4-24-3070/18 · 4-24-3070/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerida

Legislator headnote

AI generated

4-24-3070/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerida

Keywords

AI generated

driving whilst disqualified use of mobile phone driving non-roadworthy vehicle use of motor vehicle assessment of fitness to drive misuse of permits and plates

AI generated

4-24-2516/16

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 27.06.2024 koostatud väärteoprotokolli nr 2317,24,005443 järgi juhtis X 27.06.2024 kella 03.15 ajal Harjumaal, Keila linnas, Põhjakaare tn 8 juures mopeedi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. X rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1, 3; § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1; § 205 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

4-25-4681/9

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus edastas Harju Maakohtule 17.

4-25-4767/5

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus edastas Harju Maakohtule 17.

4-12-6495/3

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetluse talituse 20.11.2012 otsus väärteoasjas nr 2316,12,011417 muutmata ja XXXXkaebus rahuldamata.

4-07-7243\3

Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Ida Politseiprefektuuri 29.08.2007 otsuse peale väärteoasjas 2440,07,008808.

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3070 (231724006795)

Kohtunik

Grete Vahtra

Kaebuse sisu

M.X-i kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) Põhja prefektuuri 2. septembri 2024 otsusele

väärteoasjas nr 231724006795, millega karistati M.X-i

liiklusseaduse (LS) §-de 201 lg 1, 205 ja 228 ning

karistusseadustiku (KarS) § 426 lg 1 järgi rahatrahviga

600 eurot

Menetlusalune isik

M.X (isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht xxx, e-post xxx, telefon xxx)

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 ja 132 p 2 otsustas:

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 2.

septembri 2024 otsus väärteoasjas nr 231724006795, millega karistati M.X-i

LS §-de 201 lg 1, 205 ja 228 ning KarS § 426 lg 1 järgi rahatrahviga 600 eurot

osaliselt, so konfiskeerimise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerida

väärteomenetluse käigus ära võetud kiirusmõõteseadet avastada võimaldav seadme

GENEVO PRO komplekt (sh puldi, kõlari, 4 antenni, juhtploki ja juhtmega) ning

anda see õppematerjaliks PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalitusele.

3. Demonteeritud erisignaalseade (sinised/punased märgutuled koos juhtpuldiga)

tagastada mootorsõidukit Ferrari F142 omanikule Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) või

tema poolt volitatud isikule.

4-24-3070

4. Väärteomenetluses ära võetud vähendatud suurusega kleebiskilest numbrimärkide

imitatsioonid XXXXXX, kui asitõendid tuleb jätta väärteotoimikusse.

5. Kohtuvälise menetleja otsusega M.X-ile mõistetud rahatrahv tuleb

kassatsioonitähtaja

jooksul

tasuda

vaidlustatud

otsuses

märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220245066433.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse VTMS §-le 202 alusel lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

7. Jätta kaitsja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata ning kulud M.X-i

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vaid menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 2. septembri 2024 üldmenetluse

otsusega väärteoasjas nr 231724006795 karistati M.X-i KarS § 426 lg 1 ja LS §-de 201

lg 1, 205, 228 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel määrati rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ehk

600 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on M.X-ile heidetud ette seda, et ta 5.

augustil 2024 kell 18.06 Tallinnas, Sõle tn 5 juhtis mootorsõidukit, millel ees ja taga puudus

riiklik registreerimismärk. Sõidukile oli paigaldatud numbrimärkide imitatsioonid kleepkilest.

Samuti puudus isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. M.X esitas

Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi juhiloa (välja antud 15. jaanuaril 2024 ja kehtiv

kuni 30. aprill 2029), mis LS § 99 lg 7 sätete kohaselt ei kehti, kuna isik elas juhiloa saamise

ajal rahvastikuregistri andmete kohaselt Eestis. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, milles asus

kiirusmõõteseadet avastada võimaldav või selle tööd häirida võimaldav seade ning

mootorsõidukile oli ebaseaduslikult paigaldatud alarmsõiduki erisignaalseadmed (vahelduva

tonaalsusega helisignaalseade ja sõiduki esi- ja tagaosale paigaldatud sinised ja punased

vilkuvad märgutuled). Sellise käitumisega rikkus M.X LS §-de 73 lg 1, 90 lg 1 p 1, 76

lg 1 ja 73 lg 8 nõudeid.

3. M.X-i kaitsja vandeadvokaat Kaspar Koppel esitas 20. septembril 2024 Harju

Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Esmalt leidis kaitsja, et kohtuvälise

menetleja otsus karistada M.X-i LS § 201 lg 1 järgi tuleb tühistada ja väärteomenetlus

lõpetada objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja on tuvastanud M.X-i

elukoha rahvastikuregistri väljavõtte alusel, mille järgi on M.X-i elukohaks

olnud alates 4. jaanuarist 2000 XXX. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta kõik

M.X-i poolt esitatud tõendid ja dokumendid, mis tõendavad, et M.X-i tegelik

elukoht on alates 2010 Ameerika Ühendriikides. Enamgi veel, M.X oli

rahvastikuregistri kande tegemise ajal 7-aastane, mistõttu ilmselgelt ei ole M.X

esitanud ise rahvastikuregistrisse vastavat teavet, et tema ainus elukoht on XXX. Kaitsja

märgib, et rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 4 kohaselt ei ole rahvastikuregistri pidamise

2 / 20

4-24-3070

eesmärgiks isiku elukoha määramine. Rahvastikuregistris olevad kanded ei oma

konstitutiivset tähendust. RRS § 69 kohaselt peab välismaalane esitama Eesti elukoha andmed

ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Antud juhul

ei ole M.X selliseid andmeid esitanud, mistõttu on põhjendamatu välisriigi kodanikku

pidada Eestis elukohta omavaks. LS § 96 lg 1 kohaselt on välisriigi pädeva asutuse väljastatud

rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga juhiluba asendav dokument. Kuivõrd

M.X-il on mõlemad dokumendid väljastatud, siis puudub alus tema karistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole M.X pannud toime LS § 201 rikkumist.

4. Järgnevalt leidis kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsus karistada M.X-i KarS § 426

lg 1, LS §-de 201 lg 1, 205 ja 228 järgi tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS §

29 alusel.

5. KarS § 426 lg 1 eeldab koosseisu realiseerimiseks tahtlust KarS § 16 järgi või

ettevaatamatust KarS § 18 mõttes. Antud juhul on tõendatud, et M.X sõitis

lühiajaliselt oma tööandja palvel viimase sõidukiga omades juhtimisõigust Ameerika

Ühendriikides väljastatud juhiloa alusel kuni aastani 2029. M.X ei ole mootorsõiduki

kasutaja ning ta kasutas mootorsõidukit tööandja korraldusel. M.X-ile ei olnud

võimalikud heli- ja valgussignaale andvad võimalused teadaolevad. M.X ei oleks

saanud ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette näha, et sõidukil võivad olla

heli ja valgussignaale andvad võimalused, mida PPA võib pidada alarmsõidukile omaseks.

M.X oli teel sõidukiga ülevaatusele, kus oleks võimalikule puudusele saanud

tähelepanu juhtida.

6. M.X-il on väljastatud juhiluba Ameerika Ühendriikides, mis kehtib kuni 2029,

mistõttu M.X ei ole pannud toime LS §-s 201 sätestatud tegu. M.X-il puudus

mistahes alus eeldada, et kohtuväline menetleja ei arvesta Ameerika Ühendriikides väljastatud

juhiluba juhtimisõigust tõendava dokumendina. M.X on varem esitanud kohtuvälisele

menetlejale sama Ameerika Ühendriikides väljastatud juhiloa juhtimisõigust tõendava

dokumendina ja varasemalt ei ole kohtuväline menetleja väitnud, M.X-il juhtimisõigus

puuduks. Lisaks sellele ka Transpordiamet on kinnitanud M.X-ile , et tema Ameerika

Ühendriikides väljastatud juhiluba on sobiv Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks.

7. Samuti ei ole M.X toime pannud LS § 205 sätestatud väärteo, kuivõrd M.X

ei olnud sõiduki igapäevane kasutaja ning seetõttu ei olnud talle teada, et sõidukil puuduvad

riiklikud registreerimismärgid. Kuivõrd M.X on juhtimisõiguse saanud Ameerika

Ühendriikides siis ei ole ta teadlik Eesti sõiduki registreerimismärgile seatud nõuetest. Kuna

M.X ei ole sõiduki igapäevane kasutaja, siis tal puudus põhjus eeldada, et

sõidukiomanik ei ole Eestis registreeritud sõidukile paigaldanud korrektseid numbrimärke ega

seda asjaolu kontrollida. Menetlusalusele isikule teadaolevalt kasutatakse sõidukit

igapäevaselt Hispaanias. Samuti oli M.X teel ülevaatusele, kus oleks võimalikule

puudusele saanud tähelepanu juhtida. M.X ei olnud sõiduki igapäevane kasutaja,

mistõttu ei olnud talle teada, et sõidukis võib asuda seade, mida kohtuväline menetleja võib

pidada kiirusemõõteseadet avastavaks või selle tööd häirivaks seadmeks, mistõttu ei ole ta

pannud toime LS § 228 sätestatud väärtegu. See ei töötanud M.X-i kinnipidamise

hetkel ning PPA-l läks ligi kuus tundi aega, et seade tööle saada. M.X ei olnud kursis

kõikide seadmetega, mis sellises autos võivad olla.

8. Kaitsja juhib tähelepanu, et M.X-il puudus mistahes motiiv panna toime talle

etteheidetud väärtegusid, mis omakorda kinnitab subjektiivse koosseisu puudumist. M.X

3 / 20

4-24-3070

M.X on õiguskuulekas isik, keda ei ole varem karistatud. Teiseks, M.X sõitis

sõidukiga lühiajaliselt, kasutas sõidukit kolmandat korda elus ja eesmärgiga viia see

tehnoülevaatusele. Seega puudus menetlusalusel isikul mistahes motiiv väärtegude

toimepanekuks. Seega leiab kaitsja, et M.X ei ole pannud toime talle etteheidetud

väärtegusid KarS § 16 ega § 18 mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada, sest M.X-i

käitumises puuduvad väärteo tunnused.

9. Alternatiivselt palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 11 alusel. VTMS

§ 31 kohaselt võib vähetähtsa väärteo korral väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja

hinnangul piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest. VTMS § 31 lg 4 kohaselt väärtegu

ei ole vähetähtis, kui sellega on tekitatud kahju ja seda kahju ei ole heastatud. Antud juhul ei

ole M.X kahju tekitanud. Kaitsja on seisukohal, et M.X ei ole tahtlikult ega

ettevaatamatusest mitte ühtegi väärtegu toime pannud ning kohtueelne menetleja oleks saanud

väärteomenetluse algatamata jätta ja piirduda M.X-i hoiatamisega. M.X on

õiguskuulekas isik, kelle hoiatamisest oleks piisanud selleks, et mõjutada tema käitumist.

10. Kaitsja on esitanud ka taotluse, et kohus kohustaks Transpordiametit väljastama sõiduki

Ferrari 458 numbrimärgiga XXXXXX (VIN koodiga XXXXXXXXXX) omaniku ja

kasutajate andmed. Kaitsja hinnangul on andmete kogumine oluline tõendamaks, et M.X

ei ole antud sõiduki igapäevane kasutaja ega omanik. Kuna Transpordiametis olevad

andmed sõidukite kohta ei ole avalikud, siis kaitsja ei saa neid ise koguda ja transpordiameti

ei väljasta selliseid andmeid kõrvalistele isikutele.

11. PPA Põhja prefektuur edastas Harju Maakohtule 18. oktoobril 2024 kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja seisukohtadega ja peab oluliseks juhtida tähelepanu,

et 5. augustil 2024 osales M.X mootorsõiduki juhina liikluses ning esitas samal päeval

Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi juhiloa kehtivusega 15. jaanuar 2024 kuni 30. aprill

2029. LS § 99 lg 1 sätesatust tulenevalt kehtivad Eestis Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning LS §

99 lg 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste LS § 99 lg 2 ja 3

sätestatud nõuetele vastavad juhiload. Sama sätte lõike 2 kohaselt kehtib Eestis juhiluba, mille

kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale

peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja

kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki

piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid. Menetlusaluse isiku

poolt esitatud juhiloal on kirjeldus maksimaalse massi (26 001 lbs, so naela) ja lubatud

reisijate arvu (kuni 15 reisijat) kohta. Kuid sama sätte lõikest 7 tulenevalt ei kehti LS § 99 lg 2

ja 3 nimetatud juhiluba, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa esmakordse saamise või

täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal elas alaliselt Eestis.

12. LS § 100 lg 2 selgitab, mis on alaline elukoht Eestis just liiklusseaduse mõttes (ehk mõiste

laieneb kogu liiklusseadusele) ning seostab alalise elukoha mõistet rahvastikuregistri

andmetega. Rahvastikuregistri andmete väljatrüki kohaselt 12. augusti 2024 seisuga on M.X-i

alaline elukoht alates 04. jaanuarist 2000 Eesti Vabariik, XXX. Sama aadressi on

M.X nimetanud oma elukohana kohtuvälisele menetlejale ka väärteoprotokolli ning

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamisel. LS § 100 lg 2 tulenevalt on alaline

elukoht LS tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185

päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses

isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui

isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või

4 / 20

4-24-3070

enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema

isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub.

13. M.X on kohtuvälisele menetlejale esitatud dokumendid (arved) 2019 aprill kuni

oktoober, kuid need ei oma tõendusteavet tema alalise elukoha kohta sel perioodil, mistõttu on

kohtuväline menetleja põhjendatult jätnud need ka otsuse tegemisel tähelepanuta.

Dokumendid, millede ehtsust ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik kontrollida, ei ole

käsitletavad usaldusväärsete tõenditena. Ka ei oma asjas mingit tähtsust kaitsja poolt esitatud

fakt menetlusaluse isiku vanuse kohta rahvastikuregistrisse elukohakande tegemise ajal, sest

alates aastast 2011 on M.X täisealine ja ise vastutav oma andmete õigsuse eest sh ka

rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri andmetel on menetlusaluse isiku elukoht ka täisealisena

olnud ainult Eesti Vabariigis, seega on tema isiklikud sidemed Eestis. Esitades

kaitseversiooni, mille kohaselt M.X vaatamata rahvastikuregistri kandele ei elanud

juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis, on kaitsja asunud aktiivsele kaitsele, sellises olukorras ei

ole tegemist selgitamisega.

14. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et juhul, mil süüdistatav otsustab end

kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt

looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev

süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust

nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud

kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-

112-99 ja nr 3-1-1-104-05). Lisaks on Riigikohus on oma lahendites (nt nr 3-1-1-8-10)

märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa

evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud

põhimõttest.

in dubio pro reo

Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni

paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga

silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses)

peab asjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata

kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise

aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees

peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui

see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (nr

3-1-1-77-15). Tulenevalt VTMS § 2 sätestatust kohalduvad viidatud põhimõtted

väärteomenetluses menetlusalusele isikule.

15. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd LS tähenduses tõendavad isiku alalist

elukohta rahvastikuregistri andmed ning M.X-i elukoht on stabiilselt olnud

registreeritud Eestis ja seda oli ka Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi juhtimisõiguse

saamise ajal 22. aprill 2019, siis ei kehti temale Ameerika Ühendriikides väljastatud

juhtimisõigus Eesti Vabariigis. Kaitsja viide RRS § 69 lg 4 on asjakohatu. Kokkuvõtvalt on

tõendamist leidnud M.X-i poolt 05. augustil 2024 mootorsõiduki juhtimine ilma

vastava kategooria juhtimisõiguseta ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201

lg 1 järgi.

16. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et M.X-i süüline käitumine LS § 205

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas on tõendamist leidnud ja seda tunnistajate

ütluste, vaatlusprotokolli ja fotodega.

5 / 20

4-24-3070

17. Määruse number 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ §

14 lg 1 sätte kohaselt väljastab registreerimismärgi ainult Transpordiamet sõiduki

registreerimisel ja vajadusel registriandmete muutmisel. Nimetatud määruse § 14 lg 2

kohaselt on lubatud sõidukil kasutada ainult Majandus-ja kommunikatsiooniministri 21. juunil

2011 vastuvõetud määruse number 49 kohaselt Transpordiameti tellimusel valmistatud

registreerimismärki. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu LS § 76 lg 1 sätestatule, mille

kohaselt peavad mootorsõidukil olema riiklikud registreerimismärgid. Sama paragrahvi lõige

13 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas

nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Majandus ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011 vastu võetud

määruse number 49 § 5 lg 1 kohaselt valmistatakse registreerimismärgid ilmastikukindlast

eritöödeldus lehtalumiiniumist, mille vähim paksus on 1 mm. Sama sätte lõike 3 kohaselt

peavad registreerimismärkidel olema turvaelemendina kihi virtuaalne turvaniit, mis koosneb

kahest horisontaalselt liikuvast ning kattuvast lainest, millest üks näib hõljuvat valgust

peegeldava kile tasapinnal ning teine, mille faas on hilisem näib hõljuvat selle kohal.

18. Kaebuse esitaja 5. augustil 2024 juhitud mootorsõidukile olid paigaldatud

registreerimismärki imiteerivad kleebised, need olid silmnähtavalt väiksemas formaadis

riiklikud registreerimismärgid, need ei olnud valmistatud lehtmetallist ja neil puudus

turvaelement. Selliseid registreerimismärke Transpordiamet väljastada ei saa. Kohtuväline

menetleja juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et suvalisest materjalist plaadile joonistatud,

trükitud või pressitud tähised ei muutu numbri või tähekombinatsiooni kattuvuse puhul veel

riiklikuks registreerimismärgiks. Seega on tõendamist leidnud süüteo objektiivne koosseis,

mis seisneb selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud

registreerimismärgid sõiduki esi- ja tagaosal. Menetlusalusel isikul oli ainuüksi visuaalse

vaatlusega võimalik tuvastada, et registreerimismärgid, mis sõidukile on paigaldatud ei vasta

nõuetele ega ole riiklikud. Liiklusseadus kehtib kõikidele adressaatidele ühtemoodi, mis

tähendab seda, et juhtimisõigust omav isik peab teadma liiklusseaduses sätestatud õigusnorme

ja neid järgima. Kohtuväline menetleja juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et liikluses

kasutatavad mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning nendel peab olema

nõuetele vastav varustus, kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid, mis on olulised ka

selleks, et oleks tagatud registreerimismärgi vastupidavus ilmastikule, õige loetavus ja ka

identifitseerimine automaatse järelevalve jaoks.

19. Kaitsja märgib kaebuses, et kuivõrd M.X sõitis Ferrariga ning ta ei ole selle

sõiduki igapäevane kasutaja, siis ta ei olnud kursis kõikide seadmetega, mis selles sõidukis

võivad olla. Kohtuväline menetleja kaitsja sellist väidet usutavaks ei pea. Väärteoasja

materjalidest nähtub, et M.X oli seda sõidukit ka varasemalt liikluses kasutanud.

Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis

võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

Väärteotoimikus olevatelt fotodelt, videosalvestistelt ning uurimiseksperimendi protokollilt

nähtub, et kiirusmõõteseadme tööd avastada ning häirida võimaldav seade oli nähtaval kohal,

töökorras, kuivõrd see reageeris liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele, ning selle juhtpult

peidetud juhitooli alla. Kohtuväline menetleja märgib, et juhil lasub vastutus juba ka siis, kui

selline seade on autos ning seda ei kasutata.

20. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-22-14 p 12.1 on leitud, et LS § 73 lg 8 kohaselt ei tohi

mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve

kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Keelu eiramise eest sätestab vastutuse LS § 228.

Edasi asub kriminaalkolleegium LS §-de 73 lg 8 ja 228 grammatilise tõlgendamise põhjal

6 / 20

4-24-3070

seisukohale, et neis sisalduv sõna „võimaldav“ viitab seadme potentsiaalile, mitte selle

aktiivsusele. See tähendab, et LS §-s 228 toodud koosseisu täitmiseks ei pea

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse

lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Vastasel juhul võimaldaks regulatsioon

vastutusest pääseda neil juhtidel, kes jõuavad enne politsei poolt antiradari sõidukis

avastamist selle välja lülitada, kuivõrd politseil puuduks igasugune võimalus tõendada, et

seade sõidu ajal töötas. Seega tuleb asuda seisukohale, et M.X-i käitumises on olemas

LS § 228 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, kuivõrd ta hoidis sõidukis seadet, mis

võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

21. KarS § 426 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise osas märgib kaitsja, et nimetatud

säte eeldab koosseisu realiseerimiseks tahtlust KarS § 16 või ettevaatamatust KarS § 18

mõttes. M.X sõitis sõidukiga tööandja korraldusel ning heli- ja valgussignaale andvad

võimalused ei olnud talle teada. M.X ei oleks ka tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral saanud ette näha, et sõidukil võivad olla heli ja valgussignaale andvad

võimalused, mis on omased alarmsõidukile.

22. Väärteotoimikus olevalt videosalvestiselt 1_E1231655_E1231653_BCU_P17784_2024-

08-05_170232000_-98287582.MP4 nähtub sõiduki tagatuledes ja esiosa iluvõrel

valgustusseade, millel sähvib sinine ja punane valgusmuster. Sõiduki kindalaekast ulatub

välja juhtpult, mille nupule vajutamisega aktiveerub alarmsõiduki sireeni meenutav heli. Heli-

ja valgusmuster/-efekt sarnaneb visuaalselt politsei alarmsõidukitel (iseäranis eravärvides

alarmsõidukitel) kasutatava märgutulega. Lisaks on nimetatud asjaolud leidnud tõendamist

tunnistajate ütluste, vaatlusprotokolli II ja fotodega. KarS § 426 kohaselt on mootorsõidukile

alarmsõidukil olevaga sarnase värviskeemi ebaseadusliku pealekandmise või

erisignaalseadme ebaseadusliku paigaldamise või selliselt tähistatud mootorsõiduki juhtimine

karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (seega on tegu väärteoga).

23. LS § 17 lg 2 kohaselt peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine

vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga

saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. LS § 200 lg

1 p 4 kohaselt annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile peatamise märguande

tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud punase ja sinise vilkuriga või sisselülitatud sinise

ja punase märgutulega. Seega kvalifitseerub (ees sõitvale juhile nähtav) sinise ja punase

märgutule olemasolu, aga ka ainult sinise märgutule olemasolu liiklusseaduse tähenduses

erisignaalseadmeks, kuivõrd nende (tahavaatepeeglist) nägemine tähendab juhile vastavalt

peatumise (sinine ja punane) või tee andmise (sinine) kohustust. Seda ka juhul, kui märgutuli

lähtub tsiviilvärvides sõidukist. LS § 38 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui

selleks on antud kehtestatud korras märguanne politseiametniku või muu pädeva isiku poolt.

Sõidukile paigaldatud erisignaalseadme sisustamisel tuleb lähtuda seadme ja selle poolt

edastatava signaali tähendusest (kaasnevatest kohustustest) tavaliikleja jaoks, s.o. kohustusest

anda teed või peatuda. Vastava signaalseadme poolt edastatud märguanne loob kaasliiklejatele

kohustusi, sh sundides neid tegema liikluses planeerimatuid, ootamatuid, olenevalt olukorrast

ka ohtlikke manöövreid (viivitamatu peatumine, tee andmiseks sõidurea vahetamine jms).

Seepärast on alarmsõidukile iseloomulike heli- või valgussignaalide edastamine/kasutamine

lubatav ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel.

24. LS § 73 lg 1 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk vastama õigusaktidega

kehtestatud tehnonõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr

7 / 20

4-24-3070

42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast 1 („Nõuded

alates 1. jaanuarist 1997 liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne 1.

jaanuari 1984 valmistatud või esmaregistreeritud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad

sõidukid“, edaspidi lisa) tuleneb järgmist: lisa kood 201 kohaselt on sõidukile lubatud

paigaldada ainult lisa koodides 202–224, 226 ja 1002 käsitletud valgustus- ja

valgussignalisatsiooniseadmeid. Viidatud lisas ammendavalt loetletud s.o lubatud

valgustusseadmete hulgas ei ole menetlusaluse isiku juhitud sõidukile paigaldatud

valgustusseadet nimetatud. Vastupidi: lisa koodis 225 on sätestatud, et 25 m kauguselt ei tohi

olla nähtav mitte ükski punane tuli, v.a alarmsõiduki vilkur ja märgutuli. Vabariigi Valitsuse

16. juuni 2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ § 6 sätestab alarmsõiduki märgutule paiknemise. Määruse § 6 lg 8 kohaselt

võib PPA alarmsõidukile paigaldada täiendavalt (so lisaks sinistele märgutuledele) vähemalt

ühe punase filtriga märgutule alarmsõiduki esiosale. LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt peab juht enne

sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus. Väärteoasja kontekstis tähendab see seda, et

M.X pidi 5. augustil 2024 enne sõidu alustamist veenduma, et tema juhitud

mootorsõiduk ei loo kaasliiklejatele tema sõidukist muljet kui alarmsõidukist ega tekita

signaale, mis loovad teistele liiklejatele kohustusi. Kaitsja väide M.X-i vähene

kokkupuude antud sõidukiga ei ole küll ümberlükatav, kuid õigusrikkumine oleks olnud

M.X-i poolt ennetatav LS § 33 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse õigeaegsel täitmisel.

M.X on toime pannud KarS § 426 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o alarmsõiduki

erisignaalseadmega tähistatud sõiduki juhtimise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav ka ettevaatamatu tegu.

25. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.X juhiloa omajana ja päevast päeva

liikluses osaleva kodanikuna peab olema teadlik liiklusalase eriregulatsiooni olemasolust

Eesti Vabariigis. Mistõttu on iseenesest mõistetav enne mootorsõidukit juhtima asumist tuleb

tutvuda liiklusseadusega, et vältida seaduserikkumisi. Siinjuures ei ole vahet kus riigis on

isiku püsiv elukoht. Kodanik ei saa olla ükskõikne selle riigi seadusandluse vastu, kus ta

hetkel viibib vaid peab soovima käituda õiguspäraselt ja rakendama selleks nõutavat hoolt.

Põhjendatud huvi teha endale selgeks kehtivad liiklusreeglid enne mootorsõidukiga liiklusesse

asumist oleks pidanud tekkima ka menetlusalusel isikul. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse

mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

käesolevas asjas ei ole tegemist eksimusega teo keelatuses KarS § 39 lg 1 tähenduses.

26. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse kohaldamisel eksinud. Riigikohtu kohtupraktikas

välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades, et käesoleval juhul,

tuleb sanktsiooni keskmiseks määraks võtta KarS 426 lg 1 järgi rahatrahv 150 trahviühikut,

siis kohtupraktikas kehtiva arusaama kohaselt peab ka kohtuväline menetleja just selle

karistuse määra karistuse määramisel nö aluseks võtma. Karistust kergendavaid ja

raskendavad asjaolud puuduvad, isiku süü on keskmisest suurem (toime pandud 4 erinevat

väärtegu), karistusregistri andmetel M.X-il kehtivaid karistusi ei ole, seega on

põhjendatud rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras.

27. Kokkuvõtlikult leidis kohtuväline menetleja, et väärteoasja menetlemisel on järgitud

väärteomenetlusõigust, mistõttu tuleb M.X-i kaitsja poolt esitatud kaebus jätta

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

8 / 20

4-24-3070

28. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2024 kohtumäärusega nr 4-24-3070 jättis kohus kaitsja

taotluse rahuldamata, kuivõrd kaitsja taotletud andmed sisalduvad juba väärteotoimikus, mis

on ka kaitsjale nähtavaks tehtud. Kohus määras asja arutamisele kirjalikus menetluses ning

andis pooltele täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks. M.X-i kaitsja esitas 25.

oktoobril 2024 kohtule taotluse, milles palus pikendada seisukohtade esitamise aega kuni 28.

november 2024. 28. oktoobril rahuldas kohus kaitsja taotlus ning pikendas täiendavate

seisukohtade esitamise tähtaega kuni 28. november 2024. Kohtuväline menetleja täiendavate

seisukohtade tähtajaks määras kohus 6. detsember 2024.

29. M.X-i kaitsja esitas 28. novembril 2024 kohtule täiendava kirjaliku seisukoha,

milles kaitsja leiab, et põhiline vaidlusalune küsimus on selles, kas Ameerika Ühendriikides

väljastatud juhiloaga mootorsõidukit juhtides saab panna toime LS § 201 rikkumise.

30. Riigikohus on 15. novembri 2024 kohtuasjas 4-24-1323 käsitlenud LS § 201 kohaldamist

analoogses olukorras käesoleva kohtuasjaga ning asus otsuse p-s 7 järgmisele seisukohale:

„Juhtimisõiguse mõiste määratleb LS § 94 lg 1. Selle kohaselt võib mootorsõidukit juhtida

isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei

ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.“

Seega kui menetlusaluse isiku juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks

tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1

tähenduses juhtimisõiguseta. Menetlusaluse isiku juhtumisõigus ei ole peatatud, ära võetud

või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. M.X-il on Ameerika

Ühendriikides väljastatud juhiluba, mis annab mootorsõiduki juhtimisõiguse. Riigikohus on

asjas 4-24-1323 p-s 9 leidnud, et kaebaja juhiloa registrist puudumine ei võimalda järeldada

menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumist.

31. Kaitsja märgib, et Riigikohus on asjas 4-20-758 p-s 16 asunud järgmisele seisukohale:

„LS § 99 lg 61 teine kuni viies lause reguleerivad kolleegiumi hinnangul Genfi konventsiooni

osalisriigis väljastatud juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamise korda, mitte aga

juhtimisõiguse kehtivust.“ Kaitsja leiab, et LS § 99 lg 11 reguleerib juhiloa ümbervahetamise

korda, mitte juhtimisõiguse kehtivust, sest LS § 99 sõnastus ei ole antud osas muutunud

võrreldes Riigikohtu seisukohaga asjas 4-20-758. Ameerika Ühendriigid on 1949. aasta Genfi

teeliikluse konventsiooni liige. Kuivõrd M.X-il oli Ameerika Ühendriikides väljastatud

kehtiv juhiluba, siis M.X-il oli juhtimisõigus olemas. M.X-ile on väljastatud

juhiluba 18. juuni 2009. LS § 99 lg 11 kohaselt Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi

1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt

Eestisse elama asumisest. Antud asjas ei ole tõendatud, et M.X oleks asunud alaliselt

Eestisse elama. Eestisse alaliselt elama asumine on olulises osas erinev mõiste

rahvastikuregistri kandest, mida PPA on põhjendamatult samastanud.

32. Märkimisväärne on ka see, et LS § 99 lg 11 kohaselt on Genfi 1949 teeliikluse

konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtiv juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni

nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. M.X on rahvusvahelise juhiloa esitanud

kohtule oma kaebuse lisas. Kaitsja selgitab, et M.X on elanud alaliselt Ameerika

Ühendriikides ning talle on väljastatud sotsiaal kindlustuse number. Sotsiaalkindlustusamet

(Social Security Administration, SSA) on Ameerika Ühendriikide föderaalne ametiasutus, mis

haldab sotsiaalkindlustus. Ameerika Ühendriikide Sotsiaalkindlustusameti annab

sotsiaalkindlustusnumbri mittekodanikele juhul, kui nad alalised elanikud. M.X-ile ei

väljastataks Sotsiaalkindlustusnumbrit juhul, kui ta ei oleks Ameerika Ühendriikide alaline

elanik. XXX OÜ ja M.X vahel sõlmitud töölepingu p 3.1. kohaselt võis M.X

9 / 20

4-24-3070

oma töökohustusi täita enda kodustes ruumides. M.X tööks on olla xxx ning ta

täidabki oma töökohustusi enda asukohas sh Ameerika Ühendriikides, sest M.X-i kodu

on Ameerika Ühendriikides. M.X esitas PPA-le oma Eesti aadressi ja on seda

kasutanud ka töölepingus, sest M.X-i tööandja on registreeritud Eestis äriregistris ning

PPA-l on oluliselt lihtsam saata kirju Eestisse kui tema elukohta Ameerika Ühendriikides.

33. Seoses töötamisregistri väljavõttega märgib kaitsja, et esimene töötamine, mis on sinna

kantud on perioodi 19. juuli 2014 kuni 31. august 2014 ehk pärast juhiloa väljastamist

Ameerika Ühendriikides, mis tehti 18. juuni 2009. Kaitsja hinnangul on oluline pöörata

tähelapanu ka sellele, et PPA hinnangul oli tähtis M.X-i elukoht 22. aprilli 2019

seisuga ning sellel ajal ei ole kehtivaid kandeid, millest nähtuks nagu M.X oleks sellel

ajal töötanud Eestis. M.X selgitab kohtule, et tema teised töötamiseregistri kanded on

valdavalt lühiajalised töötamised ning osalise koormusega töötamine, mida oli võimalik

samuti teha kaugtööna. YYYs oli ta tööl 0,3 tööaja määraga. Kaitsja leiab, et ainuüksi

ebaõigest rahvastikuregistrikandest tulenevalt ei ole võimalik isiku alaliseks elukohaks

määrata aadressi, kus isik ei ela. M.X alaline elukoht on Ameerika Ühendriikides,

mida mh tõendavad tema juhiload, sotsiaalkindlustuse numbri andmise otsus ja

maksudeklaratsioonid.

34. Kaitsja märgib, et kohtuväline menetleja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et

M.X-il ei ole väljastatud Eestis juhiluba, mistõttu ta ei ole teadlik kõikidest

numbrimärkidele kohalduvatest nõuetest. On üldteada asjaolu, et isegi Euroopa Liidus

kasutavad riigid erinevate suurustega numbrimärke. Ilmselgelt ei tunne M.X kõiki

numbrimärkidele kohalduvaid nõudeid, sest ta ei ole sõiduki omanik ega läbinud Eestis

autokooli. Sõiduki omanik ja kasutaja on soomlane ning autot kasutatakse Hispaanias.

Kohtuväline menetleja on oma vastuses jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.X ei ole

sõiduki kasutaja, vaid tegi seda oma tööandja palvel ühekordselt.

35. Seoses kohtuvälise menetleja argumendiga, et M.X on varasemalt samuti antud

sõidukit kasutanud ja seega pidi olema kursis autos olnud seadmetega. Kaitsja hinnangul on

oluline arvesse võtta seda, et M.X sõitis autoga teist korda elus. M.X ei ole

sõiduki omanik ega kasutaja. Sõidukit kasutatakse Dubais ja Hispaanias. Sõiduk on Ferrari,

mida kasutatakse reklaamitegevuses ja mida katavad kleebised ning autos asub mitmeid

erinevaid seadmeid. Autot ei kasutata tavapärasel sõitmisel, mistõttu tegemist ei ole

tavapärase sõiduautoga. M.X-i kinnipidamisel ei olnud mitte ükski seade aktiivses

kasutuses, mis kinnitab, et M.X ei teadnud nende olemasolust ega funktsioonidest;

sõiduki omanik on tuvastatud ning ta on kinnitanud soovi sõidukilt eemaldada seadmed.

36. Kaitsja rõhutab, et kohtuväline menetleja ei avalda seisukohta, millal ja kus on M.X

antud sõidukit varem liikluses kasutanud. M.X viis kinnipidamise ajal sõidukit

tehnoülevaatusele sõidukiomaniku palvel ning M.X ei ole sõiduki kasutaja. M.X

on andnud ütlusi kohtueelses menetluses, et käis sõidukil Soomes järgi 5. augustil 2024

kell 07.30 ning sõitis samal päeval Sõle tn 27 asuvasse tehnoülevaatus punkti. Kohtuväline

menetleja avastas vilkurid sõidukil alles pärast põhjalikku uurimist ning seda kinnitavad

M.X poolt antud ütlused antud asjas. Väärteomenetluses koostatud vaatlusprotokolli

nr 2 kohaselt läks PPA-l üle ühe tunni, et tuvastada seadmed ning kinnipidamisest oli selleks

ajaks möödunud juba enam kui 2 tundi. Seega on ilmne, et need ei olnud lihtsasti leitavad ja

koheselt tuvastatavad sõiduki kasutamisel. Märkimisväärne on ka see, et X on kinnitanud, et

tema vastutab sõiduki eest.

10 / 20

4-24-3070

37. Lisaks sellele märgib kaitsja, et sõiduk on kaetud reklaamimaterjalidega, mida tõendavad

PPA poolt tehtud fotod sõidukist. Asjaolu, et sõidukil olnud kiirusemõõtmist segav seade oli

väljalülitatud, kinnitab seda, et M.X ei olnud sellisest seadmest teadlik. Kohtuvälise

menetleja väited, et seade lülitakse välja enne kontrolli on asjakohatud. Kaitsja selgitab, et

seadme mittetöötamine koos sellega, et M.X ei ole sõiduki kasutaja ning sõiduki

eripära – reklaamitegevuses kasutatav Ferrari, kinnitavadki seda, M.X ei olnud sellest

seadmest teadlik. Oluline on see, et seade ei töötanud ajal, mil M.X peeti kinni ning

puuduvad mistahes andmed, et ta oleks seda kunagi sõidukit juhtides kasutanud. Kuigi PPA

on oma vastuses rõhutanud, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust,

on antud asja lahendamisel oluline see, kas isik oli teadlik üldse selliste seadmete olemasolust

enne sõidu alustamist. Antud juhul ei ole tõendatud, et M.X oleks olnud teadlik

sellistest asjaoludest. Juhul, kui kohus peaks otsustama M.X-i karistada mõne väärteo

eest, siis kaitsja palub võtta arvesse seda, et liiklusrikkumistega ei ohustatud mitte ühtegi

isikut. Menetlusalusel isikul on pikaajaline juhtimiskogemus ning tema tegevuse tulemusena

ei sattunud mitte ükski isik ohtu.

38. Kohtuväline menetleja täiendavat seisukohta ei esitanud ning kohtumenetluse pooled olid

pärast täiendavate tõendite esitamist jätkuvalt nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtu seisukoht

39. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Eelöeldu tähendab mh, et kohus ei ole seotud kohtumenetluse poolte

õiguslike avaldustega.

40. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja

väärteotoimikuga, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada, kuid seda

vaid konfiskeerimiseotsustuse osas.

41. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et M.X juhtis 5.

augustil 2024 kella 18.06 ajal mootorsõidukit Ferrari F142 Tallinnas Sõle tn 5, kui ta PPA

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt liiklusjärelevalve

käigus peatati. Seda kinnitab väärteotoimikus olev väärteoprotokoll nr AB618459, sõiduki

juhtimise 5. augusti 2024 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 5. augusti 2024 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka 5. augusti 2024 tunnistaja patrullpolitseinik Y

ülekuulamise protokoll. Seega loeb kohus kohtuotsuses läbivalt tuvastatuks, et M.X

juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit.

42. Teiseks peab kohus märkima, et väärteotoimikusse on lisatud M.X-i poolt esitatud

ingliskeelsed dokumendid ja arved (alates toimiku lk 37 kuni 54), millel puudub eesti keelne

tõlge. VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist

väärteotoimikusse taotletakse, olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1). KrMS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt on dokumentide

tõlkimise kohustus üldjuhul sellel isikul, kes nende asja materjalide juurde lisamist taotleb

(Riigikohtu lahend asjas nr 4-19-1809/48, p 35). Menetluspoole esitatud tõendi tõlkimise

kohustust maakohtul pole. Kuivõrd antud juhul on KrMS § 10 lg 3 nõuet rikutud, jätab kohus

kõik väärteotoimikusse lisatud võõrkeelsed materjalid otsuse tegemisel kõrvale. Samuti on

M.X-i kaitsja esitanud kohtule 20. septembril 2024 kaebuse lisadena (lisad 1 kuni 7 ja

lisa 10) ja 28. novembri 2024 kirjaliku seisukoha lisadena (lisad 1, 3 ja 5) dokumendid, mis

11 / 20

4-24-3070

on inglise keeles. Kuigi koos inglise keelsete materjalidega on lisatud ka eesti keelsed tõlked,

siis tõlgetel puudub informatsioon, kes on olnud tõlkijaks. Kohtul ei ole võimalik tugineda

dokumentidele ja nende tõlgetele, kui kohtul puudub võimalus kontrollida tõlgete

usaldusväärsust. Samuti ei ole võimalik kohtul selle alusel välistada, et menetlusosaline ei ole

neid tõlkeid koostanud (KrMS § 161 lg 2). Kohtul puudub seega alus ka kaitsja poolt esitatud

tõendite toimikusse lisamiseks ja nendele otsuse tegemisel tuginemiseks. Kaitsja poolt 20.

septembril 2024 kaebuse lisadena esitatud eestikeelsed dokumendid (lisad 8 ja 9) võtab kohus

kohtuasja materjalide juurde. Ülejäänud väärteotoimiku materjalid loeb kohus lubatavaks.

LS 201 lg 1

43. LS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta

isiku poolt. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 96 lg 2 kohaselt

tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või § 96 lg 1 nimetatud

juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel (so kehtiv juhiluba, esmane juhiluba, ajutine

juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud

rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba

asendav dokument). LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

44. Väärteoprotokolli nr AB618459 kohaselt esitas M.X patrullpolitseinikule

juhtimisõigust tõendava dokumendina Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi juhiloa, mis

LS § 99 lg 7 kohaselt ei kehti, kuna M.X elas alaliselt juhiloa saamise ajal

rahavastikuregistri andmete kohaselt Eestis.

45. Vaidlust ei ole ka faktis, et M.X-ile on Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi

poolt väljastatud juhiluba nr XXXXXXXX (välja antud 15. jaanuar 2024 ning kehtiv kuni 30.

aprill 2024) ehk Genfi 1949 teeliikluse konventsiooni osalisriigis (konventsioonis Ameerika

Ühendriigid) väljastatud juhiluba, mis kehtib üldjuhul ka Eestis. Nimetatud asjaolu on

tõendamist leidnud väärteoprotokolliga nr AB618459, patrullpolitseiniku Y tunnistajana

ülekuulamise protokolli kui ka menetlusaluse isiku M.X-i ülekuulamise protokolliga.

Samuti on M.X-i juhiloast tehtud koopiad lisatud väärteotoimikusse.

46. Tunnistaja Y ülekuulamise protokolli kohaselt nähtub lisaks väärteoprotokollis märgitule,

et juhiloa tagumisel poolel oli number xxxxxxxx ning M.X esitas koos juhiloaga veel

Ameerika Ühendriikide elamisloa nr XXXXXXXX, kehtivusega kuni 20. september 2032 ja

Eesti Vabariigi isikutunnistuse XXXXXXX, mis välja antud 20. september 2019 ja kehtiv

kuni 20. september 2024. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus dokumentide kontrollimisel, et

M.X-il puudus rahvusvaheline juhiluba, mis annaks isikule aluse liigelda B-kategooria

mootorsõidukiga ja M.X kõrvaldati juhtimiselt kell 18.30.

47. Kuigi M.X-il on kehtiv Ameerika Ühendriikide Colorado osariigis väljastatud

juhiluba, ei kehti need Eesti Vabariigis piiranguteta. LS § 99 lg 1 sätestab, et Eestis kehtib

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi

Konföderatsiooni juhiluba ning muu riigi ning lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuse

või territoriaalvalitsuse LS lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav juhiluba. LS § 99 lg 7 sätestab,

et lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on väljaantud isikule, kes juhiloa

esmakordse saamise või täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal elas alaliselt Eestis.

12 / 20

4-24-3070

LS ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse 429 eelnõu seletuskirja kohaselt on

sätte eesmärk välistada nö juhiloaturism, kus juhiluba võetakse riigist, kus selle andmisele on

leebemad nõuded, kui Eestis.

48. Alalise elukoha määratlust on sisustatud LS § 100 lg 2, mille kohaselt on alaline elukoht

liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185

päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses

isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui

isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või

enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema

isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta

tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

49. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on M.X-i elukoht alates 4. jaanuarist 2000

olnud Eestis XXX. Alates 8. juunist 2020 on rahavastikuregistri andmete kohaselt M.X-i

lisa-aadressiks XXX. Väärteoprotokollis on M.X samuti märkinud enda

elukoha aadressiks XXX. Viimati nimetatud aadressi on M.X nimetanud oma

elukohana ka ülekuulamise protokolli koostamisel.

50. Nõustudes kaitsjaga möönab kohus, et rahvastikuregistri andmete põhjal ei saa

automaatselt järeldada seda, et M.X-i alaline elukoht oli juhilubade väljastamise hetkel

Eesti Vabariigis, küll aga tuleb siinkohal tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele. RRS §-

de 6 lg 1 ja 66 alusel eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust ning lähtutakse

rahvastikuregistri andmetest. RRS § 68 kohaselt on isikuid kohustatud tagama

rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õiguse. Lisaks sätestab RRS § 65 lg 1,

et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või

peamiselt elab. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt aga kui isik kasutab alaliselt või peamiselt

elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid,

valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse

rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Nähtuvalt väärteotoimikus olevast rahvastikuregistri

väljavõttest on M.X lisanud oma elukoha aadressile ka lisa-aadressi XXX. Samas ei

ole M.X pidanud vajalikuks märkida oma väidetavat alalist elukohta Ameerika

Ühendriikides, mis kohustus tuleneb RRS § 69 lg 1 ja 4. Seega on iga isiku enda kohustus

hoida oma andmed rahvastikuregistris ajakohased ning alalise elukoha muutumisel neid

kaasajastada. Alaealise puhul lasub rahvastikuregistri andmete ajakohastamise kohustus tema

vanematel.

51. Kaitsja selgituste kohaselt on M.X-i tegelik elukoht hoopiski Ameerika

Ühendriikides ning ta kasutas Eesti aadressi seetõttu, et kohtuvälisel menetlejal on lihtsam

saata kirju Eesti Vabariigi aadressile kui tema elukohta Ameerika Ühendriikides.

Kahetsusväärselt ei ole aga M.X ega tema kaitsja esitanud kohtule ühtegi lubatavat

tõendit eelnimetatu kinnituseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et M.X ole

ülekuulamise protokollis selgitanud, et tema „tegelik“ elukoht erineb tema poolt protokolli

koostamise antud elukohast. Samuti ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kui inimene

elab alaliselt Ameerika Ühendriikides, siis tal on lihtsam kirju vastu võtta Eesti Vabariigis

asuvalt aadressilt.

52. Asjaolu, et M.X elab juba pikemat aega alaliselt Eesti Vabariigis kinnitab ka

töötamise registri väljavõte. Väljavõttest nähtuvalt on M.X töötanud Eesti Vabariigis

aastatel 2014, 2020, 2021, 2022 ja 2023. Samuti omab Karin M.X hetkel kehtivat töösuhet

13 / 20

4-24-3070

äriühingus XXX OÜ, kus töötamise asukohaks on märgitud xxx. Töötamise registri

väljavõtte kohaselt on M.X ajavahemikul 19. juuli 2014 kuni 31. august 2014

töötanud ST OÜ-s. Ajavahemikul 6. juuli 2020 kuni 1. juuli 2021 on M.X töötanud

OÜ-s S xxxna. Töötamise asukohaks on määratud xxx. Ajavahemikul 16. juuli 2021 kuni 31.

august 2021 on M.X töötanud xxxna samas äriühingus ja sama asukohaga.

Ajavahemikul 7. oktoober 2021 kuni 30. aprill 2022 on M.X töötanud xxxna OÜ-s

RM, mille asukohaks on samuti märgitud xxx nagu XXX OÜ-l. Ajavahemikul 1. mai 2022

kuni 25. jaanuar 2023 aga OÜ-s PO OÜ ning töötamise asukohaks on samuti märgitud xxx.

YYYs on M.X töötanud ajavahemikul 3. juuli 2023 kuni 31. mai 2024 ning töötamise

asukohaks on märgitud xxx. Kuigi kaitsja leidis, et M.X tegi kaugtööd, siis kohtu

hinnangul ei ole see eluliselt usutav, et xxxna või xxxna, kuid ka xxxna on võimalik tööd teha

välisriigist. Samuti on kohtu hinnangul selline väide ümber lükatud töötamisregistri

andmetega töötamise asukoha kohta. Seega puuduvad igasugused argumendid, mis lükkaksid

ümber M.X-i alalise elukoha asukoha juhiloa väljastamise hetkel.

53. Eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et M.X poolt esitatud juhiloa saamise

ajal oli tema alaline elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt Eesti Vabariik ja seega ei ole

M.X-i poolt esitatud Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi juhiluba kehiv

juhtimisõigust tõendav dokument ning isik ei oma Eestis mootorsõiduki juhtimisõigust.

Samuti kinnitab väärteotoimikus olev M.X-i detailandmete väljatrükk seda, et M.X

välisriigi juhtimisõigus on Eesti Vabariigis registreeritud 22. aprill 2019 (tlk 22). Ka

Riigikohus on oma lahendis väärteoasjas nr 4-20-758 p 16 märkinud, et kui Eestisse alaliselt

elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja jooksul saanud Eesti

juhiluba, ei ole tal juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui

selle kehtivusaeg pole veel lõppenud. Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud

juhtimisõigust enne juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamist tõendada vaid kehtiva

välisriigi juhiloaga ja seda maksimaalselt 12 kuud alates isiku Eestisse alaliselt elama

asumisest (p 18). Kuigi kaitsja tõi välja, et M.X-il on olemas rahvusvaheline juhiluba,

siis M.X-i poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud ja väärteotoimikusse lisatud

rahvusvahelise juhiloast nr 1027096207 nähtub, et see on väljastatud 7. augustil 2024

kehtivusega kuni 7. august 2025. Rahvusvahelisel juhiloale on märgitud kategooriad, mille

juhtimisõigus M.X-il on. Samuti nähtub, et M.X-ile on esimene riiklik juhiluba

väljastatud 2011 ning kehtiv siseriiklik juhiluba numbriga 09-169-0778 on väljastatud 15.

jaanuaril 2024. Seega on rahvusvaheline juhiluba välja antud alles kaks päev pärast M.X-i

poolt mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

54. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul leidnud tõendamist M.X-i poolt LS §

90 lg 1 p 1 rikkumine ning tema käitumine LS § 201 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud.

LS § 205

55. LS § 205 objektiivse koosseisu moodustab riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki

või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine. LS § 76 lg

1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning

neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Sama paragrahvi lg 13 sätestab, et

mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel

nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse

kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike

registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

14 / 20

4-24-3070

56. Väärteoprotokollist nr AB618459 nähtub, et M.X-ile heidetakse ette seda, et ta

juhtis 5. augustil 2024 kell 18.06 mootorsõidukit, millel ees ja taga puudus riiklik

registreerimismärk.

57. Tunnistaja Y ülekuulamise protokollist nähtub, et M.X-i juhitava mootorsõiduki

kontrollimisel selgus, et sõiduki ees ja taga puudus riiklik registreerimismärk ja selle asemel

oli kleepkilest numbrimärgi imitatsioon, mis oli kleebitud sõiduki kerele ja millelt puudusid

vastavad

turvaelemendid.

Registreerimismärk

ei

vastanud

Majandus-ja

kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011 määruse nr 49 § 2 lg 1 nõuetele. Tunnistaja ütlusi

kinnitab 5. augustil 2025 koostatud vaatlusprotokoll I koos fototabeliga, millelt nähtub

sõidukile Ferrari F142 paigaldatud numbrimärkide imitatsioonid tähe- ja

numbrikombinatsiooniga XXXXXX, mis on oma iseloomult kleebiste moodi ja tavapärasest

liikluses kasutatavatest registreerimismärkidest oluliselt väiksemad. M.X-i

ülekuulamise protokolli järgi kasutas M.X autot teist korda ning auto omanik elab ise

välismaal.

58. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja

selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 14 lg 1 kohaselt väljastab

registreerimismärgi ainult Transpordiamet sõiduki registreerimisel ja vajadusel

registriandmete muutmisel. Nimetatud määruse § 14 lg 2 kohaselt on lubatud sõidukil

kasutada ainult Majandus-ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011 määruse nr 49

„Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ kohast

Transpordiameti tellimusel ja LS § 191 lg 2 nimetatud isiku poolt valmistatud

registreerimismärki. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt valmistatakse registreerimismärgid

ilmastikukindlast eritöödeldud lehtalumiiniumist, mille vähim paksus on 1 mm. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt peavad registreerimismärkidel olema turvaelemendina kihi

virtuaalne turvaniit, mis koosneb kahest horisontaalselt liikuvast ning kattuvast lainest, millest

üks näib hõljuvat valgust peegeldava kile tasapinnal ning teine, mille faas on hilisem näib

hõljuvat selle kohal.

59. Tunnistaja ütluste ning vaatlusprotokolli I fototabelist nähtub üheselt, et M.X-i

poolt juhitud mootorsõidukile paigaldatud numbrimärkide imitatsioonid erinesid oluliselt nii

suuruse kui valmistamisviisi poolest riiklikest registreerimismärkidest. M.X-i poolt

juhitud mootorsõidukile paigaldatud registreerimismärgid ei vasta määruses nr 49 „Riiklikele

registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et suvalisest materjalist plaadile või muule

materjalile trükitud tähised ei muuda seda registreerimismärgiks, olenemata numbri või

tähekombinatsiooni kattuvusest riikliku registreerimismärgiga.

60. Eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et M.X rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid

ning esinevad ka LS § 205 objektiivse koosseisu tunnused.

LS § 228

61. LS § 228 objektiivse koosseisu moodustab mootorsõiduki juhtimine, milles asub

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade. LS § 73 lg 8 kohaselt ei

tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada

liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.

15 / 20

4-24-3070

62. Väärteoprotokolli nr AB618459 kohaselt juhtis M.X mootorsõidukit, milles asus

kiirusmõõteseadet avastada võimaldav või selle tööd häirida võimaldav seade.

63. Tunnistaja Y ülekuulamise protokollist nähtub, et pärast esmaste menetlustoimingute

tegemist selgitas M.X , et mootorsõidukiga sõidab edasi Q. Kui viimane kõrvalistuja

kohalt välja astus ja tunnistaja lähemalt sõidukisse sisse vaatas, avastas ta, et sõidukis

kõrvalistuja kohal asub pult, mis meenutas kiirusmõõturi seadme avastaja pulti. Tunnistaja

ütlusi kinnitab 5. augustil 2024 Kolde pst 65, Tallinn koostatud vaatlusprotokoll II, mille

lisaks on ka videosalvestised, mille fototabelist (Foto nr 7 ja nr 8) nähtub, et sõiduki avatud

kindalaekas (bardatšokis) asub musta värvi pult. Samuti kinnitab tunnistaja ütluseid 8.

augustil 2024 läbi viidud uurimiseksperimendi protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll, mille

lisaks on videosalvestised.

64. 8. augusti 2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt viidi läbi mootorsõiduki Ferrari

(registreerimismärgiga XXXXXX) vaatlus. Sõiduki visuaalsel vaatlusel on näha sõiduki ees-

ja taga osas mõlemas nurgas sõiduki keredetaili võre taga valgusseadmeid ja liiklusjärelevalve

takistamisele omaseid antenne. Sõiduki salongis parem pool rooli taga on kinnitatud paneeli

alus. Sõiduki juhiistme liigutamisel avastati juhiistme tagant nupupaneel, mis sobib sõiduki

rooli kõrval olnud paneeli alusele. Sõiduki valdaja käivitas sõiduki ning salongis rooli alla

paigutatud lüliti aktiveerimisel käivitus rooli kõrval asunud nupupaneel, mis kuvas käivitudes

ekraanile kirja GENEVO. Vaadeldava sõiduki ees seisva patrullsõidukis olnud

kiirusmõõteseadme käivitamisel tekkis sõidukis pulseeriv vali helisignaal ning rooli kõrval

olev nupupaneel kuvas ekraanil sagedust ja selle tugevust. Lisaks kuvas ekraan noole kujulist

märget, mis on suunatud suunda, kus kohas teostatakse liiklusjärelevalvet.

65. Uurimiseksperimendi protokolli kohaselt teostati 8. augustil 2024 eksperiment, mille

eesmärgiks oli tuvastada, kas sõidukist Ferrari registreerimismärgiga XXXXXX leitud seade

GENEVO PRO reageerib liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmele. Uurimiseksperimendi

käigus kontrolli leitud seadme GENEVO PRO reageerimist liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadmele Stalker Dual DSR 2X JLS9. Kiirusemõõteseadme sisselülitamisel

reageeris seade valju pulseeriva helisignaaliga ja seadme nupupaneel kuvas mõõdetava

sageduse tugevust ja noole kujulist märget, mis oli suunatud patrullsõiduki poole (sõiduki

Ferrari ees suunale), kus toimus kiirusmõõtmine. Kiirusmõõteseadme väljalülitamisel lakkas

seade Genovo Pro signaalile reageerimast. Katse tulemusena tuvastati, et kiirusemõõteseadme

sisselülitamisel reageeris seade pulseeriva helisignaaliga.

66. Väärteoasjas kogutud tõenditest on seega tuvastatav, et M.X-i poolt juhitud

sõidukis asus kiirusemõõteseadet avastada või häirida võimaldav seade GENEVO PRO, mis

reageeris liiklusjärelevalves kasutatavale kiirusmõõteseadmele. Kohus ei nõustu kaitsja

väitega, et mittetöötava kiirusemõõteseadet avastava seadme olemasolu sõidukis ei ole

karistatav. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea LS §-s 228 toodud koosseisu täitmiseks

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse

lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik

kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Vastasel juhul võimaldaks regulatsioon

vastutusest pääseda neil juhtidel, kes jõuavad enne politsei poolt antiradari sõidukis

avastamist selle välja lülitada, kuivõrd politseil puuduks igasugune võimalus tõendada, et

seade sõidu ajal töötas (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1).

67. Seega on tuvastamist leidnud, et M.X rikkus LS § 73 lg 8 nõudeid ja ning

esinevad ka LS § 228 objektiivse koosseisu tunnused.

16 / 20

4-24-3070

KarS § 426 lg 1

68. KarS § 426 näeb ette vastutuse on mootorsõidukile alarmsõidukil olevaga sarnase

värviskeemi ebaseadusliku pealekandmise või erisignaalseadme ebaseadusliku paigaldamise

või selliselt tähistatud mootorsõiduki juhtimise eest.

69. LS § 73 lg 1 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk vastama õigusaktidega

kehtestatud tehnonõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr

42 Lisast 1 („Nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale

sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“, edaspidi Lisa) tuleneb järgmine:

Lisa kood 201 kohaselt on sõidukile lubatud paigaldada ainult Lisa koodides 202–224, 226 ja

1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Kohus ei pea siinkohal

vajalikuks Lisas loetletud seadmete alaliike, mida peab või võib sõiduautole paigaldada, eraldi

välja tuua ja piirdub tõdemusega, et Lisas ammendavalt loetletud (lubatud) valgustusseadmete

hulgas ei ole M.X-i juhitud sõidukile paigaldatud valgustusseadet nimetatud. Samas

reguleerib kood 220 alarmsõiduki vilkuri, märgutule ja lisamärgistust. Punkti 1 kohaselt peab

vilkuri, märgutule ja lisamärgistuse paigaldus alarmsõidukile vastama LS § 84 lg 6 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele aga alarmsõiduki vilkurit ja

märgutuld või nende kombinatsioone ning lisamärgistust on keelatud kasutada teistel

sõidukitel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 § 3 p 5

kohaselt on alarmsõiduk sõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid

või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust. Vabariigi

Valituse 16. juuni 2011 määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ § 5 lg 1-3 kohaselt on alarmsõiduki eriseadmeteks valgusseadmed ja

heliseadmed. Valgusseadmeteks on vilkur ja märgutuli ja heliseadmeteks vahelduva tooniga

helisignaalseade ja valjuhääldi.

70. LS § 17 lg 2 kohaselt peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine