõned pärinevad jätkuvalt 09.11.2005 jälitusprotokollist ja selle lisadest. 22.03.2005 (teisipäev) kell 10:49 kõne Andrei ja K.E vahel. Vladimir küsib, kuhu Andrei kadus.. Andrei selgitab, et „ kohtus eile“, mille peale Vladimir küsib, et millal ta

siis tuleb. Lepitakse kokkusaamine kokku. Kell 12:49 kõnes täpsustakse kokkusaamist.

Nimetatud kõnest loeb kohus välja K.E poolt veterinaarraha küsimise ja

kokkusaamise A.K.E poolt K.E-le kogutud ja V.Rilt kätte saadud veterinaarraha üleandmise eesmärgil.

Kohus, analüüsides nimetatud jälitustoimingutega kogutud tõendeid, võrreldes neid omavahel ja kõigi teiste asjas kogutud tõenditega, sh tunnistajate ütluste ja süüdistatavate ütlustega, jääb ülaltoodud seisukohtade juurde ning märgib kokkuvõtvalt järgmist. Jälitustoimingute käigus pealtkuulatud kõnede salvestustest nähtub üheselt ja selgelt, et V.R kogus veterinaarrahasid nn kalaärimeestelt. Selles osas kriminaalasjas ka vaidlust ei ole. Telefonikõnede sageduse ja

nädalapäevade järgi on leidnud kinnitust ka asjaolu, et veterinaarrahad tuli koguda nädala lõpuks. Seda tõendavad korduvad Ri kõned nn kalaärimeestele meeldetuletamise mõttes, kuid ka Andrei ja K.E enda kõned, milledes just nimelt nädala lõpus või järgmise

nädala alguses (kui nädala lõpus raha saamata jäi) on küsimus, millal saab veterinaarrahad kätte. Kõnede konteksti ja tausta pinnalt on kohus teinud järelduse ka selles, et omavahelistes

kõnedes kasutatakse veterinaarraha teemal rääkides märksõnasid „paber“, „dokumendid“,

„veterinaaridele“. Tihti on aga kõned lakoonilised ja räägitakse umbisikuliselt- see, too.

Ometigi on üldise fooni pinnalt selgelt eristatav, et jutt on veterinaarrahadest. Eelkõige salvestatud kõnede viisi järgi, kuid ka väljatoodud lausekatkendite järgi on kohus seisukohal, et välja on joonistunud selge skeem. Kalaärimeestelt kogus veterinaarrahad kokku V R, kes annab rahade tasumise ja mittetasumise kohta aru Andrei K.E-le. Samuti ei ole harvad

olukorrad, kus Andrei K.E ise aru pärib R . Jutuajamisi ilmestab selge Andrei

K.E positsioon R üle. Edasiselt annab aga Andrei K.Eõnaselgelt aru K.E-le või pöördub viimane ise nõudva tooniga A.K.E poole. Kogu kõnede fooni pinnalt on üheselt selge, et K.E on kogu aeg kursis sellega,

46 kes on maksnud, kes on võlgu ja mis vagunid kuhu on mis nädalal välja saadetud. Andrei ja

K.E omavahelistest kõnedest tuleb selgelt välja korduv K.E

poolne korralduste andmine ja nõudmine olukorra lahendamiseks ehk

veterinaarrahade maksmise nõudmine ja kättesaamise soov. Selline kõneviis on aga

iseloomulik nö juhtpositsioonil olevale isikule. Ehk leiab kohus, et nimetatud kõned tõendavad sõnaselgelt seda, et K.E nõudis Andrei K.E kaudu läbi

VRkalaärimeestelt veterinaarrahade maksmist ja kogumist ning juhul, kui ei soostutud maksma (nt K ), siis just nimelt K.E oli see, kes ähvardas külmutatud kala

veo termosvagunites lõpetada. Antud juhul ei pea kohus oluliseks asjaolu, kas K.E

ametiülesannetest tulenevalt reaalselt selline pädevus oli, vaid oluline on asjaolu, et nii R kui ka kõik kalaärimehed, kes veterinaarrahasid tasusid, arvasid, et tal (K.E) selline võim on. Kõnede ja toimunud koosolekuga VTA ruumides on

kinnitust leidnud ka K.E enda poolt sellise võimekuse näitamine. Samuti leiab kohus, et jälitustoimingute põhjal saab üheselt väita, et Andrei K.E sai V.Rilt kätte veterinaarrahad ja edastas need K.E-le.

Eeltoodu põhjustel ja analüüsi tulemusena leiab kohus, et kaitsja Väli poolt välja toodud versioon Andrei K.E ja VR omavaheliste vestluste tõlgendamisel ja A.K.E

ütluste kinnitamisel ning kaitsja Lubergi väide, et pole tõendatud, et K.E raha küsis, et A.K.E ja V.R seda talle vahendasid, on väärad. Kohus leiab üheselt, et Ri

kõnedest, nende stiilist ja sõnastusest A.K.E-ga ning teisalt V.Ri vestlustest nn

kalaärimeestega on üheselt aru saada, et R küsis raha K.E nõudmisel, mitte enda

tarbeks, juttu ei ole kordagi Ri ega Andrei K.E omavahelisest võlast ega viita ka midagi vestlustes kohtuhinnangul sellise võla olemasolule. Vastupidi, pidevalt omavahelistes

vestlustes rõhutab ka Andrei K.E tema ehk K.E nõuet raha kätte

saada. Kusjuures kordagi ei ole juttu ega viidet sellele, et vestlus oleks K.E vahelisest võlast või R - Andrei K.E vahelisest võlast.

Kaitsjad on korduvalt rõhutanud ja välja toonud, et süüdistus ei ole tõendanud, et R kogus

veterinaarrahasid K.E nõudmisel ja veel enam, et R oleks just

veterinaarrahasid Andrei K.E-le ja viimane omakorda K.E-le edastanud. Kohus siinkohal jääb kaitsjatega eriarvamusele ja leiab, et nimetatud asjaolud on tõendatud. Kohus ei hakka uuesti kõiki väljatoodud kõnesid ega osasid neist kordama, vaid osundab, et olulisematele kohtadele on kohus oma järeldused ka kõnede lõppu kirjutanud, et

kohtu siseveendumuse kujunemist oleks selgem jälgida ja oleks üheselt aru saada, millele

tuginedes kohus sellistele järeldustele on jõudnud. Nimetatud kirjalikud tõendid kinnitavad

kohtu hinnangul ka V.Ri ütlusi, mille kohaselt veterinaarraha kogus tema K.E nõudmisel ja edastas viimasele Andrei K.E vahendusel.

Kriminaalasjas on kohtus avaldatud ja uuritud väljastatud veterinaarsertifikaadid, millised on ka asitõenditena vaadeldud (kd 4, tõlked lisa 4). Nimetatud sertifikaatide vaatlusest nähtub, et

sertifikaadid on väljastatud Harjumaa Veterinaarkeskuse ametnike poolt ajavahemikul 19.10.2004.a kuni 31.03.2005.a. Sertifikaatidel on märgitud kauba laadimise temperatuuriks

0º kuni -35º. Kauba liigiks on märgitud kalatooted. Sihtkoha riikideks on sertifikaatidele märgitud Ukraina ja Venemaa. Lähtekohaks on Eesti. Kriminaalasja materjalide pinnalt

tõendeid hinnates on kohus sertifikaate kontrollides ja teiste tõenditega kõrvutades jõudnud järgmistele järeldustele.

09.11.2005 kajastatud jälitusprotokollist nähtub Andrei ja K.E vahelisest

kõnelusest, et Andrei K.E kohtus 21.03 V.R , seega on kohtu hinnangul võimalik

47 arvestada rahade maksmist kuni 20.03.2005, kuivõrd 22.03.2005 on mõlemad kahtlustatavana

kinni peetud ning sellele järgnevalt neile raha edastamise fakte ei ole kohtule esitatud. Kuivõrd V.R esitas rahad Andrei K.E-le 21.03.2005 seisuga, ei saa väita, et tal oleks

olnud kokku kogutud ka 21.03.2005 kuupäeva (s.o. nn järgmise nädala esmaspäeva) raha,

kuna raha kogumine toimus nädala kaupa eelnenud nädala eest. Vastupidised tõendid kriminaalasjas puuduvad. Eeltoodu alusel arvestab kohus süüdistuses sertifikaate, mis on

väljastatud oktoober 2004 kuni 20.03.2005.a ( k.a.), jättes sellest välja ulatuvad kuupäevad süüdistusest välja, st vähendades nende võrra süüdistuse mahtu.

Võrreldes kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud sertifikaate süüdistuses kajastatutega tuleb

kohtul tõdeda, et süüdistuses on vead sertifikaatide numbrites, sihtkohtades ja

vaguninumbrites. Kohus tuvastas, et süüdistuses märgitud sertifikaatidest vastavad kriminaalasja materjalidele järgmised sertifikaadid:

• AS G ega seotult: sertifikaat nr. DD082283 (11.11.2004), sihtriik Ukraina; sertifikaat nr. DD082421 (29.11.2004), sihtriik Ukraina; sertifikaat nr. DD087011 (09.12.2004), sihtriikVenemaa; sertifikaat nr. DD087571 (08.02.2005), sihtriik Ukraina; sertifikaat nr. DD087689 (15.02.2005), sihtriik Ukraina; sertifikaat nr. DD087758 (22.02.20059, sihtriik Ukraina

• OÜ VGseotult: sertifikaat nr. DD081288 (07.03.05), sihtriik Ukraina

• OÜ-ga RGseotult: sertifikaat nr. DD081911 (01.12.2004), sihtriik Venemaa,

sertifikaat nr. DD081943 (06.12.2004), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD081978

(10.12.2004), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD083339 (09.02.2005, sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD083264 (31.01.2005, sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD081823 (17.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081792 (12.11.04), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD081869 (24.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081868 (24.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081791 (12.11.04), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD081703 (29.10.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083651 (18.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083650 (18.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083411 (16.02.05), sihtriik Ukraina

• AS K seotult: sertifikaat nr. DD085859 (07.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085840 (04.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085950 (16.03.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087655 (10.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087736 (18.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087748 (21.02.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087418 (27.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087020 (09.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085796 (28.02.05), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD087500 (03.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD082253 (08.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD082272 (09.11.04), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD082397 (24.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD082380 (22.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD085925 (14.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD087108 (17.12.04), sihtriik Ukraina,

• AS Baltic Fish Tradega seotult: sertifikaat nr. DD087369 (21.01.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087398 (26.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087466 (31.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087656 (02.2005), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087543 (07.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087542 (07.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087675 (14.02.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087674 (14.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087723 (18.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087501 (03.02.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087540 (07.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085831 (03.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085948 (16.03.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD087019 (09.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr.

48 DD087059 (13.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087083 (15.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD082483 (06.12.04), sihtriik Venemaa

• AS Sega seotult: sertifikaat nr. DD087535 (7.02.2005), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087484 (31.01.2005), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD085944 (16.03.2005), sihtriik Ukraina

• OÜ B seotult: sertifikaat nr. DD085946 (16.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr

DD087116 (17.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087673 (14.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087761 (22.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat

nr. DD087327 (20.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087411 (27.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD082260 (05.11.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat

nr. DD082415 (26.11.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087536 (07.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087497 (03.02.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat

nr DD085828 (03.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD082472 (06.12.04), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087331 (20.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat

nr. DD087407 (27.01.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD087762 (22.02.05), sihtriik Venemaa

• AS KF seotult: sertifikaat nr. DD083619 (14.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083618 (14.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083531 (04.03.05), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD083524 (02.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083515 (28.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083503 (28.02.05), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD083464 (23.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083452 (21.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083577 (09.03.05), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD081730 (01.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081695 (27.10.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081747 (05.11.04), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD081787 (11.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081902 (29.11.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD081921 (03.12.04), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD081993 (13.12.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083059 (22.12.04), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083418 (18.02.05), sihtriik

Ukraina, sertifikaat nr. DD083392 (14.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083335 (09.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083322 (07.02.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083321 (07.02.05), sihtriik Ukraina

• OÜ-utega M ja TPseotult: sertifikaat nr. DD083331 (07.02.05) ), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD083324 (07.02.05) ), sihtriik Venemaa.

Puutuvalt M ja TP episoodi märgib kohus järgmist. Antud juhul leiab kohus, et kaitsjad eksivad, kui leiavad, et nimetatud episood tuleb süüdistusest välja jätta, kuivõrd kohtus ei ole S. Bt üle kuulatud. Kriminaalasja lahendades ei saa kohus eelistada üht tõendite teisele ega ole riiklikule süüdistajale ega kohtule ette antud mis liiki tõendiga millist tegu tõendada tuleb- saab. Antud juhul leiab kohus, et nimetatud episoodis veterinaarraha maksmine on kinnitust

leidnud jälitusprotokollis (VII kd, tl 113, 187), kus on kõne juhatuse liikme S. B ja V.Ri vahel, millest nähtub üheselt, et S.B toob ära veterinaaridele raha. Kohus leiab, et sellega on

antud raha maksmise juhtum küllaldaselt tõendatud ega kuulu süüdistusest välja jätmisele tõendamatuse tõttu.

Eelloetletud sertifikaatide alusel on süüdistuses märgitud perioodil Venemaale lähetatud 50

termosvagunit külmutatud kalaga ja Ukrainasse lähetatud 46 termosvagunit külmutatud

kalaga. Lisaks on nimetatud sertifikaatidega ümber lükatud ka kaitsja väide, et süüdistuse tekstile vaatamata ei sisalda süüdistus Venemaale väljastatud kauba sertifikaate.

49 Tunnistaja V.Ri ütluste kohaselt nõudis K.E Venemaale lähetatava termosvaguni eest 100 USA dollarit ja Ukrainasse lähetatava vaguni eest 200 USA dollarit. Kohus leiab, et

lisaks loetletud sertifikaatidele on tunnistajate P, K, O, Z, G, B , T, S, P, E ja VBja S ütlustega täielikult tõendatud K.E poolt termosvagunites külmutatud kala veo eest

vastavalt 100 USA dollari küsimine Venemaale saadetava vaguni pealt ja 200 USA dollari

küsimine Ukrainasse väljuva vaguni pealt. Tunnistajatest kalaärimehed kinnitasid selliste summade maksmist iga väljunud vaguni pealt vastavalt Venemaa ja Ukraina saadetiste eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.E on teeninud ajavahemikus oktoober 2004 kuni 20.03.2005 ebaseaduslikku tulu Venemaale saadetud termosvagunite pealt kokku 5 000 USA dollarit ja Ukrainasse saadetud termosvagunite pealt kokku 9 200 USA dollarit. Seega kokku 14 200 USA dollarit. USA dollari kurss 20.03.2005 seisuga Eesti Panga kodulehel avaldatud

info kohaselt oli 11, 7489 krooni. Seega kokku 166 834.38 krooni mis praegu kehtivas valuutas on 10 662 eurot.

Järgnevalt märgib kohus ära sertifikaadid, mis ei mahtunud kohtu hinnangul süüdistuse poolt tõendatud ajaperioodi, s.o. sertifikaadid, mis jäid ajaliselt väljapoole aega oktoober 2004 kuni 20.03.2005: sertifikaat nr. DD081321 (21.03.05), sihtriik Ukraina; sertifikaat nr. DD085996 (23.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD086042 (30.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat

nr. DD086000 (24.03.05), sihtriik Venemaa, sertifikaat nr. DD086045 (31.03.05), sihtriik

Venemaa, sertifikaat nr. DD083696 (23.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083679 (21.03.05), sihtriik Ukraina, sertifikaat nr. DD083678 (21.03.05), sihtriik Ukraina. Nimetatud sertifikaatide osas vähendab kohus süüdistuse mahtu.

Samuti vähendab kohus süüdistuse mahtu järgmiste sertifikaatide võrra, mis on esitatud

süüdistuses, kuid mis ei ole toimikumaterjalidega tõendamist leidnud (sertifikaati kriminaalasjas ei ole, vale number, kuupäev jms):

• AS-ga G seotult: sertifikaat nr DD082219; sertifikaat nr. DD082398; sertifikaat nr. DD082420; sertifikaat nr. DD087223; sertifikaat nr. DD082219;

• OÜ-ga VGseotult: sertifikaat nr. DD081300;

• OÜ-ga RGseotult: sertifikaat nr. DD081903; sertifikaat nr. DD083085;

• AS-ga K seotult: sertifikaat nr. DD0822; sertifikaat nr. DD087482; sertifikaat nr.

DD085839; sertifikaat nr. DD082465; sertifikaat nr. DD082478; sertifikaat nr.

DD087037; sertifikaat nr. DD087060; sertifikaat nr. DD087227; sertifikaat nr.

DD087228; sertifikaat nr. DD087806; sertifikaat nr. DD087330; sertifikaat nr.

DD087381; sertifikaat nr. DD087449; sertifikaat nr. DD087483; sertifikaat nr.

DD082405; sertifikaat nr. DD082201; sertifikaat nr. DD082037; sertifikaat nr.

DD082293; sertifikaat nr. DD082295; sertifikaat nr. DD082309; sertifikaat nr. DD082362; sertifikaat nr DD087684;

• AS-ga BFTseotult: sertifikaat nr. DD087467; sertifikaat nr. DD087657; sertifikaat nr.

DD087019; sertifikaat nr. DD087175; sertifikaat nr. DD082483; sertifikaat nr. DD087170;

• AS-ga S seotult: sertifikaat nr. DD087331;

• OÜ-ga B seotult: sertifikaat nr. DD087620 (09.02.05); sertifikaat nr. DD087011 (09.12.04); sertifikaat nr DD082238 (05.11.04); Sertifikaat nr DD085828 (03.03.05); Sertifikaat nr. DD082474 (06.12.04);

• OÜ-ga KFseotult: sertifikaat nr. DD083620; sertifikaat nr. DD083538; sertifikaat nr DD083366; sertifikaat nr DD083421.

Kõrvutades tunnistajate ütlusi ja jälitustoimingutega salvestatud kõnesid, leiab kohus, et ka teostatud läbiotsimistega on kinnitust leidnud süüdistatavate süü. Nimelt nähtub salvestustest,

50 et korduvalt on Andrei K.E kohtunud K.E-ga viimase elukohas ja ka mujal,

edastades temale kogutud veterinaarraha dollarites, eurodes või kroonides, vastavalt kuidas see kogutud oli. Erinevates valuutades raha kogumist on kinnitanud Rile lisaks tunnistajad.

Eeltoodu alusel seostab kohus ka läbiotsimistel leitud ja äravõetud märgitud valuutad

ebaseadusliku tuluga. Nimelt on 22.03.2005 K.E elukohas leitud ja

äravõetud muuhulgas seifist valge ümbrik, milles 10 tk saja dollarilist rahatähte, 9 tk 50

dollarilist rahatähte; samuti seifist leitud kollasest ümbrikust: 1 tk 500 eurone, 59 tk 100

eurolist rahatähte; 20 tk 50 eurost, 2 tk 20 eurost rahatähte, 2 tk kümne eurot, 90 tk 500 kroonist, 100 tk 500 kroonist rahatähte, 1 saja dollariline rahatäht. K.E ülevaadet eksporditud kauba, sh seega ka vaguniliikide ja arvu kohta, tõendab 22.03.2005 tema töökoha

kabinetis läbiotsimisel leitud ja äravõetud Veterinaar- ja Piiriteenistuse ekspordi väljatrükk 01.04.2004 kokku 13-l A4 lehel ning ekspordi väljatrükk 01.01.2004- 01.05.-2004 klientide lõikes 14 –l A4 lehel. Samuti leiti ja võeti K.E kinnipidamisel 22.03.2005

tema juurest autost (vahetult peale A.K.E-ga kohtumist, kes pidi talle üle andma V.Rilt kokku kogutud veterinaarrahad) 1 tk 50 US dollariline, 1 tk 50 dollariline, 3 tk saja dollarilist ning rahakotist kokku kolm 100 dollarilist rahatähte, s.o. kokku 700 USA dollarit.

Äravõetud rahatähed on kriminaalasjas ka asitõenditena vaadeldud. Süüdistatav selgitas ise

kohtus, et rahast 300 USA dollarit sai ta oma vennalt Andrei K.E-lt esialgu

sünnipäevakingina, kuid kuna ise soovis laenu tagasi saada, võttis seda laenutagastusena.

Ülejäänud summa oli ta kodust kaasa võtnud. Kodus seifis olevad dollarid pärinesid tema

abikaasa teenistusest Ameerikas, osaliselt kuulusid emale. Kriminaalasjas puuduvad

igasugused tõendid K.E abikaasa töökoha ja sissetulekute kohta ning ema poolt seifi raha edastamise kohta, mistõttu on K.E sellekohast väited paljasõnalised.

Samas on aga kohtu arvates oluline see, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohtus Andrei K.E 21.03.2005 V.Riga, kui viimane andis talle üle kogutud veterinaarraha. Ning 22.03.2005 kohtusid Vladimir ja Andrei K.E samuti raha üleandmise eesmärgil. Nimetatud asjaolud on tõendatud jälitusprotokollides sedastatuga. Eeltoodu alusel asub kohus

seisukohale, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K.E-lt läbiotsimisel äravõetud 700 USA dollarit on nn veterinaarraha, s.o. ebaseaduslikul teenitud raha. Samuti on

jälitustoimingutega tõendatud R poolt kroonides, eurodes ja dollarites korduvalt

veterinaarraha edastamine Andrei K.E-le K.E-le üleandmiseks.

Kohtumised Andrei ja K.E vahel on jälitustoimingutega sedastatu põhjal

toimunud ka viimase kodus. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K.E

elukohas läbiotsimisel äravõetud USA dollarid, eurod ja kroonid pärinevad

veterinaarrahadest. Puutuvalt kaitsjate väitesse, et rahatähed ei lange kokku jälitustoimingutega sedastatud rahade numbritega märgib kohus järgmist. Kriminaalasjas on

tuvastatud rahade liikumine läbi mitme isiku, st kalaärimeestelt V.Rile, Rilt Andrei K.E-le ja viimaselt K.E-le. Jälitustoimingutega on kajastatud nende

rahatähtede liikumine, millised olid edastatud cargobussidega, mitte kõikide kogutud

rahatähtede liikumised. Samuti tunnistajate ütlustest nähtuvalt maksti raha vahest ette, teinekord jäädi võlgu. Materjalidest nähtuvalt on toimunud ka valuutavahetusi Tavidis. Sellest

tulenevalt ei pea kohus tõenduslikust küljest määravaks, et cargobussidega saadetud

rahatähtede numbrid ei kattu läbiotsimistel äravõetud rahatähtede numbritega, kuivõrd

ajaperiood millal neid rahatähti fikseeriti ja teostati läbiotsimine on piisavalt suur, et erinevatel võimalustel rahatähed vahetusse minna said.

Läbiotsimisel leitud ja äravõetud väljatrükke seoses MTF teabenõudega ei pea kohus

tõenduslikust küljest oluliseks, kuivõrd vaidlust selles, et K.E selle küsimusega tegeles, ei ole.

51

Samuti leiab kohus, et Andrei K.E-ga seotud läbiotsimised tõendavad tema süüd ja

seda alljärgnevalt. 22.03.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimise määruse alusel

Andrei K.E töökohas MRS SOÜ ruumides XXX, Tallinn 22.03.2005 teostatud läbiotsimise protokolli kohaselt leiti ja võeti ära punkt 4 kohaselt A4 formaadis paber, mis

algab kirjega TOB… lõppeb AS KF- faksitud dokument; punkt 14- AS Tavid kviitung

valuuta ostu eest 31.01.05, Sikupilli Prisma. Jälitusprotokolli kohaselt samal kuupäeval on

olnud kõne Andrei K.E ja V.Ri vahel, mille sisuks on kogutud veterinaarraha

üleandmine. Kviitungi kui asitõendi vaatlusel on selgunud, et 31.01.2005 on teostatud valuuta ost kokku 1000 USD väljamakstud summa 11920 krooni Sikupilli Prismas. Faksiga saadetud TOB Cllafuds blanketi vaatlusest selgub, et tegemist on garantiikirjaga. 12.11.2003

saadetud garantiikiri, milles AS KFja Ukraina firma C paluvad luba kilu transpordiks

termosvagunitega. Luba küsitakse Eesti veterinaarilt K.E-lt ja Ukraina veterinaarilt Patšukilt. Kohus leiab, et sellise dokumendi olemasolu Andrei K.E käes tõendab seda, et dokumendi sai ta saada ainult K.E-lt, kuivõrd Kajax Fishexpordiga tal sidemed puudusid. K.E eesmärk dokumendi andmisel A.K.E-le sai olla

aga teavitamine, et selline firma tegeleb samuti külmutatud kala veoga, et saaks nimetatud

firmast veterinaarrahasid küsida ja laekumisi kontrollida ( kas ka see firma maksab saadetavate vagunite eest).

22.03.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimise määruse alusel Andrei K.E-le kuuluvas autos Mercedes Benz riikliku reg. nr XXX teostatud 22.03.2005 läbiotsimisel leiti ja võeti ära samuti 4 tk klambriga kinnitatud Davidi valuutavahetuse tšekki. 22.03.2005 Põhja Ringkonnaprokuratuuri läbiotsimise määruse alusel Andrei K.E elukohas Õismäe tee 9- 64 Tallinn, 22.03.2005 teostatud läbiotsimise protokolli kohaselt leiti ja võeti ära: Andrei

K.E märkimik. Märkmik on asitõendina vaadeldud ning vaatlusel on selgunud, et märkmikus on järgmised kirjed: Koskel- 3 polonet 1 sektsioon 5 vagunit, 400 zvalju vabad päevad- G , K , K - K 2, G 1, K 2, R 2, P 2/ 13600 ( foto 4); Kajaks 3g, VRHL 33785

2400 dol, foto 5, OB, OK, telefoni nr, B nr sertifikaat, termos- foto mille esitas Andrei K.E Vahesaarele kauba erakorraliseks kontrollimiseks, eelmine nädala R 2, K 2, G

1, R 2.. foto 9, 9 U , 2 Venemaa, Kajaks 3, R 3, V.R visiitkaart. Kohus leiab, et

A.K.E märkmikus olevad sellised kirjed kinnitavad jälitusprotokollides kajastatud

tõendeid ja tunnistaja Ri ütlusi selle kohta, et tema andis aru A.K.E-le makstud ja maksmata veterinaarrahade eest, sh luges ette vagunid, summad, firmade nimed. O.B nime

olemasolu märkmikus tõendab samuti jälitusprotokollis kajastatud teavet, et O.B kaudu

soovis A.K.E mõjutada K it maksma. Rahaühikud ja summad tõendavad arvutuste tegemist veterinaarrahade kohta.

III Kadunud dokumendid

kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et väidetavalt on kadunud järgmised dokumendid:

K.E elukohas Harju maakond Viimsi vald Kelvingi küla XXX leitud ja

äravõetud, hiljem kadunuks jäänud, võlakirja, mis algab sõnadega „Ja Andrei K.E,

lõpeb 23.12.2004“; Andrei K.E ja VR vaheline võlakiri ja Pihkva Veterinaarteenistuse kiri.

Puutuvalt 22.03.2005 ( 22.03.2005 Põhja RP läbiotsimise määruse alusel) läbiotsimise käigus K.E elukohas Harju maakond XXX küla XXX leitud ja äravõetud, hiljem kadunuks jäänud, võlakirja, mis algab sõnadega „Ja Andrei K.E, lõpeb 23.12.2004“, märgib kohus järgmist. Kohus saab ainult tõdeda, et sellise väidetava sisuga võlakiri on leitud

ja läbiotsimisel äravõetud. Võlakirja kadumine on tuvastatud kriminaalasja esmakordsel arutamisel Harju Maakohtus. Kohtumääruse alusel prokuratuur uurimist võlakirja kadumise

52 asjaolude kohta ei alustanud. Käesolev kohtukoosseis saab ainult tõdeda, et kaduma on läinud nimetatud dokument. Kuivõrd maakohus on korra selles küsimuses juba seisukoha võtnud, siis ei saa käesolev kohtukoosseis seda teistkordselt teha. Kohus tunnistab võlakirja kadumise

kaitseõiguse rikkumiseks, kuid leiab, et selle kadumine ei muuda kriminaalasja sisulist lahendit. Kohus märgib, et kriminaalasjas ei ole vaidlust nimetatud võlakirja olemasolu üle

olnud. Prokuratuur on samuti kinnitanud, et selline võlakiri oli olemas ja see on kaduma läinud. Kohus ei näe vaidlust ka võlakirja sisus. Nimelt ei vaidlusta ei prokuratuur ega pea vajalikuks ka kohus kahtluse alla seada, et süüdistatavate vahel võis olla võlasuhe. Küll aga leiab kohus, et süüdistatavate versioon selle kohta, et süüdistatavatest vennad omavahelistes kõnedes nimetatud võlasuhte pinnalt rahadest ja maksmistest rääkisid, on teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega ümber lükatud ning nimetatud võlakirja olemasolu ei oleks ka kohut teistpidi veennud. Kohus ei hakka siinkohal varem analüüsitut kordama, vaid tõdeb, et kohus ei seosta käesolevat kadunud võlakirja süüdistusega ega pea seetõttu selle kadumist oluliseks rikkumiseks. Andrei K.E väitel on kaduma läinud tema ja V.Ri vahel sõlmitud laenuleping/võlakiri

tema poolt Rile laenatud 60 000 dollari osas. Andrei K.E väitel leiti ja võeti

nimetatud dokument ja selle koopia temalt ära tema kinnipidamisel piiripunktis ja sellele

järgnenud läbiotsimisel. V.R sellise dokumendi ega laenusuhte olemasolu eitab. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A.K.E kinnipidamisel (I kd tl 214-216) ei ole

temalt sellist dokumenti ära võetud. Samuti ei ole A.K.E-lt sellist dokumenti ära võetud ühelgi läbiotsimisel (V kd tl 36-40, 43-45, 48-51). Kohus möönab, et süüdistataval on

lihtne väita, et veel üks dokument on politsei poolt äravõetuna kaduma läinud, kuna on

tõepoolest tuvastatud, et üks temaga seotud dokument on kadunud. Samas juhib kohus tähelepanu, et Vladimir ja Andrei K.E vahelise laenusuhte kohta olnud dokument oli

kajastatud läbiotsimise protokollis. Kohtul puudub igasugune alus kahelda, et isiku

kinnipidamisel või läbiotsimiste teostamistel ei pandaks kirja kõiki äravõetud esemeid, sh

dokumente. Hinnates kriminaalasjas olevaid tõendeid A.K.E rahaliste vahendite kohta märgib kohus, et ka need ei kinnita tema võimekust sellises summas laenu väljastada.

A. K.E töötas direktorina ettevõttes MRS Service, milles oli osanik tema naine Marina Ovtšinnikova. Majandusaasta aruanne kohaselt ettevõttel 2003 aastal tegevus puudus (XII kd, tl 130 II pool), 2004 aastal oli käive 500 000 krooni, sellest kasum 82000 krooni ja

kokku töötajatele palkadeks makstud summa 121000 krooni. 2005 aastal oli käive 350 000 krooni ning kahjum üle 180 000 krooni. (XII kd, tl 130 II pool). Kohtul puuduvad andmed

A.K.E teiste sissetulekute olemasolu kohta. Väide, et A.K.E sai tulu vanemate kinnisvara müügist ja sellest laenu andis on paljasõnaline ega ole kooskõlas teiste

kriminaalasja materjalidega. Eelkõige V.R vajadusega üldse A.K.E-lt laenu küsida. Kohus leiab, toetudes tunnistaja Ri ütlustele, selle kohta, et sellist dokumenti ei olegi olnud, ning toetudes kinnipidamisprotokollile ja läbiotsimiseprotokollidele, et A.K.E väide on alusetu ja tegemist on välja mõeldud dokumendiga, mida reaalselt olemas ei ole olnud ning mida politsei ei ole ka ära võtnud.

Tunnistaja Z ütluste kohaselt on kriminaalasjale lisatud Pihkva Veterinaarteenistuse kiri,

milles kinnitati, et probleeme temperatuurirežiimiga ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt

ülekuulamisel Kaitsepolitseis andis ta menetlejale üle nii veterinaarinspektor EK kirja kui

Pihkva veterinaarkeskuse kirja. Veterinaarinspektori kiri on toimikus (II kd., tl 26 ), kuid kirja, mis n-ö õigustab kala vedu - ehk et probleeme temperatuuriga ei ole, toimikus ei ole ( II kd., t. l. 23). Puutuvalt Pihkva Veterinaarteenistuse poolt väljastatud kirja leiab kohus, et ka selle olemasolu ei ole riiklik süüdistaja ega keegi teine kahtluse alla seadnud. Asjaolu, et kiri ise kadunud on, ei tee tunnistaja ütlusi selles osas ebausaldusväärseteks ning kohus arvestab

53

kirja sisu kui tõendiga tunnistaja ütluste alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud

dokumendi puudumine kriminaalasjast ei ole oluline kaitseõiguse rikkumine, sest selles sisaldunud teavet saab kohus arvestada tunnistaja ütluste alusel. IV Süüdistus

Kriminaalasja arutamine toimub kohtus süüdistusakti alusel. Käesolevas kriminaalasjas on

prokuratuur esitanud uue süüdistusakti 06.05.2011 kuupäevaga. Kaitsjad on mõlemad

kohtuvaidlustes viidanud, et süüdistusakt on ebaselge ega vasta seadusest tulenevatele

nõuetele. Kaitsja Lubergi väitel on kokkuvõtvalt süüdistus tõendamata ja ebaselge, ei

võimalda kaitseõigust realiseerida järgmistel põhjustel: külmutatud kala vedu oli seaduslik tegevus, süüdistuse väited veo kestvuse osas on tõendamata, vead sertifikaatide ja vagunite

numbrites, osades episoodides on valesti esitatud altkäemaksu vahendus, süüdistuses ei ole

etteheidet füüsilistelt isikutelt altkäemaksu võtmise osas, vaid juriidilistelt isikutelt. Kaitsja

Väli leiab, et A.K.E süüdistus ei ole tõendatud, külmutatud kala vedu termosvagunites oli on seaduslik, kaitseõigust on rikutud süüdistusakti vastuolulisusega.

Kohus leiab, et süüdistus on kaitseõiguse tagamiseks küllaldaselt selge. Kuigi süüdistatavad ise ja kaitsjad on kogu menetluse vältel väitnud, et ei saa aru süüdistusest, on nad siiski aru

saanud süüdistuse sisust ehk sellest, milles neid sisuliselt süüdistatakse, s.o. altkäemaksu

nõudmises ja vastuvõtmises ( K.E) ning vahendamises ( A.K.E). Kohus möönab, et süüdistuses esinevad vead raskendavad selle mõistmist, kuid leiab, et vaatamata

süüdistuse pikkusele ja keerukale ülesehitusele on süüdistus sisuliselt arusaadav. Kohus

nõustub kaitsjatega selles osas, et kriminaalasja arutamine toimub väljumata esitatud

süüdistuse piiridest. Sellest tulenevalt jääb kohus ka eriarvamusele kaitsjatega puutuvalt

nende väidetesse süüdistuse seotuse kohta endiste kaassüüdistatavate suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamisel antud kvalifikatsioonidega. Käesolevat kriminaalasja arutab

kohus puutuvalt Vladimir ja Andrei K.E käitumist hinnates ning varasemalt vastu

võetud menetlusotsused ei ole kohtule siduvad. Sellest tulenevalt ei puutu käesoleva asja

arutamisesse see, kas nimetatud tegudega seoses on esitatud süüdistused altkäemaksu andjatele ja/ või vahendajatele kui füüsilistele isikutele või juriidilistele isikutele ning millised

menetlusotsused on teiste endiste kaassüüdistatavate suhtes vastu võetud. Eeltoodu alusel

jätab kohus kaitsjate sellekohased etteheited süüdistusega seoses tähelepanuta ning annab

süüdistusele hinnangu Vladimir ja Andrei K.E käitumisest, kogutud tõenditest ja

esitatud süüdistustest lähtuvalt. Samuti ei hakka kohus siinkohal kordama tõenditele antud

hinnanguid Vladimir ja Andrei K.E süü tõendatuse osas, jäädes varasemalt

väljendatud seisukohtade juurde. Samuti leiab kohus, et kaitsjate poolt on ekslik väita, et Vladimir ja Andrei K.E saaks süüdi mõista ainult kaudsete tõendite põhjal ja ka see

ei oleks õigustatud. Kohus leiab, et ainuüksi V.Ri ütlused ja jälitusprotokollides kajastatud

salvestised on otsesed tõendid vendade süü hindamisel, mistõttu alust rääkida ja anda hinnangut ainult kaudsete tõendite põhjal süüdimõistmisest ei ole.

Puutuvalt kaitsjate väidetesse süüdistuses esinevate vigade kohta kordab kohus varem

avaldatud seisukohta, et kohus vähendas süüdistuse mahtu ning süüdistusest jäävad välja järgmised sertifikaatidega seotud episoodid: sertifikaat nr. DD081321 (21.03.05), sertifikaat

nr. DD085996 (23.03.05), sertifikaat nr. DD086042 (30.03.05), sertifikaat nr. DD086000

(24.03.05), sertifikaat nr. DD086045 (31.03.05), sertifikaat nr. DD083696 (23.03.05),

sertifikaat nr. DD083679 (21.03.05), sertifikaat nr. DD083678 (21.03.05), sertifikaat nr

DD082219; sertifikaat nr. DD082398; sertifikaat nr. DD082420; sertifikaat nr. DD087223;

54 sertifikaat nr. DD082219; sertifikaat nr. DD081300; sertifikaat nr. DD081903; sertifikaat nr.

DD083085; sertifikaat nr. DD0822; sertifikaat nr. DD087482; sertifikaat nr. DD085839; sertifikaat nr. DD082465; sertifikaat nr. DD082478; sertifikaat nr. DD087037; sertifikaat nr.

DD087060; sertifikaat nr. DD087227; sertifikaat nr. DD087228; sertifikaat nr. DD087806; sertifikaat nr. DD087330; sertifikaat nr. DD087381; sertifikaat nr. DD087449; sertifikaat nr.

DD087483; sertifikaat nr. DD082405; sertifikaat nr. DD082201; sertifikaat nr. DD082037; sertifikaat nr. DD082293; sertifikaat nr. DD082295; sertifikaat nr. DD082309; sertifikaat nr.

DD082362; sertifikaat nr DD087684; sertifikaat nr. DD087467; sertifikaat nr. DD087657; sertifikaat nr. DD087019; sertifikaat nr. DD087175; sertifikaat nr. DD082483; sertifikaat nr.

DD087170; sertifikaat nr. DD087331; sertifikaat nr. DD087620 (09.02.05); sertifikaat nr.

DD087011 (09.12.04); sertifikaat nr DD082238 (05.11.04); Sertifikaat nr DD085828

(03.03.05); Sertifikaat nr. DD082474 (06.12.04); sertifikaat nr. DD083620; sertifikaat nr. DD083538; sertifikaat nr DD083366; sertifikaat nr DD083421.

Samas peab kohus oluliseks korrata, et mitte ainult sertifikaatidega, vaid ka kohtus vahetult üle kuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K.E nõudis ja võttis vastu raha V.Ri ja A.K.E vahendusel. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et alles jäänud süüdistuse mahu põhjal on K.E teeninud ebaseaduslikku tulu kokku 14 200 USA dollarit. USA dollari kurss 20.03.2005 seisuga Eesti Panga kodulehel avaldatud info kohaselt oli 11, 7489 krooni. Seega kokku 166 834.38 krooni mis praegu kehtivas valuutas on 10 662 eurot.

Samuti leiab kohus, et süüdistuses on selgelt välja toodud raha maksjad, s.o konkreetne

äriühing kes läbi esindaja raha maksis. Kohtu hinnangul on ilmselge, et äriühing ei saa ise füüsiliselt raha tasuda, vaid seda saab äriühingu nimelt teha keegi füüsiline isik ning see on

süüdistuses ka lahti kirjutatud. Ilmselge on asjaolu, et firmade esindajad maksid küsitud

veterinaarraha äriühingute tegutsemise huvides, mitte erahuvides. Seega leiab kohus, et

süüdistuses on selgelt välja kirjutatud kes K.E-le raha maksid. Läbi mitme isiku

toimus raha jõudmine/vahendamine Rile ei ole Vladimir ja Andrei K.E süüdistuse kvalifikatsiooni ega koosseisu mõttes kohtu hinnangul oluline. Nimelt leiab kohus, et see on

tõenduslik küsimus ning süüdistus raha vahendamises Rilt läbi Andrei K.E ka K.E-le tõendamist leidnud. Kelle või kui mitme inimese/firma kaudu rahad

Rini jõudsid ei oma puutuvust K.E süüdistusega. Koosseisu täitmiseks ei ole

oluline, millal ja kelle käest veterinaarraha kokku koguti. Oluline on see, et nõudmine on

esitatud, raha on vahendaja kätte jõudnud ja võtjale üle antud. See on aga süüdistuses korrektselt välja toodud. Seega leiab kohus, et olulist rikkumist selles küsimuses süüdistuses ei ole.

V Kvalifikatsioon Kriminaalasjas on K.E-le esitatud süüdistus altkäemaksu võtmises vähemalt

teist korda, mis on toime pandud nõudmisega, s.o. ametiisikuna vara nõudmises ja vastuvõtmises vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et tema, ametiseisundit kasutades,

on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Esitatud süüdistuse kohaselt oli K.E kuriteo toimepanemise ajal ametiisik

KarS § 288 tähenduses. Nimelt töötas K.E 01.05.2004 - 15.08.2005 VTpeadirektori asetäitjana, kuhu ta oli nimetatud VTpeadirektori 30.04.2004 käskkirjaga nr.

75 (I kd tl 92). Vastavalt VT peadirektori 14.05.2004 käskkirjaga nr. 332 kinnitatud

55

ametijuhendile oli K.E tööülesanneteks juhtida ja korraldada ameti

haldustegevust ja asjaajamist, korraldada järelvalvet reguleerivate õigusaktide täitmise üle, nõuda kirjalikult ja suuliselt teavet, dokumentide ja teiste infokandjate esitamist ning omada

juurdepääsu andmetele, mis on seotud tööülesannete täitmisega. K.E oli

õigus kontrollida õigusaktide täitmist; teha ettekirjutusi, otsuseid või akte puuduste

kõrvaldamiseks; teha ettepanekuid õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks või muutmiseks.

Vastavalt ametijuhendile allusid K.E-le VT osakondade ametnikud ja

abiteenistujad ning maakondade veterinaarkeskuste juhid. Nimetatud käskkirjade sisuks

olevat kinnitas kohtus antud ütlustes ka VTA peadirektor AP. Samuti kinnitas tunnistajana

kohtus ütlusi andnud Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar, et K.E

, kui peadirektori asetäitjal, oli õigus anda talle (seega tema kaudu ka tema

alluvatele) korraldusi. Ametiisik KarS § 288 mõistes on isik, kellel on ametiseisund riigi asutuses või organis või avalik õiguslikus juriidilises isikus. Veterinaar-ja Toiduamet on ja oli

aastatel 2004 ja 2005 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

Seega oli tegemist KarS § 288 sätestatud riigi asutusega. Ametiseisundiks KarS § 288

tähenduses loetakse isiku volitusi teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi,

õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuse kujundamise protsessis. Samuti on ametiisiku

mõiste tunnuseks teatud ülesannete täitmine, sh juhtimisülesanded nagu seotud alluvate olemasolu ja nende töö korraldamisega, planeerimisega, aruandlusega, töölevõtmisega, töölt

vabastamisega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on nii K.E

ametijuhendiga (I kd tl 93-95) kui ka eelmärgitud käskkirjaga (I kd tl 92) tõendatud, et

K.E töötas riigi asutuses ning peadirektori asetäitjana, omas alluvaid, oli pädev andma korraldusi ja korraldama tööd, siis leiab kohus, et K.E oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, s.o. K.E oli isik, kelle oli ametiseisund riigi asutuses, kellele oli pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded.

Edasiselt leiab prokuratuur, et raha nõudes ja vastu võttes on K.E

ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi.

Prokuratuur leiab nimelt, et K.E , olles teadlik, et termosvagunites ei ole

külmutatud kala vedu Ukrainasse ja Venemaale lubatud, andis VRkalakäitlemisettevõtetele edastamiseks lubaduse, et kasutades oma ametipositsioonist tulenevaid võimalusi tagab ta tasu

eest võimaluse takistusteta vedada termosvagunitega külmutatud kala Ukrainasse ja

Venemaale ehk jätab ebaseaduslikult korraldamata järelevalve termovagunites külmutatud kala veo üle Venemaale ja Ukrainasse. Selline K.E tegevus on käsitletav teo

ebaseaduslikult toimepanemata jätmisena, kuna seaduslikult oma kohustusi täites oleks

K.E pidanud keelustama termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala transportimise ning praktika, mille kohaselt veterinaarsertifikaate väljastati veovahendite nõuetele vastavust kontrollimata.

Prokuratuur viitab järgmistele õigusaktidele, millele tuginedes on asutud seisukohale, et külmutatud kala vedu termosvagunites Ukrainasse ja Venemaale oli keelatud:

1. Vabariigi valitsuse määrus nr. 329, 02.11.1999 (RT I 1999, 84, 766) “Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine” p 25 - Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste

säilitamiseks on vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei

halvene. Veokit peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida ning p 31 – Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril ja vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida.

2. Põllumajandusministri määrus nr. 31 (RTL 1999, 150, 2137) “Kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja ning arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine” p

11.2. - Külmutatud kalandustooted (välja arvatud soolvees jahutatud kala, mis on mõeldud

56

konservide valmistamiseks) hoitakse vedamisel ühtlasel temperatuuril miinus 18°C või madalamal. Vedamisel on lubatud temperatuuri lühiajaline tõus maksimaalselt 3°C võrra. Vastavalt sama määruse punktile 11.6 peab veoks kasutatava veoki konstruktsioon ja varustus võimaldama eeskirjas kehtestatud temperatuuri säilimise veo kestel.

3. Euroopa Liidu Nõukogu 21.12.1988.a. direktiiv nr 89/108/EMÜ artikkel 5 lg 1 sätestab reegli, et “külmutatud toidu temperatuur peab olema stabiilne ning seda tuleb säilitada tasemel

–18°C või madalamal, kusjuures transpordi ajal on lubatud võimalikud lühiajalised kõikumised kuni 3°C võrra ülespoole. Sama direktiivi artikkel 6 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et külmutatud toidu veoks kasutatavad veovahendid tagaksid direktiivist tulenevate nõuete täitmise“.

Esitatud süüdistuse kohaselt leiab prokuratuur, et lähtuvalt eelpool toodud nõuetest ning

sihtkohariigi nõuetest on VTpeadirektor kinnitanud sertifikaadid külmutatud kala veoks Venemaale ja Ukrainasse vastavalt Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende

impordi ja ekspordi järelevalve seaduse § 46 lg 1. Ukrainasse ja Venemaale eksporditava külmutatud kala veterinaarsertifikaadi kohaselt kinnitab veterinaarametnik oma allkirjaga, et ladustamis- ja transporditingimuste puhul on tagatud temperatuur -15oC kuni -18oC säilimine.

Seega peab lähtuvalt õigusaktide nõuetest olema garanteeritud, et veo vahend suudaks

säilitada kogu veo kestel temperatuuri -18o

C või madalamal ning on lubatud lühiajalised temperatuuri tõusud kuni 3oC võrra. Lähtuvalt termosvaguni tehnilistest omadustest võib aga termosvaguni sisemine temperatuur tõusta iga ööpäeva jooksul 1°C võrra. Termosvagunisse

laadimise hetkel peab olema külmutatud kala temperatuur miinimumnõude kohaselt -18oC.

Külmutatud kala vedu Venemaale ja Ukrainasse võib aga aega võtta 3-15 ööpäeva, millele

lisandub veel külmutatud kala ladustamine vagunitesse ja muud sõitu ettevalmistavad

toimingud. Seega pole termosvaguni puhul garanteeritud, et külmutatud kala temperatuur säiliks kogu veo kestel vajalikul temperatuuril -18 oC või madalamal. K.E

oli VTpeadirektori asetäitjana eelnimetatud õigusaktide nõuetest teadlik ning kohustus oma ametikohast tulenevalt teostama järelevalvet nimetatud õigusaktide täitmise üle.

Kaitsja Luberg leiab, et külmutatud kala vedu oli seaduslik tegevus ja tema põhistused on järgmised.

Üldised nõuded toidu veoks sätestab Toiduseadus, millele süüdistuses viidatud ei ole. Samuti ei ole süüdistuses viidatud Vabariigi Valitsuse 28. 03. 2000.a. määrusega nr 106 kinnitatud

Külmutatud toidu käitlemise ja märgistamise erinõuded. Nimetatud määrus sätestab §-is 4

järgmised nõuded külmutatud toidu veole, mida seni märgitud ei ole, mh punkt 5, mis sätestab, et punktides 3 ja 4 nimetatud nõudeid ei kohaldata veo kohta raudteel. Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivide 89 / 108 / EMÜ ja 92 / 1 / EMÜ nõudeid.

Lisaks osundab kaitsja süüdistuses mitteviidatud Euroopa Komisjoni 12. 01. 2005.a.

määrusele nr 37 / 2005 ( jõustus 02. 02. 2005.a., v. a. raudteetranspordi suhtes kehtivate

nõuete osas – siin jõustus määrus 01. 01. 2006.a. ) tühistab direktiivi nr 92 / 1 / EMÜ.

Süüdistus nimetab direktiivi 92 / 1 / EMÜ ekslikult kehtivaks õigusaktiks. Erinevalt

direktiividest on määrus nr. 37 otsekohalduv kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, s. t.

määrus on Eestis rakendatav vahetult, ilma vastavaid siseriiklikke norme kehtestamata. Määruse nr. 37 preambulas on märgitud, et direktiiv 92 / 1 / EMÜ nägi ette erandi külmutatud toidu veoks raudteel ning et see erand ei ole enam õigustatud ja kuulub tühistamisele pärast

üleminekuperioodi lõppu. Üleminekuperiood lõpeb 01. 01. 2006.a. ning alates sellest kuupäevast kehtivad Eestis nagu ka mujal Euroopa Liidus ühtsed nõuded külmutatud toidu veole ilma raudteeveo suhtes kehtivate eranditeta. Sisulised nõuded külmutatud toidu veole on

57

määruses nr 37 / 2005 samad, mis sisaldusid direktiivis nr 92 / 1 / EMÜ, täpsustatud on üksnes mõõtevahendite suhtes kehtivaid standardeid.

Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et külmutatud toidu ( s. t. ka külmutatud kala ) veoks võis ( kuni

31. 12. 2005.a. ) kasutada igasugust vagunit, sealhulgas termosvagunit tingimusel, et selle kasutamisel on võimalik täita määruse nr. 106 Külmutatud toidu käitlemise ja märgistamise erinõuded § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded. Viimatinimetatud nõuded on objektiivsed : veovahend peab tagama külmutatud toidu säilimise temperatuuril -18°C või madalamal ning lubatud on temperatuuri lühiajaline tõus mitte rohkem kui 3°C võrra. Kõnealuste objektiivsete nõuete täidetavus oleneb peamiselt kolmest asjaolust : 1)veovahendi iseärasused 2)veo kestvus nii ajaliselt kui distantsiliselt 3)veo kestel valitsevad ilmastikuolud

Kaitsja rõhutab, et ükski kehtiv Eesti ega Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta nõuet, et

külmutatud toidu veoks võib kasutada ainult teatud tüüpi kaubavagunit (külmutusvagun,

termosvagun vms ). Kokkuvõtvalt peab veovahendi nõuetekohasuse küsimuses igal üksikjuhul võtma seisukoha järelevalvet teostav ametnik vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

Eesmärk on kauba (temperatuuri ) säilimise tagamine. Külmutatud kala veo seaduslikust tõendavad ka kaitsja Lubergi väitel:

• kaks kaitsja päringut Veterinaar – ja Toiduametile ( 25.04.2006.a. nr. 178 ; 12. 03.2008.a. nr. 83 – kohtu toimik t. l. 209 – 210 ) ning ja vastused neile ( AP allkirjaga

vastus 08.05.2006.a. nr. 5-6/698 – 1 ; peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjaga vastus 25. 03.2008.a. - XI kd., t. l. 231 – 232 )

• VTA peadirektor AP ütlused maakohtus 03.mai 2011.a.

• kõikide kohtus tunnistajatena üle kuulatud väidetavate altkäemaksu andjate ütlused

• süüdistuse nn. põhitunnistaja VRütlused maakohtus 25.aprilli 2011.a.

Kaitsja Väli hinnangul oli külmutatud kala vedu termosvagunites samuti seaduslik tegevus ning prokuratuur ei ole põhistanud, miks see seda ei olnud. Kaitsja Väli leiab, et isikuid ei saa süüdi mõista tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu 21.12.1998 direktiivi nr 89/108/EMÜ nõuete võimalikus mittejärgimises, kuna see ei ole otsekohaldatav.

Kohtu seisukoht termosvagunite külmutatud kala veo lubatavuse osas süüdistuse perioodil on

järgmine. Kohus nõustub kaitsjate väidetega selles osas, et 2004 ja 2005 aastal kehtinud

õigusaktid ei keelanud otsesõnu termosvagunites külmutatud kala vedu. Ülalloetletud

süüdistusaktis märgitud õigusaktides olid välja toodud tingimused, milliste täitmisel mh

külmutatud kala vedu lubatud oli. Seega oli külmutatud kala veol transpordi vahendi

lubatavuse (kauba säilimise hindamise) küsimus sertifikaati väljastava ametniku diskretsiooniotsus, kuivõrd selles küsimuses ei ole ametlikku seisukohta väljastanud seaduses

sätestatud tingimuste tõlgendamiseks ei ministeerium ega VTA juhtkond. Hinnata tuli

erinevaid asjaolusid. Süüdistuse kohaselt toimus termosvagunitega külmutatud kala vedu

oktoober 2004 kuni 20.03.2005. Kuivõrd termosvagunites külmutatud kala vedu ei olnud keelatud, tuleb hinnata, kas nimetatud aja perioodil termosvagunites külmutatud kala veol olid tagatud õigusaktidest tulenevad nõuded külmutatud kala veoks või mitte, andmaks hinnangu

kas sertifikaatide väljastamiseks oli õiguspärane alus või mitte. Siinkohal peab kohus

nentima, et nii tunnistajad, kui kohtus üle kuulatud Eesti Raudtee töötaja T kinnitavad, et

külmutatud kala temperatuuri säilimine veo kestel sõltus mitmetest asjaoludest. Kõigepealt kala laadimise temperatuurist, mis võis olla -18°C nagu nägi ette määrus, kuid võis olla tihti ka madalam. Samuti välisõhu temperatuurist kogu veo vältel. Külmemate ilmadega veo vältel

58

sulamist ei toimunud, soojemate ilmadega võis teatud temperatuuri tõus toimuda. Kriminaalasjas ei ole välja toodud süüdistuse ajaperioodil olnud ilmastikutingimusi vastavalt

toimunud vedude päevade, lähte- ja sihtkohtade järgi. Seetõttu ei saa kohus selliseid

objektiivseid andmeid hinnangu andmiseks ja seisukoha kujundamiseks kasutada.

Kalaärimeestest tunnistajate ütlustest nähtus samuti, et nende jaoks oli majanduslikult

määrava tähtsusega, et külmutatud kala riknemata (riknemist põhjustaks ka temperatuuri

liigne tõus) sihtkohta jõuaks ning nad ise jälgisid kas vedu oli võimalik korraldada

termosvagunitega või pidi tellima sektsioonid. Vastasel juhul tekiksid probleemid kauba

üleandmise- vastuvõtmisega. See tooks aga majanduslikku kahju. Kõik kinnitasid, et termosvagunites veeti külmutatud kala ainult siis, kui ilm seda võimaldas. Seega arvestasid

kalaärimehed juba vagunite/transpordi valikul lisaks hinnale ka seda, kas ilmastiku

tingimused võimaldavad toote temperatuuri vajalikul määral säilitada. Kohus leiab, et

vaatamata sellele, et termosvagunites vedu oli odavam, ei ole põhjust kahelda tunnistajate

ütlustes selle kohta, et külmutatud kala veeti termosvagunites ainult siis, kui ilmastik seda

võimaldas. Kuivõrd mõõteseadme olemasolu nõue veovahendis tekkis alles kohustuslikult 01.01.2006, siis mõõtevahendi olemasolu või puudumist veovahendis ei arvesta kohus selle

tingimustele vastavuse hindamisel (see jääb süüdistuse ajaperioodist välja). Kriminaalasjas olevate sertifikaatide põhjal ( originaalid 4. kd tl 14-264, tõlked 4. lisa kd tl 1-369) on näha, et

igal toimikus oleval juhul on veterinaarametnik sertifikaadi väljastanud. Väljastatud sertifikaatidel on märgitud temperatuurid, mille säilimine peab olema tagatud. Kohtuistungil

selgitas süüdistatav K.E, et temperatuuri nõuded olid erinevad ja külmutatud ja sügavkülmutatud kalale. Nimetatud vahetegu ei ole välja toodud ei süüdistuses ega ka esitatud tõendites. Kriminaalasjas ei ole sertifikaate väljastanud ametnikke üle kuulatud selgitamaks välja, miks mõnedel juhtudel on sertifikaati märgitud kõrgem lubatud temperatuur kui – 18°C. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid seostatuna süüdistuses välja toodud sertifikaatide või

tunnistajate ülekuulamisel konkreetsete külmutatud kala veo juhtumitega iga korra kohta

kauba laadimise temperatuuri, välisõhu temperatuuri ega kauba temperatuuri sihtkohta jõudmisel, samuti mitte iga korra kohta veo kestvust. Kohus peab oluliseks ka veo kestvust,

arvestades, et temperatuuri tõusu tõenäosus on suurem pikema veo puhul ja väiksem lühiajalisema veo vältel. Tunnistajate ütlustega aga selline asi tõendatud ei ole. Tunnistajate

ütlused temperatuuri võimaliku tõusu osas veo kestel on kõik oletuslikud, kuivõrd ühtegi mõõdetud tulemust kohtule esitatud ei ole. Samuti kinnitasid tunnistajad, kes külmutatud kala müüsid, et kauba saajal kauba kvaliteedi osas pretensioone ei olnud. Sellest saab aga järeldada

nii seda, et temperatuuri rikkumised, kui neid ka esines, ei olnud piisavad, kui ka seda, et

rikkumisi ei esinenud. Samas on ka seadusest tulenevate nõuete kohaselt lühiajalised

temperatuuri kõikumised lubatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtul puuduvad vajalikud lähteandmed, mille põhjal kohus objektiivselt tagantjärgi saaks hinnata, kas ametniku poolt

väljastatud sertifikaat oli õigustatud või tegelikkuses oli tegemist olukorraga, kus sihtkohta jõudmisel ei olnud seaduses nõutud tingimused külmutatud kala veoks täidetud. Arvestades siinjuures veel seda, et õigusaktidega ei ole keelatud külmutatud kala vedu termosvagunites,

vaid on sätestatud veo tingimused ning et nende rikkumisi ei ole tuvastatud, asub kohus

seisukohale, et süüdistuses märgitud ajaperioodil, s.o. oktoober 2004 kuni 20.03.2005 oli külmutatud kala vedu termosvagunites õiguspärane tegevus, kui veo vältel olid tagatud tol ajal kehtinud õigusaktides sätestatud nõuded.

KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi on karistatav ametiisiku poolt vähemalt teist korda altkäemaksu nõudmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades ebaseaduslikult

jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi. Antud juhul on ebaseaduslikuks, s.o. õigusvastaseks teo tegemata jätmiseks lugenud prokuratuur külmutatud

kala veo lubamist termosvagunites, lähtudes sellest, et prokuratuuri hinnangul oli

59 termosvagunites külmutatud kala vedu keelatud. Kohus, hinnates õigusakte asus seisukohale, et külmutatud kala vedu termosvagunites süüdistuses märgitud ajaperioodil, oli lubatud ehk õiguspärane tegevus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.E käitumises ei realiseeru KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu objektiivne koosseis, kuna

nimetatud koosseis eeldab ebaseaduslikku õigusvastast tegu, kuid K.E-le

etteheidetud külmutatud kala vedamise lubamine termosvagunites oli kohtu hinnangul

õiguspärane tegu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.E käitumine tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 293 lg 2 p 2 järgi ja seda järgnevatel põhjustel. KarS § 293 lg 2 p

2 sätestab ametiisiku poolt pistise nõudmise vastutasuna selle eest, et ametiisik oma

ametiseisundit kasutades on seaduslikult jätnud toimepanemata teo. Pistise koosseisu

altkäemaksu koosseisust eristab toime pandava teo õiguspärasus, s.o. antud juhul

termosvagunites külmutatud kala veo lubatavus õigusaktide kohaselt. Seega oli tegemist

õiguspärase teoga. Kuivõrd termosvagunites veo keelustamine või lubamine oli ametniku

diskretsiooniotsus vastavalt õigusaktide nõuete täitmisele, leiab kohus, et K.E,

termosvagunites külmutatud kala veo lubamise jätkamisel, pani toime ametiisikuna oma

ametiseisundit kasutades seadusega lubatud, s.o. õiguspärase teo. Kohus ei pea asjasse puutuvaks, et süüdistuses märgitud VV määrused kaotasid kehtivuse 01.01.2006.a. ning EL

Nõukogu direktiiv ei ole otsekohaldatav. Nimelt leiab kohus, et pistise koosseisu realiseerimiseks ei ole vaja tugineda kehtivatele õigusaktidele, vaid tuleb tuvastada tegu, selle seaduslikkus või ebaseaduslikkus, mida ametiisik lubas vastutasuks pistise saamise eest teha. Antud juhul on selline tegu, mille K.E lubas tegemata jätta, konkreetselt tuvastatud

– s.o. mitte keelustada külmutatud kala vedu termosvagunites, kui talle pistist makstakse. Kuna pistise koosseis on alternatiiv- aktiline kärbitud tagajärje delikt, siis ei too süüdistuses märgitud õigusaktide kehtetus kaasa antud juhul eelmärgitud põhjustel süüdistuse tühistust ja selle alusel õigeksmõistmist. Kohus leiab, et kuivõrd otsus, kas lubada süüdistuse perioodil

külmutatud kala vedu termosvagunites või mitte, olenevalt tingimuste täitmisest, oli

ametisikule õiguspärane, siis on tegemist pistise (mitte altkäemaksu)koosseisuga. Samuti ei ole pistise koosseisu puhul vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja - andja vahel. Seega asjaolu, et K.E oma nõudmise läbi V.Ri esitas, ei muuda tema käitumise koosseisu.

Oluline ja tõendatud on, et pistiseandjad maksid selle eest, et jätkuks termosvagunites külmutatud kala vedu, uskudes, et mittemaksmisel vedu lõpetatakse. Samal põhjusel nõudis

K.E pistist ning võttis saadud pistise ka vastu. Samuti on K.E

realiseerinud täielikult pistise nõudmise süüteokoosseisu, kuivõrd pistise maksmist alustati

tema kategoorilises vormis esitatud nõudmise alusel V.R , s.o. K.E nõudis läbi

V.Ri kui põhilise ekspedeerija külmutatud kala vedamise lubamise eest termosvagunites

pistist kalaärimeestelt, kes pidid külmutatud kala veoks termosvagunites taotlema

veterinaarsertifikaati VTA allasutuselt ning ilma vastava sertifikaadita ei oleks olnud

külmutatud kala eksport võimalik. Kriminaalasjas on kalaärimeestest tunnistajate ja V.Ri ütlustega üheselt tuvastatud, et pistist mitte ei pakutud ise, vaid maksti ainult seetõttu, et seda

nõudis K.E, kes mittemaksmisel ähvardas külmutatud kala veo termosvagunites

lõpetada. Seega esitas K.E pistise nõudmise kalaärimeestele V.Ri kaudu äriühingutele, kelle seaduslikku taotlust VTA allasutused ehk kaudselt K.E alluvad pidid täitma. Kaitsja Luberg leiab, et süüdistuses on eksitud, nimelt ei allunud maakondade veterinaarkeskuste juhid K.E-le, vaid APle. K.E-le said nad alluda P kirjalikul volitusel, kuid seda antud ei ole. Samuti seab kaitsja kahtluse alla, kas sertifikaate

väljastavad ametnikud pidid üldse veovahendit kontrollima või mitte. Antud juhul ei pea

kohus oluliseks kaitsja poolt esitatud tõendite pinnalt tehtud järeldust, et reaalselt

K.E puudus pädevus ilma kirjaliku volituseta anda korraldusi allasutustele ning

sellekohast kirjalikku volitust K.E-le antud ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, kas süüdistuse perioodil oli väljastatud volitus K.E-le A.P asendamiseks, sh korralduste

60

andmiseks maakondlikele allasutustele, ei oma süüdistuse kontekstis ja koosseisu mõttes olulist tähtsust. Oluline on, et selline pädevus K.E ametijuhendi ja – koha järgselt oli, mitte selle realiseerimine. Ekvivalentsussuhte seisukohalt on määrav vaid pistise nõudja ja

lubaja ettekujutus selle kohta, et pistist nõutakse ja lubatakse seoses ametiisiku poolt

toimepandud või tulevikus toimepandava teoga. Ekvivalentsussuhte moonutamisega võib

tegemist olla juhul, kui lubatakse tegu, mis ei ole ametiisiku pädevuses või mida ta ei

kavatsegi toime panna. . Sellest tulenevalt peab kohus oluliseks asjaolu, et nn 3-1-1-22-10

kalaärimehed ja V.R kujutasid ette, et K.E on pädevus ja võimalus mõjutada külmutatud kala veo transpordiküsimust ning K.E ise sellise mulje ka nimetatutele

lõi (kinnitades seda nt MTF-ga seotud koosolekul V.R ja kalaliidu juhi juuresolekul).

Kuivõrd veovahendis kauba transportimisel temperatuuri säilimise ja taseme nõue tulenes seadusest ning vedu oli võimalik ainult veterinaarsertifikaadi olemasolul, siis leiab kohus, et

see oli veterinaarametnike pädevuses ja viimastel oli ka kohustus kontrollida veovahendi vastavust seadusest tulenevatele nõuetele külmutatud kala veol, sh termosvagunites.

Puutuvalt sellesse, et K.E-le oli esitatud süüdistus vähemalt teistkordses

altkäemaksu (ümberkvalifitseerituna pistise) nõudmises, märgib kohus järgmist. Nimetatud säte eeldab, et süüdistatav on teo ehk pistise nõudmise/vahendamise toime pannud vähemalt kaks korda. Karistusseadustiku §-de 293 kvalifitseeritud koosseisu mõttes saab korduvusest rääkida vaid juhul, kui isik on varem toime pannud altkäemaksu nõudmise/võtmise. Vähemalt teistkordne pistise nõudmine/võtmine eeldaks kohtu hinnangul nn iseseisvaid episoode. Nii on ka Riigikohus korduvalt selgitanud, et tegemist on teoainsusega, kui iseenesest isegi väliselt lahutatavad teod on olemuselt sarnased ja on kantud tegija ühtsest tahtest ning on ajaliselt ja

ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja leiab olevat tegemist ühtse, kokkukuuluva teoga (RKKK 3-1-1-99-04, 3-1-1-1-15-08). Ka alternatiiv- aktilise koosseisu korral võivad osateod moodustada teoainsuse ning isiku karistamine iga teo eest eraldi rikub ne bis in idem põhimõtet. Jätkuva kuriteo all tuleb mõista olukorda kus mitu ajaliselt lähedast

sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased, süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest. Sellisel juhul ei käsitleta igat üksiktegu tervikteo kontekstis iseseisva teona (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-04, 3-1-1-31-08). Käesoleval juhul leiab aga kohus, et K.E poolt pistise nõudmine ja võtmine külmutatud kala veo eest termosvagunites Venemaale ja Ukrainasse oli jätkuv kuritegu. Nimelt ei esitanud K.E iga väljuva

vaguni puhul eraldi nõudmist pistise maksmiseks, vaid ta esitas ühekordse nõudmise iga järgneva vaguni pealt maksta talle tulevikus pistist. Seega oli K.E tahtlus suunatud

jätkuvalt tulevikku, mitte iga väljuva vaguni puhul ühekordse nõudena eraldi. Asjaolu, et K.E ise ja A.K.E kaudu kontrollis ja iga kord maksmata raha osas nõudeid korduvalt esitas, ei anna korduvust lg 2 p 1 mõistes. Nimetatud nõuete puhul ei olnud tegemist

iseseisvate uute nõuete esitamisega, vaid meeldetuletustega maksmata nõuete osas. Sellises

olukorras ei ole kohtu hinnangul võimalik rääkida korduvusest koosseisu lg 2 p 1 mõistes, vaid mõlemal juhul on tegemist jätkuva kuriteoga.

Kohus leiab samuti, et selliselt kuritegu toime pannes on K.E käesoleva teo toime pannud kavatsetult. Nimelt KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või

vähemalt peab seda võimalikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt plaanis

K.E tegevuse ( pistise küsimuse, vahendamise skeemi ja vastuvõtmise) ette, s.o.

leppis kokku V.Riga pistise kogumises ja oma venna Andrei K.E-ga pistise talle

endale vahendamises. Kohus leiab arvestades kõiki tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, et

K.E pidi vähemalt võimalikuks pidama, et talle pistist ka maksma hakatakse.

61 samuti on objektiivselt tuvastatav, et K.E oli kavatsus ka pistis vastu võtta, mida ta ka tegi. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et

K.E on süüdi kuriteo toimepanemises. Eeltoodu alusel mõistab kohus K.E KarS § 294 lg 2 p 1 ja 2 järgi õigeks ja mõistab K.E süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi, s.o. ametiisiku poolt pistise nõudmises, kui ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab toime panemata seadusega lubatud teo ja jätab selle toimepanemata edaspidi.

Kriminaalasjas on Andrei K.E-le esitatud süüdistus altkäemaksu vähemalt teistkordses

vahendamises, s.t osalemises vahendajana ametiisikule vähemalt teist korda vara andmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades, on ebaseaduslikult jätnud teo toimepanemata ning jätab selle toime panemata edaspidi, s. o KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

KarS § 296 koosseis on formaalne ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseis. Altkäemaksu vahendamise kui formaalse kuriteo objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomine, mis väljendub

altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste

pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises.

Altkäemaksu vahenduse kui vajaliku osavõtuga süüteo olemus väljendub selles, et

altkäemaksu vahendamise objektiivne koosseis eeldab obligatoorselt kas altkäemaksu andja ja/või võtja esialgset initsiatiivi (näiteks ettepanekut vahendajale sõlmida teise poolega -

vastavalt kas altkäemaksu andjaga või altkäemaksu võtjaga kokkulepe altkäemaksu

andmiseks või võtmiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-1-7-08). Kuivõrd on tuvastatud, et K.E ei pannud toime altkäemaksu nõudmist, vaid pistise nõudmise, ei ole võimalik

rääkida ka A.K.E poolt altkäemaksu vahendusest. Nimelt vastutab pistise nõudja

ülesandel pistise vahendusega tegelev isik pistise vahendamise, mitte altkäemaksu

vahendamise eest. Antud juhul K.E nõudmisel V.Rile edastatud raha

kokkukogumine K.E käsul ning selle raha K.E-le edastamisega pani Andrei K.E toime pistise vahenduse. Kohus leiab, kõiki asjaolusid arvesse võttes, et

Andrei K.E pani antud teo toime kavatsetult. Nimelt nõustus ta K.E

ettepanekul tutvuma V.R ( K.E tutvustas), et K.E nõudmisel hakata viimaselt kokku koguma veterinaarraha ja seda K.E-le edastama. Seega on tegemist etteplaneeritud ja kokkulepitult kooskõlastatud tegevusega saabuva tulemuse nimel. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (veterinaarraha kokku kogumise V.Rilt, s.o. vahendamine) ja teab, et see saabub (ta ka reaalselt kogub veterinaarraha kokku ja edastab K.E-le). Kohus

leiab, et nõustudes pistise raha vahendamisega, oli A.K.E tahtlus suunatud jätkuva

tegevusena tulevikku, mitte ei tekkinud igakordselt uuesti. Samadel põhjustel, kui K.E teo jätkuvusele hinnangut andes, leiab kohus, et A.K.E on teo toime pannud jätkuva kuriteona, ning tegemist ei ole erinevate kuritegudega, mistõttu ei saa rääkida

korduvusest KarS § 295 lg 2 p 1 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et A.K.E on süüdi kuriteo toimepanemises. Eeltoodu

alusel mõistab kohus A.K.E KarS § 296 lg 2 p 1 järgi õigeks ja mõistab A.K.E süüdi KarS § 295 lg 1 järgi, s.o. pistise vahendamises.

VI Menetlusnormide väidetavad rikkumised Kaitsja Väli poolt märgitud menetlusnormide rikkumiste kohta seoses kohtuniku taandumata jätmise ja prokuröri erapoolikusega, märgib kohus järgnevat:

62

- Kohtunik oleks pidanud taanduma ning taandumata jätmisel menetles asja ebaseaduslik

kohtukoosseis. Kaitsja põhjendused, miks kohtunik on erapoolik, seisnevad selles, et

kriminaalasi (süüdistusakti vormis) peaks olema suunatud peale ringkonnakohtu poolt 13.01.2011 kohtumääruse tühistamist samale kohtunikule, kes tegi tühistatud kohtumääruse (M.Parts), mitte olema määratud uuele kohtunikule. Isikuliselt ühtegi põhjust ega viidet, miks

kohtukoosseis kohtunik Väliste isikus ja rahvakohtunikud muul põhjusel ei saa olla

erapooletud ja taanduma peaks, esitatud ei ole. Kohtunik K.Väliste on selles küsimuses

võtnud seisukoha 01.03.2011 kohtumääruses ning jääb seal toodud seisukohtade ja

põhjenduste juurde. Kohus leiab, et asjaolud, mida kaitsja poolt nimetatud Riigikohtu seisukohtades käsitletakse on teistsugused kui käesoleval juhul. KrMS § 257 lg 1 kohustab kohut tegema määrus kas kohtu alla andmise või süüdistusakti tagastamise kohta. Seega kui kohtunik M.Parts tegi määruse süüdistusakti tagastamise kohta, võttis ta seisukoha juba ühes kahest KrMS § 257 lg 1 ettenähtud võimalikest lahenditest. Pädevus kohtuniku määramiseks

tuleneb Harju Maakohtul kohtute seaduse § 37 alusel kehtestatud tööjaotusplaanist.

Vastavalt 01.01.2011 kehtima hakanud tööjaotusele arutavad majandus- ja ametialaseid

süütegusid kohtunikud Brett, Pohlak, Poljakova ja Väliste. Konkreetsete kohtunike vahel

teeb juhuslikkuse põhimõttest lähtuvalt valiku arvutiprogramm tööjaotuskavale vastavalt.

Seega kui kriminaalasi (süüdistusakt) tagastati ringkonnakohtust tühistatud määruse tulemusena peale 31.01.2011 (ringkonnakohtu lahendi kuupäev), siis arvutiprogramm valis

kohtuniku eelmärgitud nelja kohtuniku vahel. Eeltoodud põhjusel oli maakohtu kantselei

poolt kriminaalasja jagamine vastavalt 01.01.2011 kehtima hakanud tööjaotuskavale igati õiguspärane, erapooletu, läbipaistev ja kontrollitav tegevus ning ühtib ka kaitsjate poolt

märgitud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõuetega antud küsimuses. Samuti ei ole kogu menetluse vältel esitatud taandamistaotlust rahvakohtunike suhtes, mistõttu ei saa kohus

varem esitatud seisukohale selles osa ka midagi lisada. Kohus leiab, et käesoleval juhul

kohtukoosseisu taandumise alused puudusid ja jätkuvalt puuduvad ning asja on arutanud seaduslik kohtukoosseis.

- Prokurör on käesoleva asja menetlemisel erapoolik ja kohtleb isikuid ebavõrdselt.

Kaitsja on seisukohal, et prokurör on kohelnud käesolevas menetluses süüdistatavaid ebavõrdselt ning ei ole suutnud olla erapooletu. Nii on Andrei Sle, Vladimir Baraninile, E Baraninile, Sergei Zle, Rainer Paksile ja D M esitatud süüdistus KarS § 298 lg

1 alusel, kuigi süüdistusakti tekstist nähtuvalt oli nimetatud isikuid alust kahtlustada altkäemaksu andmises vähemalt teist korda (KarS § 298 lg 2 koosseis). Ka kohtu alla anti nad

süüdistatuna KarS § 298 lg 1 sätestatud teo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu.

Kõigi nimetatud isikute suhtes lõpetati prokuröri taotlusel kriminaalmenetlus oportuniteedi alusel. Samas, kui süüdistus oleks esitatud KarS § 298 lg 2 alusel (esimese astme kuritegu), siis ei oleks KrMS § 202 lg 1 kohaselt olnud võimalik nimetatud isikute suhtes opoprtuniteeti kohaldada. Seega altkäemaksu andjaid süüdistatakse ühes altkäemaksu andmise episoodis, siis

vahendajaid mitmes eraldi episoodis. Samuti ei ole millegipärast esitatud süüdistust altkäemaksu vahendamises MP ega OÜ-le NG. Viimast oleks koos VRveel tõenäoliselt alust kahtlustada ka rahapesus, kuid ka seda süüdistust ei ole esitatud. Kaitsjad leiavad, et selline süüdistavate ebavõrdne kohtlemine ei saa olla põhjendatav muuga, kui Andrei (ja Vladimir)

K.E vastu süüstavate tõendite loomisega prokuröri poolt. Kohus jääb siinkohal kaitsjatega eriarvamusele. KrMS § 202 annab prokurörile süüdistatava nõusolekul seadusliku

õiguse kohtult taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist ning teatud juhtudel prokuratuurile endale kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 274 lg 5 kohaselt on võimalik sellise taotluse esitamine ka kohtumenetluses olevas kriminaalasjas kohtuistungil. Seadus ei sea piiranguid ei prokurörile ega kohtule isikute ringi osas kellede suhtes taotlus esitatakse või kellede suhtes

kohus seadusliku aluse olemasolul menetluse lõpetab. Sellest tulenevalt ei ole seadusega

63

vastuolus samas kriminaalasjas osade süüdistatavate suhtes vastava prokuröri taotluse

lahendamine ja taotluse rahuldamisel ka menetluse lõpetamine osade süüdistatavate suhtes.

Arvesse võetakse konkreetset süüdistust, isikut ja asjaolusid. Menetluses olevas kriminaalasjas osade isikute suhtes menetluse lõpetamine avaliku huvi puudumise korral, kui süü ei ole suur, ei anna alust tuvastada, et tegemist on eelotsustusega teiste isikute suhtes ega anna alust leida et tegemist on prokuröri erapoolikusega. Tegemist on prokurörile antud kaalutlusõigusega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Vastavalt KrMS § 268 lg 1

toimub kohtulik arutamine iga süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi, isikule esitatud süüdistuse piirides. Isiku süüdimõistmise või õigeksmõistmise alused ei muutu ja kehtivad ka

juhul, kui samas asjas on osade süüdistatavate suhtes menetlus lõpetatud. Kohus saab

kriminaalasja arutada ainult süüdistusakti alusel, mistõttu puudub kohtul pädevus võtta

seisukoht küsimuses, kas on ebaõigesti jäetud vastutusele võtmata veel isikuid/äriühinguid.

Süüdistuse esitamine ja kvalifikatsiooni märkimine süüdistusse on samuti prokuröri

kaalutlusotsus, mistõttu ei saa kohus võtta seisukohta ka selles osas, et juba jõustunud

lõpetamisemääruste alusel on esitatud kergemad süüdistused kui kohtu all olevatele

süüdistatavatele. Kohus leiab, et selliseid otsuseid vastu võttes- kriminaalmenetluse lõpetamine, lõpetamise taotlemine kohtus, süüdistuse esitamine, kvalifikatsioon- on võistlevas menetluses prokuröri pädevuses ning selliste otsuste tegemine ei anna alust kahelda prokuröri

erapoolikuses. Siinkohal viitab kohus sellele, et käesoleva asja arutamise ajal esindasid

riiklikku süüdistust prokurörid, kes varasemas menetluses ei ole osalenud. Seega jääb ka ainetuks kaitsjate väide prokuröride erapoolikuse kohta. Sellel protsessil osalenud prokurörid

ei ole puutuvuses varem tehtud määrustega, mistõttu leiab kohus, et neid erapoolikuses süüdistada on põhjendamatu. Samuti nähtub eelnevast kohtumenetlusest, et kriminaalasjas on

juba taandatud üks prokurör, kuigi ringkonnakohus on samuti leidnud, et prokuröri taandamiseks (erapoolikuks pidamiseks) alused puuduvad.

VII Mõistlik menetlusaeg Kaitsjad Luberg ja Väli leidsid, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusaeg möödunud ning

palusid sellest tulenevalt süüdistatavad õigeks mõista. Prokuratuur leidis, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud.

Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle

otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Samuti nõustub kohus kaitsja poolt väljatoodud argumentidega selles, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja

tehioludest lähtudes. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on

kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Nimetatud punkte kaaludes vaeb kohus, kas käesolevas asjas on mõistlik menetlusaeg ületatud.

Kontrollides käesolevas asjas menetluse aega, tuvastas kohus järgmist. Käesoleva asja

kohtueelset menetlust on alustatud 06.12.2004.a. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aktiivne kohtueelne menetlus läbi viidud 2004 lõpp, 2005 ja 2006 aastate vältel. Kohtueelse menetluse ajal kohus venitamist või põhjendamatult pikki pause menetlustoimingute tegemise

vahel ei ole tuvastanud. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab

64 kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates

arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud

toime kuriteo. (Vt nt Malkov v. Eesti, otsus 4. veebruarist 2010, p 56.). Käesolevas

kriminaalasjas on Vladimir ja Andrei K.E kahtlustatavatena kinni peetud

22.03.2004.a. Seega tuleb mõistliku menetlusaja tähtaega arvutada sellest kuupäevast.

Kriminaalasi on süüdistusaktiga kohtusse saadetud 06.12.2006.a. Sellele järgnevalt on 16.01.2007 koostatud kohtu alla andmise määrus ning esimene kohtuistung on toimunud juba

07.05.2007.a. Toimunud kohtuistungi protokollidest asja esimesel arutamisel Harju Maakohtus nähtub, et 07.05.2007 lükati istung umbes ühe tunni võrra edasi, kuna süüdistatav A.K.E ei saanud kätte süüdistusakti. Järgmine kohtuistung on toimunud 22.10.2007,

ilmumata süüdistatav Sokolov, istung lükatud 45 minutit edasi. Samal istungil esitavad

kaitsjad taotluse prokuröri taandamiseks, misjärel lahkub kohus nõupidamistuppa. Määrus

kuulutatakse 23.10.2007. Nimetatud kuupäeval ei ole ilmunud süüdistatav Z kaitsja.

30.10.2007 istungile ilmumata süüdistatavad E ja Vladimir Baranin. Istung lükatakse edasi

kuni 15.11.2007. 15.11.2007 esitab prokurör taandamistaotluse kohtukoosseisu vastu. Kohtumäärus kuulutatakse 16.11.2007. kohtuistungid jätkuvad 05.03.2008, hilineb kaitsja

Lausmaa. 26.03.2008 ei saanud seoses raskete ilmastikuoludega kohtusse ilmuda osad

süüdistatavad ja kaitsja Alp. 03.04.2008 istungil kuulatakse üle tunnistajad ja seoses rahvakohtuniku tervislike põhjustega määratakse järgmine istung veebruari 2009. 09.09.2008 esitatud uus süüdistusakt. 10.09.2008 ilmumata seoses haigestumisega K.E.

Järgmine istung 07.10.2008, ilmumata süüdistatavad Sokolov, R seoses haigustega. 13.10.2008 istung edasi lükatud seoses süüdistatav S haigestumisega. 06.02.2009 kaitsja Väli

taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses tema haiglas viibimisega 09- 12.02.2009.

09.02.2009 lükati istung edasi, kuna J.Väli asenduskaitsja ei ole protsessiks valmis.

17.02.2009 ilmumata süüdistatav M , kes on haige. 11.03.2009 istung toimub. 17.03.2009

ilmumata süüdistatav M , kes on haige. 19.03.2009 esitas kaitsja Väli määruskaebused

kriminaalmenetluse lõpetamise määruste kohta KrMS § 202 alusel ja prokuröri taandamise

taotluse. Kohus lükkab istungi edasi kuni 14.04.2009. 14.04.2009 puudu süüdistatav M . 14.05.2009 lükkab kohus istungi edasi seoses kaitsja taotlusega istung perekondlikel põhjustel edasi lükata. 01.06.2009 ilmumata kaitsja Lausmaa, asenduskaitsja osaleb. Kaitsja Väli teeb

taotluse kohtuniku taandamiseks. Kohus läheb nõupidamistuppa ja teeb määruse teatavaks 15.06.2009. 15.06.2009 puudu süüdistatavad M ja Vladimir Baranin. 30.09.2009 ilmumata M ja kaitsja Väli, istung lükatakse edasi. 01.09.2009 kaitsja Lubergi taotlus kogu kohtukoosseisu

taandamiseks. Kohus läheb nõupidamistuppa ja teeb määruse teatavaks 06.10.2009.

06.10.2009, 13.10.2009, 14.10.2009 istung jätkub tunnistajate ülekuulamisega. 23.11.2009

ilmumata tunnistajad. 14.12.2009 jätkub istung tunnistajate ülekuulamistega. 25.02.2010

jätkub istung kaitsjate tunnistajate ülekuulamistega. Kaitsja Lubergi taotlus istungi

edasilükkamiseks, mis rahuldatakse. 10.03.2010 kaitsjate tunnistajate ülekuulamine,

11.03.2010, 16.03.2010 kirjalike materjalide avaldamine, 17.03.2010 kaitsjate tunnistajate

ülekuulamine. 30.03.2010 kaitsja Väli taotlus määratud istungid edasi lükata seoses A.K.E peatraumaga. Kohus lükkab istungid edasi kuni 13.04.2010. istungid jätkuvad

13.04.2010, 17.05.2010, 21.05.2010 ja kohtuotsus kuulutatakse 26.10.2010. Kokkuvõtvalt

nähtub kriminaalasja esmakordsest arutamisest Harju Maakohtus, et kohtuistungid on

valdavalt edasi lükatud seoses süüdistatavate puudumistega ja kaitsjate taotlustega, sh on korduvalt nõupidamistuppa minemist eeldavaid taotlusi esitanud ka süüdistatavate Andrei ja K.E kaitsjad ise.

65 15.10.2010 tühistas Tallinna Ringkonnakohus esimese astme (esimese) kohtuotsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja leiab, et tegemist on

tegelikkuses nö kolmanda ringiga maakohtus, kuna ka teine maakohtu koosseis tagastas

kriminaalasja määruse prokuratuuri. Nimetatud määrus vaidlustati ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle ning tagastas kriminaalasja Harju Maakohtule. Kaitsja leiab, et

tegemist on olukorraga, mida on Riigikohus oma lahendites nr 3-1-1-3-04 ja 3-1-1-43-10

käsitlenud ja leidnud, et mõistliku menetlusaja kui süüdistatava õiguse riive seisneb ka

kriminaalasja korduvas tagastamises ringkonnakohtule. Kuigi käesolevas asjas ei ole

kriminaalasja korduvalt tagastatud ringkonnakohtule, on seda korduvalt tagastatud maakohtule.

Kriminaalasja teistkordsel arutamisel Harju Maakohtus esitasid kaitsjad eelistungil kohtuniku taandamistaotluse, mis tingis kohtu lahkumise nõupidamistuppa. Sellele järgnevalt ei ole

istungeid seoses kaitsjate või süüdistatavate käitumisega edasi lükatud. Istungid toimusid

plaanipäraselt. Osaline istungite edasilükkamine oli tingitud samaaegselt kahest põhjusest. Nimelt esitas prokuratuur uue süüdistusakti, kuid samal ajal oli jäänud ilmumata ka tunnistaja R.Paks, kes esitas oma mitteilmumise kohta tõendi. Kohtuistungid kriminaalasja teistkordsel

arutamisel maakohtus toimusid ajavahemikus 01.03.2011 (eelistung), 02.03.2011 (teine

eelistung) ning ajavahemikus 06.04.2011 kuni 10.06.2011 (põhiistungid koos kohtuvaidlustega) ja kohtuotsuse kuulutamine 05.09.2011.a.

Selleks, et süüdistatava EIÕK art 6 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus enda kohtuasja

menetlemisele mõistliku aja jooksul ei muutuks pelgalt deklaratiivseks, vaid oleks tõhusalt

kaitstud, peab kohtul olema pädevus kõnealuse õiguse rikkumine kõrvaldada ja/või see rikkumine heastada. Sellises olukorras on Riigikohus asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1

esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele

mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes võimalik kriminaalmenetlus

määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada

mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2004. a otsus asjas nr , p 22; 28. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-3-04 3-1- 1-100-09, p 18 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus asjas nr , p 23). 3-4-1-12-08

Käesoleva asja keerukust hinnates, saab kohus asuda seisukohale, et tegemist on keskmise

keerukusega kriminaalasjaga. Nimelt on see tingitud sellest, et lisaks tavapärastele

uurimistoimingutele on tulnud tõendite kogumiseks läbi viia ka rida jälitustoiminguid. Nii

jälitustoimingud kui uurimistoiminud on olnud väga mahukad. Koos kohtutoimikutega moodustub kriminaalasi kokku XV köitest. Samuti on oluline, et kriminaalmenetluse alguses ja esimesel kohtulikul arutamisel oli süüdistatavate ring oluliselt laiem, kui käesoleval ajal.

Nimelt on osade süüdistatavate suhtes maakohus esimesel kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalasja maht on väga suur ka seetõttu, et see hõlmab ajaperioodi oktoober 2004 kuni 20.03.2005, seega kuue kuulist süüdistatavate tegevust, mis vajas tõendusliku materjali kogumist. Kohus leiab, et kohtueelse uurimise kestvus on olnud vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega, põhjendamatuid viivitusi menetleja poolt kohus ei tuvastanud.

Samuti leiab kohus, et esimese astme kohtu rolli ja kriminaalasja tagastamist

ringkonnakohtust, peale kriminaalasja esmakordset arutamist maakohtus, ei saa pidada

menetluse pidurdumise määravateks põhjusteks. Esimesel kohtulikul arutamisel venisid

kohtuistungid eelkõige süüdistatavate puudumiste ja kaitsjate poolt esitatud taotluste

66 lahendamise tõttu. Teisel kohtulikul arutamisel lükkusid kohtuistungid edasi ühel korral uue süüdistuakti esitamise tõttu, kuid kuna ilmumata oli ka tunnistaja, siis oleks istung igal juhul

edasi lükatud. Ilmumata tunnistaja RPtõttu lükati kohtuistungid korduvalt edasi, kuid igal korral oli RPesitada põhjus (haigus, välislähetus), miks ta ei saanud ilmuda.

Kohus leiab, et kuigi tegu, mis süüdistatavatele süüks pannakse, leidis aset oktoober 2004

kuni 20.03.2005, ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks piisava aluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu süüdistatavad õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kohtu enda initsiatiivil.

eelnevat korrates leiab kohus, et kohtueelne menetlus on läbi viidud mõistliku aja jooksul, arvestades kriminaalasja keerukuse astet, mahukust ja teostatud toiminguid. Kriminaalasjas on

ajaliselt olnud kõige mahukam selle arutamine esimest korda maakohtus. Nimelt toimus

kriminaalasja esimene arutamine Harju Maakohtus ajavahemikus 06.12.2006 kuni

26.05.2010, s.o. kestvusega 3 aastat ja 5 kuud. Samas, andes hinnangu kohtuistungite

edasilükkamise põhjustele, tuleb kohtul tõdeda, et enamuses lükkusid istungid edasi seoses

süüdistatavate mitteilmumisega ja kaitsjate taotluste lahendamisega, sh Vladimir ja Andrei K.E kaitsjate taotluste lahendamisega. Oluliseks peab kohus ka süüdistatavate (sellest

tingitud ka kaitsjate) arvu rohkust, mis oli määrav istungiaegade planeerimisel ja

kooskõlastamisel, s.o. ühise istungiaja leidmisel. Kohus leiab, et peale kriminaalasja

tagastamist ringkonnakohtust on kohtulik arutamine toiminud mõistliku aja jooksul ning

kriminaalasja teistkordsel arutamisel ei ole võimalik rääkida istungite põhjendamatust edasilükkamistest või istungiaegade määramisega viivitamisest.

Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi käesolevas asjas on kohtueelne menetlus ja kohtulik

arutamine kokku kestnud kohtuotsuse kuulutamise päevaks (s.o. 22.03.2004, mis on

K.E kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, kuni 05.09.2011, s.o. kohtuotsuse

kuulutamise kuupäev) kokku 6 aastat ja pea 6 kuud, ei ole käesolevas asjas menetlejate toimimine põhjustanud asja lahendamisel selliseid viivitusi, et võimaldaksid rääkida mõistliku

menetlusaja möödumisest. Arvestades, et KarS § 293 ja § 295 koosseisudega kaitstav

õigushüve on isikute usaldus avalike funktsioonide kandjate äraostmatusse ja seeläbi ka avalike otsuste õiguspärasusse, täpsemalt isikute usaldussuhe riigi ja avalike institutsioonide

esindajate vastu ning usk ametiisiku erapooletusse, objektiivsusesse ja äraostmatusse, leiab

käesolev kohtukoosseis, et selliste kuritegude puhul on vaja arvestada ka avaliku menetlushuviga konkreetses asjas ning kuivõrd sellistes kuritegudes on avalik menetlushuvi kõrge, tuleb ka seda arvestada mõistliku menetlusaja riive tuvastamisel ning selle heastamise

võimaluste kaalumisel. Antud juhul leiab kohus, et toimepandud teod (pistise nõudmine, vastuvõtmine ja vahendus), nende toimepanemise ajaline kestvus, sellest tulenev avalikkuse

huvi ning menetlusele kulunud aeg, arvestades kriminaalasja mahukust ja istungite

edasilükkamise põhjuseid, ei anna alust rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest ega

kriminaalasja lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohus juhib siin

tähelepanu asjaolule, et andes hinnangu kriminaalasja lõpetamise võimalikkusele avaliku

menetlushuvi puudumisel, tuleb kohtul lisaks avalikule menetlushuvile anda hinnang ka süüdistatavate süü suurusele. Antud juhul ühtegi süüdistatavate karistust kergendavat asjaolu

ei ole tuvastatud, küll aga esinevad karistust raskendavad asjaolud. Kuivõrd antud asjas on

tuvastatud avalik menetlushuvi ning puuduvad vastutust kergendavad asjaolud jm erilised asjaolud, siis ei pea kohus põhjendatuks omaalgatuslikult menetlusaja riive heastamiseks kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada. Kohus möönab, et menetluse kestvus 6 aastat

ja pea 6 kuud annab alust rääkida menetluse mõistliku aja riivest, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes on menetlusaja ülemäärane kestus võimalik heastada karistust kergendades.

67 VIII Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel K.E-le

ja Andrei K.E-le peab arvestama kohaldatava karistuse üld- ja

eripreventiivset mõju, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi kuritegude toimepanemisest

hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti mõistliku menetlusaja riivet. Karistamise

aluseks on isikute süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kohtulikul uurimisel ei

tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 mõistes. Karistust raskendavaks asjaoluks on K.E omakasu vastavalt KarS § 58 p 1. Nimelt teenis K.E pistise nõudmise ja vastuvõtmisega ebaseaduslikku tulu, s.o. omakasu. Andrei K.E karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine teise süüteo

hõlbustamiseks KarS § 58 p 9 kohaselt. Süüteo hõlbustamiseks peab kohus A.K.E

poolt pistise vahendamist K.E-le. Nimelt leiab kohus, et Andrei K.E,

kogudes ise V.R kokku K.E jaoks pistisena makstud raha ja edastades seda ise K.E-le, hõlbustas seeläbi K.E poolt pistise vastuvõtmist. Samuti,

kohtudes ise isikutega, kes keeldusid maksmast ning suheldes ise VR pistise kogumise,

kogutavate summade jm teemadel, sh tuletades meelde maksmise tähtaegu ja nõudes summade tasumist, hõlbustas A.K.E K.E pistise jätkuvat nõudmist.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut ( Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.E varem kohtulikult karistamata isik. Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Käesoleva kuriteo on süüdistatav toime pannud

oma ametiseisundit ära kasutades valdkonnas, mille vastu avalikkusel peaks olema eriline

usaldus. Karistust raskendav asjaolu on kuriteo toimepanemine omakasu ajendil, st pistise nõudmine rahalise kasu saamise eesmärgil. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. KarS §

293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb sanktsioon ette kuni viie aastase vangistuse. Tegemist on II astme kuriteoga, mille süüdistatav on toime pannud kavatsetult. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kuivõrd käesoleval juhul sanktsioon ei näe ette kergemaliigilist karistust kui vangistus tuleb kohtul kaaluda vangistuse kestvuse ja täitmisele pööramise küsimusi. Tavapäraselt, arvestades siinkohal karistust raskendava asjaolu esinemist ja K.E poolt oma ametiseisundit ärakasutades teo kavatsetult toimepanemist pika perioodi vältel (kuus kuud), sh ise pistise nõudmist ning ähvardustega selle mittetasumise osas

teatud tegevuse lubatavus lõpetada, mõistaks kohus talle karistuseks keskmääras reaalse vangistuse. Käesoleval juhul tuleb kohtul arvesse võtta ka järgnevat. K.E-le süüks pandav tegu on aset leidnud 2004 ja 2005 aastatel, ta ei ole enne ega peale seda kuritegusid

toime pannud ning tegude toimepanemisest on möödas juba kuus aastat. Kohus leiab, et sellise aja möödudes kuriteo toimepanemisest, ei täidaks reaalne vangistus karistusena oma

eesmärki. Samuti tuleb arvesse võtta, et K.E ei tööta enam ametiisikuna. Kohus leiab, et tema mittetöötamine riigiasutuses juhtival positisoonil näitab kaudselt tema sisemist

vastutustunnet toimunu ees. Seetõttu leiab kohus neid asjaolusid arvesse võttes, et

K.E-le on võimalik karistusena määrata vangistuse tingimisi täitmata jätmine. Arvestades, et K.E tööülesannetega seoses viibib tihti välisriigis, et ta ei ole enne

ega peale 2005- 2005 süüks arvatavat perioodi kuritegusid toime pannud, ei pea kohus

68

vajalikuks tema suhtes vangistuse tingimisi kohaldamist käitumiskontrollile allutades.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et mõistliku menetlusaja riivega seoses tuleb kohtul

vähendada ka mõistetavat karistust. K.E karistust vähendades tuleb talle mõista

vangistus alla sanktsiooni keskmäära, mis tuleb jätta tingimisi kontrollnõueteta täitmisele pööramata 3 aasta jooksul. Mõistetud karistusest tuleb maha arvestada K.E poolt

eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 22.03.2005 kuni 21.06.2005, s.o. 3 kuud. K.E-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Andrei K.E varem kohtulikult karistamata isik. Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Käesoleva kuriteo on süüdistatav toime pannud oma venna kasuks valdkonnas, mille vastu avalikkusel peaks olema eriline usaldus. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. karistust raskendav asjaolu on kuriteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks. KarS § 295 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb sanktsioon ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse. Tegemist on II astme kuriteoga, mille süüdistatav on toime pannud kavatsetult. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval

juhul karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud aastatel 2004 ja 2005,

seega üle kuue aasta tagasi. Enne ja peale seda süüdistatavat kohtulikult karistatud

kriminaalkorras ei ole. Süüdistatav on teo toime pannud kuue kuu vältel ja kavatsetult, mistõttu leiab kohus, et kõiki asjaolusid arvestades tuleks süüdistatavale määrata karistuseks

reaalne vangistus, vangistuse sanktsiooni alammäära lähedal. Samas on kohus kohustatud mõistliku menetlusaja riive tõttu mõistetavat karistust vähendama ning võttes arvesse kuriteo

toimepanemisest möödunud aega, varasemate ja hilisemate rikkumiste puudumist, leiab

kohus, et mõistetav vangistus ei täidaks tänasel päeval Andrei K.E suhtes oma eesmärki. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistliku menetlusaja riivet heastades tuleb määrata

süüdistatavale rahaline karistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista rahalise

karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Rahalise karistuse suuruse määramisel võtab kohus

arvesse Andrei K.E keskmist päevasissetulekut kuriteole eelnenud aastal, mis

toimikumaterjalide järgi ( kd tl 84- 85) ja KarS § 44 lg 2 kohaselt on 3.20 eurot ehk miinimumpäevamäär. Samas ei saa kohus aga mööda vaadata toimepandud kuriteo iseloomust

ja jätkuvusest, mistõttu peab põhjendatuks karistust vähendades mõista rahalise karistuse

sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Mõistetud karistusest tuleb maha arvestada A.K.E poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 22.03.2005 kuni 30.06.2005 ehk 3 kuud

ja 9 päeva (s.o. 99 päeva). KarS § 68 lg 1 alusel arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda A.K.E kantuks 297 päevamäära. A.K.E suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

IX Konfiskeerimine

Prokurör on taotlenud kohtul KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 831 ) alusel konfiskeerida K.E-lt läbiotsimisel viimase autos kinnipidamisel leitud ja äravõetud

700 USA dollarit ning kodust leitud ja äravõetud raha kokku summas 238048.64 krooni

(äravõetud erinevas valuutas) konfiskeerimist KarS § 84 alusel, arvestusega, et süüdistuse kohaselt oli K.E võtnud altkäemaksu summas 21700 US dollarit, s.o. 22.03.2005

kursiga 257 145 krooni, konfiskeerida täiendavalt riigi tuludesse 19096.36 krooni ehk 1220.48 eurot.

Kohus leidis käesoleva asja kohtuliku arutamise tulemusena, et kriminaalasjas on tõendatud K.E poolt kokku ebaseadusliku tulu teenimine summas 14 200 USA dollarit. USA dollari kurss 20.03.2005 seisuga Eesti Panga kodulehel avaldatud info kohaselt oli 11, 7489

69

krooni. Seega kokku 166 834.38 krooni mis praegu kehtivas valuutas on 10 662 eurot. Kuivõrd K.E ei ole tõendanud temalt läbiotsimistel äravõetud raha päritolu, peab

kohus tema sellekohaseid ütlusi paljasõnalisteks. Samas on aga kohtuliku uurimise

tulemusena tuvastatud pistise raha maksmine erinevates valuutades, sh USA dollarites, eurodes ja kroonides, milliseid V.razumovski elukoha läbiotsimisel ja tema kinnipidamisel ja

leiti ja äravõeti. Tuvastatud on ka K.E-le pistise raha üleandmine nii enne tema kinnipidamist kui ka tema elukohas. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et läbiotsimisel ja

kinnipidamisel leitud ja äravõetud raha on 10 662 euro suuruses summa ulatuses K.E teenitud ebaseadusliku tulu ning kohus peab sellest tulenevalt põhjendatuks ka sellise summa konfiskeerimist K.E-lt KarS § 83 1 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel

konfiskeerib kohus KarS § 831

lg 1 alusel K.E-lt 10 662 eurot. Välja mõistetud

summa pöörata kohtuotsuse jõustumisel täitmisele K.E vara suhtes, s.o.

Harju Maakohtu deposiitarvele hoiustatud 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) USA

dollari, 95000 (üheksakümmend viis tuhat) Eesti krooni ja 7460 (seitse tuhat nelisada kuuskümmend) euro suhtes. Deposiitkontole kantud konfiskeerimisele kuuluvast summast (s.o. 10 662 eurot) ülejääv summa tagastada K.E-le.

X Asitõendid

Kriminaalasjas on 26.05.2010 kohtuotsusega K.E-le tagastatud asitõendid – märkmik, 220 ( kakssada kakskümmend ) Vene-maa rubla, 80 (kaheksakümmend) Leedu litti,

Brasiilia 51 (viiskümmend üks) reali ja Ukraina 6 (kuus) grivnat. 22.03.2005 Andrei K.E sõiduauto MB XXX läbiotsimisel äravõetud must nahast märkmik on tagastatud Andrei K.E-le. Nimetatud esemed jätta A.K.E-le.

Süüdistusaktis on märgitud, et alljärgnevad asitõendid ja dokumendid on eraldi kriminaalasjale

lisatud. Kohus osundab siinkohal, et eraldi pakendatuna märgitud dokumente kohtule

käesolevas protsessis esitatud ei ole, küll aga asuvad sellised dokumendid koopiana kriminaalasja materjalides. Asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat:

- 22.03.2005 Andrei K.E sõiduauto MB XXX läbiotsimisel äravõetud valuuta

vahetus tšekk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 Andrei K.E töökohast OÜ MRS S läbiotsimisel äravõetud

20.02.2004 15:41:40 andmebaasi väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 Andrei K.E töökohast OÜ MRS S läbiotsimisel äravõetud

Trükitud A4 valge paberileht faksiga 12.nov 2003 saadetud garantiikiri milles Eesti

firma AS KFja Ukraina firma C paluvad luba külmutatud kilu transportimiseks termosvaguniga koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VTtehtud läbiotsimise käigus äravõetud

Veterinaar ja Toiduameti registrist 30.06.2004 tehtud väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus äravõetud

Veterinaar ja Toiduameti registrist 30.06.2004 tehtud väljatrükk koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus äravõetud

teabenõude vastus ANkoopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus äravõetud

teabenõue koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- 22.03.2005 K.E töökohas VT tehtud läbiotsimise käigus äravõetud

70 teabenõue 07.12.2004 koopiana jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa CD 2741 ja VHS 2529 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa CD 3136 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa VHS 2427; 2435 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

- VRja K.E 14.06.2005 vastastamine Videokassett 4qeb2927c jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

- Jälitusprotokolli lisa 08.04.2011 nr 0435vl, mis esitatud prokuratuuri poolt 08.04.2011

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

XI Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Selliseid andmeid ega

taotlusi käesolevas asjas kohtule esitatud ei ole. Kriminaalasjas kohtueelse menetluskulud puuduvad. Eeltoodu alusel tuleb nii Vladimir kui Andrei K.E-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti).

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Arvestades, et kohus tunnistab K.E süüdi temale esitatud süüdistuses tuleb kokkuleppelise kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Kohus juhindub KrMS §-dest 306, 311, 312, 313 ja 317

Kohtunik Kristina Väliste

Rahvakohtunik Elve Kaas

Rahvakohtunik Siiri Gelkova