2-23-101490/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-101490

Tsiviilasi

Multitude Bank plc hagi P.C vastu põhivõla 2104 euro 52

sendi, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3287 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Multitude Bank plc (välismaa kood C 56251),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: P.C (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Multitude Bank plc kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Multitude Bank plc (hageja) esitas 10. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse P.C (kostjalt) 4334 euro 01 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20. juunil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 2104 euro 52 sendi, intressi 131 euro 12 sendi ja sissenõutavaks

muutunud viivise 1051 eurot 72 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. jaanuaril 2017 laenulimiidikonto lepingu,

mille alusel sai kostja laenulimiiti kuni 5000 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus

kostja tagastama laenu igakuiselt hageja edastatud arvete alusel. Lepingu kehtivuse ajal ei

teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja jättis tagastamata osamaksed veebruari, märtsi ja

aprilli eest. Hageja edastas 15. mail 2022 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas

kostjat, et ütles lepingu üles 15. päeval juhul, kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust, loetakse leping automaatselt üles öelduks 30. mail 2022.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 17. jaanuaril

2017 sõlmitud laenulimiidikonto lepingust (laenulimiidi üldtingimused dtl 37 – 46; Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo dtl 47 – 50). Hageja on teinud kostjale väljamakseid 5158 eurot.

Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt hageja edastatud

arvete alusel.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema

majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

7. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,01% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (17.

jaanuaril 2017) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (kolmekordne määr seega

56,76%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

9. Hageja on p-s 14 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034)

järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Kostja pidi

kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites

registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ta ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada

tema võimet teha laenu tagasimakseid. Hageja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise

ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus hageja ka

kostja poolt esitatud tulu andmetest. Hagile on lisatud ka laenutaotlus.

Kohus on 22. oktoobri 2024 kohtunõudes selgitanud, et hagiavalduses esitatud andmed ei

võimalda kohtul kontrollida, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu

sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas hageja jõudis positiivse otsuseni.

Kohtule jääb arusaamatuks, mida tõendavad kostja esitatud laenutaotlused. Kohus palus hagejal

selgitada, kuidas on praegusel juhul järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh tuua

välja konkreetsed asjaolud).

Samas selgitas kohus ka seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes

laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka

muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis,

kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri

andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte.

Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed

oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus

tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel

seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-142768, p 11).

Vastusena kohtunõudele on hageja 12. novembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et

hageja lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud andmetest. Kostja

märkis enda sissetulekuks 1200 eurot ja kohustusteks 200 eurot. Lepingu sõlmimise ajal ei

olnud kostjal ühtegi maksehäiret.

10. Kohus saab hageja vastusest kohtunõudele aru selliselt, et hageja ei ole kostjalt nõudnud

konto väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Ainsaks tõendiks, mille alusel

hageja on kostja krediidivõimelisust hinnanud, on kostja enda laenutaotlused (dtl 27 – 36).

Hageja on tuginenud üksnes kostja enda esitatud laenutaotlusele ning asjaolule, et lepingu

sõlmimise ajal puudusid kostjal aktiivseid maksehäired. Viimase asjaolu tõendamiseks ei ole

kohtule tõendeid esitatud ja kohus ei saa seda ka kontrollida. Esitatud tõenditest ei selgu kostja

tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Kohtul esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib

järeldada, et esialgne võlausaldaja on kostja väidete pinnalt pigem eeldanud tema

krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Hageja on 12. novembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja on teinud kostjale

väljamakseid 5158 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 8203 eurot 43 senti, millest hageja on

arvestanud põhiosa katteks 2953 eurot 03 senti, intressi katteks 5047 eurot 73 senti ja kulude

katteks 202 eurot 67 senti. Olukorras, kus kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, märkis hageja, et kostja on hagejale nõude tasunud.

13. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on kostja hagejale nõude tasunud. Kohus jätab hagi rahuldamata.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole menetluses osalenud ega ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja

esitanud, samuti ei nähtu tsiviilasjade materjalidest selliseid kulusid, mida kohus saaks ise

kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik