2-23-13765/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13765

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus J. J. kahjuhüvitise 7063

euro 2 sendi ja viivise saamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Salva Kindlustuse AS, registrikood10284984,

lepinguline esindaja Katrin Leppik

Puudutatud isik: J. J. , isikukood XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. november 2024

Kohtuistungisekretär Sigrid Malva

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Mõista J. J. Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja kahjuhüvitis 7063 eurot 2 senti.

3. Jätta Salva Kindlustuse AS-i avaldus rahuldamata osas, milles Salva Kindlustuse AS palub

mõista J. J. Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 734 eurot 65 senti.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud J. J. i kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Salva Kindlustuse AS-i (avaldaja) 28. septembri 2023 avaldus

J. J. (puudutatud isik) kahjuhüvitise 7063 euro 2 sendi ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 734 euro 65 sendi väljamõistmiseks.

Avalduse ja avaldaja hilisemate seisukohtade kohaselt teatati avaldajale veekahju juhtumist, mis

toimus 23. märtsil 2022 XXX. Veekahju sai alguse samas elamus asuvast korterist nr 9, mille

omanik on puudutatud isik. Vee läbivoolu tagajärjel sai kahjustada korteri nr 5 siseviimistlus –

toa kipslagi, seinad ja põrand. Lisaks sai kahjustada toas olnud tehnika ja osaliselt mööbel. K. K.

on sõlminud avaldajaga korteri nr 5 kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu. Vastavalt

kindlustuslepingule on avaldaja tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes korteri taastusremondi

teostamise eest 6493 eurot 2 senti ning koduse vara eest 570 eurot. Omavastutus summas 100

eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja esitas puudutatud isikule e-posti aadressil XXX 31.

augustil 2022 tagasinõude, kuid puudutatud isik tagasinõuet ei tasunud. Avaldaja hinnangul on

kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud. Võlgnik pidi korteriomanikuna tagama oma

korteriomandi reaalosa korrasoleku. Asjaolu, et veekahju sai alguse puudutatud isiku

korteriomandi eseme reaalosast, tähendab, et puudutatud isik on rikkunud kohustust hoida oma

korteriomandi reaalosa korras ja hoiduma tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja poolt kindlustatud korteri nr 5 omanikule tekkis

veelekke tagajärjel otsene varaline kahju, mis tuleb puudutatud isikul hüvitada. Avaldaja nõuab

puudutatud isikult ka viivist vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni. Puudutatud isiku kohustus muutus

sissenõutavaks 21. septembril 2022, kuna puudutatud isikule saadetud nõudekirjas määras

avaldaja tagasinõude tasumise tähtpäevaks 20. septembri 2022. Puudutatud isik on seega

kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 21. september 2022 kuni 28. september 2023 eest 734

eurot 65 senti.

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Avaldus tugineb korteriühistu juhatuse liikme poolt

allkirjastatud aktil, mis on fabritseeritud ning põhineb kuulujutul. Puudutatud isikul ei ole

korteriühistu juhatuse liikme S. K. 23. märtsist 2022 kuni 25. märtsini 2022 ühtegi vestlust ega

kohtumist olnud. Aktis toodud väide on lihtsalt oletus. Lisaks on S. K. huvide konflikt, kuna

kahjustus ühistu vastutusalas tähendaks temale kui ühele korteriomanikule isiklikku rahalist

väljaminekut. Samuti ei ole puudutatud isik M. P. sündmuse ajal ega pärast sündmust kohtunud.

S. K. ja M. P. on sõbrad, nad teevad üksteise kasuks mida iganes. Nende ütlused ei ole

usaldusväärsed ega vasta tõele. Veeavarii toimumise ajal oli puudutatud isik teises linnas.

Uputusest sai puudutatud isik teada M. P. sõnumi kaudu. Kui puudutatud isik lõuna paiku kohale

jõudis, oli korter kuiv. Puudutatud isiku korteris ei ole tuvastatud ühtegi veeuputust, -leket ega

kahjustust. Puudutatud isiku põrand, vaip ja WC-paberi rullid olid kuivad ning põrandal oli

tolmukiht, mille muidu oleks vesi minema uhanud. Korteri kõik põrandad olid kuivad. Avaldaja

korteris on veeboiler, aga sellel lekkeid ei ole. Puudutatud isik ei keeranud veekraani kinni,

veesõlm asub keldrikorrusel ja sellele pääsevad ligi S. K. ja M. P.. Avaldaja poolt esitatud

fotodel nähtavate kahjustunud kipsplaatide taga asuvad M. P. korteri veetorud.

Puudutatud isikul on vastuväited ka väidetava kahju ulatuse osas. Pildid on tehtud magamistoast,

mille suurus on umbes 12 ruutmeetrit, aga kahju suurust esitletakse 38 ruutmeetril. Materjali- ja

töökulu on põhjendamatult kõrge. Parketi ruutmeetri hind on liiga kallis. Tehnika puhul peab

olema remondifirma akt, et ese on saanud veekahjustuse, mille tõttu see enam ei tööta. Tehnikale

tekkinud kahju on tõendamata.

Avaldaja ei ole puudutatud isikut nõudest varakult teavitanud. Esmakordselt võeti puudutatud

isikuga ühendust telefoni teel vahetult enne avalduse kohtusse esitamist. Avaldaja väidetavat e-

kirja pole puudutatud isik kätte saanud. Puudutatud isikul on arvutiga probleeme, ta ei vaata

pidevalt e-kirju.

3. 18. novembri 2024 kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse ja nõuete juurde. Puudutatud isik

kohtuistungile ei ilmunud ning esitas oma seisukohad kirjalikult. Kohus kuulas tunnistajatena ära

M. P. ja S. K.

KOHTU SEISUKOHT

4. Avaldaja esitas kahjustada saanud korteriomaniku kindlustusandjana puudutatud isiku vastu

tagasinõude kahju 7063 euro 2 sendi hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

5. Kahjustada saanud korteri omanik võib VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel nõuda puudutatult

isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu 19. märtsi

2021 lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 13):



puudutatud isik rikkus oma kohustust (VÕS § 115 lg 1);

2



puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1);



korteriomanikule tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

5.1. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi

kohustatud hoidma oma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Menetlusosalised ei vaidle, et 23. märtsil 2022 toimus XXX veekahju juhtum. Kahjujuhtumi

teatest (dtl 6) ja korteriomaniku M. P. poolt tunnistajana antud ütlustest (dtl 122-125) nähtub, et

23. märtsi 2022 öösel ca kell 4.00 ärkasid korter nr 5 elanikud vee tilkumise peale, kohati vesi

lausa voolas. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt elab XXX korteris tema täisealine tütar, kes teda

veeavariist koheselt teavitas. M. P. ütlustest ja sõnumi väljavõttest (dtl 56) nähtub, et 23. märtsi

2022 varahommikul saatis M. P. korter nr 5 kohal asuva korter nr 9 omanikule, s.o puudutatud

isikule, sõnumi teavitusega, et korteris nr 9 on veeuputus ning palus vesi kinni keerata.

Tunnistajate M. P. ja S. K. (korteriühistu juhatuse liige ja korter nr 8 omanik, dtl 51) ütlustega on

tõendatud, et korter nr 5 lae konstruktsioonis asuvad veetorud, mis lähevad J. J. i korterisse, ning

seal asub ka korter nr 9 veekraan (dtl 123, 126). Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt mindi

hommikul, kui ehituspood lahti tehti, ehituspoodi, osteti vastavad vahendid, lakke tehti auk ja

vesi keerati kinni. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet, et korter nr 9 veekraani oleks

saanud kinni keerata ka keldrist, kuhu oli ligipääs nii M. P. kui S. K.. Tunnistaja M. P. selgitas

järgmist: Päeva peale tuli J. J. kohale, palus minu tütrel veekraanid lahti keerata, siis on tal

lihtsam otsida, kus see uputus on või mis seal üle ujutab, kuna neil seal uputust pole. Kohe, kui

kraani lahti keerasime, hakkas vesi uuesti tilkuma, J. J. tuli ülevalt alla ja ütles, et leidis vea

üles, boileri ühenduse juures oli uputuse koht. Panime uuesti vee kinni, mõne aja pärast – detaile

ma siinkohal enam ei tea – teavitas J., et viga on parandatud ja kui tegime veekraani lahti, siis

veeleket enam ei olnud (dtl 123). Tunnistaja M. P. kinnitas, et nende korteri lae peal olevad torud

oli terved, need ei lekkinud. Puudutatud isik J. J. helistas M. P. ja teatas, et boiler korteris 9

lekkis, täpsemalt boileri juures olev ühenduskoht (dtl 123, 125).

Tunnistaja S. K. selgitas oma ütlustes: Viga oli olnud ülemise korteri, J. J. i korteris nr 9 minu

meelest mingi boileri ühendustoruga, seal oli viga olnud, vesi oli jooksnud korteri 5 lae vahele ja

ka ühistu koridori. Ühistu koridoris oli näha, mis suunas vesi oli jooksnud, oli näha, et see tuli

ülevalt korterist 9 (dtl 126). Tunnistaja S. K. leidis, et veejälgede järgi ühistu koridori laes

jooksis vesi sealt suunast, kus asus korter 9; oleks torud lekkinud, oleks vee suund teistpidi

olnud; vesi ei voolanud korterist 5, vaid korter 9 suunast allapoole. Info selle kohta, et korteris 9

on boileri ühendustoru leke, sai S. K. korter 5 elanikelt või omanikult, kuna J. J. oli talle seda ise

öelnud; 25. märtsi 2023 aktile (dtl 7) kandis ta kahju tekkepõhjuse J. J. i ütluste põhjal (dtl 126).

Tunnistaja S. K. avaldas oma ütlustes ka seda, et XXX maja ehitaja on olnud J. J. ise, kuid

ühistul puuduvad andmed maja kanalisatsiooni ja veetorude asukoha kohta, majal ei ole

kasutusluba; siiani on alati olnud nii, et kui uputus tuleb, siis algab see J. J. i korterist ja kahju

saab korter nr 5 (dtl 127). Ka M. P. ütluste järgi on uputusi olnud varemgi, umbes viis korda (dtl

124).

Puudutatud isik väidab, et tema korteris ühtki veeavariid 23. märtsil 2022 ei olnud, kogu tema

korter, sh vannituba, oli kuiv. Tõepoolest, kohtule esitatud fotodelt, millel on kujutatud

puudutatud isiku vannituba, nähtub, et vannitoa põrand on kuiv ning veeavariist jälgi ei ole (dtl

54-55). Samas, puudutatud isik avaldas istungil, et tema korteri veeboiler asub pesumasina taga

(dtl 62). Fotol, mis on vannitoast tehtud, on pesumasin näha vaid osaliselt ning ei ole näha, mis

asub pesumasina taga. Fotolt on tualettpoti, pesumasina ja vanni asetuse järgi aru saada, et

pesumasin asub tagaküljega vastu seina. Puudutatud isik selgitas istungil, et veeboiler ei ole

pesumasina kohal, vaid pesumasina taga (dtl 62-63). Järelikult asub veeboiler vannitoa seina taga

ning seda ei olegi võimalik kohtule esitatud fotolt näha ning selle seisukorda ning sellest

3

tulenevat võimalikku veekahju hinnata. Ka tunnistaja M. P. teadaolevalt ei asu korter 9 boiler

vannitoas, boiler asub kuskil toas räästa all (dtl 124). Seega ei ole võimalik vannitoast tehtud

fotodega tõendada, et veeboileri ümbrus oli kuiv ning seal ei olnud ühendustoru juures leket.

Puudutatud isik ei ole veeboileri seisukorra kohta esitanud kohtule ühtki tõendit, ometigi oli talle

teada, et talle heidetakse ette veekahju tekkimist just veeboileri ühendustoru lekke tõttu.

Tunnistaja M. P. ütlustega on tõendatud, et tema korteri lae peal olevad veetorud ei lekkinud ning

veejooks lakkas, kui puudutatud isiku korteri veekraan suleti. Seetõttu ei ole tähtsust puudutatud

isiku väidetel, et korteri nr 5 enda veetorud lekkisid, ja kohtule esitatud fotodel, mis näitavad

korterisse 5 suunduvaid torusid. Tunnistaja M. P. ütlustega on tõendatud, et puudutatud isik ise

ütles temale telefoni teel, et boiler korteris 9 lekkis, täpsemalt boileri juures olev ühenduskoht.

Tunnistaja S.K. ütlustega on tõendatud, et veejälgede järgi ühistu koridori laes ei voolanud vesi

korterist 5, vaid korter 9 suunast allapoole. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda tunnistajate

ütluste usaldusväärsuses. Kohus küsitles tunnistajaid selles osas, kust nende teadmised pärinevad

ning veendus, et tunnistajad ei räägi oletusi, vaid faktilisi asjaolusid nii nagu nemad neid teavad

ja mäletavad.

Ülaltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et 23. märtsil 2022 XXX korteris nr 5 toimunud

veekahju põhjuseks oli puudutatud isikule kuuluva korter nr 9 veeboileri ühendustoru leke.

Seega, puudutatud isik ei kontrollinud enda korteri veeboileri ühendustoru töökorda piisavalt

ning rikkus sellest tulenevalt KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustust hoida oma eriomandi

ese korras.

5.2. Puudutatud isiku kohustuste rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 ja 2 mõttes vabandatav.

Rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.

5.3. 23. märtsil 2022 XXX korteris nr 5 toimunud kahjujuhtumi tagajärjel sai korter kahjustada.

Korteri nr 5 omanik M. P. kirjeldas tunnistajana ütlusi andes, et põrandal oli naturaalne

tammeparkett, kuhu vahele tekkisid sõrmejämedused vahed, kõikidel seintel jooksid nired, laes

olid suured veekahjustuse jäljed, lagi oli pundunud, hiljem hakkasid mõrad tekkima ka suure toa

lakke, seetõttu sai kahjustusi kaks tuba (dtl 123). Tunnistaja kirjeldusega kokkulangevaid

kahjustusi, s.o pundunud parketti ja ilmsete veekahjustustega lage, on näha ka kohtule esitatud

fotodelt (dtl 41-45, 47-48). Tunnistaja M. P. kinnitusel tegi korteris remonditöid Linpro (dtl 123).

LINPRO Ehitus OÜ 3. mai 2022 kuluaruande kohaselt oli veeuputuse tagajärjel tekkinud

kahjustuste likvideerimise kulu kokku 6613 eurot 2 senti (dtl 11-12).

Puudutatud isik ei ole kahju ulatusega nõustunud ning on leidnud, et materjali- ja töökulu on

olnud liiga suur, sh on parketi ruutmeetri hind olnud liiga kallis ning polnud vajadust seda välja

vahetada nii suures ulatuses. LINPRO Ehitus OÜ kuluaruande kohaselt on parketi paigaldus

korterile, sh nii töö kui materjal, maksnud 58 eurot ruutmeetri kohta, kogus 38,7 m2.

Menetlusosalised ei vaidle, et tuba, mis sai peamisi veekahjustusi, oli 12,3 m2 suurune.

Tunnistaja M. P. selgituse kohaselt on parkett kogu korteris läbivalt ühtne ning üheski kohas ei

ole üleminekukohta, tegemist on väikese korteriga ühise avatud pinnaga ilma uksepakkudeta (dtl

123-124). VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on

25. veebruari 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 tehtud otsuse p-s 15 selgitanud, et kui VÕS §-s

127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud

isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara

senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asjaolu, et parkett korteris nr 5 oli

paigaldatud ilma katkestusteta (ilma uksepakkude ja üleminekuliistudeta) on lisaks tunnistaja

ütlustele tõendatud ka kohtule esitatud fotodega (dtl 68, 73-74). Seetõttu asub kohus seisukohale,

et parketi väljavahetamine 38,7 m2 ulatuses ei ole ebaproportsionaalne, vaid vara senise

koosseisu taastamiseks vältimatult vajalik.

Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral

valima soodsaima võimaluse. Kohtul oleks võimalik kulude mõistlikkust hinnata juhul, kui

4

kohtule oleks esitatud alternatiivseid hinnapakkumisi. Puudutatud isik ei ole kohtule ühtki sellist

tõendit esitanud. Peale parketi maksumuse ei ole puudutatud isik ka ühelegi teisele konkreetsele

kuluartiklile vastuväiteid esitanud. Kohus loeb LINPRO Ehitus OÜ 3. mai 2022 kuluaruande

alusel tõendatuks, et Õnne tn 16-5 korteris veeuputuse tagajärjel tekkinud kahjustuste

likvideerimise maksumus oli 6613 eurot 2 senti.

M. P. ja kindlustusandja 28. märtsi 2022 kirjavahetusest (dtl 15) nähtub, et veeavarii tõttu sai

kahjustada ka tehnika, mis oli üle kahe aasta vanune, sh telekas väärtusega 250 eurot, printer

väärtusega 20 eurot, arvuti väärtusega 150 eurot; kasutuskõlbmatuks muutus laelamp väärtusega

80 eurot; pehmemööbli puhastamine maksis 70 eurot. Kohtule esitatud fotodelt on näha tugevate

veejälgedega Canon printer (dtl 70, 73, 74), Samsungi televiisor (dtl 68, 72, 74) ja Samsungi

sülearvuti (dtl 69). Seejuures on teleri tooteinfo lehel märge, et seda ei tohi jätta vihma või

niiskuse kätte (do not expose this unit to rain or moisture). Ka diivani ja tugitooli veekahjustused

on fotodega tõendatud (dtl 42, 46). Kohtuistungil kinnitas tunnistaja M. P., et kõik need esemed

said kahjustada, sh telekas oli laua peal, sisseehitatud kaameraga, see uppus; lambi sisse jooksis

vesi mööda lambi juhet alla (dtl 123); tooli ja diivani sai puhtaks teha renditud kangapesuriga;

printer kindlasti ei tööta, aga vist on veel kodus olemas; seadmeid parandada nad ei üritanud,

kuna parandus oleks olnud kallim ning vee mõju seadmetele oli tunnistajale teada (dtl 124).

Tunnistaja selgituse kohaselt on ta aastaid töötanud mobiiltelefonide parandajana ning teab

seetõttu, et ei ole mõtet parandada seadet, mille eest makstakse 200 eurot, parandus oleks kallim

(dtl 124). Kohtu hinnangul on tunnistaja arutlus kasutatud tehnika parandamise ebaratsionaalsuse

kohta eluliselt usutav ning loogiline. Kohus leiab, et eelnevalt viidatud M. P. ütluste ning

fotodega on tõendamist leidnud, et televiisor, printer ja sülearvuti said veeavarii tõttu

veekahjustusi sel määral, et nende parandamine ei olnud nende väärtust arvestades mõistlik.

Laelambi ja pehme mööbli osas ei ole puudutatud isik kahjule vastuväiteid esitanud. Laelambi

kohta nähtub 28. märtsi 2022 kirjavahetusest, et see on saanud tugeva veekahjustuse ning

elektriku hinnangul ei tohi seda pärast kuivatamist kasutada, sest ühendused on oksüdeerunud

(dtl 15). Seega tuleb laelamp lugeda hävinuks. Kohtu hinnangul on M. P. poolt 28. märtsi 2022

kirjavahetuses märgitud kahjustatud esemete väärtused nende kasutusiga ja amortisatsiooni

arvestades adekvaatsed. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kahjustatud

esemete väärtus on M. P. poolt märgitust väiksem. Kohus loeb seega tuvastatuks, et XXX korteri

omanikule tekkis veeavarii tagajärjel kahjustada saanud esemete tõttu kahju 570 eurot.

5.4. Kui puudutatud isik oleks kandnud enda korteris oleva veeboileri ühendustoru korrasoleku

eest paremini hoolt, ei oleks selle tõttu veeavarii tekkinud, vesi ei oleks alumise korruse

korterisse voolanud ning alumise korruse korteri siseviimistlus, tehnika, laelamp ja pehme

mööbel ei oleks saanud veekahjustusi. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja Õnne tn 16-5

korterile tekkinud kahju vahel on seega VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslik seos. Kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Tegemist on VÕS § 132 lõigete 1 – 3 järgi

hüvitatava kahjuga.

5.5. Korteri asukohaga XXX omanikul on VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel seega puudutatud isiku

vastu nõue kahju 7183 euro 2 sendi hüvitamiseks.

6. Korter asukohaga XXX, Tartu oli kahjujuhtumi ajal avaldaja poolt kindlustatud (vt poliis, dtl

8-10). Korteri omanik M. P. teatas 24. märtsil 2022 kahjujuhtumist avaldajale (dtl 6). Tekkinud

kahjust jäi kindlustusvõtja kanda omavastutus 100 eurot (vt LINPRO Ehitus OÜ arve nr 1462, dtl

13). Avaldaja hüvitas korteri asukohaga XXX, Tartu omanikule tekkinud kahjust 7063 eurot 2

senti (vt maksekorraldused, dtl 14, 16). Avaldajale läks VÕS § 492 lg 1 järgi seega üle korteri

asukohaga XXX, Tartu omaniku nõue puudutatud isiku vastu kahju hüvitamiseks summas 7063

eurot 2 senti.

Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitis 7063 eurot 2 senti.

7. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

5

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 lg 2 eesmärk on

välistada viivisenõude esitamine võlgniku vastu aja eest, mil võlgnik ei olnud võlausaldaja

kavatsusest tema vastu nõuet esitada teadlik (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Juura 2016, § 113, p 7.1.2.).

8. Puudutatud isik märkis eelistungil, et kui kahjujuhtum juhtus, siis ta käis oma korteris kohal

ning nägi veeavariid XXX (dtl 49). Puudutatud isik teadis veeavariist seega juba pärast selle

toimumist 23. märtsil 2022. aastal, kuid ta ei teadnud sel hetkel, kas ja mis summas tema vastu

kahjunõue esitatakse. Avalduse kohaselt saatis avaldaja 31. augustil 2022 puudutatud isikule

tagasinõude, milles palus hüvitada kahju 7063 eurot 2 senti 20. septembriks 2022 (dtl 17-18).

Avaldaja väidab, et ta saatis tagasinõude digitaalselt allkirjastatuna puudutatud isiku e-posti

aadressile XXX.

8.1. Kohtuväline kahju hüvitamise nõue on tahteavaldus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on

TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega, tahteavalduse saaja ei pea

kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on

jõudnud tema mõjusfääri – elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Tahteavalduse saatja peab vaidluse korral tõendama, et tahteavaldus on saaja mõjusfääri

saabunud. Tahteavalduse saaja peab omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud

(P. Varul jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010, §

69, p 3.2.2.).

Kohtupraktikas on välja kujunenud, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see

on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see

on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles

siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga

tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-püsiühendus või mitte (vt Riigikohtu 21. detsembri

2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12).

8.2. Avaldaja poolt 31. augustil 2022 edastatud tahteavalduse puudutatud isiku poolt

kättesaamise tuvastamiseks tuleb seega selgitada välja, kas ja millal jõudis avaldaja 31. augusti

2022 e-kiri puudutatud isiku või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja millal tekkis

puudutatud isikul mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Puudutatud isik väitis eelistungil,

et ta ei ole avaldaja saadetud e-kirja kätte saanud, kuna tal on arvutiga probleemid, ta andis arvuti

tütrele ning ta ei vaata pidevalt meile (dtl 64). Riigikohus on 21. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-

2-1-123-07 tehtud otsuse punktis 14 selgitanud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski

kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis

kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab

saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui

saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt

saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei

tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust

teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Kohus

selgitas eelistungil avaldajale, et avaldaja peab tõendama, et puudutatud isik on kirja kätte saanud

(dtl 64). Avaldaja ei ole 31. augusti 2022 tagasinõude saatmise ja selle kättesaamise kohta siiski

täiendavaid tõendeid esitanud. Kuivõrd puudutatud isik 31. augusti 2022 e-kirja kättesaamist

6

omaks ei võta, tuleb asuda seisukohale, et tagasinõude saatmine ning kättesaamine puudutatud

isiku poolt on avaldajal jäänud tõendamata. Seetõttu ei saa väita, et kahju hüvitamise kohustus

muutus sissenõutavaks 31. augusti 2022 e-kirjas märgitud tähtaja, s.o 20. septembri 2022,

möödumisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult ka viivise

tasumist perioodi 21. september 2022 kuni 28. september 2023 eest. Avaldajal oleks õigus nõuda

puudutatud isikult viivist alates käesolevas menetluses avalduse esitamisest, kuid sellist nõuet ei

ole avaldaja kohtule esitanud.

8.3. Avaldaja nõue avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 734 euro 65 sendi

väljamõistmiseks jääb seetõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kohus rahuldas avalduse suuremas osas. Menetluskulud jäävad seetõttu TsMS § 172 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda.

10. Kohus küsis hagejalt tunnistajatasu katteks ettemakse. Kohus selgitas kohtuistungil

tunnistajatele tunnistajatasu taotlemise korda. Tunnistajad ei ole kohtumääruse tegemise ajaks

tunnistajatasu taotlust esitanud. Tunnistajal on TsMS § 160 lg 2 järgi õigus esitada tunnistajatasu

taotlus kolme kuu jooksul ajast, mil tunnistaja menetluses viimati osales. Tunnistajate

ülekuulamine toimus 18. novembril 2024. Tunnistajad saavad seega veel tunnistajatasu taotlust

esitada. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole seega võimalik, kuna tunnistajatasu kui

menetluskulu tekkimine ei ole selge. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel

kindlaks pärast lahendi jõustumist.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

Lahend jõustus Riigikohtus.

7