3-24-2602/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2602

Haldusasi

OÜ KTS Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti

26.08.2024

maksuotsuse

nr

12.1-3/063615-4

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ KTS Baltic, volitatud esindaja Aleksandra

Hlebnikov-Klink

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kerli

Tolk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.01.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis menetluses nr 12.3-3/055477 OÜ KTS Baltic (kaebaja)

01.10.2020 kuni 31.12.2020 perioodi käibemaksu arvestust. Kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja

on alusetult deklareerinud KMD real 11 (täpsustatud rida, millega vähendatakse tasumisele

kuuluvat käibemaksukohustust) andmeid. Kontrolli tulemusena vormistati kaebajale 21.03.2022

maksuotsus maksusumma 24 432,75 eurot tasumiseks. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse

haldusasjas nr 3-22-828). Kohtud jätsid kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Otsuses

osundas ringkonnakohus, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida käibedeklaratsioonide

real 11 käibemaksu.

2. Kuna kaebaja jätkas ka peale kontrollitavat perioodi KMD 11 rea täitmist ning sellega oma

maksukohustuste vähendamist, siis juhtis MTA oma 21.02.2024 e-kirjas kaebaja tähelepanu

ringkonnakohtu otsusele asjas nr 3-22-828, mis jõustus 16.01.2024. Vahendusteenus on üksnes

tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Vahendaja käibe moodustab üksnes vahendamise eest

saadav tasu. Kaebaja esitatud KMD-del deklareeritud andmetest nägi MTA, et kaebaja deklareerib

kontrolliperioodil KMD real 11 kokku summas 127 071,27 eurot, vähendades sellega tasumisele

kuuluvat käibemaksu. MTA leidis 03.07.2024 koostatud kontrollaktis nr 12.2-3/063615-3

(kontrollakt), et kaebaja on jätnud kontrolliperioodil tasumata käibemaksu summas 127 071,27

eurot.

1(5)

3. 26.08.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/063615-4 (maksuotsus) kohustas MTA kaebajat tasuma

maksusumma kokku 127 071,27 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt alljärgnevale: a)

kaebaja ei osuta vahendusteenust, vaid tegeleb tavapärase kaupade ostu ja müügiga. Kaebaja poolt

perioodi jaanuar-detsember 2023 KMD-del deklareeritavad andmed ei ole iseloomulikud

vahendusteenuse osutajale. Kaebaja deklareerib KMD-del kogusummasid ja kaupade ostu, mitte

kaupade vahendamise tasusid. Ka pearaamatust ei nähtu vahendusteenuste eest saadud tulu

kandeid. Ka kontrolli raames esitas kaebaja maksuhaldurile müügiarved, kus on näha, et enamjaolt

müüb kaebaja kaupu; b) kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida KMD real 11 käibemaksu.

Kaebaja poolt esitatud käibedeklaratsioonidest ei tule kuidagi välja, et äriühingul üldse maksuvaba

käive oleks; c) kaebaja osas on jõustunud kohtuotsus, mis käsitles kaebaja poolt analoogselt

valesti deklareerimist varasemas maksukontrollis.

4. Kaebaja esitas 16.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.08.2024 maksuotsuse

tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 23.09.2024 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

5.1 Vastustaja selgitused kaebaja tegevuse kohta 2024. aasta maksuotsuse p-s 3.1 on vastuolus

tema selgitustega, mis olid märgitud kontrollaktis. 15.12.2023 kohtuotsus jõustus jaanuaris 2024

ning alates jaanuarist 2024 kaebaja enam ei deklareeri KMD real 11 käibemaksu. Seega on 2024

aasta deklaratsioonides esitatud andmed erinevad võrreldes 2023. aasta deklaratsioonidega.

Maksuotsuse punktis 3.1 väidab maksuhaldur vastupidist leides, et kaebaja tegevus ei ole

muutunud.

5.2 Kaebaja tegevus on liikunud Leedu turule, mis ei tähenda, et kaebajal oleks kohustus lõpetada

kõik Eesti ettevõtetega sõlmitud lepingud. Üleminek tähendab koostöösuhete „sujuvat“

üleminekut Eesti partneritega. Maksuotsuse punktis 3.1 märgitud ettevõtete osas on käive oluliselt

langenud ja on jätkuvas languses, mis on näha ka deklaratsioonidelt. Samuti ei mainita kusagil, et

kaebajal on faktooring summas 100 000 eurot. Vastustaja on sellest teadlik.

5.3 Vastustaja tõlgendab maksuotsuse punktis 3.2 kaebaja poolt esitatud lepinguid omal moel.

Nimetatud selgitused ei vasta tegelikkusele. Kõigis lepingutes on ära märgitud boonuspunktide

süsteem, mida rakendatakse ainult kooskõlastatud vahendustegevuse tingimustes ja mitte mingil

muul viisil. Lepingutes ei ole pooltel kohustust avaldada vahendaja andmeid ning avalikustada

majandusteooriaid. Vastustaja ei mõista kaebaja tegevust ega mõista, kuidas boonussüsteemi

protsessid toimivad. Nimetatu tähendab, et vastustaja tõlgendab lepinguid ebaõigesti.

5.4 Vastustaja selgitused maksuotsuse punktis 3.3 frantsiisi kohta ei ole asjakohased. Kaebaja tõi

oma eriarvamuses näite frantsiisi kohta alles peale seda, kui vastustaja lõpuks esitas kontrollaktis

selgitused oma arusaama kohta kaebaja äritegevusest. Kaebaja ei esitanud selgitustes oma

seisukohta ühegi ärimudeli kohta. Kaebaja selgitas kuidas dokumente koostatakse ja vormistatakse

vahendus- ja agenditegevuse käigus. Seetõttu ei ole vastustaja põhjendused asjakohased.

Eriarvamuses kirjeldas kaebaja suhet vahendaja ja peamise müüja vahel ning tõi välja võrdlusi

kaebaja metoodikaga. Erimeelsused keskendusidki asjaolule, et vastustaja pakutud metoodika

erines oluliselt sellest, mida kaebaja oma eriarvamuses märkis.

5.5 Kaebaja tegutses teise isiku (st kauba võõrandaja) nimel ning vahendaja käive koosnes

boonussüsteemi alusel vahendaja eest saadud tasust. See tähendab, et vastustaja siinsed selgitused

on alusetud ja põhjendamatud.

5.6 Vastustaja väide, et kaebaja tegutses enda nimel, ei vasta tõele. Kaebajal puudusid paindlikud

hinnad, ta ei saanud hindu tõsta ega alandada. Vale on ka vastustaja väide, et raamatupidamise

aruandlus ei kinnita kaebaja vahendustegevust. Vastustaja ei selgitanud ega esitanud tõendeid, mis

2(5)

annaksid aluse kahelda kaebaja seisukohtades. Puuduvad näiteks selgitused, miks ühte kontot

võiks kasutada raamatupidamises ja teist mitte. Maksuhaldur ignoreeris mitme maksumenetluse

käigus kaebaja esitatud pöördumisi.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

6.1 KMD ridadel 10 ja 11 kajastatakse sisendkäibemaksu ümberarvestusi. Sisendkäibemaksu

korrigeeritakse kas iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara

kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal või põhivara võõrandamisel põhivara

võõrandamise kuul (KMS § 32 lg 43 ja lg 5). Lahtreid 10 ja 11 ei täideta üheaegselt. Kaebaja ei ole

esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest tulenevalt tal oleks olnud õigus igakuiselt

korrigeerida käibemaksu real 11.

6.2 Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 2.1.2 ja selle alapunktides tuvastanud, et kaebaja tegutseb

tavapärase kaupade ostu ja müügiga ning tal puudub õigus korrigeerida KMD real 11 käibemaksu.

Ka vahendustegevusega tegelemisel ei oleks kaebajal õigust deklareerida KMD-des andmeid oma

käibemaksukohustuse vähendamiseks KMD rea 11 täitmisega.

6.3 Analoogne vaidlus oli poolte vahel ka haldusasjas nr 3-23-828, kus ringkonnakohus leidis, et

kaebaja ei ole osutanud vahendusteenust, vaid ostis ja müüs kaupa enda nimel. Kaebajal tekkis

käive kaupade ostust ja müügist, mitte tehingute vahendusest.

6.4 Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.2 analüüsinud kaebaja esitatud lepinguid ja leidnud, et

need ei ole käsitletavad vahendusteenuse osutamise lepingutena. Maksuotsuses on õigesti

tuvastatud, et need viitavad tavapärastele ostu-müügi või järelmaksu kokkulepetele. Kaebaja ei ole

tegutsenud vahendajana käibemaksuseaduse mõttes, sest täidetud ei ole KMS § 2 lg-s 11

sätestatud tingimused. Vahendustegevusega tegelemisel tuleks vahendusteenuse tasu deklareerida

KMD real 1, kuid kaebaja on seal deklareerinud kogu kaupade müügi.

6.5 Kaebaja raamatupidamine ei kinnita kaebaja vahendustegevust KMS § 2 lg 11 p 4 mõttes.

6.6 Vastustaja kontrollis kaebaja tegevust perioodil 01.01.2023 kuni 31.12.2023 ning kaebaja

tegevus 2024. aastal ei ole antud asjas relevantne. Maksuhaldur on maksuotsuses vaid välja

toonud, et alates 2024 kaebaja enam ei deklareeri käibemaksu KMD real 11, mis tähendab, et

kaebaja on aru saanud, et nimetatud deklareerimine ei ole korrektne.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas vaidluses on

põhiliseks küsimuseks, mida tuleb mõista vahendustegevuse all käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg

11 tähenduses ning kas kaebaja osutas selle sätte tähenduses vahendusteenust. Maksuhaldur on

maksuotsuses ja kontrollaktis piisava põhjalikkusega ja asjakohaselt selgitanud, mida mõistetakse

vahendustegevusena KMS § 2 lg 11 tähenduses ning miks kaebaja tegevus nimetatud määratlusele

ei vasta. Kohus nõustub maksuotsuses ja kontrollaktis toodud põhjendustega ning ei korda neid

kogu ulatuses üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgmist.

8. Maksuotsuses ja kontrollaktis on kohaselt märgitud, mis eristab vahendustegevust tavapärasest

ostust-müügist. Vahe vahendustegevuse ja ostu- müügi vahel seisneb selles, kas täidetud on KMS

§ 2 lg-s 11 toodud tingimused. KMS § 2 lg 11 kohaselt on vahendustegevuse osutamine

maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel, milleks peavad olema täidetud vähemalt

järgmised tingimused: 1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja

on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu; 2) kauba võõrandamise või teenuse

soetamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja; 3) kaup võõrandatakse või teenus

osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema

kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel; 4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja

raamatupidamises üksnes vahendustasu; 5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral

3(5)

väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba

võõrandaja või teenuse osutaja nimel. Kõik need tingimused peavad olema täidetud samaaegselt.

Vahendusteenuse puhul maksustatakse käibemaksuga üksnes vahendustasu, kui teenus. Kui

maksukohustuslane tegutseb enda nimel ja arvel, vastutab ise oma kohustuste täitmise eest kliendi

ees ning kannab ise tehinguga seotud riske, siis on tegemist tavapärase kauba müügi või teenuse

ostmise ja edasi müümisega, mis tuleb käibemaksuarvestuses kajastada ostu ja müügi tehingutena.

9. Kaebaja on oma 04.06.2024 vastuses MTA küsimustele (MTA vastuse lisa 3) märkinud, et tema

selgitus teenuse osutamise olemuse osas jääb samaks, millele ta tugines eelmises haldusasjas (nr

3-22-828) (vastus nr 3). Maksuhaldur on maksuotsuse leheküljel 11 toonud välja kaebaja poolt

eelnevas menetluses avaldatu. Kaebaja selgitas eelmise kontrolli raames, et äriühing tegeleb

kaubanduse vahendusega, et ostab ja müüb erinevaid soojus- ja kliimaseadmeid. Partnerid on

tootjad, nad edastavad kataloogid ja suured kliendid valivad, mida nad tellida tahavad. Kaebaja

tellib ja tootjad toovad kaubad Eestisse, kus kaebaja need siis vajadusel ümber pakib ja paneb

Eesti koodidega kleepsud ja instruktsioonid peale. Kaebuse punktis 5.4 kaebaja kinnitab, et

eelkirjeldatu vastab tema majandustegevusele ja arusaamale vahendustegevusest ka käesoleva

vaidluse kontekstis. Nagu nähtub kaebaja poolt maksumenetluses vastustajale edastatud arvetest

(MTA vastuse lisad 12-19), siis nähtub nendelt, et kaebaja väljastas arved enda nimel ning arved

on esitatud erinevate kaupade müümise kohta kolmandatele isikutele. Arved tuli tasuda kaebaja

arvelduskontole. Asjaolu, et kaebaja on ise nimetatud kaubad tarnijatelt ostnud ja tarnijatele

kaupade eest tasunud, ei muuda kaupade edasimüüki aga vahendustegevuseks. Ostes kaupu enda

tarnijatelt oli kaebaja ostja positsioonil, neid edasi müües, aga müüja positsioonil. Ka kaebaja

poolt maksuhaldurile esitatud lepingud (MTA vastuse lisa 20) ei käsitle kaebaja tegevust

vahendajana. Tegemist on tavapäraste ostu-müügi ja järelmaksuga ostu-müügi lepingutega.

Lepingud käsitlevad kaupade ostmise tingimusi kaebaja poolt ning kaupade tarnimisega

seonduvaid küsimusi. Ka SupplierPlus OÜ, AS SEB Liising ja kaebaja vahelises

faktooringulepingus ei osale kaebaja mitte vahendajana, vaid kaupade müüjana. Lepingud

reguleerivad kaebajale tasu maksmise korda ning ei reguleeri vahendustegevust. Maksuhaldur on

maksuotsuse leheküljel 11 kaebaja poolt esitatud lepinguid põhjalikult analüüsinud ning kohus

nõustub maksuhalduri järeldusega, et ükski leping ei ole sõlmitud vahendusteenuse osutamiseks.

Ka boonussüsteemi rakendamine ei muuda kaebaja tegevust vahendustegevuseks KMS § 2 lg 11

mõttes. Vastustaja vastuse lisaks 20 olevad dokumendid näitavad, et kaebaja leppis oma

klientidega (Bauhaus Eesti OÜ ja Optimera Eesti OÜ) kokku ostude mahust sõltuvas

boonussüsteemis. Boonussüsteem ja nende arvelt hilisemate arvete tasaarveldamine on kaupade

edasimüügil kasutatav süsteem ning see ei muuda tehingute endi olemust. Kaebajat on

boonussüsteemide puhul käsitletud kaupade müüjana, mitte aga vahendajana.

10. Ka kaebaja poolt esitatud raamatupidamisarvestus (vastustaja vastuse lisad 7-11 ja 21) ei

kinnita, et kaebaja osales maksuotsuse aluseks olevates õigussuhetes vahendajana. KMS § 2 lg 11

p 4 kohaselt kajastab vahendaja käibena oma raamatupidamises üksnes vahendustasu.

Maksuotsuse p-s 2.1.2 a) on maksuhaldur välja toonud ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, et

kaebaja on esitanud maksuhaldurile tavapärased müügiarved (esitatud MTA vastuse lisadena 12-

19). Samuti on kaebaja KMD-del deklareerinud müügiarvete summad kokku (MTA vastuse lisad

7-11), mitte vahendustasud. Maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 3.5 on välja toodud ja kaebaja ei ole

vastu vaielnud, et käibemaksualase infosüsteemi VIES andmetel deklareerivad kaebaja

tehingupartnerid kaebajale kauba või transporditeenuse müüki, mitte vahendusteenuse eest saadud

tulu.

11. Maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud, et kaebaja majandustegevuse iseloom ei ole

muutunud võrreldes sellega, nagu see toimus ajaperioodil, mis oli hõlmatud 21.03.2022

maksuotsusega ja selle õiguspärasuse osas toimunud kohtuvaidlusega haldusasjas nr 3-22-828.

Kaebaja on vastupidi, hoopis kinnitanud, et kõik on jätkuvalt toimunud nii, nagu see toimus

varasema vaidluse ajal. Tallinna Ringkonnakohus on oma 15.12.2023 otsuses haldusasjas (otsuse

4(5)

punktid 10 ja 11) andnud hinnangu kaebaja poolt haldusasjas esitatud lepingutele ning leidnud, et

lepingud ei kinnita seda, et kaebaja oleks osalenud tehingutes vahendaja rollis. Kohus leiab, et ka

käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja osutas

vahendusteenust. Kaebaja majanduse tegevusspetsiifika ei ole muutunud ning tema tarnijad ja

ostulahendused ning ka osad lepingud on jäänud samaks. Seega on maksuhaldur maksuotsuses ja

kontrollaktis õigesti tuvastanud, et kaebaja tegevust ei saa pidada vahendustegevuseks KMS § 2 lg

11 mõttes. Seda ei kinnita kaebaja poolt sõlmitud lepingud ega maksuhaldurile

kontrollimenetluses edastatud arved.

12. Maksuotsuse punktis 3.1 toodu ei ole vastuoluline. Maksuhaldur on vastuseks kaebaja

eriarvamuses toodule selgitanud, et analüüsides kaebaja poolt esitatud KMD INF A osal

deklareeritud kliente on näha, et kaebaja jätkas ka kontrolliperioodil samasugust müügitegevust,

nagu 2023. aastal. Seejuures on kaebaja põhilised kliendid jäänud samaks. Kontrolliperioodiks

käesolevas asjas on jaanuar kuni detsember 2023. Varasemas asjas oli kontrolli periood

01.10.2020 kuni 31.12.2020. Seega ei oma käesolevas asjas tähendust, et kaebaja ei deklareeri

alates 2024 KMD real 11 käibemaksu. Asjas ei oma mingit tähendust maksuhalduri väide, et

kaebaja tegevus 2024. aastal ei ole muutunud. Kaebaja poolt esitatud faktooringulepingule on

maksuhaldur andnud hinnangu maksuotsuse punktis 3.2 leides, et kaebaja ja tema

koostööpartneritega arvete tasumise osas sõlmitud lepingud ei ole vahendusteenuse osutamise

lepingud. Kaebajal on õigus tegeleda ettevõtlusega enda valitud viisil, kuid maksuhalduri

pädevuses on anda hinnang kaebaja tegevusele KMS mõistes ja teha selle alusel kindlaks

maksukohustus.

13. Kohus nõustub maksuotsuse punktis 3.5 toodud väitega, mille kohaselt kaebaja tegutses enda

nimel. Maksuhaldur osundas, et kaebaja ei tõendanud menetluses oma väidet, et kauba müüja

määras edasimüügi hinna. Seega võisid isikud, kes kaebajale kauba müüsid küll määrata

kauba/teenuse müügi hinna, kuid kaupade/teenuste edasimüügil oli kaebaja ise vaba otsustama,

millise hinnaga ta kaupu/teenuseid edasi müüs. Kaebaja tegutses õigussuhtes tavapärase müüjana,

kes arvestas edasimüügil juurde oma kasumimarginaali.

14. Kohus nõustub maksuotsuse punktis 2.1.3 toodud järeldusega, mille kohaselt puudub kaebajal

õigus igakuiselt korrigeerida KMD real 11 käibemaksu. Kaebaja väitel on KMD rea 11 täitmine

seotud vahendusteenuse osutamisega. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et maksuhaldur on õigesti

tuvastanud, et kaebaja tegeleb tavapärase ostu-müügiga ning tal puudub õigus korrigeerida KMD

real 11 käibemaksu. Analoogne vaidlus oli poolte vahel haldusasjas nr 3-22-828, kus Tallinna

Ringkonnakohus selgitas 15.12.2023 aasta lahendis, et kaebajal tekkis käive kaupade ostust ja

müügist, mitte tehingute vahendamisest. Lisaks ei kajastanud kaebaja KMD-del käibena

vahendustasu, vaid kaupade ostu ja müüki. Kohtul ei ole alust hinnata õigussuhteid käesolevas

asjas teisiti, kui seda tegid kohtud varasemas vaidluses.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus.

MENETLUSKULUD

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

5(5)