3-24-1156/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1156

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsuse

tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. jaanuaril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22. detsembril 2023 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse

alustamise toetuse saamiseks. Avaldusega koos esitas ta teiste dokumentidega

äriplaani.

2. Eesti Töötukassa jättis 7. veebruari 2024. a otsusega nr 7-8.1/24/0130 Xle

ettevõtluse alustamise toetuse määramata. Töötukassa leidis, et esitatud äriplaan on

suure riskiga (Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

3-24-1156

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP 2024–2029) § 29 lg 8 p 6 ja tööturuteenuste ja

-toetuste seadus (TTTS)).

2.1.

Taotleja äriidee on meediaserveri sisseseadmine iPhone või MacOS tasuliste

rakenduste videofailide roteerimiseks ja suumimiseks, objektide kaameraekraanile

toomiseks nende geo-asukoha järgi jm taolisteks toiminguteks. X taotleb toetust 5796

eurot ja 46 senti. Taotleja esitab samasisulise teenuse äriplaani teist korda. Töötukassa

esitas taotlejale täpsustavad küsimused (klientide, turunduse jmt kohta), kuid taotleja

vastused olulist ja sisulist informatsiooni juurde ei andnud.

2.2.

Äriplaanis sisalduv teave kliendi ülevaate kohta on puudustega. Taotleja pole

esitanud infot, mis toetaks või kinnitaks müügi prognoosi ja selle stabiilsust. Taotleja

vastused pole ammendavad. Klientuur on olemas, ent pole selge, kes nad on (kas

noorem või vanem generatsioon); kuidas nendeni jõuda (millised on nende

tarbimisharjumused); kuidas taotleja neid näeb ja tunneb, et jõuda oma toodete või

teenustega nende eest maksva kliendini. Kuna ülevaade turunõudlusest ja -

potentsiaalist on puudulik, pole müügiprognoosis esitatud müügimahtude saavutatavus

kindel.

2.3.

Ka turundusplaan on puudulik. Vastused küsimusele, milliseid

turundusvõimalusi taotleja näeb, pole piisavad. Taotleja viited Tartu linna tuntuse

kohta kohalike seas ei ole arvestatavad, kuna äriplaanis on esitatud sihtgrupp laiem.

Turundusmeetmete mõjuanalüüsi planeeritud turul, valdkonnas ja sihtrühmades pole

esitatud.

2.4.

Teenuse kirjeldus, üldine ettevõtte toimimine ja tootlikkus peavad olema

avatud üksikasjalikult. Kui taotlejal on suur kogemus ning pakutav teenus on talle

tavapärane tegevus, on äriplaanis vaja see põhjalikult lahti kirjutada. Äriplaanis pole

kirjeldatud, kui kaua läheb arendustega, mis on tavapärane aeg või milliseid erandlikke

asjaolusid võib ette tulla. Samuti pole esitatud teavet selle kohta, milleks on taotleja

ettevõttes vaja meediaserveri kasutajaliidese disainielementide tellimist vabakutseliselt

disainerilt, moodulite programmeerimist JavaScripti koodis kohalikult vabakutseliselt

programmeerijalt jmt.

2.5.

Konkurentsianalüüsis jääb arusaamatuks, kes on otsesed konkurendid (eelised

ja tugevused) jmt. Plaan B osas pole analüüsi selle kohta, millised raskused ja ohud on

võimalikud ettevõtlusega alustamisel. Samuti ei selgu, millised on lahendused

ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Oluline on välja tuua, millised riskid esineda võivad ja

kuidas neid maandada. Äriplaan on ekspordi suunaga (kohtumised välismaal, artistid

jmt).

3. X esitas Eesti Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsuse peale vaide. Töötukassa

kõikidele küsimustele on vastatud. X esitas kohalikule turule sobiva toote, et

vähendada ekspordi osakaalu. X kavatsus on Apple’i rakendustelt saadavat tulu

investeerida kohaliku filmivaliku laiendamiseks.

3.1.

Alates käesolevast aastast peab tasuta rakenduse tegija maksma 50 senti EL-i

iga allalaaditava toote eest. Tasuta rakenduste Apple’i poodi müüki panemine ei ole

mõttekas. Taotlejal ei ole võimalik piirata rakenduse müüki vanuserühma, soo,

rahvuse, rassi, jm järgi. See oleks inimõiguste rikkumine. Apple tegutseb kui X

toodete müügiagent ja tema osaks on rakenduste turundus ja jaotamine. Seni on

turundusalgoritmid hästi toiminud: kliendid leiavad endale sobiva rakenduse lihtsalt.

Taotleja esitas keskmise Apple’i arendaja teenistuse ning ühe sarnase rakenduse tegija

2(9)

3-24-1156

nime ja teenistuse. Teisele olemasolevale rakendusele pole otsest konkurenti, aga huvi

on suur.

3.2.

Plakatid ja flaierid on parim meetod kultuuritoodete turundamiseks Tartu

linnas. Erinevalt kontserdi või teatri plakatist oleks neil plakatitel ka QR-kood, millega

mööduja saab kohe oma mobiiliseadmes tootega tutvuda. Tuleb jäädvustada

kuupäevad, hankida piletid ja reserveerida õhtupoolik. Kindlat sihtgruppi pole

võimalik sellele määratleda. Teatrisse võib minna pensionär, keskklassi ärijuht ja

tudeng. X kirjeldas äriplaanis täpselt, millistel organisatsioonidel on oma

meediaserverid ning milliseid meediatooteid millistel tingimustel need

organisatsioonid pakuvad. Teistsuguse suunitlusega ja ärimudelil põhinev teenus oleks

seega konkurentsivõimeline.

3.3.

Programmide arendustöid pole võimalik lahti selgitada üksikasjalikult. Tuleb

määratleda, milliseid mooduleid ja funktsioone idee teostamine vajab. Tuleb luua

kasutajaliidese eskiis, see kirja panna ja testida, kuidas see toimib. Edasi tuleb teha

parandused ning testida uuesti. Kui rakendus hakkab ilmet võtma, tuleb leida

valdkonna professionaalid, kes annavad tagasisidet. Lõpuks tuleb palgata

professionaalne disainer, kes kasutajaliidese viimistleb.

3.4.

Äriplaanis on esitatud juba olemasolevad Apple’i rakendused, mille turule

toomine on siiani maksuresidentsuse ja Apple’i lepingu taga. Meediaserverile

kasutajaliidese saamiseks esitas taotleja tehnilised spetsifikatsioonid, mille alusel võiks

mõni kohalik programmeerija või disainer need kirjutada. Ostes turult mõne

valmisoleva põhja, kasutades Aasias olevat veebidisainerit ning parandades ja

kirjutades Javascripti moodulid ise, saaks võib-olla odavamalt. Riskide puhul on

kirjeldatud täpselt, milliseid alternatiivseid tooteid on võimalik kohe samu

tehnoloogiaid ja partnerlepinguid kasutades turule tuua, kui piisavat sissetulekut ei ole.

Samuti oleks lisasissetuleku jaoks võimalik Tartu linnas töökoht leida. Taotleja

kavatses ekspordist laekuvat raha kasutada kohaliku turu osakaalu kasvatamiseks. X

pole nõus väitega, et teenitud raha kasutamine uute filmide õiguste hankimiseks ja

filmitootjatega välismaal kohtumiseks oleks ekspordile suunatud. Samuti ei nõustu

taotleja väitega, et ta pole teinud Apple’i toodete turuanalüüsi. Taotleja on olnud

Apple’i tehnoloogia arenguga kursis alates IT tegevuse algusaastatest (1980-ndad) ja

pärast iPhone’i seadme turule toomist sektoris aktiivselt tegutsenud. See on esitatud

lühidalt CV-s.

4. Töötukassa tegi 9. aprillil 2024 vaideotsuse nr 89.

4.1.

Töötukassa jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde. Pole

informatsiooni, mis toetaks või kinnitaks vaide esitaja ootusi müügi tekkimise ja selle

stabiilsuse osas. Oluline on see, kuidas vaide esitaja näeb ja tunneb enda

potentsiaalseid kliente, et ta jõuaks oma toodete või teenustega maksva kliendini. Pole

selge, millel põhineb vaide esitaja arvamus, et kliendini jõudmiseks piisab flaierite

jagamisest ja plakatite üles panemisest.

4.2.

Äriplaanist ei selgu vaide esitaja ettevõtte eelised ja tugevused, mis

konkurentidel puuduvad ning mis ajendaks klienti pöörduma just vaide esitaja

ettevõtte poole. Äriplaani „plaan B“ osas tuleb välja tuua, millised on riskid ja kuidas

neid maandatakse. Riskide maandamine üksnes alternatiivsete toodete turule

toomisega partnerluslepingute alusel ei ole piisav, kuna puudub garantii, et olukord

selliselt lahendatakse (nt kui algseid tooteid ei müüda ja klientidel huvi pole, pole

sissetulekut). Puudub kindlus, et alternatiivtooted on ettevõttele kasumlikud.

3(9)

3-24-1156

4.3.

Äriplaani eesmärk on veenduda toetuse abil loodava ettevõtte

jätkusuutlikkuses, mille üheks eelduseks on piisava nõudluse olemasolu loodava

ettevõtte toote või teenuse järele. Äriplaani riskantsuse hindamisel pole oluline mitte

niivõrd informatsiooni hulk, kuivõrd selle kvaliteet ja järeldused, mis informatsiooni

põhjal saab teha.

4.4.

Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on töötukassa kaalutlusotsus.

Selleks tuleb kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus. Selle

tulemusena peaks töötukassa jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on

võimalik ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Kui

äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal pole selle

jätkusuutlikkuse suhtes kindlust, ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga. Äriplaanis

tuleb esitada strateegiad, mis viiksid riskide realiseerumise võimaluse võimalikult

madalale. Kui seda pole, on põhjendatud kahelda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses.

4.5.

Vaide esitajal ei ole keelatud asuda tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana

ning see pole põhjuseks, miks vaide esitajale otsustati toetus andmata jätta. Vaide

läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, samuti pole

esitatud uusi tõendeid ja dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks

tunnistada.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 19. aprillil 2024 kaebuse töötukassa 7.

veebruari 2024. a otsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja

taotluse uuesti läbi.

5.1.

Töötukassa nõuded äriplaanile ei ole rahvusvahelise õiguse ja praktikaga

kooskõlas (eeskätt ekspordikeeld). Ekspordist laekuv raha elavdaks kohaliku

majandust ja tooks riiki lisatulu. Lisaks nõutakse inimeste jagamist sihtgruppidesse

vanuse, soo, rassi, jms tunnuste alusel. Selline tegevus on vastuolus Euroopa

Inimõiguste Kohtu otsustega. Nõutakse ebaefektiivsete turundusmeetmete kasutamist,

samas kui kaebaja pakutud odavad turundusvõimalused on tagasi lükatud. Äriplaanis

on esitatud näited, kuidas turunduskuludeta äriidee on õnnestunud.

5.2.

Töötukassa otsuste tegijatel pole piisavat kompetentsi. Nende taustauuringust ei

selgu, et kellelgi oleks praktilist ettevõtluskogemust. Otsuse sõnastustest võib välja

lugeda viha ja vaenu. Kaebaja kohta esitatakse valeväiteid, mis lähevad tema

selgitustega vastuollu. Kaebaja pakkus välja Tartu ärinõuandla eksperdihinnangu

tegemist oma äriplaani kohta, kuid sellest keelduti. Otsused on tehtud ideoloogilisest

kaalutuselt lähtuvalt.

5.3.

Otsuse tegijatele pole olnud arusaadav, millist rolli esindavad meediaserveri

kasutajaliidese disainielemendid ning kasutajaliidese programmeerimine. Töötukassa

veebilehel olid täpselt kirjas tingimused, millele vastavalt kaebaja tehnilised

spetsifikatsioonid äriplaanile lisas. Väide, et äriplaanis pole selgelt välja toonud, kui

kaua läheb aega rakenduse arendusega, on vale. Eelkõige ei nõustu kaebaja väitega, et

tuues turule pidevalt uusi innovaatilisi tooteid, ei ole ettevõtlus jätkusuutlik. Äriplaanis

on piisavalt ära mainitud konkurentide vead ning see, mida ja kuidas suudaks kaebaja

paremini teha.

5.4.

Tegevuse püsikulud oleksid minimaalsed (u 100 eurot aastas Apple’i

arendajatasu ja u 100 eurot aastas serveriruumi üüritasu), seetõttu ei näe avaldaja

reaalseid riske oma äritegevusega pankrotti minna. Lepingute jätkamiseks Euroopa

Liidu residendina peab kaebaja end mõnes riigis maksukohuslasena arvele võtma.

4(9)

3-24-1156

Kaebajal tekivad maksekohustused Eesti Vabariigi ees ettevõtluse käivitusetapil, kus

piisavat sissetulekut pole veel olnud. Kaebaja tuleks oma kogemuste ja oskustega

sellise eelarvega toime.

6. Eesti Töötukassa esitas 24. mail 2024 vastuse, milles palus kaebuse

rahuldamata jätta.

6.1.

Vastustaja peab toetuse andmisel olema äriplaani alusel veendunud, et loodav

ettevõte on jätkusuutlik ja taotleja on võimeline looma endale püsiva ja tasustatava

töökoha. Vastasel juhul ei täida toetuse andmine eesmärki. Kaebaja koostatud äriplaan

ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Kaebaja

esitatud äriplaan ja selgitused on pealiskaudsed, need pole piisavalt detailsed ja

konkreetsed. Sellise äriplaani puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava ettevõtluse

jätkusuutlikkuses ja selles sisalduvate prognooside realistlikkuses.

6.2.

Äriplaanis pole informatsiooni, mis toetaks või kinnitaks kaebaja ootusi müügi

tekkimise ja selle stabiilsuse osas. Ülevaade turunõudlusest ja -potentsiaalist ning

turundusplaan on puudulikud. Turundusplaanist ei selgu, millel põhineb kaebaja

arvamus, et kliendini jõudmiseks piisab blogijatest, flaierite jagamisest ja plakatite

väljapanemisest, arvestades mh seda, et turundustegevus peaks jõudma võimalikult

laia ja erineva sihtrühmani.

6.3.

Üldine ettevõtte toimimine ja tootlikkus peaksid olema detailselt lahti

selgitatud. Äriplaani konkurentsianalüüsi osas pole arusaadav, kes on kaebaja otsesed

konkurendid. Samuti ei selgu kaebaja ettevõtte need eelised ja tugevused, mida

konkurentidel pole ning mis ajendaks klienti pöörduma just kaebaja ettevõtte poole.

Iga ettevõtte alustamine sisaldab teatud riski, kuid äriplaani eesmärk on luua

strateegiad, mis viiks nende realiseerumise võimaluse võimalikult madalale. Kaebaja

esitatud äriplaanis ei ole riske ja nende maandamise kirjeldust esitatud. Vastustaja on

otsuses ja vaideotsuses põhjendanud äriplaani puuduseid, mis tingisid toetuse

andmisest keeldumise.

7. Kaebaja esitas 3. detsembril 2024 selgitused ja lisadokumendid, sh parandatud

finantsprognoosid ja eelarve. Prognoosides on arvestatud 2025. a-l kehtima hakkavate

uute maksudega. Samuti on selles arvestatud uue tootega, mida kaebaja on vahepeal

arendanud ja tahab turule tuua.

8. Töötukassa esitas 13. detsembril 2024 seisukoha, milles palus jätta kaebaja

esitatud lisadokumendid tähelepanuta, kuna kaebaja esitas neis uued andmed, mis

polnud otsuse tegemise ajal teada. Lisaks hindab vastustaja finantsprognoose koos

äriplaaniga, milles on aga olulisi puudusi. Kaebajal on võimalik esitada toetuse

saamiseks uus avaldus koos uue äriplaani jm dokumentidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Arvestades seda, et kohtul tuleb

hinnata vastustaja 7. veebruari 2024. a otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga,

ei arvesta kohus kaebaja 3. detsembril 2024 esitatud korrigeeritud finantsprognoosi ja

eelarvet. Neid dokumente on kaebaja muutnud pärast töötukassa otsust (s.o pärast 7.

veebruari 2024).

5(9)

3-24-1156

10. Kaebaja esitas töötukassale taotluse 22. detsembril 2023, mil kehtis veel TTTS

(redaktsioon RT I, 30. juuni 2023, 89; kehtiv kuni 31. detsembrini 2023). Töötukassa

tegi kaebaja taotluse kohta otsuse 7. veebruaril 2024, mil jõustunud oli uus THP 2024–

2029 (jõustus 1. jaanuaril 2024, RT I, 3. oktoober 2023, 21). THP 2024–2029

rakendussätte § 57 lg 1 p-ide 1 ja 2 järgi osutatakse tööturuteenust selles määruses

sätestatud tingimustel ja korras, kui taotlus on esitatud TTTS-i või vana THP

(tööhõiveprogramm 2021–2023) alusel, kuid töötukassa ei ole tööturuteenuse

osutamist otsustanud enne THP 2024–2029 jõustumist.

11. THP 2024–2029 § 29 lg 1 kohaselt on ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk

see, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha.

Sama paragrahvi lõike 8 p-i 6 järgi ei anta ettevõtluse alustamise toetust, kui äriplaan

on suure riskiga. Toetuse andmiseks peab äriplaan olema seega jätkusuutlik ja

realistlik.

12. Vaidlus on selle üle, kas töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus on õiguspärane.

Kaebaja leiab, et tema äriplaan, mis on vastustaja hinnangul suure riskiga ja puudulik,

on piisav talle toetuse määramiseks.

13. Töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus selle kohta, et kaebaja äriplaan on suure

riskiga, ei ole kaalutlusotsus, nagu vastustaja märgib, vaid hindamisotsus. Sel puhul

tehakse õigusnormi kohaldamise eeldused kindlaks hinnanguliselt, õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel

õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside abil (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11. detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1198, p 12).

14. Erinevalt kaalutlusotsusest ei ole hindamisotsuse puhul kohtul üldjuhul

keelatud teha intensiivsemat kontroll, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda

omadega, põhjendades seda. Kohus võib piirduda teatud juhtudel siiski täiskontrolli

asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

Ratsionaalsuse test tähendab eeskätt selle selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud

õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja asjakohaseid fakte (samas, p 14).

Ilmselgete vigade testi puhul peab otsuse tühistamiseks olema selge, et haldusorgan on

tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (Riigikohtu halduskolleegiumi

9. augusti 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2).

15. Praegusel juhul on tegu hinnangulise otsusega, mille langetamiseks kehtestatud

õiguslik regulatsioon on hõre. Äriplaani hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid

teadmisi ja kogemust. Hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne: kaebajal

olemasolevaid õigusi ei piirata. Otsusest sõltub see, kas kaebaja saab oma äriplaani

realiseerimiseks soovitud toetuse. Seetõttu piirdub kohus praegusel juhul nõrgema

kontrollistandardiga. Selgitada tuleb, kas vastustaja otsus oli ratsionaalne ja selgete

vigadeta.

16. Ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks tuleb toetuse taotlejatel esitada

töötukassale avaldus, kulude infoleht, finantsprognoosid ja vajaduse korral teised

dokumendid. Lisaks tuleb taotlejal esitada äriplaan, mille juhend on töötukassa

veebilehel kättesaadav.1

1 Arvutivõrgus kättesaadav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/ettevotlusega-alustamine/evat-taotlemine

(18. detsember 2024).

6(9)

3-24-1156

Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka vastuses selgitanud, et toetuse määramiseks peab töötu-

kassa olema veendunud kavandatava ettevõtluse jätkusuutlikkuses ning selles, et toetuse

taotleja on võimeline looma endale püsiva tasustatava töökoha.

17. Vastustaja hinnangul pole äriplaanis kliendi ülevaate kohta infot, mis toetaks

või kinnitaks kaebaja ootusi müügi tekkimisest ja selle stabiilsusest. Kaebaja ei ole

esitanud teavet, kes on tema klient (noorem või vanem generatsioon) ja kuidas ta

kavatseb klientideni oma toodete või teenustega jõuda (millised on nende

tarbimisharjumused). Turunõudlust ja turupotentsiaali on analüüsitud puudulikult ning

pole kindlust, et kaebaja müügiprognoosis esitatud müügimahud on saavutatavad.

18. Kaebaja ei ole esitanud äriplaanis selget kirjeldust, milline on tema toodet või

teenust tarbiv klient. Äriplaani vormis soovitakse erakliendi puhul teavet järgmistele

küsimustele: kui vana ja millisest soost klient on, kus on ta asukoht ja milline on tema

hinnatundlikkus. Ärikliendi puhul tuli äriplaanis selgitada, millises valdkonnas klient

tegutseb ning kes ja mille alusel teeb ettevõttes ostuotsuseid (digitoimiku leht (dtl) 22–

23). Kaebaja ei ole nendele küsimustele äriplaanis vastanud. Ka kaebaja 2. veebruari

2024. a vastusest töötukassa küsimustele neid asjaolusid ei sisaldu. Kaebaja ei ole

täpsustanud, kuidas ja millise Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kliendi vanuse ja

soo küsimine tema arvates vastuollu läheb. Samuti pole kaebaja selgitanud, millest

tulenevalt ta leiab, et äriplaani kohta esitatavad nõuded on vastuolus rahvusvahelise

õigusega. Kohus leiab, et äriplaanis küsitav info kliendi vanuse ja soo ning muude

andmete kohta ei ole inimeste jagamine sihtgruppidesse selliselt, mis oleks vastuolus

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga või rahvusvahelise õigusega. Äriplaanis tuleb

esitada kirjeldus, milline klient on kaebaja toote või teenuse tarbijaks. Toetuse

maksmise otsustamiseks on selle küsimine põhjendatud. See aga ei tähenda inimeste

diskrimineerimist vanuse, soo või muu tunnuse järgi, samuti nende rühmitamist

kategooriatesse negatiivses tähenduses.

19. Vastustaja leiab, et äriplaanis esitatud turundusplaan on puudulik. Vastustaja

soovib teavet, kuidas kaebaja kavatseb maksva kliendini jõuda. Kaebaja viidet Tartu

linna tuntusele kohalike seas pole võimalik arvestada, kuna äriplaanis tervikuna on

kaebaja käsitlenud laiemat sihtgruppi. Kaebaja pole esitanud turundusmeetme

mõjuanalüüsi planeeritaval turul, valdkonnas ja sihtrühmades. Vaideotsuses on

vastustaja märkinud ka seda, et äriplaanist ei selgu, millel põhineb kaebaja seisukoht,

et kliendini jõudmiseks piisab flaierite jagamisest ja plakatite üles panemisest.

Kohus nõustub vastustaja esitatud põhjendustega, kuid lisab, et äriplaanist ei selgu, millise

tegevusega kaebaja planeeritud tulemuseni kavatseb jõuda (dtl 27–29). Näiteks on kaebaja

selgitanud, et AppStore otsingud on toonud pidevalt 20–30 uut klienti nädalas, kuid see on

tulemuse kirjeldus. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ta kavatseb selle tulemuseni AppStore

otsingutega jõuda. Niisamuti ei selgu äriplaanist seda, kuidas täpsemalt kavatseb kaebaja

blogijate või Youtube’i kanalite kaudu oma tooted ja teenused nähtavaks teha. Kaebaja on

selgitanud üksnes seda, et nende näol on tegemist parimate partneritega ja kõigest üks

kommentaar toob mitu tuhat huvilist. Kaebaja on küll põgusalt selgitanud seda, kuidas ta seni

on sellist teenust tasuta saanud, kuid kuidas ta kavatseb vastavat teenust saada või tellida

äriplaani rakendamise korral, pole kirjeldatud. Äriplaani toimivust näitab eeskätt toetuse

taotleja kavandatav strateegia, kuidas ta tulemuseni jõuda soovib. Piisav pole soovitud

tulemuse kirjeldus. Strateegia tuleb esitada äriplaanis üksikasjalikult, et äriplaani hindajatel

tekiks veendumus selle realiseeritavuses.

7(9)

3-24-1156

20. Vastustaja hinnangul pole teenuse kirjeldus, üldine ettevõtte toimimine ja

tootlikkus piiavalt üksikasjalikult lahti selgitatud. Pole teavet selle kohta, kui kaua

arendustegevus aega võtab ja mis on erandlikud olukorrad. Pole selge ja arusaadav,

milleks on vaja meediaserveri kasutajaliidese disainielementide tellimine

vabakutseliselt disainerilt ja moodulite programmeerimine Javascripti koodina

vabakutselise programmeerija poolt.

Vastustaja esile toodud puudused äriplaanis on asjakohased ja põhjendatud. Neid andmeid ei

ole kaebaja äriplaanis esitanud. Äriplaani toote või teenuse jaos tuli äriplaani osaks olevat

toodet või teenust kirjeldada. Kui taotleja plaan on lähitulevikus toodet või teenust arendada,

tuli kirjutada, mida, kuidas, millal jne taotleja seda teeb. Kaebaja äriplaanis on nimetanud

üksnes sõltumatu filmitoodangu müük Pay per View ärimudelil veebi kaudu ja erinevad

unikaalsed nutitelefoni rakendused (dtl 23). Selles pole kirjeldatud müüdavat teenust ja toodet

täpsemalt. Seetõttu pole selge näiteks see, millised on need „erinevad unikaalsed“ nutitelefoni

rakendused ning milline on nende täpsem funktsionaalsus. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas

toimub kaebaja valitud ärimudeli põhiselt filmitoodangu müük.

21. Vastustaja hinnangul jääb arusaamatuks, kes on kaebaja konkurendid (eelised

ja tugevused). Vaideotsuses on vastustaja täpsustanud, et äriplaanist ei selgu kaebaja

ettevõtte eelised ja tugevused, mida konkurentidel pole ja mis ajendaks kliendi just

kaebaja ettevõtte poole pöörduma.

Äriplaanis „minu konkurendid“ juures pole kaebaja esitanud teavet, kes on tema konkurendid.

Kaebaja on selgitanud, et Eestis pakuvad streaming media teenuseid telekommunikatsiooni-

firmad Telia ja Elisa ja ka Eesti Rahvusringhääling, lisades aga, et nendesse sõltumatut

toodangut jõua (dtl 24–27). Kuna kaebaja leiab, et ta pakub sõltumatut filmitoodangut, jääb

arusaamatuks, kas nimetatud ettevõtete ja asutuse puhul on tegu kaebaja konkurentidega või

mitte. Kaebaja kirjeldab äriplaani konkurentide osas erinevaid näiteid, mida on

rahvusvahelisel tasemel tehtud, kuid see ei asenda analüüsi kaebaja enda planeeritava äri

konkurentide kohta. Vastustaja on seega jõudnud õigele järeldusele, et äriplaanis esitatu

konkurentide kohta pole piisav.

22. Äriplaani „minu plaan B“ osas leiab vastustaja, et kaebaja pole selgitanud,

millised riskid, raskused ja ohud on võimalikud ettevõtlusega alustamisel. Samuti pole

kaebaja analüüsinud ühtki varianti, mis pakuks lahendusi ettevõtte tegevusega

jätkamiseks.

Kohus leiab, et ka plaan B osas ei ole vastustaja järeldus ebaõige. Küsimusele, mis võib äris

plaanitust teisti minna ja mida sellisel juhul teha, ei ole kaebaja sisuliselt vastanud (dtl 33–34).

Kaebaja on märkinud, et kuna filmide arv ja nende turg pole piiratud, võib ta alati leida oma

klientuurile sobilikuma toodangu või laiendada kasutajaskonda rahvusvaheliselt. Tegemist on

kinnitusega sobilikuma toote leidmiseks või klientide ringi laiendamiseks, mis iseenesest

sisaldub juba küsimuses endas. Sellest vastusest ei ilmne aga, mil viisil kaebaja sobilikuma

toote leiab ja mis see sobilikum toode on. Samuti pole arusaadav, mida kaebaja mõtleb plaani

all „laiendada kasutajaskonda rahvusvaheliselt“. Kaebaja toodete ja teenuse tarbijaskonna

laiendamine rahvusvaheliselt on liialt abstraktne.

Ka on kaebaja märkinud seda, et ta on kirjutanud palju programmikoodi, mida pole veel turule

toonud ning et ta võib alati uue toote valmistada või olemasolevatele kasutajatele midagi uut

pakkuda. Kaebaja viide programmikoodile, mida ta pole veel turule toonud või uue toote

valmistamine ei vasta samuti eelpool nimetatud küsimusele. Kaebaja pole selgitanud, millised

programmikoodid ta sel juhul turule toob ning kuidas need on seotud sõltumatu filmitoodangu

müügi ja nutitelefoni rakendustega, mida kaebaja äriplaanis müüa plaanib. Nimetatud jaotise

8(9)

3-24-1156

juures on esitatud ka näited, milliseid probleeme tuleks plaan B all analüüsida. Kaebaja ei ole

nende kohta äriplaanis kirjeldust esitanud.

23. Vastustaja leiab ka seda, et kaebaja äriplaan on ekspordi suunaga (kohtumised

välismaal, artistid jms). Kohus möönab, et vastustaja ei ole esitanud põhjendusi

ekspordi mittesobivuse kohta. See puudus ei tooks siiski kaasa vaidlustatud haldusakti

tühistamist, kuivõrd see ei muudaks vastustaja otsust sisuliselt (haldusmenetluse

seaduse § 58). Vastustaja on põhjendanud kaebaja äriplaani teisi puudusi, mille tõttu

tuleks kaebaja avaldus toetuse saamiseks rahuldamata jätta.

24. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja otsus on õige – kaebaja äriplaan on

puudustega ning selles ei ole esitatud kogu olulist teavet ja analüüsi, mida äriplaani

juhendi järgi esitada tuli. Kaebaja vastused ei ole piisavalt üksikasjalikult lahti

kirjutatud ning need pole konkreetsed. Seetõttu on õige ka järeldus, et äriplaan ei anna

terviklikku ja ammendavat ülevaadet kaebaja kavandatava ettevõtte toimimisest.

Vastustaja on äriplaani hindamisel ja otsuse tegemisel arvestanud ettevõtluse

alustamise toetuse eesmärgiga. Vastustaja otsus on ratsionaalne ja selles pole

ilmselgeid vigu.

25. Kuivõrd töötukassa 7. veebruari 2024. a otsus pole õigusvastane ning selle

tühistamiseks pole alust, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.

26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole menetluskulude välja mõistmist kaebajalt nõudnud. Vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)