2-23-105471/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

18. detsember 2024. a

Tsiviilasja number

2-23-105471

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D. U. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1914,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja D. U. (isikukood XXX, e-post: XXX, elukoht

kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista D. U.-lt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1325,69 eurot,

intress 95,73 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, 16.05.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 188,64 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ning viivis põhinõudelt

1325,69 eurot alates 17.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 19,90% aastas.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Mõista D. U.-lt välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 535 eurot.

Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (535 eurot) tuleb tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus D. U.-le avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

2-23-105471

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

AS PlusPlus Capital nõuab 16.05.2023 esitatud hagis D. U. vastu mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 1325,69 eurot, intress 95,73 eurot, lepingutasu 6 eurot, 16.05.2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 188,64 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis.

Hageja nõue tuleneb C AS ja kostja vahel 29.01.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx.

Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused alates 10.05.2022 täitmata.

Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada

järgmiselt: 08.02.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 13.02.2023 aadressil XXX -

Tagastatud - muu põhjus; 16.02.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 02.03.2023

aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 02.03.2023 saadetud teavitus e-posti

aadressil XXX – puudub vastus. XXX korteriomanik (võlgniku elukaaslane) on varasemas

menetluses kinnitanud 26.08.2022, et võlgnik elab antud aadressil. XXX omanik ütles

25.04.2023, et ei tea kas võlgnik elab antud aadressil, viibib ise xxxx. Varasemas menetluses

on kohtutäitur jätnud dokumendid 08.01.2023 aadressil XXX postkasti, kuna võlgnik oli

kodus, tuli ka akna juurde kuid keeldus suhtlemast.

2(4)

2-23-105471

PPA vastas päringule tsiviilasjas 2-22-10953 kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete

kohta, et nende andmekodus täiendavad andmed puuduvad.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on tulenevalt eeltoodust toimetatud kostjale kätte

toimetatud avalikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus märgib, et hageja on esitanud vaid selgituse krediidivõime hindamise kohta ning

tõendeid ei olnud kohtunõude ajaks enam säilinud. Samas nähtub esitatud teabest, et saadud

laenu on nõuetekohaselt tasutud alates aastast 2018 kuni 10.05.2022. Kuna nelja aasta vältel

võla tasumisega probleeme ei olnud, ei saanud kostja 2018 seisuga olla krediidivõimetu.

Riigikohus on 24.11.2023. a kohtumääruses kohtuasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et VÕS §

4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta

on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes

juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust

tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa

võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette

näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast

krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi (p 23).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 755

eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö

mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja

kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu

200 eurot) 535 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada

menetluskuluna 535 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

3(4)

2-23-105471

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

4(4)