1-11-8984/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-8984

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 310 lg 1, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.H KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. (kuus)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui

B.H 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kolme) kuritegu ja täidab: KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8984, kohtueelses menetluses 11260101332 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi

B.H süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav

Kaitsja määratud korras B.H elukoht XXXX XX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld Anne Vissak

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; KarS § 75 lõike 2 punktis 1 märgitud kohustuse – tasub E.B. (arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s) kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt 15.- ks kuupäevaks 23 kuu vältel vähemalt 21 eurot ja 24.-l kuul 28 eurot.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

B.H suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse B.H esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista B.H-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 38 eurot 35 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 43; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 117 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-11-8984, menetluskulu“, süüdistatava nimi või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-11-8984, menetluskulu“, süüdistatava nimi või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-8984, süüdistatava nimi menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Advokaat Anne Vissaku kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve

selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks

19 eurot 18 eurosenti advokaat Anne Vissaku (summa on koos käibemaksuga) süüdistatav B.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2).

E.B. tsiviilhagi võlaõigusseaduse (VÕS) VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1, VÕS § 1027 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista B.H-lt 511 eurot E.B. (arveldusarve nr XXX Swedbank AS-s) kasuks.

3 3 Kohtuotsuse koopia edastada prokurörile, süüdistatavale, kaitsjale, E.B.

(lk 34), ning

kohtuotsuse jõustumise järgselt Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulusid käsitlevas osas).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise

peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1

tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus

B.H süüdistatakse selles, et tema sai varalist kasu AS Swedbank

andmetöötlusprogrammi ebaseadusliku sekkumise teel sellega, et varalise kasu saamise eesmärgil kasutas E.B. teadmata ja tema (E.B. ) poolt B.H valdusesse usaldatud E.B. AS-s Swedbank asuva arvelduskontoga nr XXX seotud internetipanga

salasõna, kasutajatunnust ja paroolikaardi paroole sellega, et sisestas need ebaseaduslikult internetipanka kasutades AS Swedbank arvutiprogrammi järgnevalt:

- 04.03.2011 Tartu linnas Kompanii 3/5 asuva Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu arvutiklassi arvutit kasutades kandis E.B. arvelduskontolt nr XXX enda alaealise poja S.G. AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole nr XXX üle kahel korral ühise tahtlusega kokku 257 eurot (200 eurot ja 57 eurot). Kuriteoga põhjustas B.H E.B. 257 eurot varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu.

- 05.04.2011 Tartu linnas Kompanii 3/5 asuva Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu arvutiklassi arvutit kasutades kandis E.B. arvelduskontolt nr XXX enda alaealise poja S.G. AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole nr XXX üle kahel korral ühise tahtlusega kokku 254 eurot (56 eurot ja 198 eurot). Kuriteoga põhjustas B.H E.B. 254 eurot varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu. Sellega pani B.H toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

Kokkuleppes kajastatud karistus ja seisukoht tsiviilhagi ning konfiskeerimise osas

KarS §-s 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.H

suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

4 4 B.H ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 järgi määrata, et B.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud varalise kahju 511 (viissada üksteist) eurot

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena kuu 15.

Kuupäevaks vähemalt summas kakskümmend üks (21) eurot kahekümne kolmel järjestikusel kuul ja kahekümne neljandal kuul summas 28 (kakskümmend kaheksa)

eurot, kandes nimetatud summad E.B. AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole nr 1106187664.

Süüdistatav on nõus tsiviilhagi 511 (viissada üksteist) eurot väljamõistmisega E.B.

kasuks (arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank) kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes

süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38 eurot 35 eurosenti (lk 43) ja kohtumenetluses makstud tasu 19 eurot 18 eurosenti.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskuludest sundrahast 300 eurot riigi kanda

ja B.H tuleb sundrahana riigile tasuda 117,03 eurot. Kuna B.H ainukeseks sissetulekuks on riigilt saadavad toetused-hüvitised, ta kasvatab üksinda 2

last, elab lastega sotsiaalpinnal, saadavad toetused ja hüvitised ei ole suured, registervara B.H puudub, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus suurema osa

sundrahast riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude hüvitamine käiks B.H-le ilmselt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

5 5

Kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub menetlemisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras § 45 alusel ning on käesolevalt esitatud kohtule ennatlikult. B.H-le teadmiseks, et kui ta soovib täitemenetluses nõuete ajatamist,

s.o ositi tasumist, siis tuleb tal esitada kohtule täitemenetluse seadustiku §-s 45

märgitud asjaolud ning enda väiteid kinnitavad sellekohased tõendid ning kajastada,

kui suures summas on võimalik menetluskulusid igakuiselt tasuda. Käesolevalt on

kriminaalasja toimikus liiga vähe andmeid B.H varandusliku, majandusliku ja

perekondliku olukorra kohta, selleks, et otsustada võimaliku hilisema täitemenetluse käigus menetluskulude ajatamist, s.o ositi tasumist.

Heli Sillaots kohtunik