2-22-147587/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-147587

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi Auto Varuosade Kaubamaja OÜ

vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

287,13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja esindaja: Priit Pööbo (e-post xxx)

Kostja: Auto Varuosade Kaubamaja OÜ (registrikood

10679122)

Kostja esindaja: X (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt põhivõlgnevus 174,55 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitis 35 eurot ja viivis 54,25 eurot OÜ GS Core kasuks.

3. Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt viivis põhivõlgnevuselt (so 174,55

eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.03.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni OÜ GS Core kasuks.

4. Jätta menetluskulud 98,26% osas Auto Varuosade Kaubamaja OÜ ja 1,74% osas OÜ

GS Core kanda.

5. Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt menetluskulu 776,25 eurot OÜ GS

Core kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-l

tasuda OÜ-le GS Core menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2014 võrgulepingu nr 6071167151/01.07.2014, millega

Elektrilevi OÜ kohustus osutama kostjale võrguteenust tarbimiskohas Pikk 5, Järva-Jaani, Järva

maakond, ning kostja maksma selle eest tasu. Kostja jättis tasumata kõik arved perioodist

31.01.2018 - 29.02.2020. Sellega seoses ütles Elektrilevi OÜ lepingu alates 04.03.2020 üles.

Kostja jättis tasumata ka 31.03.2020 arve ning seoses võlgnevuse sissenõudmisega esitatud

30.11.2020 arve. Kokku jättis kostja tasumata 174,55 eurot. Elektrilevi OÜ loovutas 30.08.2021

võrgulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

Arvetel on kajastatud võrguteenuse kuutasu. Elektrilepingut sõlmitud ei olnud. Võrguleping sõlmiti

hinnapaketiga Võrk 1. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A

sätestavad, et kui ostja kasutab tarbimiskohas hinnapaketti Võrk 1 või Võrk 2, ja eelmisel

kalendriaastal tarbimine selles tarbimiskohas puudus või oli kuni 250 kWh, maksab ostja sellele

järgneval kalendriaastal võrguühenduse kuutasu vastavalt hinnakirjale. Kuutasu rakendatakse

alates 01.01.2018. Kostjat teavitati 25.08.2017 hinnakirja muudatusest ja kuutasu rakendumisest

ning täiendavalt 19.01.2018. Hinnakiri ja teade üldtingimuste muutumise kohta avaldati ka ajalehes

Postimees vastavalt 31.03.2017 ja 31.05.2017. Esimene kuutasude arve esitati kostjale 2018.a.

jaanuari eest, so arve 819243666783. 31.07.2019 arvel 819918483474 oli kajastatud

elektritarbimine päev 0,784 kWh ja öö 0,171 kWh. Võrguettevõtja ei oma infot lepingupartneri

elektritarvikutest (pistikupesadest, lülititest jms) ning kahtluse korral mõõteandmete õigsuses

tulnuks vastuväide esitada mõistliku aja jooksul ning vajadusel tellida arvesti erakorraline

ekspertiis. Kostja seda ei teinud.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 174,55 eurot, viivise 54,25 eurot,

sissenõudekulude hüvitise 40 eurot ja viivise alates 28.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kui kostja kinnistu 2014. aastal

soetas, siis oli hoonesse kaugloetav arvesti juba paigaldatud. Kostja sõlmis lepingu Eesti

Energiaga, mitte Elektrilevi OÜ-ga. Kinnistut ei kasutatud, kostja ei ole elektrit tarbinud.

31.01.2018 arve saamisel võttis kostja ühendust Elektrilevi OÜ-ga. Kostja arvet ei tasunud, kuna

Elektrilevi keeldus lepingu sõlmimisest. Alles 04.03.2020 tuli teade, et elekter on katkestatud,

kuigi 6 aasta jooksul elektrit ei olnud kordagi tarbitud. Seda oleks võinud teha kohe kui kolme kuu

arved olid tasumata, mitte oodata kaks aastat ja kaks kuud tahtlikult, teades, et tarbimist ei ole.

31.07.2019 arvel 819918483474 on kajastatud tarbimine 0,05 eurot ja taastuva energia tasu 0,01

eurot. Kinnistul puudusid pistikupesad ja lülitid, oli ainult kaugloetav arvesti. Kostja teatas arvega

mittenõustumisest telefoni teel. Kostja ei ole nõus hagiga, kuna ei ole midagi tarbinud ja ei ole

lepingut, kus oleks toodud teenuse summad. Võrgulepingus ei olnud summasid ega hinnakirja.

Võrgutasude hinnakiri kehtestati alles 2018.a., kuid kostjale lepingu muutmist ei pakutud. Kui

oleks pakutud, siis ei oleks kostja elektri tarnimist soovinud, sest elektrit ta ei kasutanud. Kostja ei

ole saanud teavitusi muudatuste kohta.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 01.07.2014 võrgulepingu nr 6071167151

võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohas Pikk tänav 5, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva

maakond (dtl 235-236). Lepingu p 1 kohaselt on selle osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu

tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse

hinnakirjad.

4. ELTS (elektrituruseadus) § 83 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid

võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks

sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale

lepingule (edaspidi võrguleping), elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule

(edaspidi agregeerimisleping). Tulenevalt ELTS § 83 lg 3 kohaldatakse mh võrgulepingule

käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Võrgulepingu p 7 kohaselt on võrguettevõtja esindaja Eesti Energia AS, sh võrgulepingust

tulenevate arvete esitamisel ja võrgulepingust tulenevate tasude sisse nõudmisel, vastavalt

võrgulepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimuste (dtl 277-286) p 8.9.

7. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole tasunud liitumislepingu alusel esitatud arveid 819243666783

(31.01.2018), 819154110931, 819158196643, 819881856495, 819986807988, 819778196879,

819493318381, 819679907372, 819001551914, 819457934291, 819247710258, 819109951314,

819633484079, 819352692569, 819642774708, 819667130290, 819172474387, 819642990803,

819918483474, 819036351423, 819036377174, 819628270989, 819405322060, 819905726587,

819834896813, 819199588440, 819374222016 (31.03.2020) kogusummas 169,55 eurot ning

30.11.2020 arvet 819397352659 summas 5 eurot (arved dtl 149-231).

8. Pooled ei vaidle ka, et võrguleping lõppes 04.03.2020 Elektrilevi OÜ-poolse ülesütlemisega, mille

kohta on hageja esitanud teate (dtl 234). Nähtuvalt arvetelt sisaldavad need igakuist kuutasu 3,20

eurot, millele lisandub käibemaks, tasu on arvestatud 01.01.2018-04.03.2020 perioodil.

9. Kostja on välja toonud, et ei ole saanud teateid hinnakirja muutumise kohta ning väidab sisuliselt,

et arvetel kajastatud kohustused ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks.

10. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimuste p 13.3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus

ühepoolselt muuta hinnakirju ja tüüptingimusi, järgides seaduses sätestatud korda ning p 13.4 järgi

teavitab võrguettevõtja ostjat hinnakirjade ja tüüptingimuste muutmisest seadusega sätestatud

korras. Ostjal on muudatustega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda.

11. Eeldused tüüptingimuste ning võrgutasude muutmiseks sätestab ELTS § 89 lg 1 ja 2. Tulenevalt

ELTS § 89 lg 4 võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist

sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse

jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta

muudatustega ei nõustu. ELTS § 89 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade

edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse

jõustumist.

12. Hageja on esitanud alates 01.07.2017 kehtivad tüüptingimused (dtl 292-301), kuid ei ole välja

toonud, et kostjat oleks teavitatud tüüptingimuste muutumisest ELTS § 89 lg 4 ja 5 sätestatud

korras. Hageja on väitnud teavituste saatmist hilisemalt kui 01.06.2017. Kohus leiab, et kostjal on

lepingust tulenev kohustus võrgutasu tasumiseks sõltumata sellest, kas 01.07.2017 tüüptingimused

said lepingu osaks. Lepingu p 1 kohaselt on lepingu osaks mh vastavalt õigusaktidele kehtestatud

võrguteenuse hinnakirjad. Tulenevalt ELTS § 74 lg 1 võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab

kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud

vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva.

Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava

edastamistasu suhtes. ELTS § 71 lg 1 p 3 järgi on võrgutasu mh tasu võrguühenduse kasutamise

võimaldamise eest; p 5 järgi ka tasu võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest. Kohus

tuvastab, et 31.03.2017 on ajalehes Postimees avaldatud Elektrilevi OÜ hinnakiri, mis kehtib alates

01.07.2017 (foto ajalehest dtl 302). Lepingus on märgitud, et kostja tarbimiskoha võrguühenduse

läbilaskevõime on 25A ning valitud võrguteenus on Võrk 1. Viidatud hinnakirjast nähtuvalt on

võrguühenduse kuutasu Võrk 1 puhul juhul, kui eelmisel aastal tarbimine puudus või oli kuni 250

kwH, Võrk 2 hinnapaketis toodud kuutasu hind; tasu rakendatakse alates 01.01.2018. Vastav hind

läbilaskevõime kuni 25A kohta on hinnakirja järgi 3,20 eurot kuus, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et kostjal tekkis kohustus nimetatud kuutasu tasumiseks tulenevalt ELTS § 74 lg 1 ja

lepingu p 1.

13. VÕS (võlaõigusseadus) § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nähtuvalt arvetelt on need

2018.a. jaanuari kuni septembri eest esitatud üksnes kuutasu osas, edasisel perioodil sisaldavad

31.10.2018, 31.03.2019, 31.07.2019, 31.12.2019, 31.03.2020 arved ka sissenõudmiskulu 5 eurot

igal arvel. 30.11.2020 arve on samuti sissenõudmiskulu eest 5 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja

ühtegi arvet ei tasunud, tekkisid vastavad nõuded VÕS § 1131 lg 1 alusel.

14. 31.05.2019 arvel on märgitud tarbimiskoha väljalülitamise tasu 36,72 eurot. Kohtule on esitatud

Elektrilevi OÜ hinnakiri alates 01.01.2019 (dtl 276), mille kohaselt tarbimiskoha väljalülitamine

mõõtepunktist kohalesõiduga hind on 36,72 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et

kostjal tekkis kohustus väljalülitamise tasu tasumiseks tulenevalt ELTS § 74 lg 1 ja lepingu p 1.

15. 31.07.2019 arvel on kajastatud elektri tarbimine 0,955 kWh, millega seoses on arvestatud tasu 6

senti. Nii lepingu sõlmimise ajal kui hilisemalt kehtestatud tüüptingimuste p 9.21 sätestab, et kui

ostja ei nõustu võrguettevõtja esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest

võrguettevõtjat kirjalikult kohe pärast arve kättesaamist, ühtlasi põhjendades mittenõustumist.

Võrguettevõtja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli tulemustest 10 päeva jooksul

pärast teate kättesaamisest. Vastusena kohtu 12.11.2024 määruses tehtud ettepanekule välja tuua,

kas kostja pöördus võrguettevõtja poole seoses 31.07.2019 arvega p 9.21 sätestatud korras, ei

toonud kostja välja, et oleks kirjaliku pöördumise teinud. Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik aeg

mõõteandmete õigsuse vaidlustamiseks on käesolevaks ajaks möödunud, ning asub seisukohale, et

elektritarbimine on tõendatud 31.07.2019 arvel kajastatud andmetega.

16. Kohus ei nõustu kostjaga, et Elektrilevi OÜ oleks käitunud pahauskselt seoses sellega, et ei öelnud

lepingut üles varem kui 04.03.2020. Kui kostja elektrit tarbida lepingujärgses tarbimiskohas ei

soovinud, oleks kostja pidanud lepingu ise üles ütlema. Kostja on välja toonud, et võttis ühendust

Elektrilevi OÜ-ga juba 31.01.2018 arve saamisel, st sai hiljemalt 2018.a. jaanuaris teada, et

edaspidi tuleb sõltumata tarbimisest tasuda kuutasu. Miks kostja lepingut seepeale kohe ei

lõpetanud, kui teenus talle vajalik ei olnud, vaid järgneval üle 2-aastasel perioodil ignoreeris kõiki

esitatud arveid, jääb arusaamatuks.

17. Kohus tuvastab, et võrgulepingust tulenevad nõuded on loovutatud 30.08.2021 hagejale (teade dtl

233) Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 174,55 eurot

VÕS § 108 lg 1 ja § 1131 lg 1 alusel.

18. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1-järgset hüvitist saab nõuda iga kohustusega

viivitamise eest, kuid 30.11.2020 arve sisaldab juba sissenõudmiskulu hüvitist seoses kõigi

lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmisega 5 euro osas. Hageja ei ole tõendanud, et seoses

sissenõudmisega tekkinuks kulu üle 40 eurot. Seetõttu leiab kohus, et täiendava hüvitise

väljamõistmise nõue on põhjendatud 35 euro osas.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

vastavalt järgmisele arvestusele:

Arve nr.

Arve

kp

Arve

maksetähtae

g

Viivitatud kuni

kuupäevani

Viivitatud

päevi

Sum

ma

Viivise

%

Viivise

summa

arve

8192436667

31.01.2

20.02.2018

28.03.2023

1862

,84

0,022

1,57

arve

8191541109

28.02.2

20.03.2018

28.03.2023

1834

,84

0,022

1,55

arve

8191581966

31.03.2

20.04.2018

28.03.2023

1803

,84

0,022

1,52

arve

8198818564

30.04.2

21.05.2018

28.03.2023

1772

,84

0,022

1,50

arve

8199868079

31.05.2

20.06.2018

28.03.2023

1742

,84

0,022

1,47

arve

8197781968

30.06.2

23.07.2018

28.03.2023

1709

,84

0,022

1,44

arve

8194933183

31.07.2

21.08.2018

28.03.2023

1680

,84

0,022

1,42

arve

8196799073

31.08.2

19.09.2018

28.03.2023

1651

,84

0,022

1,39

arve

8190015519

30.09.2

19.10.2018

28.03.2023

1621

,84

0,022

1,37

arve

8194579342

31.10.2

19.11.2018

28.03.2023

1590

,84

0,022

3,09

arve

8192477102

30.11.2

19.12.2018

28.03.2023

1560

,84

0,022

1,32

arve

8191099513

31.12.2

21.01.2019

28.03.2023

1527

,84

0,022

1,29

arve

8196334840

31.01.2

19.02.2019

28.03.2023

1498

,84

0,022

1,27

arve

8193526925

28.02.2

21.03.2019

28.03.2023

1468

,84

0,022

1,24

arve

8196427747

31.03.2

22.04.2019

28.03.2023

1436

,84

0,022

2,79

arve

8196671302

30.04.2

20.05.2019

28.03.2023

1408

,84

0,022

1,19

arve

8191724743

31.05.2

19.06.2019

28.03.2023

1378

,90

0,022

14,52

arve

8196429908

30.06.2

19.07.2019

28.03.2023

1348

,84

0,022

1,14

arve

8199184834

31.07.2

19.08.2019

28.03.2023

1317

,97

0,022

2,60

arve

8190363514

31.08.2

18.09.2019

28.03.2023

1287

,84

0,022

1,09

arve

8190363771

30.09.2

18.10.2019

28.03.2023

1257

,84

0,022

1,06

arve

8196282709

31.10.2

18.11.2019

28.03.2023

1226

,84

0,022

1,04

arve

8194053220

30.11.2

18.12.2019

28.03.2023

1196

,84

0,022

1,01

arve

8199057265

31.12.2

20.01.2020

28.03.2023

1163

,84

0,022

2,26

arve

8198348968

31.01.2

19.02.2020

28.03.2023

1133

,84

0,022

0,96

arve

8191995884

29.02.2

19.03.2020

28.03.2023

1104

,84

0,022

0,93

arve

8193742220

31.03.2

20.04.2020

28.03.2023

1072

,52

0,022

1,30

arve

8193973526

30.11.2

16.12.2020

28.03.2023

,00

0,022

0,92

174,5

KOK

KU:

54,25

21. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 54,25 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

22. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg

1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 287,13 eurot, kuid kohus

rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 282,13 eurot, jagab kohus menetluskulud

vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,74% ning kostja kanda

98,26% menetluskuludest.

23. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu lepingulisele esindajale 690 eurot,

lisandub kulu riigilõivule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud kokku 100

eurot riigilõivu.

24. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt tegi esindaja toiminguid kokku 6,9 tundi järgmiselt:

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 1 tund;

-

kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi;

-

kostja täiendava vastusega tutvumine koos seonduvate toimingutega 0,75 tundi;

-

12.11.2024 kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi;

-

27.11.2024 menetlusdokumendiga tutvumine 1,5 tundi.

25. Kohus leiab, et kõik toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud

ajakulu puudub põhjus pidada selgelt ülemääraseks. Lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskulu koos riigilõivuga

kokku on 790 eurot.

26. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud.

27. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

776,25 eurot (790 x 98,26%).

28. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik