2-23-7571/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-7571

K O H T U O T S U S

ÕIGEKSVÕTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-7571

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A N vastu võlgnevuse

nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

10 261,17 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479)

Hageja esindaja:

Alla Žulinskaja (lepinguline esindaja)

Kostja:

A N (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista A N Aktiva Finance Group OÜ kasuks kokku 10 261 (kümme tuhat

kakssada kuuskümmend üks) eurot 17 senti.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A N kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega peale

kohtuotsusse jõustumist.

5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(4)

2-23-7571

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ (esialgne võlausaldaja) 12.12.2019 lepingu nr

2101937750, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Krediidi kulukuse määr – 56,43% aastas. Kostjale oli saadetud lepingu

ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles BB Finance

OÜ lepingu üles 26.05.2020. B OÜ loovutas 11.03.2021 kostja vastase nõude hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning

KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina isikusamasuse tuvastamise dokumendi,

laenutaotluse, kliendiandmete analüüsi, laenuandja poolt analüüsitud pangakonto väljavõte,

pensionikonto andmed ja maksehäireregistri väljavõtte.

Laenulepingu nr 2101937750 alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 11.01.2020-15.11.2024. Kostja on

teostanud tagasimakseid põhiosa katteks summas 76,96 eurot.Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 4923,04 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 42,90% aastas.

Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 11.03.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5.

osamakseni 10.05.2020 summas 365,09 eurot (14,36+175,86+174,87). Tulenevalt eeltoodust on

intressi võlgnevus summas 365,09 eurot.

Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel. Hageja sissenõudekulude

summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 17.03.2021 25 eurot; 2 tasulise kirja

saatmine 25.03.2021 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 9.04.2021 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku

50 eurot.

Hageja arvestab viivist laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 42,90% aastas kogu põhivõla summalt 4923,04 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 27.05.2020 kuni hagi esitamiseni 23.05.2023 (laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 42,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1.

ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega). Viivis on 6315,13 eurot, kuid hageja nõuab viivist

väiksemas põhiosaga võrdses summas 4923,04 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 4923,04 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4923,04 eurot, intress 365,09

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4923,04 eurot.

2(4)

2-23-7571

Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid, et kohus

asja menetlusse võttis, kostja tunnistab hagi ja ei soovi esitada vastuhagi. Kostja palub jagada

menetluskulud poolte vahel võrdselt ja on nõus kirjaliku menetlusega.

Hageja vastuse kohaselt on kostja oma hagiavastuses märkinud, et tunnistab hagi. Tulenevalt

sellest kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtu alusel. Kostja on toonud välja oma majandusliku

olukorra osas selgitused, kuid ei ole neid tõendanud. Hageja soovib asja lahendamist kirjalikus

menetluses ja palub kohtul määrata lahendamiseks kirjalik menetlus. Hageja ei välista asja

lahendamist kompromissi või muul viisil kokkuleppega. Hageja palub hagi täies ulatuses

rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks

Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud

kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt,

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse

alused.

Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et

tarbija on krediidivõimeline. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina isikusamasuse

tuvastamise dokumendi, laenutaotluse, kliendiandmete analüüsi, laenuandja poolt analüüsitud

pangakonto väljavõte, pensionikonto andmed ja maksehäireregistri väljavõtte.

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja

p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4923,04 eurot, intress 365,09 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4923,04 eurot, kokku 10 261,17

eurot.

Hagi hind

Arvestades hageja nõuet ning lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 10

261,17eurot.

3(4)

2-23-7571

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 alusel kui

kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist krediidi

väljamaksmise kohustust täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi õigeks. Kohus

leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Toimiku materjalide kohaselt osales hageja kohtumenetluses oma lepingulise esindaja kaudu.

Kohtul puudub hageja menetluskulude lõppnimekiri ja ka kostja seisukoht eelnimetatud

menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist, hageja

menetluskulude lõppnimekirja kohtule esitamist ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja

osas seisukoha küsimist.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

4(4)