2-22-13977/180 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-13977

Tsiviilasi

Svetlana Seleznjova, Igor Kovaljovi, Svetlana Nikišina,

Tatjana Koltsova, Jelizaveta Kupinskaja, Rimma

Anuševa, Ljudmilla Leetsmani, Nikolai Stepanenko,

Tatjana Guržijenko, Tatjana Ganebnaja, Erika Pavlova,

Ira Šeremetova ja Vadim Stepanenko avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning

kinnistusraamatu

kande

tegemiseks

vajalike

tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. juuli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ljudmila Kuzina ja Vladimir Kuzini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (X kinnistu kaasomanikud):

Ljudmila Kuzina (puudutatud isik I, isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Vladimir Kuzin (puudutatud isik II,

isikukood XXXXXXXXXXXX), puudutatud isikute I ja II

lepinguline esindaja Kristin Nestor-Alviste

Vastustajad I-XIII (avaldajad I-XIII):

I. Svetlana Seleznjova (XX vkt 2 kinnistu omanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

II. Igor Kovaljov (XX vkt 3 kinnistu kaasomanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

III. Svetlana Nikišina (XX vkt 3 kinnistu kaasomanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

IV. Tatjana Koltsova (XX vkt 3 kinnistu kaasomanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

V. Jelizaveta Kupinskaja (XX vkt 5 kinnistu omanik,

isikukood: XXXXXXXXXXXX);

VI. Rimma Anuševa (XX vkt 6 kinnistu omanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

VII. Ljudmilla Leetsman (XX vkt 7 kinnistu kaasomanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

VIII. Nikolai Stepanenko (XX vkt 9, XX vkt 10 ja XX vkt

kinnistute

omanik,

isikukood

XXXXXXXXXXXX);

IX. Tatjana Guržijenko (XX vkt 12 kinnistu omanik,

isikukood: XXXXXXXXXXXX);

X. Tatjana Ganebnaja (XX vkt 13 kinnistu omanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

XI. Erika Pavlova (XX vkt 14 ja XX vkt 15 kinnistute

omanik, isikukood XXXXXXXXXXXX);

XII. Ira Šeremetova (XX vkt 16 kinnistu omanik, isikukood

XXXXXXXXXXXX);

XIII. Vadim Stepanenko (X ja X kinnistute omanik,

isikukood XXXXXXXXXXXX);

vastustajate esindaja vandeadvokaat Margus Kiir.

Puudutatud isikud III–X:

III. Oleg Lesnikov (Y kinnistu omanik, isikukood

XXXXXXXXXXXX);

IV. Svetlana Vassiljeva (YX kinnistu omanik, isikukood:

XXXXXXXXXXXX);

V. Aleksander Vassiljev (YX kinnistu omanik, isikukood:

XXXXXXXXXXXX);

VI. Mikhail Yanevich (XX vkt 4 kaasomanik, isikukood:

XXXXXXXXXXXX);

VII. Svetlana Janevitš (XX vkt 4 kaasomanik, isikukood:

XXXXXXXXXXXX);

VIII. Rannakaldad OÜ (YYY ja YY kinnistute kaasomanik,

registrikood: 16797785), esindaja juhatuse liige

Roman Šindin;

IX. Rivadas OÜ (YYT ja YY kinnistute kaasomanik,

registrikood: 16797874), esindaja juhatuse liige Riina

Ivanova;

X. Alutaguse vald (Alutaguse Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood: 77000281).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. juuli 2024 määrus muutmata.

2. Jätta Ljudmila Kuzina ja Vladimir Kuzini määruskaebus rahuldamata.

3. Keelduda määruskaebusele lisatud dokumentide asja juurde võtmisest.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud Ljudmila Kuzina ja Vladimir

Kuzini kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Svetlana Seleznjova, Igor Kovaljov, Svetlana Nikišina, Tatjana Koltsova, Jelizaveta

Kupinskaja, Rimma Anuševa, Ljudmilla Leetsmani, Nikolai Stepanenko, Tatjana Guržijenko,

Tatjana Ganebnaja, Erika Pavlova, Ira Šeremetova ja Vadim Stepanenko (avaldajad) esitasid

20. septembril 2022 Viru Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ning kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga

asendamiseks. Avaldajad palusid määrata avaldajate kinnistutele juurdepääs üle Ljudmilla

Kuzina ja Vladimir Kuzini (puudutatud isikud I ja II; X kinnistu omanikud) kaasomandis

oleva XX maakond (registriosa nr XXXXXX) kinnistu (X kinnistu) vastavalt avalduse lisas 2

esitatud joonisele järgmistel tingimustel:

-

juurdepääs kulgeb mööda juurdepääsutee osa, mis asub X kinnistul (teelõigu pikkus on

111 meetrit ja laius 4 meetrit) ja mis algab avalikult kasutatavalt teelt, s.o Kauksi-

Vasknarva teelt (tähis 1311), kulgeb kuni XX vkt 4 kinnistu ühise piirini ja külgneb YX

kinnistuga;

-

juurdepääs on ööpäevaringne, igapäevane ja aastaringne piiramatu arv kordi ning

kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega (s.h pereliikmetel ja külalistel, õiguspärastel

valdajatel ja piiratud asjaõiguste omajatel, teenindaval transpordil ja operatiivsõidukitel);

-

avaldajad kannavad juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud võrdselt juurdepääsu tee

omanikega, s.t kulu jagatakse võrdselt juurdepääsutee kasutamise õigust omavate

kinnisasjade arvuga ning juurdepääsutee korrashoiukohustus on juurdepääsutee omanikul;

-

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XX kantud kinnisasja

igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsutee kasutamise eest tasu üks euro aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva

aasta kolmekümne esimene jaanuar.

Menetluskulud palusid avaldajad jätta solidaarselt X kinnistu omanike kanda.

2. Avalduse kohaselt puudub avaldajatel juurdepääs nende omandis olevatele kinnistutele

avalikult kasutatavalt Kauksi-Vasknarva teelt ning kinnistutele juurdepääsuks on vajalik

kasutada X kinnistul asuvat teed. Tee, mille kasutamist avaldajate poolt X kinnistu omanikud

takistavad, asub parimas võimalikus asukohas. Tee on X kinnistu ulatuses killustikukattega,

kulgeb kinnistu piiri ääres ja talvel korraldab sellel lumest puhastust Alutaguse Vallavalitsus.

Tee võimaldab avaldajatel pääseda nende kinnistutele aastaringselt. Vallavalitsus on eelnevalt

planeerinud uue juurdepääsu ehitamist, kuid seoses selle aluse maa omanike vastuseisuga ei

ole see õnnestunud. Avaldajad tegid X kinnistu omanikele ettepaneku, millises soovisid

servituudi seadmist X kinnistu tee osas, kuid ettepanekust ja läbirääkimistest X kinnistu

omanikud keeldusid. Avaldajad on nõus X kinnistul asuva tee korrashoiu kulusid võrdselt

kandma. Avaldajad on seisukohal, et X kinnistu omanikele tuleb hüvitada ainult teealuse maa

eest tasumisele kuuluv maamaks ühiskasutuses oleva teeosa suuruses täies mahus. Avaldajad

on seisukohal, et taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ja avaldajatel on

juurdepääsu vastu ülekaalukas huvi võrreldes X kinnistu omanike õiguste juurdepääsust

tuleneva kitsendusega (tee läbib kinnistut selle piiri ääres, st koormab kinnistu omanikke

minimaalselt).

3. X kinnistu omanikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Alajõe

Vallavalitsuse 26. veebruari 1997 õigusvastaselt võõrandatud maa omandisse andmise

korraldusega määrati kitsendused ja kohustused. Korralduses, selle lisas esitatud

piiriprotokollil ei ole märget X kinnistut läbiva tee kohta. Maa-ameti ajalooliselt kaardilt, mis

pärineb 1978. aastast, nähtub, et ainuke tee, mis X kinnistut kunagi on läbinud, on tee, mis

läheb üle X kinnistu diagonaalselt. Avaldajad kasutasid teisi alternatiivseid juurdepääsuteid,

mis avaldajad omavoliliselt sulgesid ning hiljem need avaldajate soovil likvideeriti.

X kinnistu omanike arvates on Alutaguse Vallavalitsus killustikkattega tee ehitanud üle X

kinnistu ebaseaduslikult.

X kinnistu omanikud vaidlesid vastu väitele, et tee üle X kinnistu on kõige otstarbekam ja

lühem tee ja palusid määrata avaldajatele juurdepääsuteena avalikult kasutatavale teele

olemasoleva tee läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute.

X kinnistu omanikud ei nõustunud talumistasu suurusega üks euro. X kinnistu omanikud

palusid määrata tasu suuruseks summa, mis vastab aastaarvu kolmele viimasele numbrile

(2024. aastal 24 eurot, 2025. aastal 25 eurot jne) kinnistu kohta aastas iga kitsendusega

õigustatud kinnistu omaniku poolt. Samuti palusid X kinnistu omanikud määrata, et tegemist

on hüvitisega juurdepääsu talumise eest ning eraldi tuleb kitsendust kasutatavate kinnistute

omanikel tasuda solidaarselt tee korrashoiuga kaasnevate kulude eest, millest teavitab

kitsendusega piiratud kinnistu omanik eraldi vastavalt tehtud kulutustele, välja arvatud juhul,

kui teehoolduse ja korrashoiu võtab enda kanda kohalik omavalitsusüksus.

4. Alutaguse Vallavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud. Juurdepääsutee avalikult

kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutele üle X kinnistu asub parimas võimalikus asukohas,

juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning otstarbekas, faktiliselt ajalooliselt kasutuses

olnud ja avaldajatel on juurdepääsu vastu ülekaalukas huvi.

Maa-ameti geoportaalis olevatest ajaloolistest ortofotodest ja varasemast kaardimaterjalidest

nähtub, et tee oli ajalooliselt olemas. Vallavalitsus selgitas, et lisaks X kinnistu läänepoolses

osas asuvale teele läbis varem alternatiivne juurdepääs ka X kinnistut diagonaalselt, kuid see

on likvideeritud. Olemasolev tee asub X kinnistu piiri ääres ja koormab kinnistu omanikke

minimaalselt, võrreldes ajalooliselt X kinnistut diagonaalselt läbinud teega. Avaldajate

kinnistud ei piirne üheski kohas avalikult kasutatava teega ning sellele puudub juurdepääs.

Vallavalitsus selgitas, et X kinnistut läbiva tee osas ei ole tehtud ettepanekut selle kohalikuks

või avaliku kasutusega teeks määramiseks. Teed on üldplaneeringus kajastatud olemasolevate

liigitamata (muude) teedena. Vallavalitsus korraldas piirkonna elanike palvel 2018. aastal

suvise teehoolde käigus X kinnistut läbivale teele killustiku veo, et parendada tee olukorda.

Tegemist on olulise juurdepääsuteega elamukinnistutele, mille talihooldusega seotud kulud

kannab vallavalitsus.

X kinnistu omanikud alustasid peale kinnistu tagastamist kinnistule üksikelamu ja garaaži

planeerimist. Projekteerimistingimused üksikelamu ja abihoone projekteerimiseks väljastati

2014. aastal. X kinnistule antud ehitusõigus asub kinnistu idapoolses servas ning tee

kasutamine ei takista kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ning hoonestamist ning seega ei

kitsenda vallavalitsuse arvates oluliselt X kinnistu omanike huve.

Vallavalitsus tegi 2019. aastal ettepaneku XX vkt juurdepääsutee avalikku kasutusse

määramiseks tervikuna, mille puhul oleks tee hooldusega seotud kulud kandnud edaspidi

vallavalitsus. Osade maaomanike (sh X kinnistu omanike) vastuseisu tõttu jäi menetlus

lõpetamata ja tee avalikku kasutusse määramata.

Vallavalitsus on püüdnud leida ka juurdepääsu osas alternatiivset lahendust ning algatas

sundvalduse seadmise menetluse XY, YYT, YX ja XX vkt 4 katastriüksustel asuva eratee

avalikuks kasutamiseks määramiseks. Alternatiivses asukohas ei ole praegu sõidetavat teed.

Tegemist on vana teekoridoriga, kuhu on võimalik hakata teed rajama. Y kinnistu ja XX vkt 4

kinnistu omanikud ei nõustunud sundvalduse seadmisega.

5. Y kinnistu omanik (puudutatud isik III) selgitas, et X kinnistu omanikud sulgesid tee, mida

XX elanikud kasutasid koju sõitmiseks aastakümneid. Tegemist on killustikkattega teega, mis

rahuldab kõigi XXl elavate elanike transpordivajadused. Y kinnistu omanik vaidles üle Y uue

tee ehitamise vastu, kuna see jagab Y kinnistu pooleks. Y kinnistu teed kasutati YYT ja YY

kinnistutelt metsa väljaveoks.

6. YX kinnistu omanikud (puudutatud isikud IV ja V) selgitasid, et ajalooliselt kulges tee X

kinnistul ja oli ainus tee, millelt pääses avaldajate kinnistule. YX kinnistu omanikud vaidlesid

vastu, et juurdepääs avaldajate kinnistutele hakkaks toimuma läbi YX kinnistu, kuna tegemist

on metsateega.

7. XX vkt 4 kinnistu kaasomanik (puudutatud isik VII) toetas avaldust ja nõustus, et X

kinnistu piiri ääres sellega paralleelselt kulgev juurdepääsu tee on ajalooline ning antud

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutele on kõige mõistlikum lahendus.

XX vkt 4 kinnistu omanik ei nõustunud, et avaldajatel on võimalik kasutada alternatiivset teed

üle Y, YYT, YX ja XX vkt 4. XX vkt 4 kinnistu omanik ise kasutab oma kinnistule

jõudmiseks teed, mis läbib X kinnistut, kuna muud teed ei ole võimalik kasutada. XX vkt 4

kinnistu omanik soetas oma kinnistu 1981. aastal ning vähemalt sellest ajast kasutati X

kinnistut läbivat teed teiste kinnistutele juurde pääsemiseks. Alternatiivne tee, mida X

kinnistu omanikud välja pakuvad, on metsarada, seal on soo, niiske pinnas ja lähedal on

põhjavesi, mis ujutab kevadel tee üle, mistõttu mööda teed sõita ei saa.

8. YYT ja YY kinnistute kaasomanikud (puudutatud isikud VIII ja IX) selgitasid, et nad said

ostmisel teada, et kinnistutele puudub juurdepääs. X kinnistu omanike mainitud võimalik

alternatiivne tee poolitaks nende kinnistuid.

MAAKOHTU LAHEND

9. Maakohus rahuldas 11. juuli 2024 määrusega avalduse ja määras avaldajate kinnistutele

(registriosade nr XXX) tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu üle X kinnistu järgmistel

tingimustel:

„2.1. juurdepääs kulgeb mööda juurdepääsutee osa, mis asub kinnistul nimega X, registriosa

numbriga XXXXXX ja katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX (teelõigu pikkus on 111

meetrit ja laius 4 meetrit) ja mis algab avalikult kasutatavalt teelt, so Kauksi-Vasknarva teelt,

tähis 1311, kulgeb kuni kinnistu katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX (XX vkt 4) ühise

piirini ja külgneb kinnistuga katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX kinnistu nimega YX

kaardil punase joonega märgitud kujul.

Kohtumääruse p-s 2.1. nimetatud juurdepääsu asukoht on käesoleva kohtumääruse

lahutamatuks lisaks oleval juurdepääsu asukoha kaardil tähistatud punase joonega (LISA 1).

2.2. juurdepääs on ööpäevaringne, igapäevane ja aastaringne piiramatu arv kordi ning

kasutamiseks nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega (sh pereliikmetel ja külalistel, õiguspärastel

valdajatel ja piiratud asjaõiguste omajatel, teenindaval transpordil ja operatiivsõidukitel).

2.3. avaldajad kannavad juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud võrdselt juurdepääsu tee

omanikuga, st kulu jagatakse võrdselt juurdepääsutee kasutamise õigust omavate kinnisasjade

arvuga ning juurdepääsutee korrashoiukohustus on juurdepääsu tee omanikul.

2.4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud

kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasja igakordsele omanikule

juurdepääsutee kasutamise eest iga-aastaselt juurdepääsutasu. Tasu arvestatakse aastaarvu

põhiselt nii, et järgmise aasta, so 2025 kaks viimast numbrit jagatakse 2-ga ja tasuks kujuneb

12.50 eurot ja mis muutub iga-aastaselt vastavalt aastaarvu muutumisele, so 2026 on tasuks

13 eurot jne. Juurdepääsutasu järgmise aasta eest tuleb maksta eelneva aasta 31.

detsembriks.“.

Maakohus kohustas X kinnistu omanikke andma nõusolek selleks, et kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku järgmise

sisuga märkus: „Avaldajate kinnistutele (registriosade nr XXX) on tähtajatu ööpäevaringne

juurdepääs üle Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX) asukohaga X, X, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond

järgmistel tingimustel: juurdepääs kulgeb mööda juurdepääsutee osa, mis asub kinnistul

nimega X, registriosa numbriga XXXXXX ja katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX

(teelõigu pikkus on 111 meetrit ja laius 4 meetrit) ja mis algab avalikult kasutatavalt teelt, so

Kauksi-Vasknarva teelt, tähis 1311, kulgeb kuni kinnistu katastritunnusega

XXXXXXXXXXXXXX (XX vkt 4) ühise piirini ja külgneb kinnistuga katastritunnusega

XXXXXXXXXXXXXX kinnistu nimega YX kaardil punase joonega märgitud kujul.

Juurdepääsu asukoht on Viru Maakohtu 11. juuli 2024 kohtumääruse lahutamatuks lisaks

oleval juurdepääsu asukoha kaardil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on ööpäevaringne,

igapäevane ja aastaringne piiramatu arv kordi ning kasutamiseks nii jalgsi kui igat sõidukitega

(sh pereliikmetel ja külalistel, õiguspärastel valdajatel ja piiratud asjaõiguste omajatel,

teenindaval transpordil ja operatiivsõidukitel).“ Maakohus määras asendada X kinnistu

omaniku nõusolek kohtumäärusega ning jättis menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tuvastas, et avaldajate kinnistutele lähim avalikult kasutatav tee on riigitee Kauksi-

Vasknarva, millega avaldajatele kuuluvad kinnistud ei piirne ja neil puudub asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 lg 1 mõistes avalikule teele juurdepääs. Seega on avaldajate nõude esimene

eeldus täidetud.

Avaldajate taotletav juurdepääsu tee on X kinnistul olemas. Asjas ei ole esile toodud ja

maakohus ei ole ka tuvastanud, et selline juurdepääs oleks maakorralduslikult võimatu. Seega

on maakohtu arvates täidetud ka avaldajate nõude teine eeldus.

Maakohtu hinnangul on asjas esitatud tõenditega tõendatud avaldajate, vallavalitsuse ja

puudutatud isikute seisukohad, et X kinnistut läbiv vaidlusalune tee oli olemas ja see tee on ka

kasutuses olnud. Maakohus ei tuvastanud, et muu juurdepääsuks olev tee oleks pahatahtlikult

suletud. AÕS § 156 lg 3 välistust maakohtu hinnangul ei esine. Asjas esitatud tõenditest

nähtub, et teed avalikku kasutusse ei ole määratud. Teed on üldplaneeringus kajastatud

olemasoleva liigitamata (muu) teena, mis tõendab, et tee oli ka üldplaneeringu koostamise

hetkel olemas. Kaardimaterjalidest on nähtav, et X kinnistu läänepoolses osas asub käesoleval

ajal tee, varem läbis juurdepääs ka X kinnistut diagonaalselt. Vaidlust ei ole selles, et

diagonaalne tee on likvideeritud.

Maakohus märkis, et 2013. ja 2016. aasta ortofotodest on nähtav, et tee, mille kasutamist

avaldajad soovivad jätkata, oli olemas. Ka transpordiamet on märkinud, et mahasõit X

kinnistu juures oli ja on olemas. Seega nähtub eelolevast, et juurdepääsutee oli olemas ja selle

likvideerimist ei ole ette nähtud. Asjaolu, et vald on hoidnud teed korras ja taganud tee

sõidetavuse, ei tähenda maakohtu hinnangul valla ebaseaduslikku tegevust.

Maakohus märkis, et X kinnistu omanike kaebust vallavalitsuse poolt kaebajate kinnistule

ebaseadusliku tee rajamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks kohus menetlusse ei

võtnud (haldusasi nr 3-23-210).

Maakohus korraldas paikkonna vaatluse, mille käigus tuvastas, et tee, mille kaudu avaldajad

avalikult kasutatavale teele juurde pääseda soovivad, on tugeva pinnaskattega (killustik on

osaliselt tee sisse sõidetud). Kõnealuse tee seisund oli paikkonna vaatluse ajal hea, see oli

läbitav nii jalgsi kui ka sõidukitega. Maakohus vaatles ka alternatiivina pakutud

juurdepääsuteed, mis kulges läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute. Kogu läbitav ala

oli looduslik rada. Kõnealuse alternatiivse juurdepääsutee seisund oli paikkonna vaatluse ajal

läbitav jalgsi. Maakohus tegi järelduse, et sõiduautoga liikumiseks ei sobi alternatiivse

juurdepääsu asukoht selle praeguses seisundis. Alternatiivse juurdepääsu puhul on praegusel

hetkel tegemist pigem katteta metsateega ja seal tuleks tee alles rajada. Maakohus leidis, et

alternatiivselt pakutud juurdepääs ei ole sobiv.

Maakohtu hinnangul on oluline ka see, et vaidlusalust teed kasutavad X kinnistu omanikud

ise. Maakohus leidis avaldajate ja puudutatud isikute huve kaaludes, et avaldajatele tuleb

määrata tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs üle X kinnistu.

Maakohus märkis, et juurdepääsu määramisel tuleb lahendada juurdepääsutee korrashoiu ja

sellega seotud kulutuste kandmise ja juurdepääsutee tasu küsimus. Kohus määras, et avaldajad

kannavad juurdepääsutee korrashoiuga seotud kulud võrdselt juurdepääsutee omanikuga, st

kulu jagatakse võrdselt juurdepääsutee kasutamise õigust omavate kinnisasjade arvuga ning

juurdepääsutee korrashoiukohustus on juurdepääsutee omanikul.

AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramisel üldjuhul määrata

koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud

kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista. Kohtupraktikas on sedastatud, et

juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaksu komponendist, hüvitisest

omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kuludest. Kohus selgitas tasu määramise

korda menetlusosalistele kohtuistungil.

Avaldajad olid nõus, et tasu maksab iga juurdepääsu kasutav kinnisasi ning summa

muutumisel tasutakse seda muutuvas määras. Tasu suuruseks oleks üks euro iga kinnistu

kohta. Puudutatud isikud Ljudmila Kuzina ja Vladimir Kuzin leidsid, et tasu suuruseks tuleb

määrata summa, mis vastab aastaarvu kolmele viimasele numbrile, sh igale kitsendusega

koormatud kinnistu omanikule 24,00 eurot 2024 aasta eest (5x24=120,00 eurot). 2025 aastal

on aga tasu suuruseks 25,00 eurot ja nii edasi.

Maakohus märkis, et avaldajad ja puudutatud isikud Ljudmila Kuzina ja Vladimir Kuzin on

vaatamata kohtu selgitusele soovinud tasu osas kokku leppida kohtupraktikast erinevalt.

Kohus ei ole küll seotud menetlusosaliste taotlustega, kuid leiab, et kokkuleppega, mille

menetlusosalised on soovinud tasu kohta sõlmida, on kohus seotud.

Maakohus määras, et kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja igakordne

omanik on kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasja

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest iga-aastaselt juurdepääsutasu. Tasu

arvestatakse aastaarvupõhiselt nii, et järgmise aasta, so 2025 kaks viimast numbrit jagatakse

2-ga ja tasuks kujuneb 12,50 eurot ja mis muutub iga-aastaselt vastavalt aastaarvu

muutumisele, so 2026 on tasuks 13 eurot jne. Juurdepääsutasu järgmise aasta eest tuleb

maksta eelneva aasta 31. detsembriks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Puudutatud isikud Ljudmila Kuzina ja Vladimir Kuzin (puudutatud isikud I ja II) esitasid

määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud

solidaarselt avaldajate kanda.

Maakohtu järeldused on ebaselged ja asja materjalidega vastuolus.

X kinnistul juurdepääsuteeks nimetatav maa-ala ei ole tee, sest see ei vasta seaduses

sätestatud tee mõistele. Maakohus nimetas ekslikult X kinnistul asuva vaidlusaluse maa-ala

ajalooliseks teeks vaatamata sellele, et maakohtule esitatud maade tagastamise dokumentidest

ei nähtu, et X kinnistut läbiks tee.

Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta asjaolu, et vallavalitsus on oma ebaseadusliku

tegevusega (üle X kinnistu killustikpinnase puistamine) loonud kolmandatele isikutele

ebaõige ettekujutuse eraomandis olevast maa-alast.

Maakohus jättis arvestamata Google mapsi kaardi, mille juures olid arvutused, et avaldajatel

on Jõhvi linna poolt oma kinnistutele minnes alternatiivset teed läbi Y, YYT, YY, YX ja XX

vkt 4 kinnistute kasutades lühem maa kui üle X kinnistu sõites. Maakohus jättis ka

arvestamata märgalade kaardi, millest ei nähtu, et alternatiivse juurdepääsutee alused

kinnistud asuksid soisel alal ja on kevadeti sulavee ajal üle ujutatud.

Maakohus järeldas paikvaatluse tulemusel ekslikult, et X kinnistu omanike välja pakutud

alternatiivne juurdepääsutee läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute ei ole läbitav ning

tegemist on vaid teekoridoriga, mis sõiduautoga liiklemiseks ei sobi. Paikvaatusel oli näha, et

alternatiivsele teele oli pandud betoonblokk, mis takistas autode liiklemist.

Maakohus tuvastas paikvaatlusel ebaõigesti, et alternatiivset teed ei ole võimalik aastaringselt

läbida.

Maa-ala üle X kinnistu pole avaldajate jaoks ning selle teena kasutamine takistab tõsiselt X

kinnistu omanikel oma kinnistu kasutamist, riivab nende privaatsust ja turvalisust.

Määruskaebuse esitajad leiavad, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui tuvastas, et X

kinnistu omanike huvide ja õiguste kaalumisel tuleb arvestada, et kinnistul on tee varem olnud

olemas. Maakohus on sellise seisukohaga oluliselt rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ja

kohtu kaalutlusõigust.

Selgusetuks jääb, millele maakohus tugines, kui leidis, et alternatiivse tee sõidukõlbulikuks

muutmine oleks ilmselgelt kulukas ettevõtmine. Maakohus ei ole analüüsinud õiguslikku

riivet, mis seisneb selles, et X kinnistut hakkab ümbritsema kolmest küljest tee, samuti tuleb

aiapostid ja värav demonteerida, betoonist puhastada, osaliselt asendada ja paigaldada

kinnistule nii, et avaldajad ei sõidaks läbi kinnistu hoovi.

Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et X kinnistule on juba hooned rajatud ning garaaž

koos töötoaga on teest vaid 4 m kaugusel. Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 omanikud ei planeeri

kinnistutel aga elumajade ehitamist. Samas on kõik kinnistud piisavalt suured, et tee rajamine

ei takista edaspidi muudatusi.

X kinnistu omanikud selgitasid, et ei ole mitte kordagi palunud maakohtul analüüsida

vallavalitsuse tegevust, vaid vallavalitsuse esitatud dokumentide vastuolulisust. Peale

maakohtu lahendit said X kinnistu omanikud andmebaasist teada XX vkt planeeringust, mis

hõlmab kõiki avaldajate kinnistuid. X kinnistu omanikud on seisukohal, et avaldajad on ise

menetluskulud põhjustanud ja seega tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Avaldajatel

oli olemas alternatiivne juurdepääs pinnastee kaudu, seega ei tekkinud ka olukorda, kus

avaldajate kinnistutelt puudus juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

11. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu. Avaldajatele kuuluvad kinnistud ei piirne

avalikult kasutatava teega ja neilt puudub avalikule teele juurdepääs. Maakohus on põhjalikult

ja piisavalt käsitlenud juurdepääsu määramise eeltingimusi ning avaldajad nõustuvad

nendega. Avaldajad on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi

tühistamiseks või muutmiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus X kinnistu omanike kanda.

Väide, et X kinnistul juurdepääsuteeks nimetatav maa-ala ei ole seaduse mõistes tee, tuleb

jätta tähelepanuta, sest tegemist on olemasoleva ja ajaloolise ainsa juurdepääsuga.

Maakohus tuvastas õigesti, et alternatiivne tee läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute ei

ole läbitav, sest tegemist on teekoridoriga, mis sõiduautoga liiklemiseks ei sobi. Niiskemal

ajal on ala vaevu läbitav ainult rasketehnikaga. Pakutud ala läbib kinnistuid Y, YYT, YY, YX

ja XX vkt 4 ning enamuse neist ka tükeldab ning sõidukeid kandev tee ala tuleks sinna rajada.

Maakohus veendus paikvaatlusel, et väidetavat X kinnistu omanike privaatsust ning

turvalisust juurdepääs ei ohusta, kuna X kinnistu omanike hooned ja sisehoov on piisaval

kaugusel juurdepääsuteest.

X kinnistu omanike uued väited alternatiivse juurdepääsu rajamise ning selle maksumuse

kohta tuleb jätta tähelepanuta.

Paikvaatlusel ja maakohtu lahendis on arvestatud olemasoleva olukorraga, sh läbipääsude

mõõtudega ning seega mingit demonteerimise vajadust ei ole, sest juurdepääs ei puuduta

kuidagi X kinnistu omanike hoovi, st puudub igasugune võimalus, et asutakse sõitma läbi

hoovi. Ehitusdokumentatsioon alates 2019. aastast tõendab, et juurdepääsutee oli olemasolev

ja selle likvideerimist ei ole ehitamise käigus ette nähtud.

Määruskaebusele lisatud tõendid tuleb esitajatele tagastada, kuna tõendite asjakohasuse ja

eelneva esitamise võimatuse kohta puuduvad põhjendused. Maakohus on põhjendatult jätnud

menetluskulud osaliste enda kanda.

12. Alutaguse vald (puudutatud isik X) vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata. Vald leidis, et määruskaebuses esitatud seisukohad ei sisalda uusi asjaolusid ega

tõendeid ning tegemist on X kinnistu omanike korduvalt esitatud seisukohtadega, mille kohta

on kohtumenetluse jooksul selgitusi ja põhjendusi antud ja neid on menetluse raames

kaaluttud ja hinnatud. Tegemist on erateega, mille kaudu toimub juurdepääs kinnistutele.

Alternatiivsena pakutud tee läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 ei ole praeguses olukorras

aastaringselt läbitav. Aalternatiivne tee oli ajalooliselt olemas (nagu ka X kinnistut läbivad

teed), kuid paikvaatlusel oli selgelt näha, et hetkel on tegemist pigem katteta metsateega.

Alternatiivses asukohas tuleb sõiduautodele läbitav tee esmalt rajada.

Vale ja asjakohatu X kinnistu omanike väide, et vallavanem on otsese kasusaaja piirkonnas

talihoolet tegevas ettevõttes.

Vallavalitsus selgitas, et hoonete projekteerimise eelset olukorda ja tee varasemat olemasolu

tõendab X kinnistu ehitusprojekti aluseks olev topogeodeetiline mõõdistus, millel on

fikseeritud ehitusprojekti eelne olukord ning ehitusprojekti asendiplaanilt on nähtav, et

olemasolev tee jätkub X maaüksusest põhjapool asuval XX vkt 4 maaüksusel.

13. Y kinnistu omanik (puudutatud isik III) ei nõustunud määruskaebusega ning selgitas, et

tee, mis läbib X kinnistut, on seal olnud aastakümneid. Küla vanemad elanikud, kes on seal

elanud aastakümneid, võivad kinnitada, et see tee oli alati lühim tee Vasknarva-Kauksi teele,

samuti järve äärde. Teed Y kinnistul kasutati hobustega liikumiseks. See tee tekkis pärast

Eesti okupeerimist ja kolhooside loomist, kuna YX kinnistul asus tall. Pärast Eesti

taasiseseisvumist ja kolhooside lagunemist lõpetati teel liikumine ja see kasvas järk-järgult

rohtu ja põõsaid täis. Pärast seda, kui X kinnistu omanikud sulgesid tee läbi nende kinnistu,

hakkasid inimesed sõitma Y kinnistul asuvat teed mööda, mistõttu paigaldas Y kinnistu

omanik betoonploki. Alternatiivse tee rajamine ei oleks odavam kui olemasoleva tee

lammutamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

15. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. Puudutatud isikud I ja II

palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

Kaebuse põhjendustes on muu hulgas märgitud, et maakohus ei kaalunud õigesti puudutatud

isikute I ja II õiguste riivet ja avaldajate nõude põhjendatust, ning puudutatud isikud I ja II

leiavad, et avaldajatel on alternatiivse tee kaudu juurdepääs oma kinnistutele olemas.

Määruskaebusest saab järeldada, et puudutatud isikud I ja II peavad silmas pinnasteed läbi Y,

YYT, YY, YX ja XX vkt 4. Puudutatud isikud I ja II ei ole vaidlustanud maakohtu määratud

juurdepääsutee tingimusi, sh, asukohta ja mõõtmeid, korrashoiu kohustust, selle kulutuste

jaotust ega puudutatud isikutele määratud tasu suurust. Nimetatud osas ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

16. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite

kohta. Puudutatud isikud I ja II esitasid koos määruskaebusega Raja-1 maaüksuse

detailplaneeringu põhijoonise, kuvatõmmised PLANK süsteemist ja video alternatiivsest

juurdepääsuteest. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et lisatud materjalid ei tõenda asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid ja seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud

materjalid asja juurde võtmata.

17. Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava

huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb

lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi

peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku

kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja

puudutatud isiku kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018

määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 15 koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldajate juurdepääsunõude

rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine avalikult

kasutatavale teele puudutatud isikutele I ja II kuuluva X kinnistu kaudu on põhjendatud.

Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute I ja II

huve. Maakohus analüüsis ja võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ning asus

põhjendatult seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata X kinnistu kaudu. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus seejuures kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt

kaalunud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei

mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust ega anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS §

654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

18. Vastusena määruskaebuse esitajate väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18.1. Puudutatud isikute I ja II hinnangul nimetas maakohus ekslikult X kinnistu vaidlusaluse

maa-ala ajalooliseks teeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus lähtus Maa-ameti

geoportaalis olevatest ortofotodest ja varasemast kaardimaterjalidest, mis kinnitavad, et tee oli

ajalooliselt olemas.

18.2. Puudutatud isikud I ja II heidavad maakohtule ette, et maakohus jättis tähelepanuta

asjaolu, et vallavalitsuse ebaseaduslik tegevus, mis seisnes killustiku toomises vaidlusalusele

teele, lõi kolmandatele isikutele ebaõige ettekujutuse eraomandis olevast maa-alast.

Ringkonnakohus märgib, et vald tegutses piirkonna elanike palvel, kuna avaldajatel teised

juurdepääsuteed puuduvad, parendas vald olemasolevat. See asjaolu ei olnud aga määrava

tähtsusega juurdepääsutee asukoha määramisel.

18.3. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isikute I ja II poolt välja pakutud

alternatiivne juurdepääs läbi Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 kinnistute ei taga praegusel hetkel

avaldajatele vajalikku juurdepääsu. Puudutatud isikud I ja II on ise määruskaebuses märkinud,

et avaldajatel oli olemas alternatiivne juurdepääs pinnastee kaudu st puudub nõuetele vastav

juurdepääs sõiduvahenditega.

19. Alutaguse vald saab jätkata jõupingutustega alternatiivse juurdepääsu leidmisel. Asjaolude

muutumisel võiksid avaldajad tulevikus oma kinnistutele pääseda ka läbi Y, YYT, YY, YX ja

XX vkt 4 kinnistute. Asjas on tõendatud, et neid kinnistuid läbib teekoridor, mida saaks

kasutada tee rajamiseks. Selle ääres ei asu elamuid, seega ei riivaks tee rajamine oluliselt

kellegi privaatsust. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kuna tee rajamine jagaks kinnistud

pooleks, siis koormaks see omanikke liialt. Tee rajamine võib kinnistute väärtust isegi tõsta

ning metsakinnistu jagamine ei ole omanikule samavõrra koormav, kui puudutatud isikute I ja

II krundil asuv tee.

Alutaguse vald teatas maakohtule, et uue tee rajamine oli kaalumisel ja alustati toimingutega,

kuid Y ja XX vkt 4 kinnistu omanikud ei nõustunud sundvalduse seadmisega. Kohaliku

omavalitsuse kohustus on selgitada välja, kas tee kasutamise vastu on avalik huvi. Avalik huvi

võib väljenduda planeeringutes väljendatud kavatsustes ala avalikes huvides kasutada (nt

üldplaneeringus – Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-04 p 10), kohalike elanike poolt väljendatud

soovis ala kasutada (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-08 p 19).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on Y, YYT, YY, YX ja XX vkt 4 tee rajamise

(kasutamise) vastu avalik huvi ja kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada avalikkusele ka

tee kasutamise võimalus. Avalikkuse ligipääsu teele on võimalik tagada eelkõige kahte moodi

– esmalt tuleks proovida kokkuleppel kinnistuomanikuga seada kinnistule servituut (või muu

piiratud asjaõigus). Kui kinnistuomanikuga kokkuleppele ei jõuta, tuleks seada teele

sundvaldus, mis toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel.

Ringkonnakohus märgib, et sundvalduse seadmiseks ei ole vajalik kinnistuomaniku nõusolek.

Alutaguse vallal on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi

olemasolu, sundvalduse ulatust ja viisi ja tasu) põhjendada. Nende põhjendustega

mittenõustumisel saab kinnistuomanik enda õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta halduskohtus

sundvalduse seaduse otsust vaidlustades.

Juurdepääsutee määramisel kohtu poolt on kestev toime. Arvestades asjas esitatud asjaolusid

tuleks Alutaguse vallal jätkata vajadusel sundvalduse seadmise menetluse ja seejärel tee

rajamisega ning menetluse osalistel on mõistliku aja möödumisel õigus taotleda praeguse

määruse ülevaatamist. TsMS § 480 lg 1 teise lause kohaselt kohus võib määruse tühistada või

seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks

olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.

20. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 13. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-

5794/201, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel

diskretsiooni piire ületanud ning puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude

jaotust.

21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)