4-11-2626/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2626

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2626 (2317,11,003576) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Diana Smirnova Väärteoasi

I.A kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 20.06.2011 otsusele nr 2316,11,008018 I.A karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: I.A, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 20.06.2011 otsusele nr

2316,11,008018 I.A karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas. Muus osas jätta esitatud kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 20.06.2011 otsus nr 2316,11,008018 I.A karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so rahatrahvi osas täitmise osas. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

3. Teha määratud rahatrahvi, so 200 trahviühiku, so 800 euro ühekordse maksena tasumise

osas uus otsus ja määrata KarS § 66 lg 2, 3 alusel määratud rahatrahvi 800 (kaheksasada)

euro tasumisele 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 133 (ükssada kolmkümmend kolm) euro ja 33 (kolmkümmend kolm) euro sendi kaupa kuus alates otsuse jõustumisest.

4. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

2 kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 26.09.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 20.06.2011 otsusega nr 2316,11,008018 karistati I.A LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 28.05.2011 kell 01.16 Sadama 5/9 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,57 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist

lisakaristuse kohaldamise osas, kuivõrd kasutab autot tööülesannete täitmisel ja trahvi tasumise määramist kuue kuu jooksul.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et töötab Soomes. Tuli autoga

laeva, kohtus seal tuttavatega ja üks seltskonnas olijaist lubas tema autoga koju sõidutada. Tarvitas alkoholi, kuid läksid tülli ja kaine juht keeldus sõidutamast ning ütles, et sõitku ise. Helistas taksofirmasse ja kutsus takso vastu, mille kohta esitab telefonikõne väljavõtte. Kui autod hakkasid välja sõitma laevast, kaotas pea ja otsustas auto välja ajada ning parkida. Peeti kinni. On noor pere, väike laps, mille kohta esitab abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse,

samuti on võetud laen, mille kohta esitab laenulepingu. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab sissetuleku, ostis selleks auto, et saaks Soomes tööl käia. Töötas Soomes kaks kuud, praegu

on dokumentide vormistamine, et saaks edasi töötada. Soomes tööle vormistamine on aeganõudev.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus on seaduslik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Kaebuse kohtuliku arutamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 sätete kohaselt on kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu vastavalt § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 sätetele samuti karistatav ning ettenähtud sanktsioonid on nii põhi- kui ka lisakaristuse osas samasugused.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

3

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,57 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,52 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on LS § 7419 lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra ületav.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja põhjendatud seda sellega, et sõiduki

juhtimise õigus on isikule vajalik tööülesannete täitmiseks. Väärteoasjas koostatud

menetlusdokumentide kohaselt menetlusalune isik ei tööta ja esitatud vastulauses on

märgitud, et isik on ajutiselt töötu. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis viitaks isiku töötamisele sellisel erialal, mille tööülesannete täitmiseks oleks vajalik sõiduki juhtimise õigus.

Mis puudutab põhikaristuse määra ja kaebemenetlusel väljendatud taotlust põhikaristuse

tasumise määramist ositi 6 kuu jooksul, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul

tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,52 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud määra keskmist määra ületavas määras. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning

kohtuväline menetleja on seda põhjendatult ka teinud. Kaebuses on taotletud määratud

põhikaristuse tasumise määramist ositi 6 kuu jooksul. Kohus lähtub selle taotluse lahendamisel sellest, et KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse, samuti laenulepingu. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isikul on rahalised kohustused nii pere ülalpidamisekohustusena kui ka

laenu tagasimaksmise kohustusena. Samas ei esitanud kaebuse esitanud isik ühtegi

dokumenti, mis tõendaks tema sissetulekute suurust või selle puudumist. Kohus leiab, et

kuivõrd rahaliste kohustuste olemasolu on tõendatud, siis võib põhimõtteliselt lugeda seda

mõjuva põhjusena, mis tingiks rahatrahvi tasumise määramise ositi ning kohus peab

võimalikuks selles osas esitatud kaebuse rahuldada, määrates KarS § 66 lg 2, 3 alusel rahatrahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning

lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Seejuures arvestades alkoholipiirmäära ületamise ulatust, so süü suurust, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on täiesti põhjendatult kohaldanud lisakaristust alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kuivõrd

menetlusalusel isikul ei olnud inkrimineeritud väärteo toimepanemise hetkel kehtivaid

väärteokaristusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis on kohtuväline menetleja

kohtu arvates ka põhjendatult määranud lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuigi süü suurust arvestades võinuks lisakaristuse määrata ka ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra ületavana. Seetõttu leiab kohus, et puudub seaduslik alus määratud lisakaristuse vähendamiseks, veel vähem vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks.

4

Kohtule esitatud kaebuses ja kaebemenetluse käigus tõsteti esile asjaolu, et juhtimisõiguse

äravõtmine võib takistada isiku töötamist. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse

vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise

menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid pere ülalpidamiskohustuse ja

kodulaenu tasumise kohustus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal, so ajal, mil ta hakkas laevas alkoholi tarvitama, teades, et ta peab laevast oma sõidukiga välja sõitma. Seega teadis ta juba ette, et ta teadlikult viib ennast seisundisse, mis on juhile keelatud ja ta kavatsetult pani toime temale inkrimineeritud väärteo. Avastades, et ta on alkoholi tarvitanud

ja ei tohi autot juhtida, kutsus isik endale takso, kuid sõidukit laevast välja juhtides pani

kaebuse esitanud isik juba väärteo toime, ohustades kõiki teisi ja kõrvaliste isikute vara. Menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, on teadlik sellest, et tema enese

väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine olukord säiliks. Selline varasem ja korduv negatiivne kogemus liiklusalaste väärtegude eest

määratud karistuste näol oli kaebuse esitanud isikul väärteo toimepanemise hetkel olemas, kuigi määratud karistused olid kustunud. Kohtu arvates pidanuks see kogemus olema piisav, et saavutada karistuse eesmärki, so sundida isikut uue süüteo toimepanemisest hoidumisele.

Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi vahetult

enne sõiduki juhtima asumist. Varasemad karistused AS § 70 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest viitavad ka sellele, et menetlusalusele isikule ei ole alkoholi mõju

organismile tundmatu, mistõttu inkrimineeritud väärteo toimepanemine oli tahtlik ja

kaalutletud käitumisakt. Seega pidas menetlusalune isik ainsaks õigeks käitumiseks just ohtliku väärteo toimepanemist, mis kohtu arvates viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, mida ta suutis sõidukit juhtides ka

tõestada ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada

pikemaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil.

Samuti näitab selline käitumine menetlusaluse isiku jätkuvat üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitanud isiku käitumisest ja ütlustest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises käitumises aga ei ole võimalik karistust kergendavaid asjaolusid

tuvastada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt, mis kohtu arvates peab tingima sellise isiku range karistamise ja pikaajalise liiklusest kõrvaldamise. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine seab raskustesse noore pere ja võtab kaebuse

esitanud isikult teenimisvõimaluse, ei ole kohtu arvates oma sisult õige, kuivõrd sellise

olukorra lõi kaebuse esitaja ise oma käitumisega, so ohtlikku süütegu toime pannes.

Juhtimisõiguse äravõtmine on sellele teole paratamatult järgnenud tagajärg, millise saabumisega pidanuks kaebuse esitanud isik arvestama juba enne alkoholi tarvitamist.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas ning esitatud kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik