2-21-14384/207 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-14384

Tsiviilasi

H.Y avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse ning ainuotsustusõiguse andmiseks

C.D avaldus laste ja isa suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. aprilli 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.Y Läti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/laste isa): H.Y (isikukood

XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Puudutatud isikud:

1. C.D (laste ema) (isikukood XXX)

2. M.J (isikukood XXX)

3. J.N (isikukood XXX)

4. E.H (isikukood XXX)

Puudutatud isikute 2-4 (lapsed) esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Eve Laine

5. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), esindaja Eret

Kallas

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

22. Kohtul on perekonnaasjas õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks nii menetlusosalise taotlusel kui ka enda algatusel (TsMS § 293 lg 1, § 477

lg-d 5 ja 7). Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja,

registreeritud eraekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus

määrata isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi

määramisel arvestab kohus poolte arvamusi (TsMS § 294 lg 1).

Maakohus määras asjas ekspertiisi ja eksperdiks K. Talviste. Kohtuasja materjalide kohaselt käis

perekond enne kohtuliku ekspertiisi määramist K. Talviste juures teraapias/nõustamisel. Seetõttu

soovis maakohus K. Talviste arvamust ja edastas talle 26. jaanuaril 2023 kirjalikult vastamiseks 32

menetlusosaliste esitatud küsimust (II kd lk 181 - 182). K. Talviste vastas kohtule, et küsimustele

vastamise eelduseks on väga põhjalik ekspertiis ja analüüs, mille teostamise aega ja tasu on tal

hetkel keeruline öelda, see selgub siis, kui ekspertiis on tehtud (II kd lk 183). Maakohus määraski

7. veebruari 2023 määrusega K. Talviste eksperdiks ja esitas talle vastamiseks needsamad 32

küsimust. Määruse põhjenduste kohaselt on K. Talviste kohtu andmetel gestaltpsühhoterapeut ja

pädev asjatundja, kes saab anda arvamuse võimaliku vanemast võõrandamisega seonduva osas

ekspertiisi vormis.

Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, määrab kohus (TsMS § 298 lg 1).

Ringkonnakohus märgib, et küsimuste nr 1- 9 sisuks oli K. Talviste poolt pere nõustamisega seotud

asjaolud perioodil märts – august 2022, sh andis K. Talviste ülevaate eraviisilise nõustamise

tulemustest ja enda tähelepanekutest selles osas (küsimused nr 8 ja 9). K. Talviste pidi hindama

laste psühholoogilist seisundit ja kiindumussuhet vanematega (küsimus nr 11), vanematevahelise

konflikti mõju laste arengule ja vaimsele tervisele (küsimus nr 12), lastel lojaalsuskonflikti

olemasolu (küsimus nr 15), laste valmisolekut isaga suhtlemiseks (küsimused nr 16, 17-19). K.

Talviste vastas ka küsimustele laste võõrandamise kohta (küsimused nr 24-32) ja tuvastas laste isa

käitumises võõrandavale vanemale omased tunnused.

23. K. Talviste nimetas ekspertarvamuses läbiviidud ekspertiisi kohtupsühholoogia ekspertiisiks,

millist ekspertiisi maakohus ei olnud määranud. Ekspertarvamuses märgib K. Talviste, et ta on

kliiniline gestaltpsühhoterapeut, tal on magistrikraad (MA) sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse

valdkonnas spetsialiseerumisega perevägivallale (sh perevägivalla spetsiifiline vorm vanemast

võõrandamine).

Laste isa esitas koos määruskaebusega kohtule kliinilise psühholoogi, Tartu Ülikooli õppejõu, Eesti

Psühholoogide Liidu asepresidendi PhD Kariina Laasi arvamuse K. Talviste koostatud

kohtupsühholoogia ekspertiis aktile (III kd lk 92). Arvamuse kohaselt ei ole K. Talviste kutsega

psühholoog ja on selgelt ületanud oma pädevuse piires, kuna ta annab psühholoogilisi hinnanguid,

kuigi ei tohiks seda teha. Ekspertiisis ei tooda teaduslikult põhjendatult välja, milliste tunnuste

alusel konkreetselt laste võõrandumise taset hinnati ja kuidas hinnati tunnuseid ajaloolis-

arengulises perspektiivis. Eesti Psühholoogide Liidu president K. Konstabel avaldas kirjas

vanematele, et psühholoogia ekspertiisi tegemiseks on vajalik psühholoogia alane pädevus, st

vähemalt psühholoogia magistrikraad (III kd lk 150).

Ringkonnakohtu istungil selgitas K. Talviste, et tal puudub teaduskraad psühholoogias või

psühhiaatrias, ta on õppinud gestaltpsühhoterapeudiks kursustel Taanis. Oma ekspertarvamuse

nimetamist psühholoogiaekspertiisiks peab ta enda eksimuseks, mida ta tunnistab. Samuti nõustus

K. Talviste, et ta oleks saanud kohtu poolt soovitud arvamuse anda ka asjatundjana ning temalt

vastuste saamiseks ei pidanud kohus määrama asjas ekspertiisi (IV kd lk 55).

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis asjas välja selgitamata, milliste asjas tähtsate ning

eriteadmisi vajavate asjaolude välja selgitamiseks ta K. Talviste eksperdiks määras ning kas

eksperdiks määratud isikul on arvestades ekspertiisi eesmärki ka eksperdile vajalikud eriteadmised.

Saamaks ülevaadet teraapia käigus toimunust piisanuks K. Talviste ülekuulamisest tunnistajana

(TsMS § 293 lg 2 esimene lause) või eriteadmistega isiku kirjalikust arvamusest (TsMS § 293 lg 2

teine lause). Ekspert peab keelduma ekspertarvamuse andmisest, kui ekspertiisimääruses esitatud

ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda

eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Ekspert peab kontrollima

viivitamata, kas ekspertülesanne puudutab tema eriala või eriteadmisi ja kas ülesande lahendamine

on võimalik täiendavate ekspertide kaasamiseta ning peab oma kahtlustest kohtule viivitamata

teatama (TsMS § 302 lg 4). Asja materjalide kohaselt ei ole K. Talviste ekspertiisi käigus läbi

viinud mitte ühtegi eksperdiuuringut.

Psühholoogiliste hinnangute saamiseks tulnuks maakohtul määrata psühholoogia kutsega ekspert.

25. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei või määrata kohtumenetluses eksperdiks isikut, kellel on

arutatava asjaga või menetlusosalistega varasem kokkupuude. TsMS § 296 lg 2 järgi ei või

eksperdiks määrata isikut, kes on osalenud asjas eelneva lahendi tegemisel, muu hulgas vahekohtus

või kohtueelses menetluses, välja arvatud juhul, kui ta osales menetluses eksperdi või tunnistajana.

Kohtul tuleb eksperdi määramisel arvestada ka eksperdi taandamise alustega, mis on sätestatud

TsMS §-s 31 (viitega kohtuniku taandamise alustele TsMS §-s 23). Õiguskirjanduses on märgitud,

et asjaga juba kursis olevad isikud ei sobi eksperdiks seetõttu, et asjas arvamust andes on neile

eelduslikult teatavaks saanud asjaolud, mida teadusliku uuringu allikmaterjalina kasutada ei saa,

kuid mis eksperdile teda olles võiksid hakata tema järeldusi mõjutama, samuti ei saa oodata, et

ekspert sellises olukorras ekspertiisi n-ö puhtalt lehelt saaks alustada (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 296, lk 1553).

Asjas ei ole vaidlust, et K. Talviste nõustas enne ekspertiisi määramist menetlusosalisi ja

ekspertarvamuse koostamisel on ta lähtunud tasulise nõustamise käigus saadud vanemate ja laste

ütlustest perioodil 18. märts - 30. august 2022, samuti tuginenud nende kohtumiste vaatlusele ja

ülestähendustele. Ringkonnakohtule avaldas K. Talviste, et ta oli oma seisukoha laste isa peamiselt

huvitanud küsimuses (et ta ei ole ema poolt laste võõrandamise märke tuvastanud) kujundanud

hiljemalt teraapia lõpus, st enne tema eksperdiks määramist kohtu poolt.

Teraapia eest tasus K. Talvistele laste isa, seejuures avaldas K. Talviste ringkonnakohtu istungil, et

laste isa jäi tasu maksmisega viivitusse (V kd lk 55 pöördel). Seega määras maakohus K. Talviste

eksperdiks olukorras, kus K. Talviste oli oma järeldused talle kohtu poolt esitatud küsimustes

avaldanud menetlusosalistele enne tema eksperdiks määramist, samuti oli tal laste isaga vaidlus

tasu maksmiseks. Ringkonnakohus märgib, et ekspertiisi eesmärgiks ei saa olla varasemate

nõustamistulemuste vormistamine kohtulikuks ekspertarvamuseks, mille eest tasutakse riigi arvel.

Ringkonnakohus kirjeldas eespool, et ettepaneku määrata K. Talviste asjas eksperdiks ei teinud

mitte maakohus K. Talvistele, vaid K. Talviste maakohtule, misjärel maakohus esitas määrusega

K. Talvistele samad küsimused, millele K. Talviste ekspertiisi määramata vastama ei soostunud.

Eeltoodut arvestades ei võinud maakohus määrata K. Talvistet TsMS § 296 lg 2 alusel eksperdiks

ka siis, kui temal ekspertiisi läbiviimiseks vajalikud eriteadmised oleksid olnud. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu vastupidise seisukohaga (määruse p 15). Maakohus asus ekslikult seisukohale, et

K. Talviste on kõigile talle esitatud küsimustele vastamiseks kvalifitseeritud spetsialist, samuti jättis

maakohus tähelepanuta tema tegutsemise eksperdina huvide konflikti olukorras.

26. Laste ema vastusest määruskaebusele nähtub, et laste ema esindaja on tutvustanud

määruskaebuse materjale, sh psühholoog K. Laasi arvamust ka K. Talvistele, kes on asunud enda

määramist eksperdiks õigustama ja K. Laasi kompetentse võõrandamise, lähisuhtevägivalla ja

lastekaitse küsimustes kahtluse alla seadma (IV kd lk 107jj).

Ringkonnakohus märgib, et K. Talviste ei ole mõistnud eksperdi õigusi ja kohustusi menetluses.

Kuivõrd eksperdi määrab kohus (TsMS § 294), siis suhtleb ekspert menetlusosalistega üksnes kohtu

kaudu. Kohus määrab, kas ekspert võib võtta ühendust menetlusosalistega (TsMS § 297 lg 4). Sama

põhimõte kohaldub eksperdi käitumisele ka pärast ekspertiisiakti kohtule esitamist, samuti

järgnevates kohtuastmetes. Asudes hindama ühe menetlusosalise soovil teise menetlusosalise poolt

ringkonnakohtule esitatud tõendit, rikkus K. Talviste eksperdi kohustusi ja eksperdi erapooletuse

nõuet. Eksperdi täiendava arvamuse saamiseks on menetlusosalistel võimalus taotleda kohtult

eksperdi küsitlemist kohtuistungil (TsMS § 303 lg 2).

27. Laste isa taotles K. Talviste arvamust laste isast tahtliku võõrandamise tuvastamiseks. K.

Talviste käsitleb võõrandamist lapse vaimse väärkohtlemise alaliigina ja perevägivalla vormina

(inglise keeles parental alienation (PA)) ja on kirjutanud sellel teemal magistritöö. K. Talviste on

seisukohal, et tegemist ei ole tervishoiualase mõistega (kliinilise diagnoosiga), vaid eelkõige osaga

lastekaitsetööst (III kd lk 108p).

Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistel „lapse võõrandamine“ puudub Eesti õiguskorras selge

sisu ja tähendus ning võõrandamist ei saa tuvastada ka ekspertarvamusega.

Laste isa on esitanud võõrandamisteooria kohta Londoni Perekondade Taasühinemise Kliiniku juhi

psühhoterapeut Karen Woodalli vastused laste isa küsimustele (IV kd lk 6-32). K. Woodalli enda

poolt avaldatu kohaselt on ta rahvusvaheline koolitaja tõrjutud laste temaatikas, sh Inglismaa ja

Walesi kohtusüsteemis. Tal on 11 aastat kogemust laste ja perede taasühinemise töös. K. Wodall

märgib, et psühholoogias on erinevaid vanemate võõrandamise definitsioone. Kaasaegse nähtuse

kirjeldus on tekkinud Garneri (1985) Ameerika Psühhoanalüüsi ja Dünaamilise psühhiaatria

Akadeemia ajakirjas avaldatud artiklis, milles kirjeldatakse „teadlikke (…) alateadlikke ja

teadvustamatuid tegureid ühes vanemas, mis aitavad kaasa lapse võõrandumisele teisest vanemast.

Gardner tuvastas ka lastel kaheksa käitumuslikku tunnust, mida ta nimetas vanemast vanemate

võõrandumise sündroomiks. Euroopas mõtestavad eksperdid võõrandamist üha enam

suhteprobleemina ja lapse võõrandumist kiindumustraumana. Emotsionaalselt ja psühholoogiliselt

väärkoheldud lapse tuvastamiseks on kohtul sageli abi perekonnamenetluse eeskirjade alusel

ekspertarvamuse saamisest (Ühendkuningriigi spetsiifika).

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja poolt esitatud materjalide kohaselt on K. Wodall teises

õigussüsteemis tegutsev ekspert, kes on põhjendatult märkinud, et ekspertiisi läbiviimisel tuleb

lähtuda riigis kehtivatest menetlusreeglitest, mistõttu ei saa Ühendkuningriigi praktikat üle kanda

Eesti kohtumenetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik võimaldab kohtul küsida eksperdi arvamust

asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (TsMS § 293 lg 1), ning

ringkonnakohus ongi määranud käesolevas asjas nii vanematele kui ka lastele kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleskekspertiisi pereliikmete vaimse seisundi ja suhtlusprobleemide põhjuste

välja selgitamiseks. Ekspertiisi tegemise metoodika ning vajalikud uuringud valib ekspert (TsMS §

301). Eksperdiarvamus on asjas üks tõenditest, mida kohus hindab kogumis teiste tõenditega (TsMS

§ 232 lg-d 1 ja 2).

28. Eestis puudub vanemast võõrandumise sündroomi osas arvestatav siseriiklik kohtupraktika, ka

on tegemist rahvusvaheliselt väga diskuteeritava küsimusega. Näiteks on Saksa Föderaalne

Konstitutsioonikohus leidnud, et vanemast võõrandumise sündroom on teaduslikult ümber lükatud

ja sellest lähtumine ei ole piisav ja kindel alus lapse parimatest huvidest lähtuva otsuse tegemiseks

(BvR 1076/23, 17. november 2023). Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalkuks lähtuda laste isa ja

laste suhtlusprobleemide hindamisel ainuüksi eelkirjeldatud võõrandamisteooriast, nagu laste isa

seda soovib.

Ringkonnakohus märgib, et asjaoludele, mida laste isa käsitleb laste võõrandamisena (st laste

huvide vastase käitumisena laste ema poolt) annab hinnangu kohus (TsMS § 478 lg 1, § 463 lg 2 ja

§ 442 lg 8 koosmõjus). Ringkonnakohtu käsutuses puudub asjakohane teadmine, mis võimaldaks

käesolevas asjas laste soovimatust oma isaga suhelda käsitleda laste ema tahtliku laste huvide

vastase tegevuse tulemusena. Kohus peab kõik lapsi puudutavad otsused tegema eelkõige laste

huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lg

1). Ringkonnakohus lähtubki asja otsustamisel sellest põhimõttest, hindab kõiki asja materjale ning

tõendeid ja võtab seisukoha ka küsimuses ega vanemad ei kuritarvita oma õigusi ja tegutsevad

kooskõlas laste huvidega.

(allkirjastatud digitaalselt)