3-24-929/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-929

Haldusasi

N.Y kaebus tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 26.

veebruari 2024. a otsus nr 24269375942

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. augusti 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – N.Y

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16. augusti

2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-929 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) ja

juriidiliste isikute (v.a Swedbank AS) nimed ning elukoha aadressid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. jaanuaril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-24-929

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.Y esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 20.02.2024 taotluse 2024. a veebruari eest

toimetulekutoetuse maksmiseks.

2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 26.02.2024 otsusega nr 24269375942 taotlejale 2024. a

veebruari eest toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-le 2 tuginedes

määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 106,97 euro võrra. Taotleja

rahvastikuregistri järgne elukoht on XXX, Tallinn (üldpind 33,6 m2) ning eluruumis elavad

N.Y ja tema perekonnaliige C. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot, perekonna

sissetulek 676,60 eurot ja eluasemekulud 209,63 eurot.

3. N.Y esitas Tallinna Halduskohtule 27.03.2024 kaebuse, mis võeti menetlusse Põhja-

Tallinna Valitsuse 26.02.2024 otsuse nr 24269375942 tühistamise ja vastustaja kohustamise

nõuetes. Kaebaja on esitanud kõik kuludokumendid, kuid vastustaja ei ole nendega tutvunud.

Kaebaja sissetulek on ainult 100 eurot kuus. Hetkel on pooleli tsiviilasi hooldatava

paigutamiseks hooldekodusse. Isegi kui hooldatavat ei saadeta hooldekodusse, aga

eestkostjaks hakkab Tallinna linn, kuidas seonduks hooldatava sissetulek sel juhul kaebaja

sissetulekuga. Hooldatavale ei ole makstud ravimite kompensatsiooni. Kaebaja ei saa

hooldamist lõpetada, sest sel juhul sügava puudega hooldatav sureks. Kaebaja ei saanud alates

2023. a veebruarist enam kasutada XXX korterit, sest tal ei olnud millegi eest tasuda

kommunaalkulusid. Kaebaja elas YYY, kuid see mõjus halvasti tema terviseseisundile.

4. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja töötajad kontrollisid

kaebaja taotluses esitatud andmeid ning kinnitust on leidnud, et kaebaja elab XXX koos Cga.

XXX korteri omanik on alates 14.11.2009 MTÜ Q, mille tegelik kasusaaja ja ainus juhatuse

liige on kaebaja. Varasemalt oli korteri omanikuks kaebaja. YYY puhul on tegemist garaažiga

(10 boksi). Mitte üheltki ametlikult arvelt ei ole tuvastatav, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks

jätnud arveid maksmata. Samas nähtub, et kaebaja esitab endaga seotud ettevõtete kaudu

iseendale arveid. Taotlusele lisatud Swedbank AS-i kontoväljavõte on asjakohatu. Kaebaja

tasub arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebajaga

seotud juriidiliste isikute kontode kaudu. Kaebaja hoiab enda nimel olevat Swedbank AS-i

kontot teadlikult tühjana. Taotlejal on kohustus märkida taotluses ka temaga koos elavad

isikud ja nende sissetulekud. Kuna kaebaja jättis andmed C kohta esitamata, tegi vastustaja

SHS § 131 lg 2 alusel keelduva otsuse. Kaebaja teadis, et tal tuleb esitada tõesed andmed

kogu leibkonna kohta.

5. Tallinna Halduskohus

jättis

16.08.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata.

Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas vastustaja tuvastas õigesti, et kaebaja leibkonda

kuulub ka C ja millises korteris nad elasid. Rahvastikuregistris on märgitud kaebaja elukohaks

XXX ning lisa-aadressideks FFF ja YYY. Kuigi SHS § 132 lg 11 järgi võib tegelikuks

elukohaks olla ka rahvastikuregistrisse märgitud lisa-aadressi järgne elukoht, on siiski selge,

et taotlejal saab olla ainult üks tegelik elukoht. Taotlusest nähtub, et eluasemekulud on

esitatud seoses XXX korteriga, mis kinnitab, et just see on kaebaja tegelik elukoht. Vastustaja

2(6)

3-24-929

on lisaks esitanud tõendid, et kodukülastuste (sh 22.01.2024, 31.01.2024, 05.03.2024) ning

hindamiste raames on tuvastatud, et kaebaja elukohaks on XXX ja ta elab seal koos Cga.

Kaebaja võib aeg-ajalt viibida ka rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidel, kuid see ei

väära fakti, et tema tegelik elukoht on XXX. Seega on tõendatud, et kaebaja ja C elavad koos

XXX ning moodustavad ühtse leibkonna, sest neid seob ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7

p 3). Järelikult on vastustaja õigesti võtnud arvesse mh C sissetulekut. Otsuse kohaselt on

kaebaja sissetulek 100 eurot ja C sissetulek 576,60 eurot ning eluasemekulud kokku 209,63

eurot. Taotlusele lisatud elektri- ja kommunaalarvetelt ei nähtu, et kaebaja oleks võlgu või

oleks jätnud varasemalt arved maksmata. Küll saab tuvastada, et kaebaja esitab endale

kuuluvate ettevõtete kaudu iseendale arveid. Kaebaja väited, et tal on tekkinud üürivõlg, ei ole

asjakohased. Vastustaja on taotluse lahendamisel võtnud arvesse kõigi perekonnaliikmete

netosissetulekut ning leidnud põhjendatult, et perekonna sissetulek ületab toimetulekupiiri.

Kaebaja väited seoses hooldajale ravimikompensatsiooni maksmata jätmisega ning

poolelioleva tsiviilasjaga on asjasse puutumatud ja kohus jätab need tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. N.Y palub 29.09.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.11.2024) tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. C elukohaks ei ole XXX ning ta ei

moodusta hoolekandeteenuseid pakkuva MTÜ Q juhatuse liikme N.Y-ga ühist leibkonda,

vaid tema elukohaks oli varem Tallinnas OOO ja praegu on tema aadressiks HHH. C oli

patsient, kellele osutati XXX hoolekandeteenust. N.Y elas talvel garaažis ja siis ema juures,

keda ta peab järjepidevalt hooldama. Kaebaja ei saanud XXX eluruumi kasutada alates selle

rüüstamisest 2023. a ja korteri remont oli veel 2024. a septembri seisuga jätkuvalt pooleli.

Kaebaja palub mh eemaldada kohtuotsuste koopiad tema ettevõtetega seotud infost

Teatmik.ee veebilehel, sest ettevõtted ei ole toimetulekutoetust taotlenud.

7. Tallinna linn palub 14.11.2024 vastuses jätta N.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis

20.02.2024 taotluses, et elab Tallinnas kas XXX, YYY või FFF ning toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakond tuvastas kontrollimise käigus, et taotleja esitatud andmed on ebatäpsed ja eksitavad.

N.Y oli määratud C hooldajaks ja elas XXX koos Cga. Vastustajal tuli taotlust lahendades

lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Kuna kaebaja jättis esitamata toetuse andmisel

tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid,

jäeti temale 26.02.2024 otsusega SHS § 131 lg 2 alusel toimetulekutoetus määramata.

Kaebajale oli teada, et sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2, § 9 lg-st 1 ja § 21

lg-st 1 tulenevalt on tal kohustus teha vastustajaga koostööd ning SHS § 131 lg-te 2, 4 ja 7, §

132 lg 2 ja § 133 lg 1 järgi võetakse toimetulekutoetuse määramisel aluseks mh taotlejaga

koos elavad isikud ja nende sissetulekud, mis tuleb ka taotluses välja tuua. Kaebajale pidi

hiljemalt Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsusest nr 3-14-51230 olema teada, et tal tuleb

esitada tõesed andmed kogu leibkonna kohta (vt lisaks nt haldusasjad nr 3-23-98, 3-23-363, 3-

23-733, 3-23-1416, 3-23-1623, 3-23-1884).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et N.Y apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega

pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

3(6)

3-24-929

9. Kuivõrd asjas on võetud menetlusse üksnes nõuded tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse

26.02.2024 otsus nr 24269375942 ja kohustada vastustajat maksma kaebajale 2024. a

veebruari eest toimetulekutoetust (vt Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 määrus), jätab

ringkonnakohus tähelepanuta kõik kaebaja need väited, mis ei puuduta 2024. a veebruari eest

toimetulekutoetuse taotlemist. Suur osa apellatsioonkaebusest on täiesti asjassepuutumatu ja

seondub tõenäoliselt kaebaja muude vaidlustega (sh varasemate perioodide

toimetulekutoetuse taotlustega).

10. Kaebaja 20.02.2024 taotlus on jäetud rahuldamata SHS § 131 lg 2 alusel, mis näeb ette,

et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata: 1)

kus oli kaebaja elukoht; 2) kes olid kaebaja perekonna (leibkonna) liikmeteks; 3) millised

eluasemekulud võis perekonna sissetulekust maha arvata.

11. Vastustaja tuvastas kaebaja elukohana õigesti XXX. Kaebaja märkis taotluses, et XXX

eluruum on üksnes tema registreeritud elukoht, kuid tegelikult elab ta YYY ja FFF. Samas on

taotlusele lisatud tõendid eluasemekulude kandmise kohta, mis seonduvad üksnes XXX

korteriga (dtl 40–46). Tallinna linn oli juba varem korduvalt tuvastanud, et N.Y tegelik

elukoht oli XXX (vt kodukülastus- ja hindamisaktid – dtl 48–53, 56–57), ning olukorras, kus

kaebaja ei olnud 20.02.2024 taotlusele lisanud mingeid selliseid uusi tõendeid, mille põhjal

olnuks alust arvata, et asjaolud võivad olla muutunud, ei pidanud vastustaja korraldama

täiendavat kodukülastust vms. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest järelduks, et

tema elukohaks oli hoopis YYY garaažiboks (hooneühistu liikmeks on MTÜ Q) või FFF

(kaebaja ema eluruum). Garaažiboksi N.Y elukohana kasutamist ei tõenda kuidagi asjaolu, et

kaebajaga seotud UÜ R (kaebaja on täisosanik) on tasunud Maksu- ja Tolliametile 20.02.2024

maamaksu „MTÜ Q liikme eest“ (dtl 3). Samuti ei saa MTÜ Q 15.02.2024 arve nr 15022024

(dtl 15; dtl 47), mille kohaselt soovitakse Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnalt saada tasu mh kaebaja ema hooldamise eest 2024. a jaanuaris Tallinnas FFF,

kinnitada seda, et kaebaja elab ema elukohas. Puuduvad tõendid, et kaebaja emale oleks

määratud hooldaja ja tema hooldajaks oleks N.Y. Väide, et kaebajal ei olnud õiguslikult ega

faktiliselt võimalik kasutada MTÜ-le Q kuuluvat XXX korterit, on vastuolus kaebaja enda

esitatud tõenditega (UÜ T arvel nr 05022024 on viidatud 02.09.2019 üürilepingule – dtl 46)

ning ka eluliselt ebausutav, kuna korteri varasem omanik oli N.Y ise, kes on mh MTÜ Q

asutajaks ja ainsaks juhatuse liikmeks. Kaebaja väited korteri rüüstamisest ja remonditöödest

on paljasõnalised.

12. Vastustaja on õigesti tuvastanud ka selle, et N.Y elas XXX eluruumis koos Cga ning

neid tuli käsitada ühe perekonna (leibkonna) liikmetena (SHS § 131 lg 7 p 3). See nähtub

varasematest kodukülastus- ja hindamisaktidest (dtl 48–53, 56–57) ja vastupidise kohta

puuduvad tõendid. Asjaolust, et C vajas sügava puude tõttu igapäevast kõrvalabi ning N.Y oli

määratud tema hooldajaks (dtl 54–55), ei järeldu, et isikutel ei saanud olla ühist kodust

majapidamist. C eestkostja (ema) on 17.01.2023 kodukülastusakti (dtl 50) kohaselt selgitanud,

et C ja N.Y kohtusid aastaid tagasi ning sellest kujunes lõpuks kooselu (elavad XXX

eluruumis). Samuti kinnitas C ema, et annab kogu tütrele laekuva sissetuleku (sh

töövõimetoetus, hooldajatoetus) allkirja vastu üle N.Y-le (dtl 53). Järelikult arvestas

vastustaja 20.02.2024 taotluse lahendamisel perekonna netosissetulekuna õiguspäraselt nii

N.Y kui ka C sissetulekut (kokku 676,60 eurot). Kaebaja ei ole väitnud, et 26.02.2024 otsuses

toodud andmed sissetulekute suuruse kohta oleksid ebaõiged. Asjaolu, et C suri 29.05.2024,

ei mõjuta vaidlusaluse 26.02.2024 otsuse õiguspärasust.

4(6)

3-24-929

13. Vaidlustatud otsus on õiguspärane mh eluasemekulude mahaarvamist puudutavas osas.

Eluasemekuludena oli võimalik võtta arvesse 31.01.2024 arvet elektrienergia eest (62,80

eurot) ja korteriühistu 06.02.2024 arvet kommunaalteenuste eest (146,83 eurot), kuid mitte

UÜ T üüriarvet (350 eurot, sh kommunaalkulud). UÜ T on 22.11.2023 osanike otsuse alusel

äriregistrist 03.01.2024 kustutatud. Ühtegi majandusaasta aruannet ei ole ühing esitanud ning

tema seos XXX korteriomandiga ei ole äratuntav (v.a osanike seotus N.Y-ga). Lisaks nähtub

üüriarvest, et väidetav üüri- ja kommunaalkulude summa 350 eurot on lisatud varasemale

võlgnevusele (väidetavalt tekkinud alates 17.12.2013), mis on kokku 111 324 eurot. XXX

korteri omaniku MTÜ Q 2023. a majandusaasta aruandest, mis on kättesaadav äriregistri

teabesüsteemi vahendusel, ei ole samuti võimalik järeldada, et ühing tegeleks reaalselt korteri

väljaüürimisega. Kuna ringkonnakohtu hinnangul kajastab UÜ T üüriarve näilikku ja seega

tühist tehingut (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg-d 1 ja 2), siis on vastustaja jätnud

kõnealuse dokumendi põhjendatult arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8

sätestatud välistus oleks praegusel juhul kohaldatav või mitte (vrd nt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.09.2017 otsus nr 3-16-789, p 10).

14. Kokkuvõttes leiti vaidlustatud otsuses õigesti, et perekonna sissetulek, millest on maha

arvatud eluasemekulud, ületab perekonna arvestuslikku toimetulekupiiri 106,97 euro võrra

(s.o 676,60 – 209,63 – 360 = 228,55) ja toetuse määramiseks ei olnud SHS § 131 lg 2 järgi

alust.

15. Seonduvalt kaebaja taotlusega eemaldada tema ettevõtetega seotud kohtuotsuste

koopiad veebilehelt teatmik.ee, märgib ringkonnakohus järgmist. Viidatud portaalist nähtub

tõepoolest, et näiteks MTÜ Q andmete juures on kättesaadavad mh Tallinna Halduskohtu

otsused haldusasjades nr 3-23-363, 3-23-1884, 3-23-1416, 3-24-556, 3-24-929 ja 3-24-1583,

mis kõik puudutavad N.Y töövõimetoetuse taotlusi. Otsustes on tähemärkidega asendatud küll

kaebaja ja temaga seotud füüsiliste isikute nimed ning elukohtade aadressid, kuid mitte

kaebajaga seotud juriidiliste isikute nimesid ja registrikoode. Seetõttu võib nõustuda, et

koostoimes äriregistri teabesüsteemi avalike andmetega on vähemasti kaebaja ise

kohtulahendite põhjal identifitseeritav. Selle vältimiseks on kaebajal HKMS § 175 lg 3 alusel

võimalik esitada kohtutele taotlused mitte avaldada ka temaga seotud juriidiliste isikute

nimesid ja registrikoode. Selliseid taotlusi saab esitada ka pärast kohtumenetluse lõppemist.

Tuleb siiski tähele panna, et kohtud avalikustavad lahendeid üksnes Riigi Teataja

andmebaasis, ning seega kajastuvad parandused samuti vaid Riigi Teataja veebilehel. Kuna

ringkonnakohtule nähtub, et infoportaalis www.teatmik.ee ei ole kohtulahenditele juurdepääs

korraldatud pelgalt linkidena Riigi Teataja andmebaasile, vaid need on allalaetavad otse

www.teatmik.ee veebilehelt, siis ei mõjutaks kohtulahendi hilisem ulatuslikum varjamine

enam www.teatmik.ee portaalis olevaid lahendite tekste. Seetõttu tuleb kaebajal infoportaalis

www.teatmik.ee avalikustatud lahendites tema isikuandmete töötlemist puudutavate nõuetega

pöörduda nimetatud portaali haldaja poole.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb N.Y apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 16.08.2024 otsus muutmata.

17. N.Y on apellatsioonkaebuse esitamisel olnud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel

vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ja ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude

kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei

ole apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda

kanda.

5(6)

3-24-929

18. Kuna otsus sisaldab kaebaja eraelulisi andmeid (sotsiaalse kaitse vajadust – SÜS § 8),

tuleb otsuse avaldamisel asendada N.Y ja C nimed, kaebajaga seotud juriidiliste isikute (MTÜ

Q, UÜ T, UÜ R) nimed ning kaebaja või C elukohana viidatud aadressid (XXX, YYY, FFF,

OOO) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)