3-24-1763/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1763

Haldusasi

Osaühingu Grosvik kaebus Maksu- ja Tolliameti

16.05.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/061316-10

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Grosvik, volitatud esindaja Suido

Västra

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kerli Tolk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Grosvik määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse osaühingu Grosvik määruskaebus Tallinna Halduskohtu

11.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-1763.

2. Jätta osaühingu Grosvik määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061316-10

osaühingut Grosvik tasuma maksusumma 68 114,37 eurot. Maksustamise seisukohalt

tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.03.2024 kontrolliaktis nr

12.2-3/061316-9. Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

MTA kontrollis osaühingu Grosvik 2019. a augustist kuni 2021. a novembrini Maardus

Muuga tee 154 ja Harku vallas Viti külas Xxx asuvate kinnisasjadega (edaspidi: Muuga

kinnistu ja Marja kinnistu) seotud tehingutelt käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust. Osaühing Grosvik esitas 20.05.2024 aprilli 2020

käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 785 eurot, sisendkäibemaksu 0

3-24-1763

eurot, maksuvaba käivet 60 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 157 eurot; esitas

19.11.2020 oktoobri 2020 käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 810

eurot, sisendkäibemaksu 0 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 162 eurot. Osaühing

Grosvik esitas 19.11.2021 oktoobri 2021 käibedeklaratsiooni ja selle parandusdeklaratsioonid

27.02.2023 ja 29.03.2023, millest viimasel deklareeris 20% määraga käivet 29 148,33 eurot,

sisendkäibemaksu 14,95 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 5814,72 eurot.

Muuga kinnistu müügileping on näilik ning sõlmitud selleks, et varjata kinnisasja tegelikku

müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. See müüdi kahjumlikult ja alla turuhinna

äriühinguga seotud isikule. 17.04.2020 vormistatud tehingus on näidatud, nagu oleks kinnistu

koos poolelioleva elamuga müüdud madala hinna ja käibemaksuta, kuid tegelikkuses jätkas

osaühing Grosvik elamu ehitust kuni selle valmimiseni ning tegelik kinnisasja müük toimus

05.10.2020. Oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil on jäetud deklareerimata 20% määraga käive

kokku 166 666,67 eurot ja tasumata käibemaks 33 333,33 eurot. Õigus on arvestada oktoobri

2020 käibedeklaratsioonil elamu ehituskuludelt sisendkäibemaksu 9475,93 eurot. Seega on

kokkuvõttes jäetud oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil arvestamata ja tasumata käibemaksu

23 857,40 eurot. Osaühing Grosvik on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt on

deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku 36 250 eurot.

Marja kinnistu müügikäive on deklareeritud vaid osaliselt. Osaühing Grosvik on kinnitanud,

et Marja kinnistu müüdi kõrgema hinnaga, kui see on käibena deklareeritud.

Käibemaksuseaduse (KMS) §11 lg 1 alusel tekib käive päeval, mil osutati teenust või kauba

või teenuse eest toimus osaline või täielik makse laekumine, teenuse saamisel osaline või

täilik maksmine. Deklareerimata on jäänud 20% määraga käive 44 666,67 eurot ja tasumata

käibemaks 8933,33 eurot. Marja kinnistu elamu ehituskuludelt on õigus arvestada oktoobri

2021 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 941,31 eurot, s.o lisaks varem deklareeritule

926,36 eurot rohkem. Kokkuvõttes on jäetud oktoobri 2021 käibedeklaratsioonil arvestamata

ja tasumata käibemaks 8006,97 eurot.

2. Osaühing Grosvik esitas 12.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.05.2024

maksuotsuse nr 12.2-3/061316-10 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Osaühing Grosvik esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et kohus keelaks (tühistaks) kaebaja arvelduskontode

arestimise kuni asjas kohtumenetluse lõppemiseni.

Kaebaja on taotlenud maksuotsuse täitmise ajatamist, vastustaja nõustus sellega ja andis

kaebajale 27.06.2024 otsusega võimaluse maksuvõlga tasuda osade kaupa maksegraafiku

alusel igakuise maksega 4470,61 eurot. Kaebaja ei täitnud ajatamise otsust põhjendusega, et

on maksuotsuse 12.05.2024 kaebusega vaidlustanud ning kaebajal ei ole rahaliselt võimalik

sellises summas igakuiseid makseid 24 kuu jooksul tasuda. Vastustaja selgitas kaebajale

2024. a mais, et kaebajal on õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist tähtajaga 60 kuud,

kui ta esitab tagatise ning selleks on ühe võimalusena kinnisvara tagatis, st kaebaja või kolmas

isik seab vastustaja kasuks kinnisasjale hüpoteegi. Vastustaja tunnistas 15.10.2024 otsusega

maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks, et nõuda kaebajalt sundtäitmisega maksuvõlga sisse.

Seisuga 01.11.2024 on kaebaja tasunud maksuvõlga alates 05.06.2024 summas 7039,06 eurot.

Vastustaja nõudel on AS LHV Pank ja AS SEB Pank 21.10.2024 arestinud kaebaja

arveldusarved ilma kohtu nõusolekuta. Vastustaja nõudel on 18.10.2024 ilma kohtu

nõusolekuta kantud kinnistusraamatusse keelumärge kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale

Maka kinnistule Kulli külas Raasiku vallas Harju maakonnas.

2(6)

3-24-1763

Kohtupraktikas on leitud, et maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi,

mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode

arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma

riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi. Kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale

kinnistule on seatud keelumärge, mis tagab maksuotsuse täitmise ka sel juhul, kui kaebus jääb

osaliselt või täielikult rahuldamata. Kaebaja hinnangul on kinnistu väärtus vähemalt 240 000

eurot.

Kaebaja teeb vastustajale ettepaneku eesmärgiga lõpetada käesoleva haldusasja menetlus

kompromissiga: kaebaja tasub vastustajale 53 400 eurot osade kaupa 60 kuu jooksul alates

02.12.2024 igakuise osamaksega 890 eurot, viimane osamakse hiljemalt 31.12.2029.

Kokkuleppe täitmise tagamiseks seatakse 4. järjekoha hüpoteek vastustaja kasuks kaebaja

juhatuse liikmele kuuluvale Maka kinnistule.

5. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja taotluses esitatud põhjendused on ebapiisavad ning arvelduskontode arestimise

keelamiseks pole alust. Puuduvad sellised alused, mis võiksid vaidlustatud maksuotsusele

eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et maksuotsus on ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu ei

ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja ei ole ka piisavalt põhistanud enda esialgse

õiguskaitse vajadust. Taotlus on napisõnaline ning sellest ei nähtu, et maksuotsuse täitmisega

kaasneksid kaebajale pöördumatud negatiivsed tagajärjed.

Maksude õige arvestamine ja tasumine, lähtudes ühetaolise maksustamise põhimõttest, on

ühtlasi oluline avalik huvi, kuna võimaldab riigil või kohalikul omavalitsusel täita avalik-

õiguslikke ülesandeid. Seisuga 04.11.2024 on kaebaja maksuotsusest tulenev maksuvõlg 61

494,74 eurot ning intress sellelt 44 574 eurot. Lisaks on kaebajal tasumata jooksvad mai–

septembri 2024. a maksud. Kaebajaga oli kinnitatud ajakava, kuid see tunnistati 15.10.2024

kehtetuks. Aresti tulemusel on laekunud 388,12 eurot. MTA andmetel kaebajal registervara

puudub. Kaebajale on kuulunud kinnistuid, kuid need on võõrandatud (viimane kinnistu

võõrandati 27.06.2023). Seega puudub kaebajal vara, millele vajadusel sissenõuet pöörata. On

reaalne oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei lükku maksude laekumine mitte edasi,

vaid maksud jäävad üldse laekumata. Kaebaja juhatuse liikme kinnistule seatud keelumärge ei

taga maksuotsuse täitmist. Keelumärge oli seatud tagamaks juhatuse liikmega sõlmitud

lepingu täitmist, kuid kuivõrd lepingu sundtäitmine on esialgse õiguskaitse korras keelatud,

siis on maksuhaldur esitanud avalduse keelumärke kustutamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) osaühingu

Grosvik esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Möönda saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd äriühingu pangakontode

arestimine pärsib arusaadavalt äriühingu tegutsemisvõimalusi. Samas ei ole kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus piisavalt põhistatud. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, milline on

äriühingu majanduslik seis praegu (esitades nt aktuaalse bilansi) ja millise prognoosi alusel on

maksukohustuse täitmine võimalik tulevikus. Sealhulgas ei ole kaebaja selgitanud, millel

tuginevad tema arvestused, et igakuist makset summas 4470,61 eurot ei ole kaebaja võimeline

tasuma, kuid on võimeline tasuma igakuiseid osamakseid summas 890 eurot.

Olukorras, kus kaebajal puudub muu vara lisaks pangakontol oleva või sinna laekuvale

käibevarale, peaks kaebaja konkreetsemalt selgitama, millega on tagatud, et kohtuvaidluse

lahenemisel tema kahjuks oleks maksukohustuse täitmine jätkuvalt usutav. Olemasoleva teabe

pinnalt ei saa maksusumma laekumist kohtuvaidluse lõppemise järel (s.o sundtäitmise

keelamisel kohtuvaidluse ajaks) pidada tõenäoliseks.

3(6)

3-24-1763

Kaebaja on pakkunud esialgse õiguskaitse taotluses MTA-le võimalust seada vaidlustatud

maksuotsuse tagatiseks keelumärge kaebaja juhatuse liikme omandis olevale kinnistule (4.

järjekoha hüpoteek). Kaebaja on seejuures seostanud seda kompromissettepanekuga ja

maksuvõla uue ajatamise kokkuleppe sõlmimisega. Selles osas ei ole MTA kohtule seisukohta

edastanud. Samas ei ole see küsimus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrav.

Tegemist ei ole kaebaja varaga ning läbirääkimisi kolmanda isiku vara kasutamiseks

tagatisena (ja seeläbi kaebaja pangakontode arestist vabastamist) saavad pooled jätkata ka

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel.

Kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Vaidlustatud maksuotsus seondub kahe kaebaja

poolt võõrandatud kinnistuga. Muuga kinnistuga seoses taanduvad kaebaja vastuväited

seisukohale, et kinnistu ehitis ei olnud müügitehingu ajaks valmis ja sellega on põhjendatud

madalam müügihind. Kaebaja taotleb ekspertiisi korraldamist, et tuvastada Muuga kinnistu

seisukord 17.04.2020. Kaebaja ei ole samas arusaadavalt selgitanud, milliste andmete alusel

peaks kinnisvara väärtuse hindaja tuvastama 2024. a-l kinnistu seisukorra seisuga 17.04.2020.

Kogutud teave, seejuures kaebaja poolt maksumenetluses esitatud sisendkäibemaksuarvestus

viitab seejuures sellele, et ehitus pidi 17.04.2020 seisuga olema lõppfaasis. Marja kinnistu

osas nähtub maksuotsusest, et kinnistu 22.10.2021 müügitehingu maksumus oli 87 600 eurot

(sh käibemaks), kuid kaebaja deklareeris müügitehingust üksnes 34 000 eurot. Müügihinna

summas 53 600 eurot (sh käibemaks 8933,33 eurot) jättis kaebaja maksuotsusest nähtuvalt

deklareerimata selgitusega, et ei ole kohustatud deklareerima saamata jäänud summat enne,

kui see reaalselt laekub. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt selgitanud, mis välistab praegusel

juhul käibemaksu tekkimise aega reguleeriva KMS § 11 lg 1 rakendumise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Osaühing Grosvik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.11.2024 määruse

resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning

keelata kaebaja arvelduskontode arestimine kuni asjas kohtumenetluse lõppemiseni.

Halduskohus ei põhjendanud, miks ei ole kaebus perspektiivikas vähemalt Muuga kinnistu

osas. Kaebaja on põhjendanud, miks ei ole maksuvõla arvestus kinnistu 200 000 euro

suurusest väärtusest lähtudes õige: vastustaja ei ole tõendanud, et selle kuupäeva seisuga oli

elamu Muuga kinnistul valmis ehitatud. Kaebaja on esitanud spetsialisti arvamuse, mille järgi

Muuga kinnistu väärtus oli 17.04.2020 seisuga 91 000 eurot. Kaebaja maksukohustus Muuga

kinnistu väärtuse alusel ei saa tuleneda sellest, et kaebaja ei tellinud hindamisakti enne

17.04.2020 müügilepingu sõlmimist.

Kaebaja esitas 19.11.2024 halduskohtule bilansi perioodi 01.01.–31.10.2024 kohta. Selle järgi

ei olnud kaebajal võimalik täita 27.06.2024 ajatamise otsuse maksegraafikut igakuise

maksega 4470,61 eurot. Küll on kaebaja majandustegevusest saadavast tulust võimalik leida

iga kuu 890 eurot, kui nt kulusid vähendada, sest kaebaja 10 kuu müügitulu oli 9284 eurot.

Kaebaja esitas 19.11.2024 arved koristusteenuste eest erinevatel aadressidel, mille järgi

laekub kaebajale iga kuu 1262,70 eurot.

Kaebaja tegi 01.11.2024 taotluses kompromissettepaneku seada Maka kinnistule hüpoteek

vastustaja kasuks, lähtudes Maka kinnistu kokkuleppelisest väärtusest 118 000 eurot. Maka

kinnistule seatud keelumärke kustutas registripidaja 11.11.2024 vastustaja 05.11.2024

avalduse alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

4(6)

3-24-1763

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks MTA seisukohta,

vaid arvestab halduskohtule esitatud seisukohtadega. Kohtuasja materjalidest nähtub, et

kaebaja esitas halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse 19.11.2024 ning seejärel on

esialgse õiguskatse küsimust arutatud 27.11.2024 halduskohtu eelistungil ning MTA on

esitanud täiendava seisukoha 03.12.2024.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest

pangakontode arestimine takistab äriühingu tegutsemist. Sellest hoolimata jättis halduskohus

õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. Kuigi menetlusosaliste väiteid ja tõendeid tuleb põhjalikumalt analüüsida kaebuse

läbivaatamisel, ei ole ringkonnakohtu esialgsel hinnangul halduskohus eksinud, kui pidas

kaebuse eduväljavaateid väheseks. MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olevas

kontrolliaktis üksikasjalikult analüüsinud, miks on jõutud järeldusele, et kaebaja 17.04.2020

Muuga kinnistu ostu- ja müügitehing on näilik, mistõttu on kaebaja jätnud deklareerimata ja

arvestamata tulumaksu ja osa käibemaksu. Samamoodi on MTA põhjendanud järeldust, et

kaebaja on Marja kinnistu müügikäivet deklareerinud vaid osaliselt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kaebaja seni esitanud kohtumenetluses väiteid ega tõendeid, mis MTA

sellekohased järeldused ilmselgelt ümber lükkaks. Kaebaja vastuväiteid seisnevad eeskätt

selles, et Muuga kinnistu väärtus ei saanud olla 17.04.2020 seisuga selline, mille MTA on

maksuarvestuse aluseks võtnud. Kuivõrd MTA on Muuga kinnistu puhul võtnud

maksuarvestuse aluseks 05.10.2020 müügitehingu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul suuremat

tähtsust sellel, milline oli kinnistu väärtus 17.04.2020 seisuga.

12. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

lükkaks maksude tasumist mitte pelgalt edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral

võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata, esineb ülekaalukas avalik huvi

maksusumma viivituseta sissenõudmiseks siis (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-

13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020 määrus nr

3-20-2408, p 10). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on oht, et

esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võib kohtuvaidluse lõppemise järel jääda

maksusumma üldse laekumata. Vastupidist ei kinnita ka kaebaja 01.01.–31.10.2024 bilanss,

mille ta esitas halduskohtule pärast vaidlustatud määruse tegemist (dtl 1215). Sellest ilmneb,

et seisuga 31.10.2024 on kaebajal käibevara 4420 eurot, nõudeid ja ettemakseid 68 260 eurot

ning lühiajalisi kohustusi 107 139 eurot; aruandeaasta kasum (kahjum) on –124 803 eurot ja

omakapital kokku –34 459 eurot; aruandeperioodi müügitulu on 9284 eurot. Kohtuasja

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal muud vara peale iga kuu tekkiva käibevara. Arvestades

eeltoodut ja vaidlustatud maksuotsusega määratud maksukohustuse suurust, ei saa olla kindel

selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral on kohtuvaidluse järel kaebajal piisavalt

vara, mille arvelt maksukohustust täita. Maksukohustuse täitmist ei taga ka kaebaja juhatuse

liikmele kuuluv Maka kinnistu. Kohtuasja materjalidest nähtub, et MTA pidas Maka kinnistu

kasutamist tagatisena võimalikuks juhul, kui kinnistule seatakse 3. järjekoha hüpoteek Eesti

Vabariigi kasuks, kuid kaebaja on 02.12.2024 andnud teada, et sellega ta ei nõustu. Kaebaja

5(6)

3-24-1763

on nõustunud Maka kinnistule käsutamise keelumärke seadmisega kuni kohtumenetluse

lõpuni, mis MTA hinnangul ei võimaldaks aga maksuvõla sundtäitmist (vt kaebaja

02.12.2024 menetlusdokument ja vastustaja 03.12.2024 menetlusdokument).

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.11.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)