2-22-19302/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19302

Kohtuasi

I.U ja L.S-i hagi Ateljee Houses OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks ning

Ateljee Houses OÜ vastuhagi I.U ja L.S-i vastu

lepingu alusel üleantu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ateljee Houses OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

74 345,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: I.U (isikukood XXX)

Hageja II: L.S (isikukood XXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valeria

Arsjuta ja Lada Riisna

Kostja: Ateljee Houses OÜ (registrikood 16128452),

seaduslik esindaja juhatuse liige F.L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Ateljee Houses OÜ ning I.U ja L.S-i poolt apellatsioonimenetluses

esitatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2024 otsus ja saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada Ateljee Houses OÜ apellatsioonkaebus.

2-22-19302

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.U ja L.S (hagejad) esitasid 27.12.2022 Pärnu Maakohtule hagi Ateljee Houses OÜ

(kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja 74 220 eurot ja sellelt

arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.11.2021 töövõtulepingu, millega hagejad tellisid

kostjalt liimprussmaja LAUGA hinnapaketiga „Comfort“. Leping sisaldas järgimisi töid ja

materjale: plaatvundament kommunikatsioonidega (sisaldab materjale ja ehitust); katuse

paigaldus (terasprofiil, tuulekast, soojustus); elektri- ja vee-kanalisatsiooni trasside väljaehitus

(sisaldab materjale); õhk-vesi soojuspumba paigaldus (sisaldab materjale);

viimistlusmaterjalid (sisevoodrilaud, kipsplaat, keraamiline plaat, põrandakatted, sise- ja

välisseinte puidukaitse viimistlusmaterjalid) (lepingu p 1.4). Hagejad pidid tasuma kostjale 88

440 eurot (lepingu p 1.2). Tasu aluseks oli kostja 23.08.2021 hinnapakkumine 5008-5.

Lepingu p 2.1 järgi tuli 50% tasust maksta pärast lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul ja

50% vahetult pärast kauba (materjali) peale laadimist tootjatehases Venemaal, orienteeruvalt

01.03.2022. Esimene osamakse tasuti 22.11.2021.

3. Kostja 16.11.2021 kirja kohaselt pidi maja puitosa, kui see kahe nädala jooksul ära tellida,

valmima kolme kuu jooksul. Hinnapakkumise järgi pidi maja paigaldamiseks kuluma 3–4

nädalat. Seega pidi maja olema valmis hiljemalt 2022. a aprilli lõpuks.

4. Maja puitosa ei saabunud kolme kuu jooksul. Kostja selgituste kohaselt ei olnud Venemaal

asuval tehasel enam võimalik puitosa valmistada Venemaa poolt 24.02.2022 algatatud sõja

tõttu. Kostja lubas proovida tellida maja puitosa mõnelt teiselt tootjalt. 26.04.2022 tegi kostja

ettepaneku töövõtulepingu lisa sõlmimiseks, kuid seda ei allkirjastatud. Samas nõustusid

hagejad sellega, et maja saabub suvel, kuna lepingust taganemise asemel oli mõistlikum anda

kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.

5. Kostja esitas hagejatele 14.04.2022 arve 3004-5 44 220 eurole ja pooled leppisid kokku, et

kui hageja tasub sellest 10 000 eurot, alustab kostja ehitustegevusega, eelkõige maja

vundamendi rajamisega. Hagejad tasusid 10 000 eurot 25.04.2022, kuid kostja vundamendi

ehitamisega ei alustanud ja palus hagejatel tasuda ka ülejäänud summa. Hagejad keeldusid

sellest, kuna kostja oli lepingust tuleneva kohustuse, s.o puitmaja tarnimise, täitmata jätnud.

2-22-19302

Lisaks ei olnud kostja alustanud ehitustegevusega, kuigi oli saanud maja eest juba 54 200

eurot. Hagejad ei pidanud tasuma teist osamakset enne kui maja puitosa on valmis ja see

laetakse sõidukile. 10.05.2021 seisuga ei olnud kostja maja puitosa veel tellinudki. Et asjaga

edasi liikuda, leppisid pooled kirjalikult kokku, et hagejad tasuvad kostjale veel 20 000 eurot

ja kostja alustab ehitustöödega. Ülejäänud 14 220 eurot pidid hagejad tasuma siis, kui maja

seinad on püsti. Hagejad tasusid 20 000 eurot 10.06.2022 ja kostja ehitas maja vundamendi,

kuid maja seinu ei püstitanud. Samuti ei olnud saabunud maja puitosa.

6. Hagejad küsisid kostjalt 25.10.2022 infot ja dokumente selle kohta, millele hagejate tasutud

74 220 eurot on kulunud ja miks ei too kostja maja puitosa kokkupanemiseks ette nähtud

materjale kohale. 10.11.2022 lubas kostja kõik maja püstitamiseks vajaliku (sh kinnitused,

katuse, aknad ja uksed) hagejate kinnistule tuua, kuid ei toonud.

7. Hagejad esitasid kostjale 25.11.2022 taganemisavalduse ja nõudsid kostjale makstud

summade tagastamist. 28.11.2022 vastuskirjas lubas kostja muuhulgas tarnida kinnistule

materjale, kuid ka siis seda ei teinud. Samuti ei tagastanud kostja hagejatele raha.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

9. Pooled sõlmisid 18.11.2021 ostu-müügilepingu, mitte töövõtulepingu. Leping sõlmiti

teadmises, et liimprussmaja tellitakse Venemaalt. Lepingu kohaselt pidid hagejad kandma

kogu kauba hinna enne majakarbi tarnimist objektile. Lepingu täitmise käigus ilmnes

vääramatu jõud – algas Vene-Ukraina sõda ja Venemaalt liimprussmaja kättesaamine muutus

võimatuks. Kostja teavitas hagejaid, et uus majakarp on tellitud Ukrainast. Maja puitosad

tarniti hagejatele 07.11.2022. Hagejad on lepingust taganemisel käitunud pahauskselt.

10. Õige ei ole väide, nagu ei oleks maja puitosad mais 2021 veel tellitud. Maja puitosa telliti

Venemaa tehasest novembris 2021.

11. Hagejad tekitasid ise olukorra, kus kostja ei saanud töid õigeaegselt alustada. Pooled ei ole

sõlminud kokkulepet, et kostja nõustub alustama ehitustegevusega, eelkõige maja

vundamendi rajamisega, kui hagejad tasuvad arvest 3004-5 10 000 eurot. Pooled kohtusid

14.04.2022 objektil, kostja tegi ülevaate, millisest tehasest on võimalik liimprussmaja saada ja

jutuks tuli, et tasuda tuleb lepingujärgne teine osamakse. Kostja esitaski selle kohta arve.

Hagejad selgitasid aga, et ei tea, millal nad raha saavad ja tasusid sellest vaid 10 000 eurot.

Kostjal oli lepingupartner, kes pidi vundamendi tegema alates 02.05.2022. Kuna arve jäi

tasumata, jäi töö tellimata. Kostja täitis kõik lepingujärgsed kohustused, mis selleks hetkeks

olid tekkinud.

12. Kokkulepet, et pärast 20 000 euro laekumist alustab kostja ehitustöödega, ei olnud.

Hagejad tasusid 20 000 eurot ja kostja hakkas otsima vundamenditöödeks uut ehitajat.

Vundament valmis septembris 2022 hagejate enda tuttavate tegevuse tõttu. Tõendamata on

väide, nagu oleksid pooled kokku leppinud, et 14 220 eurot tasutakse pärast maja seinte

püstitamist.

Vastuhagi

13. Kostja esitas 11.05.2023 hagejate vastu vastuhagi, milles palus kohustada hagejaid andma

kostjale üle lepingu alusel saadud maja puitosa komplekti ja hüvitama kostjale vundamendi ja

2-22-19302

eelprojekti maksumuse 19 147,44 eurot või tasaarvestada see hagejate nõudega kostja vastu.

Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

14. Vastuhagi kohaselt peavad hagejad lepingust taganemise korral tagastama kostjale lepingu

alusel saadu või selle väärtuse. Hageja soovib maja puitosa komplekti tagastamist ning

vundamendi ja eelprojekti hüvitamist.

15. Kostja kulutused on seoses hagejate majaga olnud järgmised. Vundament 18 047,44 eurot,

maja puitosa komplekt 38 575 eurot, selle transport Ukrainast Eestisse 2800 eurot ja

eelprojekti maksumus 1100 eurot, kokku 60 522,44 eurot. Kostja tehtud kulutusi

vundamendile ja maja puitosale tõendavad arved.

16. Kostja esitas 21.11.2023 menetlusdokumendi, milles täpsustas vastuhagi nõuet ja palus

tuvastada kahju tekitamine hagejate poolt kostja maja puitosa komplektile selle ebaõige

ladustamise ja hoidmise tõttu ning määratleda kahju suurus järgmise tehtega: majakomplekti

soetamismaksumusest lahutatakse maha nende müügihind, mis laekub kohtutäiturile pärast

nende müüki. Nimetatud summa tasaarvestada hagejate nõudega kostja vastu.

17. Liimprusslaudadest majakomplekt oli selle hagejate krundile mahalaadimisel

täiskomplektne ja pakitud. Kohtutäituri akti kohaselt on pakendid aga kahjustatud ja hagejad

ei võtnud midagi ette selleks, et puitu ilmastikutingimuste eest kaitsta. Hagejad peavad

hüvitama kostjale sellega tekitatud kahju.

Vastus vastuhagile

18. Hagejad võtsid omaks kohustuse tagastada kostjale maja puitosa ja hüvitada maja

eelprojekti (1100 eurot) ning vundamendi (10 900 eurot) väärtuse, kui kostja tagastab

hagejatele lepingu alusel saadud raha ning tunnistasid selles osas vastuhagi nõuet. Muus osas

vaidlesid hagejad vastuhagile vastu ja palusid jätta menetluskulud kostja kanda või

alternatiivselt poolte endi kanda, kuna hagejad on kostja nõuet algusest peale tunnistanud.

19. Maja puitosa on maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määruse alusel arestitud ja see

müüakse kohtutäituri kontrolli all.

20. Kostjal ei ole õigust nõuda vundamendi eest 18 047,44 eurot, kuna lepingu kohaselt oli

vundamendi hind 10 900 eurot. Igal juhul on tõendamata kostja väited vundamendi

ehitamiseks kulunud summa kohta. Esitatud arved kostja väiteid ei tõenda.

21. Hagejad vaidlesid vastu vastuhagi täpsustusele. Kostjal ei ole õiguslikku huvi

tuvastusnõude esitamiseks. Sellist tuvastusnõuet ei saagi esitada. Kahju hüvitamise nõuet ja

selle aluseks olevaid asjaolusid kostja ei esitanud. Kostja väited ei ole ka õiged. Kostja tõi

puitprussid hagejate krundile täpselt selliselt pakendatuna, nagu see nähtub kohtutäituri aktist.

Kostja teistsugused väited on tõendamata. Hagejatel ei ole kohustust tagada kostja vara

säilimine. Kostja ise ei ole vara säilimise vastu huvi üles näidanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja 62 220 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni ning kohustas hagejaid tagastama kostjale puitprussid,

mis asuvad hagejale I kuuluval kinnistul asukohaga Vanasaksa, Atsalama küla, Alutaguse

vald, Ida-Viru maakond. Maakohus keeldus menetlusse võtmast kostja nõuet tuvastada kahju

2-22-19302

tekitamine hagejate poolt maja puitosa komplektile ning määratleda kahju suurus. Maakohus

jättis 28.12.2022 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud jättis kohus kostja

kanda ja mõistis kostjalt hagejate menetluskulude hüvitamiseks välja 12 067,77 eurot ning

kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks mõistis kohus kostjalt

Eesti Vabariigi kasuks välja 1540 eurot ja kohustas teda tasuma sellelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

23. Maakohus tuvastas, et hagejad ja kostja sõlmisid 18.11.2021 lepingu, mille eesmärk oli

hagejate kinnistule puitmaja ehitamine „võtmed kätte“ lahenduse põhimõttel. Kostja koostas

maja eelprojekti, rajas hageja kinnistule vundamendi ja tarnis maja puitosa; kogu puitmaja

maksumus oli 88 440 eurot, millest hagejad tasusid 74 220 eurot; hagejad esitasid kostjale

25.11.2022 taganemisavalduse ja kostja sai selle kätte; hagejad on nõus tagastama kostjale

maja puitosa, hüvitama eelprojekti 1100 eurot ja vundamendi väärtuse.

24. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1

tähenduses, kuna kostja peamine lepinguline ülesanne oli ehitustööde tegemine, mitte üksnes

liimprusspalkide müük.

25. Hagejate 25.11.2022 lepingust taganemise avaldus kehtib. Vaidlust ei ole, et kostja sai

taganemisavalduse kätte. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ei andnud maja hagejatele

tähtaegselt üle. Taganemisavalduse esitamise ajal oli valmis vaid maja vundament ja

kinnistule oli tarnitud maja puitosa. Kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud,

kostja rikkumine ei olnud vabandatav ja seda ei põhjustanud hagejad.

25.1. Lepingu ja hinnapakkumise kohaselt pidi kostja tarnima maja ehitusmaterjalid 5 kuud

pärast ettemaksu laekumist ja paigaldama maja 3–4 nädala jooksul. Esimene osamakse tuli

tasuda pärast lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul, mida hagejad ka tegid. Vaidlus

puudub, et 22.04.2022 ei olnud kostja ehitusmaterjale objektile tarninud ega alustanud

vundamendi rajamisega. Kostja ei olnud vundamendi rajamisega alustanud ka 10.05.2022.

Kostja tellis puitmaja Ukraina ettevõttelt alles 21.06.2022. Tollimaksu ettemaksunõue esitati

kostjale 07.11.2022, s.o enam kui 11 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hagejad hoiatasid kostjat

25.10.2022 lepingu rikkumise eest, andes kostjale tähtaja ehitusmaterjalide tarnimiseks ja

maja valmis ehitamiseks 10.11.2022. Seega viibis maja konstruktsioonide tarne, nende

montaaž ja paigaldus enam kui 7 kuud, mis ei ole mõistlik aeg ja on käsitatav kostjapoolse

olulise lepingurikkumisena, mis andis alust lepingust taganeda.

25.2. Kirjavahetuse kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kui hageja tasub täiendavad 10 000

eurot, alustab kostja kohe vundamendi ehitamisega. Hagejad tasusid selle 25.04.2022.

Vundamendi rajamisega siiski ei alustatud. Tõendamata on kostja väide, et vundamendi tööd

nihkusid septembrisse, kuna hagejate tuttavad lubasid vundamendi teha. Kostja andis

07.06.2022 kinnituskirja, et alustab ehitustöödega pärast 20 000 euro laekumist. Hageja tasus

selle 10.06.2022. Vundament sai valmis aga septembris 2022. Seega ei täitnud kostja ka

täiendavaid kokkuleppeid. Kostja väited, nagu oleksid tööd hilinenud hagejatest tulenevatel

põhjustel, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja rikkus seega lepingut oluliselt korduvalt.

26. Hagejate väited, et neil oli plaan valmivasse majja kohe elama asuda, on eluliselt

usutavad. Kostja jättis täitmata lepingulise põhikohustuse, mille täpset täitmist hagejad

õigustatult lootsid. Kuna kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, oli ilmne, et

ta ei ole võimeline lepinguga võetud kohustust täitma. Seega oli hagejatel VÕS § 116 lg 2 p-

de 1, 4 ja 5 alusel õigus lepingust taganeda.

2-22-19302

27. Kostja ei tõendanud vastutust välistavate asjaolude esinemist. Vene-Ukraina sõda ei

takistanud lepingu täitmist. Sõda ei ole erakorraline sündmus VÕS § 103 lg 2 tähenduses.

Puitmaterjali Venemaalt tellimine oli kostja äririsk. Kostja ei tõendanud, et tal ei olnud sõja

tõttu võimalik Venemaa tootjalt maja puitosa kätte saada. Kostja jättis ise Venemaa tehase

poolt veebruaris esitatud arve tasumata, mistõttu põhjustas ise puidu tarnimata jätmise.

28. Hagejad ei tekitanud arve tasumisega viivitamisega olukorda, kus kostja ei saanud töid

õigeaegselt alustada. Lepingu kohaselt sõltus teise osamakse tasumise kohustus kauba

pealelaadimisest tootjatehases, mis pidi toimuma orienteeruvalt 01.03.2023. Kauba

pealelaadimist Venemaal ei toimunud. Kostja sõlmis puitmaja detaile ehitava Ukraina

äriühinguga lepingu alles 21.06.2022 ja detailide peale laadimine toimus 01.11.2022. Seega

oleks hagejatel tulnud tasuda teine osamakse alles 01.11.2022. Lepingu p 2.2 kohaselt tuli

makseid teha kostja esitatud arvete alusel. Kostja ei tõendanud, et ta oleks esitanud arve või

nõudnud tasumata summa tasumist. Hiljem leppisid pooled kokku, et hagejad tasuvad kogu

tasumata osast 10 000 eurot, misjärel alustab kostja vundamendi ehitamisega, samuti kohustus

kostja alustama ehitustöödega pärast täiendava 20 000 euro laekumist 10.06.2022. Neid

kokkuleppeid hagejad täitsid. 30.03.2022 kuupäeva kandva lepingu lisa 1 kohaselt tegi kostja

hagejatele ettepaneku tasuda 10.05.2022 teine osamakse, kuid see kokkulepe on

allkirjastamata.

29. Lepingust taganemise tagajärjel tekkis poolte vahel tagasitäitmise võlasuhe. Hagejatel on

õigus nõuda kostjale tasutud 74 220 euro tagastamist.

30. Kostja vastuhagi nõue on põhjendatud osaliselt. Hagejad on nõus maja puitosa

tagastamisega ja eelprojekti väärtuse (1100 eurot) hüvitamisega. Hagejad on nõus ka

vundamendi väärtuse hüvitamisega, kuid pooled vaidlevad vundamendi väärtuse üle. Kuna

VÕS § 189 lg 3 kohaselt lähtutakse üleantu väärtuse määramisel lepingus kokkulepitud

hinnast, tuleb hagejatel hüvitada kostjale 10 900 eurot, mis on 18.11.2021 lepingu lisaks oleva

pakkumise kohaselt vundamendi hind koos kommunikatsioonide, materjalide ja paigaldusega.

31. Kostja nõue puitosa komplekti tagastamiseks ja 12 000 euro hüvitamiseks tuleb rahuldada.

Kostja tasaarvestusavaldus tuleb rahuldada ja tasaarvestada vundamendi ja eelprojekti

maksumus hagejate nõudega kostja vastu. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 62

220 eurot. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata 12 000 eurot ületavas osas.

32. Kuna hagejate põhinõue osaliselt rahuldatakse, tuleb rahuldada ka hagejate viivisenõue ja

mõista kostjalt välja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 62 220 eurolt alates

28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

33. Maakohus keeldus kostja 21.11.2023 täpsustatud vastuhagiavalduses esitatud kahju

tekitamise tuvastamise ja kahju suuruse määratlemise nõude menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel. Kostja suurendas 21.11.2023 täpsustuses vastuhagi nõudeid. Tuvastushagi

saab esitada siis, kui hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu tuvastamise vastu. Kui

kostjal on hagejate vastu kahjunõue, tuleb tal esitada sooritushagi, mille täpne suurus on

võimalik kostjal endal kindlaks teha pärast puitosa saamist.

34. Kuna kostja ei nõustunud hagejate 13.11.2023 ettepanekuga, et kostja tasub hagejatele 60

000 eurot ja hagejad tagastavad kostjale maja puitosa ja hagejate nõue rahuldatakse

sellesarnases ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.

Hagejatele tuleb hüvitada menetluskulud kokku 12 067,77 eurot.

2-22-19302

Apellatsioonkaebus

35. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti

osaliselt rahuldamata ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub kostja jätta hagejate kanda.

36. Kaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja kohaldas ebaõigesti menetlus-

ja materiaalõiguse norme. Samuti jättis maakohus arvestamata kostja tõendite ja väidetega.

Hagejad ei täitnud neil lasuvat tõendamiskoormust. Hagejate tõendid ei kinnita nende väiteid.

37. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel on töövõtuleping. Pooled sõlmisid 18.11.2021

müügilepingu. Suurem osa kostja kohustustest ei seisnenud töö tegemises või teenuse

osutamises. 75% müügilepingust moodustasid materjalid, enamiku just hoone komponendid.

38. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hoopis hagejad hilinesid

lepingujärgsete kohustuste täitmisega ja kostja ei saanud oma kohustusi tähtaegselt täita.

Hagejad käitusid lepingust 25.11.2022 taganemisel pahauskselt, kuna maja puitosa tarniti

07.11.2022. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejad hilinesid teise osamaksega ja ei

tasunudki seda täies ulatuses, kuigi kostja täitis oma kohustused. Maakohus ei ole seda asjaolu

ega tõendeid üldse analüüsinud.

39. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et Vene-Ukraina sõda ei olnud erakordne ja

objektiivselt vääramatu sündmus ning see oli kostja enda äririsk. Äririsk oleks olnud

Venemaa ettevõtjale pärast sõja algust raha maksmine. Tarne hilines uue tarnija otsimise

tõttu.

40. Maakohus leidis ebaõigesti, et tõendeid sellest, et kostja oleks esitanud hagejatele arve

teise osamakse tasumiseks või nõudnud tasumata summa tasumist, ei ole esitatud. Hagejad

tõid ise esile ja tõendasid, et kostja esitas arve 14.04.2022. Samuti, et kostja on nõudnud selle

tasumist, et alustada maja puitosa konstruktsioonide püstitamist. Samuti on kostja viidanud, et

pooled tegid lepingu muudatuse, milles nähti ette esialgsest erinev teise osamakse tasumise

aeg. Kostja ei pidanud ega saanud novembris 2022 enam uut arvet esitada. Arve oli juba

esitatud. Maakohus ei ole mõistnud lepingute ja kokkulepete sisu. Kokkuleppeid on rikkunud

hagejad.

41. Kuigi pooled ei allkirjastanud 26.04.2021 lepingu lisa, nähtub hagejate avaldatust, et

pooled olid sellega nõus, sh arve esitamise ja tasumise tingimustega. Lepingu muudatust ei

saa arvestada vaid endale sobivas osas. Kostja esitas kokkuleppe alusel ka 14.04.2021 arve.

Hagejad ei väitnud, et nad ei ole arvega nõus. Probleem tekkis sellest, et hagejad jätsid arve

maksmata. Seega olid hagejad lepingut oluliselt rikkunud ja neil puudus taganemisõigus.

42. Maakohus võttis vundamendi väärtuse määramisel ebaõigesti aluseks lepingu lisas olevas

pakkumises märgitud materjalide ja paigalduse hinna, mitte tegelikult kantud kulud.

Pakkumises oli materjalide ja paigaldamise hind esialgne. Kostja pidi kinni pidama ainult

kokkulepitud lõpphinnast. Maakohus ei selgitanud, miks ta kostja tõenditega ei arvesta.

43. Maakohus otsustas vastuhagi täpsustuse menetlusse võtmisest keeldumise ebaõigesti

määrusega ja võttis sellega kostjalt võimaluse esitada sellele määruskaebus ja/või sooritushagi

hageja nõudega koos läbivaatamiseks.

44. Kuna ka hagejad rikkusid pooltevahelist lepingut, ei ole kostjalt viivise väljamõistmine

põhjendatud. Hagejate eesmärk oli algusest peale kostjale kokkulepitud summat mitte maksta.

2-22-19302

45. Hagejad halvasid hagi tagamisega kostja majandustegevuse. Kostja sai maakohtu

10.05.2023 kohtumääruse, millega täiendavalt arestiti kostjale kuuluvad prussid ja lubati need

müüa kohtutäituri kontrolli all, alles 28.07.2023. Maakohus rikkus sellega kostja kaebeõigust.

Hagejad loobusid hagi tagamise abinõust ootamatult, kuid selleks ajaks olid prussid muutunud

kasutuskõlbmatuks. See ilmestab hagejate eesmärki tekitada kostjale kahju. 15.01.2024 sai

kostja teada, et hagejad on oma kinnisasja, kus asuvad kostja prussid, võõrandanud MTÜ-le

Kuremäe Jahtkond. Puitmaterjal on saanud pöördumatuid kahjustusi.

Vastustaja seisukoht

46. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 4 alusel täielikult tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

48. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Tõendite ja asjaolude

esitamine ringkonnakohtus on piiratud (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3). Kostja esitas koos

apellatsioonkaebusega e-kirjavahetuse MTÜ-ga Kuremäe Jahtkond ajavahemikust

15.01.2024–07.02.2024 ja 26.0.2024 tehtud fotod puitmaterjalist (dtl 489–496). Apellant

soovib tõendada oma väidet, et hagejad on käitunud pahatahtlikult, et neil ei olnudki plaanis

lepingut täita ja et hagejad on tekitanud kostjale kahju, kuna ei ole taganud kostjale kuuluva

vara säilimist. Hagejad esitasid vastusena kostja tõenditele MTÜ Kuremäe Jahtkond e-kirjad

ajavahemikust 15.01.2024–14.03.2024 ja hagejate esindaja 06.03.2024 ja 01.04.2024 e-kirjad

kostjale (dtl 704–710), millega soovivad tõendada, et kostja ei ole puitprusside vastu huvi

tundnud ja valduse temale üleandmine on osutunud võimatuks. Kuigi esitatud tõendid tekkisid

pärast asja arutamist maakohtus ja nende esitamine on seetõttu iseenesest lubatav (TsMS §

652 lg 3 p 2), ei nähtu tõenditest apellatsioonkaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust

omavaid asjaolusid, s.o lepingust taganemise kehtivust või tagasitäitmise võlasuhet

puudutavaid asjaolusid. Apellatsioonimenetluses ei ole ka kostja kahju hüvitamise nõuet

hagejate vastu, samuti ei saa fotode alusel teha järeldust sellise nõude olemasolu või suuruse

kohta. Seetõttu ei ole tõenditel asjas tähtsust ja nende vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 p

1 alusel keelduda. Kohus kõrvaldab tõendid asja materjali juurest ja ei arvesta nendega

lahendi tegemisel.

49. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludest, mille

üle pooled ei vaidle (käesoleva otsuse p 23). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti leidis maakohus iseenesest õigesti, et pooltevaheline

leping on käsitatav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mitte müügilepinguna.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda selles osas maakohtust erinevale järeldusele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 654 lg 6).

50. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti

materiaalõiguse norme või jätnud need kohaldamata, samuti on maakohus oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole asja ammendavalt arutanud (TsMS § 435 lg 1) ja on

2-22-19302

jätnud täitmata TsMS § 392 lg-st 1 tulenevad eelmenetluse ülesanded, jättes asja lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja hagejate nõude faktilisest ja õiguslikust küljest

pooltega arutamata. See on aga võinud viia ebaõige lahendi tegemiseni.

51. Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejad on kostjaga sõlmitud

töövõtulepingust kehtivalt taganenud. Hagejate seisukoht, nagu ei oleks pooltel selle üle enam

vaidlust, ei ole õige. Kostja vaidleb ka apellatsioonkaebuses vastu sellele, nagu oleks

hagejatel olnud 25.11.2022 õigus lepingust taganeda. Vaidlust ei ole üksnes selles, et kostja

sai hagejate taganemisavalduse kätte. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lepingust

taganemise kehtimise eelduseks olevad asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata. Lepingust

taganemise õiguse tekkimiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema

taganemise formaalseid nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud

tagajärge. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud õigel ajal

taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118 ja § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab olema seda

õigustav põhjus (taganemise alus), mis võib eelkõige olla oluline lepingurikkumine § 116

mõttes.

51.1. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et

kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Maakohus leiab oma otsuses, et kostja hilines hagejate

poolt tellitud maja valmimisega, kuid analüüsib ka seda, et kostja viivitas maja vundamendi

valmimisega. Maakohtu otsusest ei selgu aga, millisele lepingurikkumisele hagejad lepingust

taganemisel tegelikult tuginesid. Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 438 lg-st 1

tulenevaid kohustusi. Nimetatu on aga oluline, kuna hageja nõude rahuldamiseks tuli

tuvastada, kas asjaolud, millele tuginedes hagejad 25.11.2022 lepingust taganesid, kujutasid

endast lepingu olulist rikkumist VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Kuigi pool võib oma taganemise

avaldust ka hiljem, sh kohtumenetluse ajal täiendada, ei saa kostja lepingurikkumist õigustada

täiesti uute eluliste asjaoludega, millele hagejad lepingut üles öeldes ei tuginenud. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada, milline kostja rikkumine oli lepingust taganemise

alus.

51.2. Heites kostjale ette erinevate tööde tähtaegselt tegemata jätmist, ei ole maakohus samas

tuvastanud, milliseks tähtajaks tuli kostjal lepingust tulenevalt tööd teha. Hagejad on selle

kohta esitanud menetluses erinevaid, kuid mitte ammendavaid seisukohti. Maakohus ei ole

neid vastuolusid kõrvaldanud. Seoses maja valmimise ajaga tuginesid hagejad hagiavalduses

esmalt sellele, et maja pidi valmima aprilli lõpuks 2022. a, kuid tõid samas ka esile, et

nõustusid maja valmimise tähtaja pikendamisega, toomata esile, mis ajaks kostjal maja valmis

saada tuli. Hagejad märkisid vaid seda, et nõustusid maja saabumisega suvel. Hiljem, sh

apellatsioonimenetluses tuginevad hagejad taas sellele, et maja ei valminud aprillis 2022.

Samuti on hagejad kirjeldanud maja vundamendi ehitamist puudutavaid kokkuleppeid ja

tähtaegade pikendamist, kuid ei ole esile toonud, mis ajaks pidi vundament valmima.

Maakohus ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid pooltega arutanud ega loonud

selgust asjaoludes, millele hageja nõue tugineb. Maakohus rikkus sellega TsMS § 392 lg 1 p-

st 3, TsMS § 438 lg-st 1 ja § 351 tulenevaid kohustusi. Asjaolu, kas pool on või ei ole jätnud

kohustused tähtaegselt täitmata, ei ole võimalik kindlaks määrata ilma kohustuse ja selle

täitmise tähtaja kindlaks määramiseta. Selliselt jääb arusaamatuks ka maakohtu järeldus, et

maja konstruktsioonide tarne, nende montaaž ja paigaldus viibis enam kui seitse kuud.

51.3. Lepingu tähtajaks mittetäitmine on iseenesest käsitatav lepingu rikkumisena (VÕS § 77

lg 3, § 82 lg 2 ja § 100). Lepingu rikkumine annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult

eelkõige kohustuse täitmist (VÕS § 108), kuid ei anna üldjuhul iseseisvalt alust lepingust

taganeda. Nimelt, VÕS § 116 lg 1 kohaselt ei õigusta lepingust taganemist mitte igasugune

2-22-19302

vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks.

Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks lepingurikkumiseks, sätestab VÕS §

116 lg 2. Maakohus viitas kostjapoolse lepingu rikkumise olulisuse tuvastamisel viidatud sätte

punktidele 1, 4 ja 5 ning tsiteeris ka punkti 2, kuid ei ole tuvastanud nende punktide

kohaldumiseks vajalikke asjaolusid. Iseenesest see, kui ühe lepingupoole kohustus oli

taganemise hetkel täitmata, ei ole VÕS § 116 lg 1 kohaldumiseks piisav. Asja materjalist ei

nähtu, et maakohus oleks neid küsimusi pooltega menetluses arutanud (TsMS § 392 lg 1 p 3

ja 4 ja § 351).

51.4. Maakohus on rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 ja § 438 lg 1).

Viited VÕS § 116 lg 2 p-dele 1 ja 4 on vaidluse asjaoludega seostamata. VÕS § 116 lg 2 p 2

kohaldamiseks pidid hagejad esile tooma, et kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli

hagejate jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise oluline eeldus, see tähendab, et nad

kaotasid kostja hilinemise tõttu lepingu täitmise vastu huvi. Seda ei saa järeldada hagejate

selgitusest, et nad plaanisid valmivasse majja sisse kolida. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaldamiseks

pidi maakohus tuvastama, et hagejad on andnud kostjale täiendava tähtaja nende poolt

etteheidetud rikkumise kõrvaldamiseks ja et kostja ei ole seda kohustust täiendava tähtaja

jooksul täitnud. Maakohtu otsusest ei selgu, millise tähtaja hagejad kostjale seoses

lepingurikkumisega andsid ega see, kas tähtaeg vastab VÕS § 114 sätestatud nõuetele.

51.5. VÕS § 114 lg 1 kohaselt peab kohustuse täitmiseks antud tähtaeg olema mõistlik.

Mõistliku tähtaja hindamisel saab arvestada muuhulgas võlasuhte olemust ja eesmärki,

vastava tegevusala tavasid ja ka kokkulepitud tähtaegasid. Seejuures on maakohus ebaõigesti

viidanud sellele, nagu muudaks lepingurikkumise VÕS § 116 lg 1 tähenduses oluliseks see,

kui pikk aeg on lepingu väidetavast rikkumisest või lepingu sõlmimisest möödunud.

Maakohus on jätnud arvestamata ja pooltega arutamata VÕS § 118 lg 1 p-i 1, mille kohaselt

kaotab pool taganemise õiguse, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega võib

lepingu olulisest rikkumisest aja möödumine tuua kaasa taganemisõiguse kaotamise, mitte

rikkumise olulisuse suurenemise. Praeguses asjas omab sellest tulenevalt tähtsust nii see,

millal lepingut rikuti oluliselt kui ka see, millal hagejad said sellest teada. Maakohus on

ebaõigesti jätnud need asjaolud tuvastamata (vt ka RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 17).

51.6. Maakohus tuvastas oma otsuses küll selle, et hagejad andsid kostjale täiendava tähtaja

10.11.2022 muuhulgas materjali tarnimiseks. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et

maakohus jättis asja lahendamisel arvestamata, et kostja tarniski maja puitosa 07.11.2022, s.t

hagejad taganesid lepingust pärast seda, kui oluline osa materjalist oli kohal. Samuti osundab

kostja apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohtu järeldus, et hagejad ei olnud kostjale

lepingust taganemise ajal ise võlgu, on vastuoluline, arvestades mh maakohtu järeldusi teise

osamakse tasumise tähtaja kohta. Hagejad teevad oma menetlusdokumentides kostjale

erinevaid etteheiteid kogu lepinguperioodi kohta, märkimata konkreetselt, millised asjaolud ja

millal muutsid lepingurikkumise oluliseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selgitada pooltele

lepingust taganemise õiguse tekkimise materiaalseid ja formaalseid eelduseid ning anda

hagejale võimalus hagi aluseks olevaid asjaolusid VÕS § 116 lg-d 1 ja 2 arvestades selgitada

ja vajadusel ka tõendada.

52. Maakohus on jätnud pooltega arutamata ka selle, millised õiguslikud tagajärjed on sellel,

kui hagi aluseks olev taganemisavaldus ei kehti (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 3). Kohus kohaldab

õigust ise ja kohtu kohustus on poolte esile toodud faktilised asjaolud õiguslikult

kvalifitseerida. Vajaduse korral peab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi määrama

menetlusosalisele tähtaja oma seisukoha selgitamiseks. Nimelt, kui kohus peaks leidma, et

2-22-19302

hagi aluseks olev taganemisavaldus ei kehti, võib tellija taganemisavaldus olla käsitatav

lepingu korralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 655 lg 1 tähenduses (RKTKo 20.10.2016, 3-

2-1-79-16, p 12). See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata

sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Eeltoodu on oluline, kuna töövõtulepingust

taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1

alusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest

vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse

hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on

töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on siiski maha arvatud see, mille ta

lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega

omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Nimetatu võib oluliselt mõjutada poolte

esitatud nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb poolte vastastikkuste nõuete võimalikku

kvalifikatsiooni arutada ja anda võimalus esitada selle kohta seisukoht.

53. Maakohtu otsuse resolutsioon on ka vastuolus selle põhjendustega ega vasta TsMS § 442

lg-s 5 sätestatud nõuetele. Resolutsioonist on puudu otsustused kostja vastuhagi osalise

rahuldamise ja selle hagejate nõudega tasaarvestamise kohta.

53.1. Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi, milles palus lepingu tagasitäitmise võlasuhte

tekkimisel kohustada hagejaid andma kostjale üle maja puitosa komplekti ja hüvitama

vundamendi ja eelprojekti maksumuse 19 147,44 eurot või tasaarvestama selle hagejate

nõudega kostja vastu. Maakohus rahuldas need nõuded osaliselt. Maakohus kohustas oma

otsuse resolutsioonis hagejaid andma kostjale üle maja puitosa komplekti ja tasaarvestas

kohtuotsuse põhjendavas osas kostja rahalise nõude hagejate vastu 12 000 euro ulatuses

hagejate nõudega kostja vastu. Seda ületavas osas jättis maakohus kostja nõude otsuse

põhjendavas osas rahuldamata. Selle tulemusel on maakohtu otsuse resolutsioon vastuolus

selle põhjendustega nii osas, millega rahuldati hagi kui ka osas, millega rahuldati ja jäeti

rahuldamata vastuhagi.

53.2. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded. Seega tuli maakohtul lahendada kohtuotsuse resolutsioonis ka

kostja vastuhagis esitatud nõue. Maakohus viitas oma otsuses küll TsMS § 445 lg 1 teisele

lausele, kuid on sätet ebaõigesti mõistnud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud,

et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema

poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis

TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus peab seega esmalt

TsMS § 438 lg 1 mõttes otsustama, kas ja millises ulatuses hagi ning vastuhagi rahuldada,

ning alles seejärel tasaarvestama TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte rahuldatud nõuded.

Otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi

resolutsioonis ning juhul, kui rahuldati tasaarvestuslik vastuhagi (TsMS § 373 lg 1 p 3 ja §

445 lg 1 esimene lause), tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvestuse

kohta ja märkida kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi pärast

tasaarvestuse tegemist rahuldatakse (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 22–24). Asja uuel

läbivaatamisel tuleb eeltooduga arvestada.

54. TsMS § 651 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust apellatsiooni korras

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja märkis oma apellatsioonkaebuses, et vaidlustab

maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäi rahuldamata. Seega ei vaidlusta

2-22-19302

kostja sõnaselgelt maakohtu otsust osas, millega maakohus vastuhagi rahuldas.

Apellatsioonkaebuse sisust tuleneb aga, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejate

taganemisavaldus kehtib. Kuna ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et

maakohus rikkus lepingust taganemise kehtivuse hindamisel oluliselt materiaal- ja

menetlusõiguse norme, on maakohus ebaõigesti rahuldanud ka kostja vastuhagi nõuded, mis

tuginevad lepingust taganemise kehtivusel tekkivale tagasitäitmise võlasuhtele. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus TsMS § 656 lg 4 alusel tühistada ka osas, millega maakohus vastuhagi

rahuldas, ja otsustada poolte vastastikkuste nõuete rahuldamine tervikuna uuesti.

55. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide sellele, et maakohus keeldus kohtuotsusega kostja

vastuhagi 21.11.2023 täpsustuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Viidatud

sätte kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest siis, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Iseenesest

on õige maakohtu viide TsMS §-le 368, mille kohaselt saab tuvastushagi esitada üksnes

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning üksnes juhul, kui hagejal on selleks

õiguslik huvi. Samuti on õige maakohtu selgitus, et kostjal tuleb esitada sooritushagi.

Maakohus ei saanud aga keelduda avalduse menetlusse võtmisest, andmata kostjale võimalust

selles esinevaid puudusi kõrvaldada. Kostja 21.11.2023 avaldusest on aru saada, et ta soovib,

et talle hüvitatakse puitprusside väärtuse vähenemisest tekkinud kahju. Kuna kostja esitas

selleks sooritusnõude asemel ebaõigesti tuvastusnõude, tulnuks avaldus jätta TsMS § 3401 lg

1 alusel käiguta ja anda kostjale võimalus nõuetekohase avalduse esitamiseks.

Apellatsioonkaebuses on kostja väljendanud soovi seda teha. Kolleegium märgib, et

tagasitäitmise võlasuhte raames võib kostja nõue olla käsitatav ka VÕS § 189 lg 4 alusel,

mille kohaselt tuleb hüvitada tagastamisele kuuluva asja väärtuse vähenemine, kui asja

halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena. Eeltoodu tõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus keeldus kostja 21.11.2023 avalduse

menetlusse võtmisest ja saata see tagasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

56. Kuna eelnevast tulenevalt on maakohus olulisel määral rikkunud eelmenetluses

selgitamiskohustust (TsMS § 351 ja § 392 lg 1 p-d 1–4), tuleb asi saata uueks arutamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonimenetluse eesmärk

ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Asja uuel

läbivaatamisel tuleb teha kindlaks, kas taganemiseks olid täidetud materiaalsed eeldused, s.o

eelkõige, kas asjaolu, millele tuginedes hagejad lepingust taganesid, oli mõjuv põhjus VÕS §

116 lg 1 tähenduses ja kas täidetud olid taganemise formaalsed nõuded, sh avalduse esitamise

tähtaegsus. Seejuures tuleb hagejatele anda võimalus tuua esile ja vajadusel tõendada

asjaolud, mis muudavad kostja rikkumise oluliseks. Olulise rikkumise hindamisel tuleb

arvestada kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve. Juhul kui lepingust taganemise eeldused

ei ole täidetud, tuleb pooltega arutada võimalust lahendada esitatud nõuded VÕS § 655 lg 1

alusel (vt ka RKTKo 21.09.2011, 3-2-1-64-11).

57. Ringkonnakohus ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel kostja muid

apellatsioonkaebuse väiteid, kuna need ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Samuti ei hinda

ringkonnakohus poolte väiteid kostja võimaliku puitprusside väärtuse vähenemise nõude

kohta, kuna sellist nõuet ei ole veel menetlusse võetud ja maakohus ei ole saanud võimalust

sellele hinnangut anda.

58. Kuna maakohtu otsus tühistatakse hagejate põhinõude rahuldamise osas, tuleb see

tühistada ka viivisenõude rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

2-22-19302

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel, arvestades asja lahendamise tulemust.

(allkirjastatud digitaalselt)