2-23-8333/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-8333

Kohtuasi

A K hagi O L ja I S vastu kinnistu müügi- ja

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

163 500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A K (sündinud xxx) lepinguline esindaja S P-B ja J

K

Kostja I: O L (isikukood xxx)

Kostja II: I S (isikukood xxx)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistung 19.märtsil 2024

Resolutsioon

1. Rahuldada A Ki hagi O L ja I S vastu.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks O L ja I S vahel 17.06.2020 sõlmitud kinnistu müügi ja

asjaõigusleping, millega O L võõrandas I Sle aadressil xxx asuva kinnistu (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxx).

3. Välja mõista I Slt 160 000 eurot A Ki kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta solidaarselt O L ja I S kanda.

2. Määrata A K menetluskuluks 1390 eurot.

3. Välja mõista O Llt ja I Slt solidaarselt 1390 eurot A Ki kasuks.

4. Välja mõista O Llt ja I Slt solidaarselt A Ki kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Välja mõista O Llt ja I Slt solidaarselt riigilõiv 1890 eurot riigituludesse. Riigilõiv 1890 eurot tuleb

tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest vastavalt käesolevale

kohtuotsusele lisatud makseinfole.

6. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui

kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata

sundtäitmisele.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja saata Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

A K (edaspidi hageja) palus O L (edaspidi kostja I) ja I S (edaspidi kostja II) vastu

esitatud hagis tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 17.06.2020

sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõigusleping, millega kostja I võõrandas kostjale II aadressil xxx asuva

kinnistu (registriosa nr xxx), kohustada kostja I ja kostjal II anda nõusolek kustutada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx teise jakku sisse kantud korteriomandi ainuomanikuks I S ning

kanda registriosa II jakku ainuomanikuna O L; asendada I S nimetatud tahteavaldus asjaõiguse

üleandmiseks ja O L tahtevaldus asjaõiguse vastuvõtmiseks ning kinnistusraamatus sellekohaste

kannete tegemiseks jõustunud kohtuotsusega.

30.09.2024 taotles hageja kohustada kostjat II korteri turuväärtuse 159 000 euro hüvitamist, kuna

kohtutäitur xxx võõrandas täitemenetluses enampakkumisel uuele omanikule, milleks on xxx OÜ

(registrikood xxx). Kande aluseks on märgitud: 13.03.2024 kohtutäituri avalduse, 07.03.2024

enampakkumise akti alusel sisse kantud 14.03.2024.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2018.a lõpus esitas hageja koos teiste isikutega Ameerikas hagiavalduse kostja I vastu. Veebruaris

2019.a vormistas Ameerika kohus menetlust algatava dokumendi ning edastas kostjale I.

Kohtudokumendid saadeti kostjale I 08.02.2019 ning toimetati kätte 14.02.2019. Seega teadis kostja I

2019.a veebruari seisuga tema vastu esitatud nõudest. 27.02.2020 rahuldas Harju Maakohus hageja

hagi tagamise taotluse ning seadis kohtuliku hüpoteegi O Lle kuuluvale kinnisasjale reg.nr xxx

asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) hageja kasuks summas 1416,75 eurot. 08.06.2020

otsustas Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohus rahuldada tagaseljaotsusega

asjas nr xxx hageja, T P, R Y ja D K haginõuded G L, kostja, I K, xxx ja xxx. vastu solidaarselt 32 255

370 USA dollari suuruses summas, millele lisandub kohtuotsuse järgne seadusjärgne intress määraga

28 U.S.C. § 1961, alates kohtuotsuse tegemisest, seadusjärgne intress kohtuotsuse eelselt alates

01.04.2018 kuni lahendi tegemiseni vastavalt 28 U.S.C. § 1961, samuti hagejate õigusabikulud.

17.06.2020 võõrandas kostja I oma kinnistu reg.nr xxx asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx)

kostjale II. Kinnistusraamatu kande muutmine toimus 18.06.2020. Kostja II on kostja I abikaasa.

03.11.2021 Harju Maakohus tunnustas ja tunnistas täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Ameerika

Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu 08.06.2020 otsuse asjas nr xxx. Kohus määras,

et hagejal, T P`l, R Y`l ja D K`il on õigus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitada

täidetavaks tunnistatud kohtumäärus Eesti kohtutäiturile täitmiseks peale jõustumist. Kohtumäärus

jõustus 23.11.2022. 19.04.2023 esitas hageja kohtutäiturile xxx avalduse täitemenetluse algatamiseks

(täiteasi nr xxx). Algatatud täitemenetluse nõue on 200 000 eurot. 24.10.2023 seisuga on

täitemenetluse raames õnnestunud välja mõista 851 eurot. Hageja arvates sissenõude pööramine kostja

I kuuluvale kinnistule nr xxx, ei vii nõude rahuldamiseni. Seetõttu hageja on sunnitud esitada hagi

kinnistu nr xxx võõrandamisega seotud tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu

üleandmiseks.

30.09.2024 taotles hageja kohustada kostjat II korteri turuväärtuse 159 000 euro hüvitamist, kuna

kohtutäitur xxx võõrandas täitemenetluses enampakkumisel uuele omanikule, milleks on xxx OÜ

(registrikood xxx). Kande aluseks on märgitud: 13.03.2024 kohtutäituri avalduse, 07.03.2024

enampakkumise akti alusel sisse kantud 14.03.2024. Hüvitamise nõude eelduseks on saadu

väljaandmise võimatus.

Kostjate vastuväidete kokkuvõte

Kostja I vastusest nähtuvalt ei vaielnud ta hagile vastu ja märkis, et kostja II, kes oli teadlik Ameerikas

peetud kohtuvaidlusest, kallutas teda korteri kinkelepingut tegema, soovides muuta näilikult O L

varalise seisu ja säilitada korter perekonnale.

Kostja II on oma vastuses esile toonud, et tema jaoks oli korter elukohaks, mille müügi- ja

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise korral jääks ta kodutuks. Kinkelepingu sõlmimise põhjuseks

ei ole kostja II väitel Ameerika Ühendriikides toimunud kohtuvaidlus, vaid kostja I tänulikkus tema

põetamise eest.

Kohtuotsuse põhjendused

TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning

nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab

sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka

eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 188 lg 1 näeb ette, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu,

mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma

tehingu tegemise ajal. Vastavalt Riigikohtu 26.04.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p-le 17 ja

20.12.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p-le 15.1 on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamise eeldused järgmised: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja

selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); sissenõude

pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et

sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); võlgnik on tehingu teinud kolme

aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS §

188 lg 1); võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene

lause, § 188 lg 1); teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi

seda teadma (TMS § 188 lg 1).

Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses toodud asjaolud alljärgnevalt: Ameerika

Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu otsusega on tõendatud, et 08.06.2020 otsustas

Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohus rahuldada tagaseljaotsusega asjas nr

xxx hageja, T P, R Y ja D K haginõuded G L, kostja I, I K, xxx ja xxx vastu solidaarselt 32 255 370

USA dollari suuruses summas, millele lisandub kohtuotsuse järgne seadusjärgne intress määraga 28

U.S.C. § 1961, alates kohtuotsuse tegemisest, seadusjärgne intress kohtuotsuse eelselt alates

01.04.2018 kuni lahendi tegemiseni vastavalt 28 U.S.C. § 1961, samuti hagejate õigusabikulud. FedEx

saadetisega nr xxx on tõendatud, et Ameerikas toimunud kohtuvaidluse kohtudokumendid saadeti

kostjale I 08.02.2019 ja toimetati kätte 14.02.2019. Seega teadis kostja I tema vastu esitatud nõudest.

27.02.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega seadis kohus kohtuliku hüpoteegi kostjale I kuuluvale

kinnisasjale registri number 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) hageja kasuks

summas 1416,75 eurot. Kinnistusraamatu kandega on tõendatud, et kostja I võõrandas 17.06.2020 oma

kinnistu reg.nr 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) kostjale II, kes oli kostja I

abikaasa ja kanne muudeti 18.06.2020. Harju Maakohtu kohtumäärusega on tõendatud, et 03.11.2021

tunnustas Harju Maakohus ja tunnistas täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Ameerika

Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu 08.06.2020 otsuse asjas nr xxx. Kohus määras,

et hagejal, T P, R Y ja D K on õigus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitada täidetavaks

tunnistatud kohtumäärus Eesti kohtutäiturile täitmiseks peale jõustumist. Kohtumäärus jõustus

23.11.2022. Kohtutäitur xxx vastusega hagejale, kinnisasja enampakkumise teatega ja pangakonto

väljavõttega on tõendatud, et 19.04.2023 algatatud täitemenetluses (täiteasi nr xxx) on 200 000 euro

nõudest 24.10.2023 seisuga õnnestunud välja mõista 851 eurot. Kostjal I puudub töökoht ja tema ainus

kinnisvara asub aadressil xxx, xxx. Kohtutäituri hinnangul on kinnistu turuväärtuseks 9900 eurot, mis

on oluliselt vähem võrreldes kostja I kohustuste mahuga. Eeltooduga on hageja põhjendanud ja

tõendanud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasne nõude täielikku rahuldamist ja on

alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on täidetud TMS § 187 lg 2

sätestatud eeldus hagi rahuldamiseks.

TMS § 188 lg 1 alusel saab kohus tunnistada kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta

jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud

tehing sõlmiti 17.06.2020 ja hageja pöördus hagiga kohtusse 7.06.2023, seega enne kolmeaastase

perioodi möödumist. Järelikult tegi võlgnik tehingu TMS § 188 lg 1 ja TMS 189 lg 1 ja 2 tähtaegade

raames. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12 tehtud otsuse p-s 10 leidnud, et „Võlgnik kahjustab

teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma

käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12).

Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise

põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega

saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema

võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema

võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate

huvidele. Kuna võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu

tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide

teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just

sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.“. Kostjad ei ole eitanud, et nad

teadsid 08.06.2020 Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu otsusest, millega

rahuldati asjas nr xxx hageja, T P, R Y ja D K haginõuded G L, kostja I, I K, xxx ja xxx. vastu

solidaarselt 32 255 370 USA dollari suuruses summas. Tehing, millega kostja I võõrandas oma

kinnistu reg.nr 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) kostjale II ja mille kehtetuks

tunnistamist hageja taotleb, tehti kaks nädalat pärast kohtuotsust ehk 17.06.2020. Kinnistusraamatu

kande muutmine toimus 18.06.2020. Kostjate vastustest nähtuvalt oli abikaasade vahel tehtud tehingu

eesmärgiks mitte kaotada elamispinda ehk nad soovisid tahtlikult vähendada kostja I vara.

Eelnimetatud tehingu tulemusel on hagejalt kui sissenõudjalt võetud võimalus oma nõuete

rahuldamiseks kostja I suhtes Tallinnas asuva kinnistu arvel, mille väärtuseks on vähemalt 159 000

eurot. Kostja II pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal, kuna tehingu

tegemisel seati kohtumääruse alusel kinnistule kohtulikku hüpoteeki ja kohtumäärus oli tehtud rahalise

haginõude tagamiseks. Kuivõrd kostjad on abikaasad, siis saab eeldada, et kostja II teadis oma mehe

vastu esitatud nõuetest, mida ta ei ole ka eitanud. Seega omandades kinnistu pidi kostja II teadma, et

kostja I vara vähendamine kahjustab sissenõudja huve. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale,

et hagi tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 17.06.2020 sõlmitud

kinnistu müügi ja asjaõigusleping, millega kostja I võõrandas kostjale II aadressil xxx asuva kinnistu

(registriosa nr xxx) kuulub TMS § 187 lg 1 alusel rahuldamisele.

Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) § 119 lõigetes 2-4

sätestatut. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või

kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool

hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks

olevatest asjaoludest. 07.03.2024 kordusenampakkumise aktiga on tõendatud, et kinnistu aadressil xxx

(registriosa nr xxx) müüdi xxx hinnaga 160 000 eurot. Järelikult on tagasivõidetud tehingu alusel

saadu hüvitamine võimatu, mistõttu tuleb kostjalt II välja mõista hageja kasuks 160 000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja menetluskulude nimekirja järgi esindas hagejat xxx maksumusega 100 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva

kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on tasunud alljärgnevad

menetluskulud: esmane nõustamine, hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine - 4 tundi, 400 eurot,

kostja I vastuse analüüs, kostja II vastuse analüüs, suhtlemine kliendiga, seisukoha koostamine 1,5

tundi, 180 eurot. Kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine

1,5 tundi, 180 eurot, kokku 760 eurot. Riigilõiv 420 eurot, kokku 1180 eurot. Hageja palus jätta kõik

menetluskulud kostja I ja kostja II kanda ning hageja menetluskulud 1180 eurot kostjatelt hageja

kasuks välja mõista. Samuti märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et TsMS § 177 lg 4

kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel tuleb jätta hagimenetluse kulud kostjate kanda solidaarselt. Hageja

on tasunud riigilõivu kohtu kontole: 420 eurot 07.06.2023 ja 210 eurot 24.10.2023, kokku 630 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 630 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu

kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja

leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige

kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste

kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks

vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasule. Kostjad ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kohus, võttes arvesse

kohtuasja keerukust ning lepingulise esindaja tehtud toiminguid, on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud täies ulatuses, mistõttu tuleb määrata hageja

lepingulise esindaja menetluskuluks 760 eurot. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu kokku 1390 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagilt hinnaga 163 500 eurot, tuleb maksta riigilõivu 2520

eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kohtu kontole: 420 eurot 07.06.2023 ja 210 eurot 24.10.2023,

kokku 630 eurot, mille kohus mõistab välja kostjatelt hageja kasuks. Järelikult on tsiviilasjas tasutud

vähem riigilõivu 1890 eurot (2520-630), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigi kasuks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik