2-24-17294/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-17294 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised, esindajad Hageja: X (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx, Tallinna Perekonnaseisuametis, abielukanne nr XXX. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. X esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks. Hagilt on tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 18.11.2024. 2. X hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud ja neil ei ole faktiliselt ühist majapidamist; pooled elavad eraldi alates 20.04.2024. 3. 19.12.2024 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitas kostja, et ta on nõus lahutama tema ja X vahel sõlmitud abielu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 7. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest ja kostja vastusest lähtudes, et hageja soovib abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Hageja ja kostja on Eesti kodanikud. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti poolte tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 9. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. 10. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse abielulahutuse kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 2