5-24-31/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-24-31 Määruse kuupäev 19. detsember 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Heili Sepp, Nele Siitam, Urmas Volens ja Margit Vutt Kohtuasi XX-i kaebus kohtumääruste ja õigusnormide peale Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX-i kaebus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega XX.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (kaebaja) esitas 4. jaanuaril 2023. a Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtjate Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu andmete eemaldamise, ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Maakohus määras 1. novembri 2023. a määrusega AS-i Postimees Grupp eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 2000 eurot, mis oli kaebajal võimalik tasuda igakuiste 500 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 15. veebruariks 2024.

3. Maakohus määras 1. novembri 2023. a määrusega AS-i Õhtuleht Kirjastus, Eesti Meediaettevõtjate Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ eeldatavate menetluskulude katteks tagatise igale ettevõtjale eraldi 1000 eurot, mis oli kaebajal võimalik tasuda igakuiste 1000 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 15. veebruariks 2024.

4. Maakohus selgitas, et jätab hagi läbi vaatamata, kui kaebaja kostjatele määratud tagatist ei tasu.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. detsembri 2023. a määrusega maakohtu 1. novembri 2023. a määrused muutmata. Määrused jõustusid 27. detsembril 2023.

6. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2024. a Harju Maakohtule taotluse saada kostjate menetluskulude katteks tagatise andmisel menetlusabi.

5-24-31

2(3) 7. Maakohus jättis 9. veebruari 2024. a määrusega taotluse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. aprilli 2024. a määrusega maakohtu resolutsiooni muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi. Riigikohus jättis 27. mai 2024. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.

8. Harju Maakohus jättis 29. mai 2024. a määrusega kaebaja hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei järginud kohtu määratud tähtaegu kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumisel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. septembri 2024. a määrusega Harju Maakohtu 29. mai 2024. a määruse muutmata osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Määrused jõustusid 10. novembril 2024.

9. Kaebaja esitas 29. septembril 2024 Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes. Kaebaja taotles menetlusabi ning riigi õigusabi. Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2024. a määrusega riigi õigusabi taotluse ning jättis hagiavalduse käiguta selles sisaldunud puuduste tõttu. Harju Maakohus võttis 1. novembri 2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning rahuldas menetlusabi taotluse. Kostja jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lõike 2 alusel hagile vastamata ning keeldus menetluses osalemast seni, kuni kaebaja tasub teises tsiviilasjas kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud. Harju Maakohus luges 13. novembri 2024. a määrusega menetluse peatunuks TsMS § 426 lõike 3 alusel.

10. Kaebaja esitas 15. novembril 2024 Riigikohtule avalduse, milles palub hinnata, kas kohtuasjas määratud tagatised ja kohtukulude maksmine takistavad põhjendamatult tema õigust pöörduda kohtusse. Kaebaja näeb enda õigusi rikkuvatena TsMS §-s 180 sätestatud menetlusabi regulatsiooni puudulikkust, sest talle määratud menetlusabi ei kata menetluskulude tagatise maksmisega kaasnevaid kulusid, ning TsMS § 426 lõikest 2 tulenevat piirangut uuesti kohtusse pöördumisel.

11. Lisaks palub kaebaja, et Riigikohus hindaks, kas maakohus rikkus kaebaja õigust, kui jättis kaebaja majandusliku olukorra arvestamata. Ühtlasi palub kaebaja, et Riigikohus hindaks, kas rikutud on kaebaja süütuse presumptsiooni, au ja head nime ning perekonna puutumatust, kuna meedias levitati eksitavat ja laimavat informatsiooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Esmalt palub kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil hinnata, kas kohtuasjas määratud tagatised ja kohtukulud takistavad põhjendamatult kohtusse pöördumise õigust ning kas kohus on rikkunud tema õigust saada õiguskaitset, arvestamata tema majanduslikku olukorda.

13. Kaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte. Kui isik leiab, et tema õigusi rikub õigustloov üldakt, saab ta taotleda selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimist selles kohtuasjas, mille lahendamisel tuleb normi kohaldada (PS § 15 lõike 1 teine lause) (RKPJKm 5-23-36/4, punktid 18 ja 19 ning seal viidatud kohtupraktika).

14. Kaebus pole esitatud kujul lubatav. Kaebajale oli tagatud võimalus esitada sätete, mille alusel määrati kindlaks tagatis ja menetluskulud, põhiseadusvastasust puudutavad väited tema algatatud tsiviilasjade menetluses.

5-24-31

3(3) 15. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saaks edasi kaevata tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumi lahendite peale, mistõttu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei saa hinnata Riigikohtu teise kolleegiumi lahendi seaduslikkust ja põhiseaduspärasust (vt RKPJKm 5-20-9/2, punkt 11). Samuti ei hinda põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium esimese ja teise kohtuastme lahendite õiguspärasust, vaid seda tuleb vaidlustada edasikaebekorras kõrgemalseisvas kohtuastmes. PS § 15 ning § 152 kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust (vt RKÜKo 3-4-1-7-08, punkt 21; RKPJKm 3-4-1-56-13, punkt 10; RKPJKm 5-20-9/2, punkt 12).

16. Teiseks palub kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil hinnata, kas meedias kajastatud eksitava ja laimava informatsiooniga on rikutud kaebaja au ja head nime, perekonna puutumatust ning süütuse presumptsiooni. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei lahenda kaebaja ja meediaettevõtjate vahelisi eraõigussuhtest võrsunud vaidlusi (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2). Kaebaja viidatud vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 1).

17. Eeltoodust tulenevalt jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)