4-11-2703/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2703

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2703 (2302,11,008058) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Diana Smirnova Väärteoasi

F.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg

Lodeikini 17.06.2011 otsusele nr 2302,11,008058 F.Z-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: F.Z, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta F.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi Oleg Lodeikini 17.06.2011 otsusele nr 2302,11,008058 F.Z-i karistamises LS § 7419 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini

17.06.2011 otsus nr 2302,11,008058 F.Z-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab

2 kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Kohtuotsuse jõustumise järgselt tuleb viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada

Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 26.09.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 17.06.2011

otsusega nr 2302,11,008058 karistati F.Z LS § 74 19

lg 2 ja LS § 7422

lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga

250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419

lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik

26.05.2011 kell 22.45 Laagna teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,42 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud

väärteo ning juhtis mootorsõidukit kiirusega 131 +/- 4 km/h, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h võrra kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles määratud trahvi vähendamist või asendamist arestiga ning otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Töötab S C OÜs

ja tööülesandeks on kaubavedu. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei saa ta enam oma tööd teha.

Saab hetkel miinimumpalka ja kui kaotab töökoha, et tule enam toime eluks vajalike

vajaduste rahuldamisega ega saa maksta trahvi. Väärteo toimepanemise kohta on kaebuses märgitud, et tema isa teatas talle, et unustas insuliini autosse ning enesetunne on läinud järsult

halvemaks. Sõitis kohe autoga, alkoholi oli tarvitanud 15 tundi varem ja tundis ennast kainena. Auto spidomeeter ei töötanud ja ei olnud võimalik oma kiirust võrrelda ka teistega. Määratud karistused on ebamõistlikult rasked, teda ei ole varem karistatud kiiruse ületamise eest ega joobeseisundis sõitmise eest. Suhkruhaigus on ohtlik haigus ja see oli tähtis isa elu päästmiseks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et oli tarvitanud alkoholi eelmisel ööl, terve päeva maganud ja siis helistas ema, et isal on halb ja on vaja ravimeid, mis olid

autos. Sõitis Kivila tänavalt Paekaare tänavale. Peeti kinni, helistas vanematele, et kutsuks

kiirabi, sest teda ei lubatud edasi liikuda. Teadis, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei

teadnud, kui palju, sest spidomeeter ei töötanud. Kiirustas ravimeid viima. Tee oli tühi, jalakäijaid, foore ei olnud. Juhtimisõigus on vajalik töö jaoks.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus, alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

3

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani ning sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 3

sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

ühest kuust kuni kuue kuuni. Kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni ning sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni kuue kuuni. Seega on käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse kohaselt

lisakaristuse alammäär kõrgem ja sellest tulenevalt süüdlase olukorda raskendav, mistõttu tuleb karistuse määramisel kohaldada kergemat seadusesesätet, so väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse sätteid.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 ja KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära

lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava

õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,42 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,37

mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud

rikkumise keskmise määra. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et samaaegselt on menetlusalune isik toime pannud ka teise raske liiklusalase rikkumise ning mõlema rikkumise eest on põhikaristusena ette nähtud ka arest ja juhtimisõiguse äravõtmine kuni 1 aastaks.

Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja põhikaristuse vähendamist ning asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku

jaoks liialt koormav, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on vajalik nii senisel töökohal töötamiseks. Lisaks palutakse arvestada ka seda, et kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi samalaadsete liikluseeskirja rikkumiste eest.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,37 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud keskmisest määrast allapoole. Samas pani menetlusalune isik toime samaaegselt ka teise väärteo, juhtides sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 57 kilomeetrit tunnis. Seetõttu tuleb

ka süü suurust arvestada süütegude kogumis ning arvestades LS § 7422

lg 3 sätestatud rikkumise määra, siis kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur ning seetõttu tuleks ka

põhikaristus määrata LS § 7422

lg 3 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kuivõrd aga menetlusalune isik pani toime ka LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo, siis tuleb karistus määrata

KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades, määrates karistuse sätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kohtuväline menetleja on seda ka teinud, määrates karistuse oluliselt alla LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Kohus leiab, et taoline karistuse määr vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele ja väljakujunenud karistuspraktikale. Juhul, kui kohus

vähendaks määratud põhikaristust, tekiks olukord, et menetlusalune isik jääks ühe raske ja

4 ohtliku väärteo toimepanemise eest üldse karistamata ning kohus asub seisukohale, et suurem süü ei tohi kergendada süüdlase olukorda. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse

isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, samuti kasutuses olnud võõra vara suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu on

kaebuse esitanud isiku töötamine senisel töökohal takistatud, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 7419 sätestatud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust.

Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo

toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist

isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades

menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud

alkoholipiirmäära ja samaaegselt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning

lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja -praktikaga.

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, seejuures ka LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, teadlik sellest, et tema enese

väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks. Kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtuvalt ei tunnetanud ta ei seda, et on juhile keelatud seisundis

ega seda, et ületab lubatud sõidukiirust peaaegu kaks korda. Kohut sunnib taoline asjaolu ettevaatlikkusele ning sellest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isik ei ole igapäevaselt

liikluses osaledes tähelepanelik ning ei suuda seetõttu tajuda olukorda liikluses ega

liikluskorraldusvahenditel näidatud informatsiooni ja piiranguid. Selline juht kujutab kohtu

arvates aga ohtu teistele liiklejatele. Menetlusalusel isikul tuvastati organismis alkoholi sisaldus 0,37 mg/l ja isiku väidete kohaselt oli ta tarvitanud alkoholi 15 tundi varem. Seega oli

tarvitatud alkoholikogus väga suur kui isikul avastati sellise aja möödudes selline alkoholipiirmäära ületamine. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit sõidu alustamisel

normaalseks ja väidetavalt peaaegu, et kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning

kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks

kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on

juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et teda ei ole varem kiiruse ületamise ega joobeseisundis sõitmise eest karistatud. Kohtu arvates on aga väide selle kohta, et isikut ei ole joobeseisundis juhtimise eest karistatud, ümber lükatud karistusregistri andmetega ning väärteokaristused ei

ole kustunud, kuivõrd isik paneb järjest toime erinevaid süütegusid. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud mõlema rikkumise eest on lisakaristusena ette nähtud

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, siis süütegude kogumit arvestades leiab kohus, et

määratud lisakaristuse määr vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks eluliste

vajaduste rahuldamise ja trahvi tasumise, siis leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine on

tahtliku teo toimepanemisele järgnenud karistus ning isiku toimetulekut kahjustas pigem

5

kaebuse esitaja seisund, mis peaks sõiduki juhtimise välistama ja samaaegselt teise ohtliku

väärteo toimepanemine. Seega võttis kaebuse esitaja teadlikult riski, juhtides sõidukit

seisundis, mis oli juhile keelatud ning sellise käitumisaktiga näitas ta üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Arvestades töökoha olulisust peaks isik üldse hoiduma käitumisest, mis võib

olla tema heaoluga vastuolus. Kohus asub seisukohale, et arvestades süü suurust ja teo

toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud põhi- ja lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik