2-23-145687/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-145687

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi O.

T. (O. T.) vastu kahjuhüvitise 500 euro ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

563,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141,

11314 Tallinn; e-post: info@pzu.ee

Hageja volitatud esindaja: Arvi Luhakooder, e-

post: XXX

Kostja: O. T. (isikukood XXX), elukoht XXX;

e-post: XXX

Kostja lepinguline esindaja: Peeter Malve,

Amantese Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX

Asja läbivaatamine, menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista kostjalt O. T.-lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja

võlgnevus 500 eurot, seisuga 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja

alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud kostja O. T. kanda.

4. Rahuldada hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus.

5. Mõista kostjalt O. T.-lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja

menetluskulud 435 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 260 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (435 eurot) viivis

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.07.2023 Xxxx maja juures liiklusõnnetus, mil O. T.

poolt juhitud sõiduk TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx tagurdas otsa

pargitud sõidukile KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx (dtl 21-69). O. T.

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt. Liiklusõnnetuse toimumist nägi pealt P. V., kes selgitas liiklusõnnetuse toimumist

seletuskirjaga, mille kohaselt teatas ta koheselt naabrile juhtunust ja andis üleskirjutise

auto numbriga.

2. Liiklusõnnetuse tulemusena purunes sõiduki TOYOTA COROLLA tagumine

vasakpoolne helkur, mille tükid jäid sündmuskohale maha lebama ning ssõiduk KIA

SORENTO (KIA) sai kahjustada. Kahjustada sai KIA vaskpoolne esimene nurk,

kaitseraud. Sõiduki KIA remondiks koostas kalkulatsiooni Ideal Auto OÜ summas 988,65

eurot. Sõiduki TOYOTA COROLLA liikluskindlustuse oli sõlminud hageja. KIA omanik

soovis kindlustushüvitist rahas. Hageja ja KIA omanik leppisid kokku, et rahalise hüvitise

korral hüvitab hageja kahju summas 500 eurot, mille hageja hüvitas.

3. 20.10.2023 esitas hageja kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja

nõude tasumiseks ja palus kahju summas 500 eurot hüvitada hiljemalt 03.11.2023. Kostja

hagejale kahju ei hüvitanud.

4. Hageja on esitanud kohtule tõenditena 27.11.2023 kahjuteate (hagi lisa 3, dtl 51), fotod

kahjust (dtl 67-69), P. V. seletuskirja (lisa 4, dtl 52-54), hinnakalkulatsiooni (lisa 5, dtl 55-

63), LKF päringu kahju hüvitaja määramiseks (lisa 6, dtl 27), fotod kahju põhjustanud

autost (dtl 64-66), kirjavahetuse hageja ja KIA omaniku vahel (lisa 7, dtl 28-29),

maksekorralduse (lisa 8, dtl 30), kahjunõude kostjale (lisa 9, dtl 31-32).

5. 21.02.2024 seisukohas selgitas hageja, et kuivõrd P. V. kuulis oma korterisse, et tänaval

toimus liiklusõnnetus, pidi ka O. T. aru saama, et ta on millelegi otsa sõitnud (dtl 108-

111). Sõidukijuhina pidi ta tajuma avariiga kaasnevat lööki ning kuulma avariiga

kaasnevat heli. Vastupidine ei ole eluliselt usutav. Liiklusõnnetuse tulemusena purunes

TOYOTA COROLLA tagumine vasakpoolne helkur, mille tükid jäid sündmuskohale

maha lebama. Helkuri purunemine eeldab mingisuguse jõu (löögi või surve) mõju. Avarii

puhul on tavaline, et avariikohale jäävad maha sõiduki purunenud detailid. Kostja väide,

et antud kindlustusjuhtumisse on lisatud kõik sõidukil KIA SORENTO

registreerimisnumbriga xxxx aegade jooksul tekkinud vead ja defektid, on paljasõnaline ja

tõendamata. Hageja hinnangul ei ole mootorsõidukiga kui suurema ohu allikaga

põhjustatud kahju puhul sõidukijuhi süü küsimus oluline (dtl 108-111).

6. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitatud kahju summas 500 eurot, seisuga 27.11.2023

sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni

viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

edastas kostjale regressnõude 20.10.2023 ning andis kostjale mõisliku tähtaja 03.11.2023.

Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning

hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.11.2023. Seega on hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viiviste summa 3,95 eurot. Lisaks palub hageja jätta

menetluskulud kostja kanda.

7. Hageja teatas 15.07.2024 kohtule, et on nõus kohtu poolt 27.06.2024 kohtumääruses (dtl

121-128) pakutud kompromissiga, mille kohaselt 1) hageja loobub viivise nõuetest; 2)

kostja kohustub hagejale tasuma põhinõude 500 eurot ja hageja menetluskuludest

tagastamisele mittekuuluva riigilõivu 120 eurot, so kokku 620 eurot; 3) kostja tasub

hagejale 620 eurot neljas osas: a) 155 eurot hiljemalt 31.07.2024; b) 155 eurot hiljemalt

31.08.2024; c) 155 eurot hiljemalt 30.09.2024; 4) 155 eurot hiljemalt 31.10.2024; 4)

hageja taotleb kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 55 euro

tagastamist; 5) ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (dtl 130).

KOSTJA SEISUKOHT

8. Kostja hagi ei tunnista (dtl 82-107). Hagejal puudub õiguslik alus väita, et kostja põhjustas

kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Süüliseks teoks antud sätte mõistes lugeda üksnes

tegu, mille toimepanemine (sh tahtlus) on kohases (väärteo)menetluses tuvastatud. Kostja

suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud.

9. Hagile lisatud fotodest ei viita mitte ükski toimunud liiklusavariile ning kostja poolt

tekitatud kahjule. Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal autoomanikule üldse hüvitis

välja maksti. Hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et vahetamist vajab esimese

kaitseraua alumine osa, pesta tuleks terve auto, teha on vaja värvi- ja lukksepatöid. Ükski

hagile lisatud tõend ei kinnita, et kostja oleks riivanud oma sõidukiga teise sõiduki keret ja

veel selliselt, et oleks olnud vajalik teha eelviidatud mahukaid remonditöid, sest sõiduki

väljakeeratud esiratas kui takistus välistab selle.

10. Kostja selgitas hagejaga peetud kirjavahetuses, et ta ei pannud oma sõiduki

manööverdamisel tähele seda, et oli riivanud teist sõiduautot, seega ta ei lahkunud

teadlikult pärast avarii toimepanemist sündmuskohalt. Riivamise tulemusel ei toimunud

mingit lööki ega tõuget vms, mis oleks pidanud kostjat panema arvama, et ta on teist

sõidukit riivanud. Kostja on arvamusel, et KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx

omanik kasutas kostja väikest äpardust enda huvides ära ja lisas antud

kindlustusjuhtumisse kõik tema autol aegade jooksul tekkinud vead ja defektid, mille

põhjustamises kostja ei ole süüdi.

11. Kuivõrd kostja tegi algusest peale hagejaga koostööd ning andis hagejale edasi kõik talle

teadaolevad andmed, siis liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 4 kohaselt ei või

hageja esitada kostja vastu regressnõuet suuremal määral kui 30% tekitatud kahjust. Hagi

kohaselt hüvitas hageja väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju summas 500 eurot, st

hagile lisatud hinnapakkumise alusel remonttöid ei teostatudki. Seega võiks hageja nõuda

kostjalt maksimaalselt 30% ulatuses, st maksimaalselt 150 euro hüvitamist.

12. Kostja on esitanud kohtule tõendiks vastusekirja kahjunõudele (dtl 93) ja kirjavahetuse

kindlustusandja ning kostja vahel (dtl 85-91).

13. Kostja leiab 15.07.2024 esitatud seisukohas (dtl 132-133), et ei ole sõidukit reg nr xxxx

kahjustanud ning vastupidist peab tõendama hageja, mida ta teinud ei ole. Tunnistaja P. V.

antud seletuskirjast nähtub, et ta kuulis 28.07 oma esimese korruse korterisse avariile

viitavat heli, otsasõitu ta oma silmaga pealt ei näinud. Kostja juhib kohtu tähelepanu

sellele, et 27.06.2024 määruse punktis 30 esitatu on poolte kirjavahetuse kontekstist vaid

üks detail, st kogu kirjavahetust kokkuvõtvalt ei saa väita, et kostja võttis omaks teisele

sõidukile otsasõitu ja kahju tekitamist. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja nõude

aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte

rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 7432 mõttes. Kuna

karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses

tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Järelikult pidi hageja

varasema TsMS § 91 lg 1 järgi tõendama LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaldamiseks kostja

käitumises süüteokoosseisu LS § 7432 järgi, sh süüd liiklusõnnetuse sündmuskohalt

lahkumises.

14. Kostja kohtu pakutud kompromissiga ei nõustu. Kostja on nõus hagejale tasuma 250 eurot

(+60 eurot lõivu katteks) vaidluse lõpetamise eest (dtl 131-132).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

16. Kohus selgitas 26.07.2024 kohtumäärusega pooletele kohalduvat õigust, nõude eeldusi

ning poolte tõendamiskoormust (dtl 121-128).

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas

kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

18. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:

a.

28.07.2023 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, mil sõiduk TOYOTA

COROLLA registreerimisnumbriga xxxx tagurdas otsa pargitud sõidukile KIA

SORENTO registreerimisnumbriga xxxx;

b. sõiduk TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx, oli hageja juures

kindlustatud (dtl 27);

c.

hageja on tasunud kahju KIA SORENTO omanikule kokkuleppel 500 eurot vastavalt

Ideal Auto OÜ remondikalkulatsioonile 988,65 eurot (dtl 35-43, 44).

d. Õnnetusjuhtumi toimumise ajal juhtis kostja sõidukit TOYOTA COROLLA

registreerimisnumbriga xxxx (dtl 84-92).

19. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitatud kahju summas 500 eurot, seisuga 27.11.2023

sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni

viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 21-69).

Hageja edastas kostjale regressnõude 20.10.2023 ning andis kostjale mõisliku tähtaja

03.11.2023 (dtl 30-32). Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud

sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.11.2023.

20. Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto põhjustas

kahju. Tunnistaja ei näinud oma silmaga juhtumit pealt, vaid kuulis korterisse avariile

viitavat heli seetõttu, et oli kuum suvi ja aknad avatud. Lisaks ei ole tegemist õigusvastase

ja süülise lahkumisega sündmuskohalt. Süüliseks teoks kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2

mõistes saab lugeda üksnes tegu, mille toimepanemine (sh tahtlus) on kohases

(väärteo)menetluses tuvastatud. Kostja suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud. Kuna

karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses

tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hageja ei ole tõendanud

süükoosseisu (dtl 82-107).

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus kostja kui

kindlustusvõtja vastu esitada LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kannatanule makstud hüvitise

tagasinõue ehk regressinõue ning sellest tulenevalt nõuda ka kindlustusjuhtumi käsitluse

põhjendatud kulu hüvitamist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus

esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt. Kostja väidete kohaselt on tõendamata nii kahju tekkimine kui selle suurus.

22. LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul,

kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes

kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev

kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski

realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud

kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval

alal.

23. LKindlS § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja

(kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud

ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

24. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht

põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564

punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning

kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist

nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on

kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus

nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.

25. LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või

liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval

viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on

varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja

varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele

alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb

liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS §

169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei

liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut

haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate

juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

26. Kohtupraktika kohaselt (25.04.2022 Riigikohtu otsuses nr 2-19-108066, p 16) saab

LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid

hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut. Juhul kui sõidukijuhi

tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid

LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda.

27. Kuivõrd kostja väitel ei ole kostjat väärteomenetluse korras (sündmuskohalt põgenemise

eest LS § 237 alusel või liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel) karistatud,

hindab kohus süüteomenetlusest autonoomselt, kas kostja lahkumine liiklusõnnetuse

toimumise kohalt oli õigusvastane ja süüline LS § 236 ja 237 mõistes.

28. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on

täidetud, kuna asja läbivaatamisel esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas

kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt sündmuskohalt.

29. LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kohtupraktikast tulenevalt (25.04.2022 Riigikohtu otsus nr 2-

19-108066, p 14) sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise

eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237

süüteo koosseisule. Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes

õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut

oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega

esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused

selles osas täidetuks.

30. Hageja on varalise kahju suuruse kindlamääramiseks küsinud hinnapakkumuse Ideal

Auto OÜ-lt. 17.08.2023 hinnapakkumuse nr xxxx-01 järgi on summa kokku 988,65 eurot,

sisaldades plekitöö, lukksepatööd, varuosasid, värvitööd, värvimaterjale, lisatarvikuid ja

tööraha. Hagejale hüvitas kannatanule 05.10.2023 kokkuleppeliselt 500 eurot. Kohus ei

nõustu kostjaga, et sõiduki reg nr xxxx omanik kasutas kostja väikest äpardust enda

huvides ära ja lisas antud kindlustusjuhtumisse kõik tema autol aegade jooksul tekkinud

vead ja defektid, mille põhjustamises kostja ei ole süüdi. Ka kohtumenetluse käigus ei

esitanud kostja ümberlükkavat hinnangut kahju suuruse kohta. Hageja on esitanud fotod

autodest ja kahjustustest ning remondikalkulatsiooni.

31. Kostja väidab 15.07.2024 menetlusdokumendis, et kirjavahetust kokkuvõtvalt ei saa väita,

et kostja võttis omaks teisele sõidukile otsasõitu ja kahju tekitamist. Kostja ei möönnud

enamat kui vaid teise sõiduki väljakeeratud esiratta riivamist, millel ei saa olla põhjuslikku

seost hageja poolt hüvitatud kahjuga (dtl 132-133).

32. Hagivastuses kostja väitel ükski hagile lisatud tõend ei kinnita, et kostja oleks riivanud

oma sõidukiga teise sõiduki keret ja veel selliselt, et oleks olnud vajalik teha eelviidatud

mahukaid remonditöid, sest sõiduki väljakeeratud esiratas kui takistus välistab selle (dtl

21-69).

33. Kohtule nähtuvalt ning kostja esitatud kirjavahetusest tulenevalt on kostja autolt

õnnetusjuhtumi kohale pudenenud kostja auto tagumise helkuri katte plastitükid, kus

kannatanu autole on kahjustused tekkinud. Seega on hageja esitanud tõendid piisavad

tõendamaks, et kostja auto kannatanu autole kahjustused tekitas. Lisaks on hageja esitanud

tõendina tunnistaja selgituskirja (dtl 89), milles pealtnägija kirjutab, et „28.07 õhtul

kuulsin maja ees, korteri akende all võimalikule avariile viitavat heli. Esimese korruse

aknast välja vaadates oli näha, et otse minu akende alloli keegi majaesiselt

parkimiskohalt välja tagurdades raskustes. Kohaliku elanikuna tean, et selleks on vaja

mitut manöövrit. Peale hetkelist viivitust autojuht lahkus. Autost keegi minu nähes ei

väljunud, seepärst juhi kohta ei oska midagi öelda. Fikseerisin aoto numbrimärgi

paberile. Kuna mainitud auto tagurdas välja minu kasutuses oleva auto kõrvalt

kontrollisin koheselt õues oma auto seisukorda, mis oli OK. Küll oli naabri auto esiratta

kõrval maas helkuri tükid, mis viitas võimalikule otsasõidule. Teatasin koheselt naabrile

juhtunust ja andsin talle üleskirjutise auto numbriga” (dtl 89). Kohtu hinnangul ei ole

põhjust kahelda õnnetusjuhtumi pealtnägija sõnades, et ta kuulis avariile viitavat heli,

mille peale aknast välja vaadates nägi autot tagurdamas ja peale hetkelist viivistust

lahkumas ning kontrollis kohselt õues olevaid autosid ning tuvastas kannatanud auto

esiratta kõrval maas lahkunud auto helkuri tükid. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited

kuumale suveilmale ja võimalikele teistele oletustele pealtnägija adekvaatsuse ja nähtu

õigsuse kohta kui asjakohatud.

34. Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt.

Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav

isik oli nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal

tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja

liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st

169 lg 4 ja lg 5. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-

97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama

liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole

selle eest väärteomenetluses karistatud, kostja põhjustas sõidukit juhtides

kindlustusjuhtumi ning et kostja eksis LS §-s 169 sätestatu vastu. Hinnangu aluseks, kas

isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb võtta

sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab

sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse

tagajärgedest. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid

liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju

saajas kokkuleppele, varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole

sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel,

tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei

korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid

esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui

transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja

enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (LS §

169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid

liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.

35. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis

liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada.

Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab

kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p

2 mõttes.

36. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2

kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus

liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist

lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11).

37. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2

kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude üksnes juhul, kui kostja tegevuses

esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2

eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule

tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on soovinud suunata liiklusõnnetuse

põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile vastavalt, s.o mitte lahkuma

sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata. Kui kahju põhjustaja lahkub

süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata

vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja

hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda

kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.

38. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja O. T. sai aru, et on toimunud

liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju kolmandale isikule kuuluvale varale.

Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt (s.o Xxxx maja eest), oli

O. T. tegevus süüline. Puuduvad andmed selle kohta, et O. T. ei oleks olnud

süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Kuigi O. T. on

pärast kindlustusandja tema poole pöördumist vastanud kindlustusandja kirjadele, ei

teinud ta vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja

hüvitamise eesmärkidel tuvastada. Tuvastamine toimus tunnistaja seletuskirja põhjal.

39. Kostja on 22.02.2024 seisukohas väitnud, et miski ei viita antud juhul sellele, et kostja

pidi tajuma teise auto riivamist ning vastavalt sellele käituma (dtl 113-114). Pehme rehvi

riivamine plast stange nurgaga, sellel oleva reflektori katteklaasi kukkumine-purunemine

ei pruugi tekitada heli määral, et seda pidi kostja kuulma sõiduki salongi, kus tal reeglina

alati mängib autoraadio (p 5). Sama seisukoha punktis 3 väidab kostja aga, et tunnistaja

võis kuulda/näha seda, kuidas kostja sõiduki stangelt tuleklaas asfaldile kukkus ja

purunes. Kohtu hinnangul on kostja väited vastuolulised – reflektori katte (või siis

tuleklaasi) kukkumise ja purunemine ei tekita heli sel määral, et see oleks kosta sellesama

auto salongi, küll aga tunnistajale elumaja esimese korruse korterisse (dtl 113-114).

40. Kohtule esitatud fotode põhjal on kohus arvamusel, et tegemist on väikese plastist helkuri

kattega, mille kukkumine ei pruugi üldse avarii muude helide kõrval kostuda. Kostja

väitel ei pidanudki ta kuulma seda auto salongi, kus tal reeglina alati mängib autoraadio.

Vastavalt LS § 33 lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega,

mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sh ka nii valjult raadio kuulamist, et

see takistab liiklusolude õiget tajumist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei

märganud teise auto riivamist, kuna tema jaoks oli tekkinud heli liiga vaikne, aga

tunnistaja jaoks piisavalt vali, et avariile viitavat heli aknale vaatama minna. Kostja lahkus

õnnetusjuhtumi toimumise kohast sellest kellelegi teatamata. Seega on hageja tagasinõude

eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.

41. Tähtsust ei oma asjaolu, et pärast liiklusõnnetuse toimumist on kostja teinud koostööd

kindlustusega. Eeltoodu ei muuda olematuks vahetult õnnetusele järgnevalt ilmnenud

minetusi. Kostja ei teinud ta vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju

kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada. Tuvastamine toimus tunnistaja

seletuskirja põhjal (dtl 89). Valmidus koostööks tekkis seejärel, kui õnnetusjuhtumi

põhjustanud auto oli juba tuvastatud.

42. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 500 euro

saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude.

43. Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.11.2023 kuni

27.11.2023 eest summas 3,95 eurot ning viivis põhinõudelt alates 28.11.2023 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

44. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

45. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja

2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates 28.11.2023

kuni kohustuse täitmiseni.

46. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 04.22.2023 kuni

27.11.2023 summas 3,95 eurot ja viivise alates 28.11.2023 seadusjärgses määras kuni

põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9

kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva

seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene

teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

49. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

50. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

51. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

52. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega 27.11.2023.

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

53. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabi tasu 260 eurot. Hageja kinnitab, et õigusabikulu ei sisalda

käibemaksu, hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane.

54. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 124 ja 133 lg 2 kohaselt 563,99 eurot,

millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas

175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

55. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot põhjendatud ja vajalik.

56. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot,

so kokku summas 240 eurot järgmiselt: nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite

kogumine, 27.11.2023 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine.

57. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas

märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses

vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 260 eurot (2 tundi × 120 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot).

58. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 435 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv

ja 260 eurot on lepingulise esindaja kulu.

59. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

60. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik