4-11-2634/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2634

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2634 (2373,11,002997) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

U.H kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 10.06.2011 otsusele nr 2373,11,002997 U.H karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: U.H, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta U.H kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 10.06.2011 otsusele nr

2373,11,002997 U.H karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 10.06.2011 otsus nr 2373,11,002997 U.H karistamises LS

§ 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 26.09.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 10.06.2011 otsusega nr 2373,11,002997 karistati U.H LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 22.05.2011 kell 02.40 Tallinn-Paldiski tee 26. km Keila

vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxx

juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,80 +/- 0,07 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist

lisakaristuse kohaldamise osas või põhikaristuse kergendamist. Väärteo toimepanemist

põhjendas kaebuse esitanud isik sellega, et talle helistas sugulane ja teatas, et tal on väga

paha, kuid on jätnud oma ravimid kaebuse esitanud isiku autosse. Kaebuse esitaja oli eelnevalt joonud kolm pudelit õlut ja selleks ajaks tundis end kainena, et sõidukit juhtida ning

sõitis Karjakülast Tutermaale. Taotleb juhtimisõiguse osas otsuse tühistamist, kuivõrd elab Keilas ja töötab Sakus, mistõttu on raske autota tööle sõita, sest ühistransport Keilast Sakusse

ei sõida. Peale selle on ta kutsutud kaitseväeteenistusse, kus tal on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, kuivõrd õppis spetsiaalselt C kategooria juhiks, et olla sõjaväes autojuht.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et juhtimisõiguse sai 3-4 aastat tagasi, seitse kuud tagasi sai C kategooria. Tutvus liiklusseadusega. Läks tuttavale ravimit ära

viima, kuid peeti kinni, viidi Sauele ja pärast toodi koju. Hommikul läks Keilasse autole järele. On praegu kaitseväeteenistuses ja teenib autojuhina, kui juhtimisõigus ära võetakse, et saa sellel kohal enam teenida. Jõi kolm pooleliitrist õlut ja tund hiljem asus sõitma, arvas, et on piisavalt kaine.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus on seaduslik ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Kaebuse kohtuliku arutamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 sätete kohaselt on kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu vastavalt § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 sätetele samuti karistatav ning ettenähtud sanktsioonid on nii põhi- kui ka lisakaristuse osas samasugused.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

3

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,80 +/- 0,07 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,07 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär on LS § 7419

lg 2 sätestatud rikkumise ülemmäärani ulatuv ning 0,02 mg võrra

suurema alkoholikoguse puhul olnuks tegemist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemisega.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja asutud seisukohale, et lisakaristuse

kohaldamine on põhjendamatu, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine takistab tööl käimist ja

kaitseväeteenistuse läbimist autojuhina. Samale seisukohale jäi kaebuse esitaja ka kohtuistungil.

Mis puudutab põhikaristuse määra, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul tuvastati

alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,73 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine

LS § 7419

lg 2 sätestatud määra ülemmääras, kuivõrd väärteokorras saab isikut karistada juhul, kui piirmäära on ületatud kuni 0,74 mg. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades

määrata karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmääras või selle lähedasena. Kohtuväline

menetleja on võimaliku kuni 300 trahviühikuni ulatuva rahatrahvi määranud vaid 200 trahviühiku ulatuses, so oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust saab öelda, et kaebuse esitatud isiku süü on suur ja kohtu

arvates olnuks ka ettenähtud sanktsiooni ülemmääras põhikaristuse kohaldamine täiesti

põhjendatud ja seaduslik. Kuivõrd kaebemenetluses ei saa enam kaebuse esitanud isiku

olukorda raskendada, siis peab kohus asuma seisukohale, et määratud karistus vastab süü suurusele, kuigi kohtu arvates eeldanuks süü suurus rangemat karistust.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning

lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Seejuures arvestades alkoholipiirmäära ületamise ulatust, so süü suurust, kaebuse esitanud isiku karistusandmeid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on täiesti põhjendatult kohaldanud lisakaristust. Samas leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lisakaristust keskmises määras kohaldades suhtunud

menetlusaluse süü suurusesse liiga leebelt, kuivõrd kaebuse esitanud isiku süü suurust arvestades olnuks põhjendatud olnud ka lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kohtu arvates ei ole väärteomenetluses tuvastatud asjaolude kogumis võimalik määratud lisakaristust vähendada, veel vähem vaidlustatud otsust lisakaristuse osas tühistada.

Kohtule esitatud kaebuses ja kaebemenetluse käigus tõsteti esile asjaolu, et juhtimisõiguse

äravõtmine takistab kaebuse esitajal tööl käimist ja kaitseväeteenistuse sõiduki juhina teenimist. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, senise töö iseloom, elukoha

ja töökoha vaheline kaugus ja selle vahemaa läbimise võimalused ning spetsiaalselt C

kategooria juhtimisõiguse omandamise eesmärk kaitseväeteenistuses teenimiseks juhina ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Menetlusalusele isikule olid töökoha kaugus elukohast ja kaitseväeteenistuses teenimise eelistused ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud

väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud

juhtimisõigus, kes on teinud erinevate kategooriate saamiseks ka korduvalt liikluseksameid

4

teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine olukord säiliks. Selline varasem ja korduv negatiivne kogemus liiklusalaste väärtegude eest määratud karistuste näol oli kaebuse esitanud isikul väärteo

toimepanemise hetkel olemas ja kohtu arvates pidanuks see olema piisav, et saavutada karistuse eesmärki, so sundida isikut uue süüteo toimepanemisest hoidumisele.

Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi peaaegu

vahetult enne sõiduki juhtima asumist. Seega teadis isik sõidukit juhtima asudes, et ta on

juhile keelatud seisundis, mistõttu väärteo toimepanemine oli tahtlik ja kaalutletud

käitumisakt. Kaebemenetluses esitatud väidetest saab järeldada ka seda, et tegemist ei ole ligipääsmatu kohaga, kuhu mõni muu transpordiliik kohale ei pääse. Seega oli menetlusalusel

isikul võimalik kasutada sellist transporti liikumiseks, millise juhtimisel ta ise ei osale.

Vaatamata sellele pidas menetlusalune isik ainsaks õigeks käitumiseks just ohtliku väärteo toimepanemist, mis kohtu arvates viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, mida ta suutis sõidukit juhtides ka tõestada ning kohtu

arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse

äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel soovitud

viisil. Samuti näitab selline käitumine menetlusaluse isiku jätkuvat üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja teistesse liiklejatesse. Kaebuse esitanud isiku käitumisest ja ütlustest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli täiesti teadlik sellest, et ta asub sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises käitumises aga ei ole võimalik karistust kergendavaid asjaolusid

tuvastada. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt, mis kohtu arvates peab tingima sellise isiku range karistamise ja pikaajalise liiklusest kõrvaldamise.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik