2-24-12001/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-12001

Tsiviilasi

P. P. (P.) ja T. P. (P.) hagi K. S. vastu omandiõiguse

üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks

vajaliku tahteavalduse andmise nõudes ja K. S.

vastuhagi

P. P. (P.) ja T. P. (P.)

vastu

kinnistusraamatusse omandiõiguse üleandmise nõuet

kinnitava kande tegemiseks nõusoleku andmiseks ja

kostjate nõusolekute kohtulahendiga asendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi 3500 ja vastuhagi 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad/vastuhagi kostjad: P. P. (isikukood XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX)

T. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Harland Paas, e-post:

xxx

Kostja/vastuhagi hageja:

K. S. (endine A.)

(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress

XXX, telefon: XXX)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk,

e-post indrek@tetrisab.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta P. P. (P.) ja T. P. (P.) hagi K. S. vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava

eelmärke kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes rahuldamata.

2. Rahuldada K. S. vastuhagi P. P. (P.) ja T. P. (P.) vastu kinnistusraamatusse

omandiõiguse üleandmise nõuet kinnitava kande tegemiseks nõusoleku andmiseks ja

kostjate nõusolekute kohtulahendiga asendamise nõudes.

3. Kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks

kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S.

(isikukood XXX). Kostjate notariaalset tahteavaldust asendab kohtulahend.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt P. P. ja T. P. kanda.

5. Välja mõista solidaarselt P. P.lt (P.) ja T. P.lt (P.) K. S. kasuks menetluskulud

kogusummas 1949,10 eurot (sh õigusabikulud 1811,70 eurot, ajakulu 36,60 eurot ja

sõidukulud 100,80 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata osas

jäävad K. S. menetluskulud tema enda kanda.

6. Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 03.09.2024 määrusega

hagi tagamiseks seatud võõrandamise keelumärke.

7. Saata kohtuotsus menetlusalistele teadamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P. P. ja T. P. esitasid 07-08.2024 Viru Maakohtule hagi K. S. vastu kohustamaks K. S.it

andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga xxx,

kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud omandiõiguse üleandmise nõuet

tagava eelmärke kustutamiseks.

Hagi asjaolude kohaselt P. P. ja T. P. müüjatena ja kostja K. S. (tollel ajal A.) ostjana sõlmisid

16.10.2019. a kinnisasja, aadressil xxx (kinnistu registriosa nr XXX), võlaõigusliku

müügilepingu (lepingu koostas ja tõestas Jõhvi notar Andrei Lõssenko). Müügilepingu

punktide. 3.1. – 3.3. kohaselt müüsid müüjad kinnisasja ostuhinnaga 28 000 eurot. Ostja

kohustus ostuhinna tasuma järelmaksuna, tasudes igakuiselt 450 eurot vastava kuu 15-daks

kuupäevaks müüja P. P. pangakontole. Müügilepingu punktis 8.1. avaldasid lepingupooled

soovi ning müüjad andsid selleks oma nõusoleku kanda Tartu Maakohtu kinnistusregistri

registriossa number XXX kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale omandiõiguse

üleandmise nõuet tagav eelmärge K. A., isikukood XXX, kasuks. Müügilepingu punktis 4.1.

avaldasid lepingupooled, et lepingu eseme otsene valdus ja kõik lepingu esemele juurdepääsu

võimaldavad võtmed anti ostjale üle 01.08.2019. a.. Müüjatele teadaolevalt asus kostja sellel

ajal müügitehingu esemeks olevasse majja koos oma perekonnaga elama. Müüjatele

teadaolevalt lahutati kostja abielu 2024. a. aprillis. Seoses probleemidega perekondlikes

suhetes lahkus kostja 2024. a. veebruaris vaidlusalust elamust xxx, ja ei kasutanud seda oma

tegeliku elukohana. Kostja lõpetas kinnistu müügilepingu järelmaksu osamaksete tasumise

alates 2024. aasta aprillist. Müüjad ei kasutanud müügilepingust taganemise õigust

müügilepingu punkt 7.1.2. alusel koheselt peale aprillikuu lõppu. Alles peale seda, kui ka

järelmaksu 2024. a. maikuu osamakse kostjalt ei laekunud, esitasid hagejad kostjale

28.05.2025 notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemisavalduse. Kostja

reageeris müüjate müügilepingust taganemisavaldusele 10.06.2024 ja 14.07.2024 e-kirjadega.

Esimeses kirjas märkis kostja, et „on puudused likvideerinud ja kandnud kogu jäägi summas

3150 eurot P. P. pangakontole“. Teises kirjas süüdistas kostja viidetega TsÜS ja KarS

erinevatele sätetele hagejaid seaduste rikkumises. Hagejad kandsid kostjale hilinemisega

laekunud raha tagasi, sest ei nõustu loobuma enda tehtud müügilepingu taganemisavaldusest.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse

kohaselt ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 16.10.2019 kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu

ja kostja täitis antud lepingut korrektselt kuni aprillini 2024 (lepingu täitmise tähtajani oli

jäänud vaid u pool aastat!) 25.02.2024 oli kostja sunnitud oma endise abikaasa juurest

kinnistult aadressiga xxx välja kolima (rasedana sisuliselt pagema Ida-Virumaa naiste

varjupaika). Hetkel on hageja väga haavatavas seisus ja sunnitud vägivaldsest suhtest

väljumiseks saama nii psühholoogilist abi kui ka abi oma lähedastelt ning

erialaspetsialistidelt. Kostja elab Tallinnas sotsiaalkorteris ja Sireli 33 kinnistut valdab hetkel

kostja endine abikaasa, kes keeldub kinnistut vabastamast. Kostjal oli oma endise abikaasaga

kokkulepe, mille järgi tasub viimane müügilepingu järgseid makseid. Seda, et kostja endine

abikaasa jättis selle osaliselt täitmata, sai kostja teada alles 28.05.2024, kui talle toimetati

kätte võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldus. Hagejad ei teavitanud kostjat ka

asjaolust, et kostja on maksetega viivituses ega andnud enne lepingust taganemist võimalust

võlgnevus likvideerida.

Lepingu p 7.1.3 on pooled kokku leppinud, et kohustuse rikkumise korral on õigustatud pool

kohustatud andma teisele poolele rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja minimaalselt 14

kalendripäeva. Antud juhul hagejad nimetatud kohustust täitnud ei ole.

Antud avalduse kohaselt deklareerivad hagejad, et „Alates jooksva aasta aprillist ei maksa

Ostja igakuist osamakse. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks andsime Ostjale täiendava aega,

kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt kõrvaldatud.“. Seega möönavad

hagejad ise lepingust taganemise avalduses, et neil oli kohustus anda kostjale täiendav tähtaeg

rikkumise kõrvaldamiseks. Tegelikkuses ei ole hagejad 1 Kuupäev vastavalt

taganemisavalduses kajastatule 3 aga kostjat rikkumisest teavitanud. TÕENDID, et teavitasid

kostjat.

Ei esine täna ega esinenud ka lepingust taganemise ajal mitte ühtegi ülalnimetatud eeldust,

mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks.

3. Kostja esitas 26.08.2024 vastuhagi, milles palus kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P.

(isikukood XXX) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr XXX kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse

kinnistusraamatusse hageja K. S. (isikukood XXX).

4. Maakohtu 03.09.2024 määrusega seadis kohus hagi tagamiseks võõrandamise keelumärke.

5. Hagejad/vastuhagi kostjad vaidlesid vastuhagile vastu.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.

7. Hagi ese: Kohustada K. S.’it (ik XXX) andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu,

registriosa nr. XXX, asukohaga xxx, kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud

omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks.

Vastuhagi ese: kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks

kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S.

(isikukood XXX).

8. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

8.1 P. P. ja T. P. müüjatena ja kostja K. S. (tollel ajal A.) ostjana sõlmisid 16.10.2019. a

kinnisasja, aadressil xxx (kinnistu registriosa nr XXX), võlaõigusliku müügilepingu.

8.2 lepingu eseme otsene valdus ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed

anti ostjale üle 01.08.2019. a.

8.4 Seoses probleemidega perekondlikes suhetes lahkus kostja 2024. a. veebruaris

vaidlusalust elamust xxx, ja ei kasutanud seda oma tegeliku elukohana.

8.5 Kostja lõpetas kinnistu müügilepingu järelmaksu osamaksete tasumise alates 2024. aasta

aprillist.

8.6 hagejad esitasid kostjale 28.05.2025 notariaalse kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust

taganemisavalduse.

9. Hagejate nõue kohustamaks K. S.it andma tahteavaldus nõusolekuks kinnistu, registriosa

nr. XXX, asukohaga xxx, kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale kantud

omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks.

Dtl 14 nähtub, et 22.10.2019 on kinnisturaamatu III jakku (KOORMATISED JA

KITSENDUSED) kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks K. S. kasuks.

AÕS § 63 lg 1 p 1 alusel võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või

kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või

tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge).

Seega pooled leppisid kokku, et kinnistu omandamise tagamiseks kantakse

kinnistusraamatusse eelmärge K. S. kasuks. Eelmärkega saab tagada kõiki võlaõiguslikest

lepingutest tulenevaid nõudeid kinnisasja üleandmiseks, esmajärjekorras müügilepingu

täitmise nõuet.

AÕS § 63 lg.8. kohaselt isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide

puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui

märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille

tagamiseks märge tehti, on lõppenud.

Nõude eesmärk on eelmärke kõrvaldamine, mitte üksnes kustutamine, st ei hageta mitte

nõusolekut kinnistusraamatu parandamiseks, vaid õigusest loobumiseks ja lisaks ka

nõusolekut kustutamiseks. Kohtulahend asendab loobumisavalduse ja kustutamisnõusoleku,

lisaks tuleb esitada avaldus eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Nõude võib esitada

eelmärkejärgne võlgnik või tema õigusjärglane. Asjaõigusliku nõudena kuulub see nõue ka

kõigile neile, kelle õigusi eelmärge puudutab. Antud juhul on kinnistu omanikud esitanud

võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse ja seoses sellega taotlevad eelmärke

kustutamist ja kostja tahteavalduse asendamist.

Kostja vaidleb avaldusele vastu. 25.02.2024 oli kostja sunnitud oma endise abikaasa juurest

kinnistult aadressiga xxx välja kolima ja pagema Ida-Virumaa naiste varjupaika. Kostjal oli

oma endise abikaasaga kokkulepe, mille järgi tasub viimane müügilepingu järgseid makseid.

Seda, et kostja endine abikaasa jättis selle osaliselt täitmata, sai kostja teada alles 28.05.2024,

kui talle toimetati kätte võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avaldus. Lepingu p 7.1.3

on pooled kokku leppinud, et kohustuse rikkumise korral on õigustatud pool kohustatud

andma teisele poolele rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja minimaalselt 14 kalendripäeva.

Antud juhul hagejad nimetatud kohustust täitnud ei ole.

Digitoimiku (dtl) 18-27 asuva kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu p.7.1.2 kohaselt on

müüjatel õigus kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni müügilepingust ühepoolse ühise avalduse

alusel taganeda, kui ostja viivitab ostuhinna osa(de) tasumisega ning ei täida nimetatud

kohustust tasumise kuu viimaseks kuupäevaks.

Digitoimiku (dtl) 31 nähtub, et hagejad on esitanud 28.05.2025 notari poolt kinnitatud

kinnisasja võlaõiguslikust müügilepingust taganemise avalduse kostja suhtes. Põhjendusena

on taganemisavalduses märgitud, et alates jooksva aasta aprillist ei maksa Ostja igakuist

osamakset. Nõude rikkumise kõrvaldamiseks andsid Müüjad (hagejad) Ostjale (kostja)

täiendavat aega, kuid tänase päeva seisuga ei ole rikkumine Ostja poolt kõrvaldatud. Hagejad

viitasid taganemise alusena mõõgilepingu p.7.1.2.

VÕS § 116 lg.1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise rikkumine mittelõplik loetelu on

sätestatud VÕS § 116 lg.2.

VÕS § 116 lg. 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114

nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool

kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib

lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

Hagejad ei ole lükanud ümber kostja vastuväidet, et talle ei antud VÕS § 114 nimetatud

täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistu müügihind oli 28 000 eurot ja kostja oli tasunud kuni

maksete katkemiseni 24 850 eurot ehk tasumata oli veel kõigest 3150 eurot. Seega kannaks

kostja lepingust taganemise puhul ebamõistlikult suurt kahju. Kostja ostis selle kinnistu

endale elamiseks.. Kostja on kinnitanud, et ta oli sunnitud lahkuma oma kodust Naiste

Varjupaika. Hageja on kinnitanud hagis, et nad olid teadlikud, et kostja ei alates aprillist

nimetatud elamus. Seega oleks VÕS § 116 lg.4 ja heade kommetega kooskõlas, kuid hagejad

oleksid kostjale andnud seaduses määratud täiendava tähtaja.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tasus ühe summana kogu võgnevuse kinnistu eest.

Kohus on seisukohal, et hagi K. S. vastu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke

kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes tuleb jätta rahuldamata, sest märkega

tagatud õiguse maksmapanek ei ole välistatud, vastupidiselt, kostja kinnistu ostjana, kelle

kasuks eelmärge seati, on oma kohustuse Müüjate ees täitnud.

10. K. S. nõue kohustada P. P. (isikukood XXX) ja T. P. (isikukood XXX) andma nõusolek

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kande tegemiseks

kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja K. S.

(isikukood XXX).

VÕS § 208 lg.1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p.5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et

sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks Müüjatelt Ostjale 30

kalendripäeva jooksul arvates hetkest, kui Ostja poolt on täielikult täidetud ostuhinna

kohustus.

Vaidlust ei ole selle üle, kostja on oma kohustuse täitnud/püüdnud täita, kuid hagejad

tagastasid kostjale viimase poolt tasutud võlgnevuse.

VÕS § 76 lg.2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest!

Kohus käsitleb kostja poolt kogu võlgnevuse 3150 eurot tasumist hea tahte märgina, kus

kostja püüdis heastada seda, et oli tahtmatult kohustust rikkunud. VÕS § 84 lg.1 tulenevalt ei

võinud Müüjad (hagejad) keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva.

TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Hagejad/vastuhagi kostjad vaidlesid vastuhagile vastu, s.o ei soovi anda nõusolekut kande

tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja

K. S..

11. Kohus on seisukohal, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi, tuleb menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel jätta solidaarselt nende põhjendatud ulatuses P. P. (P.) ja T. P. (P.) kanda.

Seoses sellega, et kohus jätab menetluskulud, sh P. P. (P.) ja T. P. (P.) menetluskulud nende

endi kanda, ei anna kohus hinnangut P. P. (P.) ja T. P. (P.) menetluskulude vajalikkusele ja

põhjendatusele. Kohus annab hinnangu ainult K. S. menetluskulude vajalikkusele ja

põhjendatusele.

13. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste

esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

14. K. S. esindaja esitas 21.11.2024 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks summas 2013,30 eurot, sh õigusabikulud 1811,70 eurot (9 tundi 54 minutit

hinnaga 183 eurot tund, sh käibemaks) ja ajakulu (Korra § 151 lg 1 p 4 alusel 60 eurot +

+käibemaks) 73,20 eurot ja sõidukulu 100,80 eurot (168 km x 2 x 0,30).

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad:



13.08.2024 - konsultatsioon tsiviilasjas 2-24-12001, ajakulu 1,0 tundi;



21.08.2024 - tutvumine materjalidega 2-24-12001 ajakulu 1,5 tundi;



22.08.2024 - vastuse koostamine hagile, vastuhagi koostamine 2-24-12001, ajakulu 5

tundi 6 minutit;



26.08.2024 - telefonisuhtlus ja vastuhagi esitamine 2-24-12001, ajakulu 24 minutit;



02.10.2024 - tutvumine hagejate vastusega 2-24-12001, ajakulu 18 minutit;



19.10.2024 - ettevalmistus istungiks 2-24-12001, ajakulu 48 minutit;



20.okt - osalemine istungil 2-24-12001, ajakulu 0,5 tundi;



21.okt - menetluskulude nimekirja koostamine 2-24-12001, ajakulu 18 minutit.

Kuigi K. S. esindaja on nii ettevalmistuse istungiks, istungil osalemise ja menetluskulude

nimekirja koostamise märkinud oktoobri kuu toimingutena, siis eeldab kohus, et tegemist on

siiski novembrikuu toimingutega, kuna kohtuistung toimus 20.11.2024 ja menetluskulude

nimekiri esitati 21.11.2024.

Samuti pöörab kohus esindaja tähelepanu asjaolule, et esindaja on eksinud menetluskulude

kogusummas - kogusumma moodustab kokku mitte 2013,30 eurot, vaid 1985,70 eurot

(1811,70+73,20+100,80).

P. P. (P.) ja T. P. (P.) esindaja seisukohta/vastuväiteid K. S. menetluskulude osas ei esitanud.

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg

1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42, p 17).“

16. Kohus tutvudes K. S. esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja

esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 9 tundi 54

minutit, võttes sh arvesse ka kohtuistungil osalemist, on põhjendatud ja mõistliku suurusega

ning kuulub täies ulatuses, so summas 1811,70 eurot (sh käibemaks) rahuldamisele.

Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgneva toimingu eest – ajakulu summas

73,20 eurot, sh käibemaks.

Kohus pöörab advokaadi tähelepanu asjaolule, et advokaat on vääralt kohaldanud Korra § 151

lg 1 p 4, määrates vahemaaks küll 168 kilomeetrit, kuid võttes ajakuluna arvesse mitte ühte

sõidusuunda, vaid kahte sõidusuunda, so õigusabi osutamise kohta ja tagasi (30 eurot + 30

eurot so 60 eurot).

Korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt kui riigi õigusabi osutamise koht tsiviilasja kohtueelses

menetluses, tsiviilkohtumenetluses, haldus- ja halduskohtumenetluses, rahvusvahelise kaitse

menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast

kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava

advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud

aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele,

arvestades ühte suunda

,

30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit.

Seega leiab kohus, et põhjendatud tasu sõidule kulunud aja eest moodustab mitte 73,20 eurot,

sh käibemaks, vaid 36,60 eurot, sh käibemaks.

Korra p 17 lg 1 ja 2 järgi, riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus,

uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo

pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja

majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või

vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust

osutab; hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo

pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0.30 eurot iga läbitud

kilomeetri kohta.

Esindaja on märkinud sõidukuluna 100,80 eurot, mis vastab Korra § 17 lg 1, 2 ja on

põhjendatud. Kuna esindaja ei ole nimetatud summale käibemaksu arvestanud, siis ei tee seda

ka kohus (korrektse taotluse esitamine on esindaja kohustus).

17. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et K. S. põhjendatud menetluskulud moodustavad

kokku 1949,10 eurot (1811,70+36,60+100,80).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Seega kuulub P. P.lt (P.) ja T. P.lt (P.) solidaarselt K. S. kasuks väljamõistmisele

menetluskulu kogusummas 1949,10 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis

menetluskuludelt (1949,10 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad K. S. menetluskulud tema enda kanda.

19. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik