2-22-127955/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-127955

Tsiviilasi

Aktiva Finants Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants)

hagi Q.W. (Q.W.) vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1039,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finants Group OÜ (endine OÜ Aktiva

Finants, registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja

Kostja Q.W. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista Q.W.-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 790,01 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 97,67 eurot ja viivis põhinõudelt (638,06 eurot) 0,065%

päevas alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Q.W. kanda.

4. Määrata rahaliselt kindlaks Aktiva Finants Group OÜ menetluskulud summas 780

eurot.

5. Välja mõista Q.W.-lt menetluskulud 780 eurot Aktiva Finants Group OÜ kasuks.

6. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Q.W.-l tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

1. Osaühing Aktiva Finants (uue ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas

26.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.W. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus

lõpetas 30.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.09.2022 hagi kostjalt võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.01.2022 võlatunnistuse ja

maksekokkuleppe nr 261146 ning 26.01.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261635.

Nimetatud kokkulepetes kinnitas kostja võlgnevuse suurust ja koosseisu, ning nõustus, et

võlatunnistuse andmisega kaotab kostja võimaluse seda hiljem vaidlustada.

3. 18.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261146 kohaselt tunnistas kostja,

et võlgneb hagejale kokku 459,13 eurot, millest põhisumma 388,85 eurot, viivis 9,31 eurot,

kahjuhüvitis 20,00 eurot ja intress 40,97 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr

0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot.

Kostja kohustus võlgnevuse tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole

teostanud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Hageja on arvestanud viivist alates

tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast, s.o 28.01.2022 kuni hagi esitamiseni

23.09.2022. Hagi esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivissenõue 60,41

eurot.

4. 26.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261635 kohaselt tunnistas kostja,

et võlgneb hagejale kokku 300,88 eurot, millest põhisumma 249,21 eurot, intress 31,67 eurot,

kahjuhüvitis 20,00 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava

põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 10,00 eurot. Kostja kohustus

võlgnevuse tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole teostanud

võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Hagi on arvestanud viivist alates tasumata osamakse

tähtajale järgnevast päevast, s.o 06.02.2022 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022. Hagi esitamise

seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivissenõue 37,26 eurot.

5. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse 790,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

97,67 eurot ning viivise alates 24.09.2022 kuni põhinõude summas 638,06 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Kostja vastus

6. Kostja nõustub, et tal on hageja ees võlgnevus, kuid nõutud summad jäävad arusaamatuks.

Võlatunnistus nr 261146 on seotud Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepinguga nr SR3246848.

Võlatunnistus nr 261635 on seotud Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepinguga nr KK3275292.

7. Laenuleping nr SR3246848 on sõlmitud 15.02.2018. Laenusummaks on 700 eurot.

Tagastatav summa 1285,90 eurot. 08.10.2021 seisuga oli selle võla katteks laekunud kostja

kontolt Placet Group OÜ kontole 1201,51 eurot. Seega oli võlg 08.10.2021 seisuga 84,39

eurot. Laenuleping nr KK3275292 on sõlmitud 28.04.2018. Laenusummaks on 300 eurot.

Tagastatav summa 529,82 eurot. 10.11.2021 seisuga oli võla katteks laekunud Placet Group

OÜ kontole 408,52 eurot. Seega võlg 10.11.2021 seisuga oli 121,30 eurot. Kahe lepingu

peale oli võlg kokku 205,69 eurot.

8. Kuna 2011.a lõpus ja 2022.a alguses ei olnud kostjal võimalik makseid teha, loovutas Placet

Group OÜ nõude uuele võlausaldajale. Maksekokkulepete allkirjastamise hetkel ei olnud

kostja teadlik võlgnevuse sisust.

Menetluse käik

9. Maakohus rahuldas 16.03.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 790,01 eurot, viivise 97,67 eurot ja viivise põhinõudelt (638,06 eurot) 0,065 %

päevas alates 24.09.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 780 eurot ja viivise.

10. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2024 otsusega Harju Maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks arutamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu käsitlusega,

et võlatunnistusele eelnenud laenulepingud ei oma asja lahendamisel tähendust.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus peab uuel arutamisel hindama tarbijakrediidilepingule

kehtivate nõuete esinemist.

Kohtu põhjendused

11. Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 405 lg 1

alusel, sest hagihind (1039,05 eurot) ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ning koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot. Menetlusosalised ei ole soovinud kohtuistungi pidamist, seetõttu

menetleb kohus asja kirjalikus menetluses.

12. Hageja nõue põhineb kahel võlatunnistusel ja maksekokkuleppel. Tegemist on lepingulise

nõudega.

13. Riigikohtu lahendi nr 2-22-139256/27 järgi tuleb võlatunnistuse korral esmalt vastata

küsimusele, kas võlatunnistus on tehinguline või mittetehinguline. Puudub vaidlus, et pooled

on sõlminud maksekokkuleppe ja võlatunnistuse nr 261146 ja nr 261635. Kohus loeb need

faktilised asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et need võlatunnistused on tehingulised, sest

nendest nähtub poolte tahe olla lepinguliselt seotud – kostja on nõustunud võlgnevuse

olemasoluga ning maksekokkulepete sisuks oli võlgnevuse tasumine osade kaupa.

Võlatunnistused võeti kohustuse aluseks eelnevate lepingute asemel.

14. Kohus leiab, et tegemist on konstitutiivsete võlatunnistustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30

lg 1 järgi, sest nende eesmärgiks oli luua olemasolevate laenulepingute asemele uus

kohustus. Seda, et pooled soovisid luua konstitutiivse võlatunnistuse, on selgelt

võlatunnistustes ka märgitud. Seetõttu on poolte tahe konstitutiivse võlatunnistuse

sõlmimiseks selgelt tuvastatav.

15. Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 järgi, sest hageja

tegutseb majandus-kutsetegevuses ja kostja on füüsiline isik. Kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab laenu füüsilisele isikule, tuleb eeldada

tarbijakrediidilepingut ja vastupidist peab tõendama krediidiandja (Riigikohtu lahendid nr 2-

21-13098/50 ja 2-21-20479/30). Hageja pole vastupidist tõendanud.

16. Võlatunnistuste kehtivuse kontrollimiseks tuleb kohtul hinnata tarbijakrediidilepingu

imperatiivseid sätteid. Seda peab kohus tegema omal algatusel ka siis, kui pooled ei ole

sellele tuginenud. Ka ringkonnakohus on käesolevas asjas tähelepanu juhtinud, et maakohus

peab hindama võlatunnistuste kehtivuse tuvastamiseks krediidi kulukuse määra, sest VÕS §

4062 lg 1 kohaselt võib seaduse rikkumisel olla tarbijakrediidileping tühine. Kontrollida tuleb

ka tüüptingimustele vastavust, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua lepingu tühisuse

(VÕS § 42 lg 1, 42 lg 3 p 11) ning samuti vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine toob kaasa lepingu osalise tühisuse –

intressimäära osas.

17. Kui krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane soovib panna tarbija

vastu maksma nõudeid, mis tulenevad võlatunnistusest, mille aluseks on

tarbijakrediidileping, peab kohus tegema tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks

esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu otsus nr 2-23-116386). VÕS § 4062 lg

1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Võlatunnistuse nr 261146

alusvõlasuhteks on 15.02.2018 sõlmitud laenuleping nr SR3246848 krediidi kulukuse

määraga 56,40%. Kolmekordne Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli sel

hetkel 56,43%. Võlatunnistuse nr 261635 alusvõlasuhteks on 28.04.2019 sõlmitud

krediidikontoleping nr KK3275292 krediidi kulukuse määraga 49,00%. Kolmekordne Eesti

Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli sel hetkel 60,03%. Seega ei ületanud

lepingute krediidi kulukuse määr seaduses sätestatud ülempiiri. Viidatud laenulepingute

sõlmimise osas vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Võlatunnistused

intressi ei sisaldanud, kohaldus vaid ühekordne lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Kohus leiab,

et nii võlatunnistused kui nende aluslepingud krediidi kulukuse määra tõttu kehtetud ei ole.

18. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga tuleb kohtul kontrollida vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmist VÕS § 4034 järgi. Selle põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

intressikokkuleppe tühisus, mille tagajärjel kohaldub seadusest tulenev intress VÕS § 94

järgi.

19. Esimese võlatunnistuse aluseks olnud tarbijakrediidileping nr SR3246848 on sõlmitud kostja

ja Placet Group OÜ vahel, mis on üles öeldud 21.12.2021 ja millest tulenev nõue on hagejale

06.01.2022 loovutatud. Need asjaolud on dokumentaalselt tõendatud, poolte vahel puudub

selles vaidlus ning kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Endine võlausaldaja on kostja

taotluse, kostja pangakonto väljavõtte ja avalike registrite kaudu tuvastanud, et kostja

sissetulek oli lepingu sõlmimise hetkel 500,76 eurot kuus, kohustused 108,07 eurot kuus.

Hageja on nende väidete kinnituseks esitanud kohtule ka vastavad tõendid. Arvestades

sissetulekust maha kohustused ning igakuised elamiskulud 150 eurot, samuti taotletava laenu

osamakse 35,72 eurot kuus, tuvastas endine võlausaldaja, et kostjal jäi reservi 206,97 eurot

kuus. Avalike registrite järgi kostjal maksehäired puudusid. Kostja omandis oli ka

korteriomand. Krediidiandja järeldas, et kostjal on võimekus taotletavat laenu tasuda. Kohus

selle järeldusega nõustub ja leiab, et antud tarbijakrediidilepingu puhul on vastutustundliku

laenamise põhimõtet järgitud. Selle võla pinnalt sõlmitud võlatunnistus intressi ei sätesta,

täiendavaks kuluks on lepingu sõlmimise tasu 20 eurot. Nimetatu ei ole vastuolus

vastutustundliku laenamise põhimõttega.

20. Teise võlatunnistuse aluseks oli Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto

leping nr KK3275292, mis oli üles öeldud 10.01.2022 ja millest tuleneva nõude on hageja

26.01.2022 loovutamisega omandanud. Nendes faktilistes asjaoludes vaidlus puudub,

vastavad tõendid on kohtule ka esitatud ning kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks.

Endine võlausaldaja on kostja taotluse, kostja pangakonto väljavõtte ja avalike registrite

kaudu tuvastanud, et kostja sissetulek oli lepingu sõlmimise hetkel 500,76 eurot kuus,

kohustused 108,07 eurot kuus. Hageja on nende väidete kinnituseks esitanud kohtule ka

vastavad tõendid. Arvestades sissetulekust maha kohustused ning igakuised elamiskulud 150

eurot, samuti taotletava laenu osamakse 14,74 eurot kuus, tuvastas endine võlausaldaja, et

kostjal jäi reservi 192,23 eurot kuus. Avalike registrite järgi kostjal maksehäired puudusid.

Kostja omandis oli ka korteriomand. Krediidiandja järeldas, et kostjal on võimekus

taotletavat laenu tasuda. Kohus selle järeldusega nõustub ja leiab, et antud

tarbijakrediidilepingu puhul on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Selle võla

pinnalt sõlmitud võlatunnistus intressi ei sätesta, täiendavaks kuluks on lepingu sõlmimise

tasu 10 eurot. Nimetatu ei ole samuti vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega.

21. Kohus leiab, et võlatunnistused on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, sest

kasutatud on võlausaldaja poolt välja töötatud standardteksti. Võlausaldaja on võlatunnistuse

sõlminud ka majandus-kutsetegevuses, mille puhul eeldatakse, et tegemist on tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098/50). Hageja ei ole ka vastupidist

tõendanud.

22. Tüüptingimus on VÕS § 42 järgi tühine juhul, kui see ebamõistlikult kahjustab kostjat

ebamõistlikult. Ringkonnakohus leidis, et tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla

tühine VÕS § 42 lg 1 ja 42 lg 3 p 11 alusel. Kohus kontrollis tüüptingimuste kehtivust ja

leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu ühtegi tingimust, mis kahjustaks kostjat ebamõistlikult.

Kohus kontrollis omaalgatuslikult tarbijakrediidinõuete täitmist, kostja sai esitada oma

seisukohad ja tõendid. Tüüptingimustel ei ole käesolevas vaidluses mingit toimet.

23. Tarbijakrediidilepingule kohalduvad VÕS § 402 lg 1, 401 lg 1 ja 396 lg 1 järgi laenulepingu

sätted. Hageja nõudenorm on VÕS § 396 lg 1. Hageja peab nõude maksmapanekuks

tõendama, et sõlmitud on laenuleping/võlatunnistus (millest nähtuvad laenu tingimused, sh

tähtaeg, intress ja viivis) ning et on kostjale raha üle andnud. Kui kostja vaidleb hageja

nõudele vaatamata eeltoodud asjaoludele vastu, tuleb kostjal tõendada, et on raha hagejale

tagasi maksnud (või esinevad muud kohustuse lõppemise alused või kohustuse täitmisest

keeldumise alused).

24. Hageja on tõendanud võlasuhte aluseks olevate lepingute ja võlatunnistuste sõlmimise,

samuti selle, et kostja on nende lepingute alusel raha saanud. Kostja ei ole neid fakte

vaidlustanud ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja ei ole tõendanud raha

tagastamist. Maksetähtpäev mõlema võlatunnistuste järgi on saabunud, võlatunnistused ei

muutnud ka esialgsetest lepingutest tulenevat maksetähtpäeva.

25. Seega on kohus tuvastanud kehtivad võlatunnistused, millest tulenevad kohustused on kostjal

täitmata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg

1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingulist intressi VÕS § 94 lg 1 järgi,

lepingulist viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 järgi ning võla sissenõudmisega seotud

kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 1132 lg 1 ja 2 järgi.

26. Poolte vahel on vaidlus laenu tagastamise summades. Kostja leiab, et võlatunnistuse ja

maksekokkuleppe nr 261146 aluseks olnud laenulepingu järgi sai kostja laenu 700 eurot ja

pidi tagasi maksma 1285 eurot; kostja maksis tagasi 1201,51 eurot. Võlatunnistuse ja

maksekokkuleppe nr 261635 aluseks oleva laenulepingu järgi sai kostja laenu 300 eurot, pidi

tagasi maksma 529,82 eurot; kostja maksis tagasi 408,52 eurot. Kostja esitas ka konto

väljavõtted, mis tema väiteid tõendasid. Kohus küsis hageja seisukohta, hageja jäi hagis

toodud arvandmete juurde ja esitas samuti arvestuse. Kohus leiab, et hageja on oma nõuet

piisavalt põhjendanud. Nimelt on kostja arvestus ekslik. Kostja on jätnud märkimata, et

kostja on laenu tagasimakseid mõlema võlatunnistuse suhtes korduvalt pikendanud

(pangakonto väljavõtte kohaselt 73 korda). Laenu tagasimaksmise pikendamine on

laenulepingute üldtingimuste p 6 järgi aga lisateenus, mis tõi kaasa täiendava intressi

tasumise kohustuse. See on igati õiguspärane, sest intress on tasu raha kasutamise eest –

mida kauem raha kasutatakse, seda suurem on intress. Seetõttu on ebaõige arvestada intressi

esialgse lepingu järgi. Samuti on kostja saanud korduvalt lisalaenu, mistõttu esialgse laenu

suurusest arvutuste tegemisel samuti lähtuda ei saa. Kohus ei ole tuvastanud ebaõigsust

hageja arvestustes. Seetõttu nõustub kohus kohustuse suuruse tuvastamisel hageja

positsiooniga. Kohus märgib ka seda, et kostja on olnud võlatunnistuste sõlmimisel

kohustuste suurusega nõus. Kostja väited selle kohta, et ta ei tutvunud võlatunnistusi

allkirjastades nende sisuga, ei ole asjakohased. Võlatunnistuste kohaselt on kostja kinnitanud

võlgnevuse suurust. Kuigi õiguslikke küsimusi nagu alusvõlasuhte kehtivust tuli kohtul

iseseisvalt hinnata, on kohustuse suurusega nõustumine siiski tõend käesolevas tsiviilasjas,

mis kinnitab hageja positsiooni. Kokkuvõtvalt ei pea kohus kostja arvestusi võla

tagasimaksmisel põhjendatuks.

27. 18.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261146 kohaselt võlgneb kostja

hagejale 459,13 eurot, millest põhisumma 388,85 eurot, viivis 9,31 eurot, kahjuhüvitis 20,00

eurot ja intress 40,97 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava

põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Hageja põhinõue on

479,13 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast

päevast, s.o 28.01.2022 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022. Hagi esitamise seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivissenõue 60,41 eurot. Kohus peab neid hageja nõudeid

põhjendatuks.

28. 26.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261635 kohaselt võlgneb kostja

hagejale kokku 300,88 eurot, millest põhisumma 249,21 eurot, intress 31,67 eurot,

kahjuhüvitis 20,00 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava

põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 10,00 eurot. Hageja põhinõue on

310,88 eurot. Hagi on arvestanud viivist alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast

päevast, s.o 06.02.2022 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022. Hagi esitamise seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivissenõue 37,26 eurot. Kohus peab neid hageja nõudeid

põhjendatuks.

29. Kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt välja võlgnevuse 790,01 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 97,67 eurot ning viivise alates 24.09.2022 (hagi esitamisele järgnev päev)

kuni põhinõude (388,85 + 249,21) summas 638,06 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas.

30. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

31. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks.

32. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 280 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud

riigilõivu summas 65 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt

riigilõivu summas 215 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 039,05

eurot. Hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 280 eurot.

33. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka õigusabikulud 480 eurot.

Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 h

ulatuses (sellest 20 euro ulatuses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks). Kohus

leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta)

põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes ning vastab turusituatsioonile. Ka ajakulu on

kohane, sest nõue tulenes kahest võlatunnistusest, millele eelnesid aluslepingud, kostja

vastuväidetest tulenevalt tuli hagejal esitada ka täiendav seisukoht. Kohus peab põhjendatuks

hagimenetluses lepingulise esindaja kulu summas 460 eurot.

34. Maksekäsu kiirmenetluses kulunud 0,2h lepingulise esindaja kulu sama tunnihinnaga on

käsitatav kohtuvälise kuluna TsMS § 144 p 7 järgi ning kohtu hinnangul põhjendatud. TsMS

§ 4842 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamise piirmäär 20 eurot.

Kohus peab põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks 20 eurot.

35. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud (280 + 460 + 20) 760 eurot ja

mõistab selle kostjalt välja.

36. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse

ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik