3-23-2644/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2644

Haldusasi

B.K kaebus tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.

oktoobri 2023. a otsus nr 23266565146

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – B.K

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.K 9. mai 2024. a apellatsioonkaebuse ja 12. mai 2024. a täiendava

seisukoha lisad haldusasja nr 3-23-2644 materjalide juurde võtmata.

2. Jätta B.K apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19. aprilli

2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2644 muutmata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) ja

juriidiliste isikute (v.a Swedbank AS) nimed ning elukoha aadressid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. jaanuaril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-23-2644

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.K esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 20.10.2023 taotluse 2023. a oktoobri eest

toimetulekutoetuse maksmiseks.

2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 27.10.2023 otsusega nr 23266565146 taotlejale 2023. a

oktoobri eest toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-le 2 tuginedes

määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 228,55 euro võrra. Taotleja

rahvastikuregistri järgne elukoht on XXX, Tallinn (üldpind 33,6 m2) ning eluruumis elavad

B.K ja tema perekonnaliige C. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot, perekonna

sissetulek 676,60 eurot ja eluasemekulud 88,05 eurot.

3. B.K esitas Tallinna Halduskohtule 21.12.2023 kaebuse, mis võeti menetlusse nõudes

tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023 otsus nr 23266565146. Vastustaja otsus rikub

kaebaja õigust osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest. Kaebaja on sunnitud elama

mujal, sest ei saa tasuda kommunaalkulude eest. Korteris ei saa elada poolelioleva remondi

tõttu. Korter kuulub ettevõttele ja kaebaja kasutab seda üürilepingu alusel ning tal puudub

õigus võtta sinna elama muid inimesi. Tegemist on ühele inimesele mõeldud eluasemega. B.K

hooldab C, kuid C eestkostja on tema ema, kellel on endal korter. C elukohaks on OOO,

Tallinn. Kaebaja ei saa elada CCC, sest temalt nõutakse elektri eest tasumist ja lubatakse

elekter välja lülitada. Seetõttu elab kaebaja tuttavate juures.

4. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Taotluses esitatud andmeid on

juba varem kontrollitud ning tuvastatud, et need on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja

eksitavad. Koduvisiitide käigus on selgunud, et kaebaja elab Cga koos XXX. Cle makstavad

toetused laekuvad tema emale, kes annab need üle kaebajale. XXX korteri omanikuks on

MTÜ Q, kelle ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on kaebaja. Varem oli korteri omanik

B.K. CCC asub 10 boksiga garaaž, mille omanikuks on hooneühistu. Taotlusele lisatud

arvetelt ei selgu, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varem arveid maksmata. Kaebaja

esitab endaga seotud juriidiliste isikute kaudu endale arveid. Kaebaja tasub arved alati

tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebajaga seotud juriidiliste

isikute pangakontode kaudu. Kaebaja hoiab teadlikult Swedbank AS-i arvelduskontot tühjana,

et demonstreerida toimetulekuks vahendite puudumist. Kaebaja taotluse lahendamisel on

lähtutud tegelikust faktilisest olukorrast.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidluse all

on see, kas vastustaja tuvastas õigesti, et kaebaja elab koos Cga ja nende ühine sissetulek kuus

ületab toimetulekupiiri. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht XXX.

Toimetulekutoetuse taotlusel märkis kaebaja oma elukohaks nii CCC, XXX kui ka DDD.

DDD on kaebaja ema elukoht. CCC asub 10 boksiga garaaž, seega ei ole tegemist

eluasemega. Taotlusele on lisatud XXX korteriga seotud elektri- ja kommunaalkulude arved

ning samuti UÜ W üüriarve. UÜ W täisosanik oli kuni 03.01.2024 kaebaja võõrasisa ja

2(6)

3-23-2644

usaldusosanik G UÜ, mille ainus täisosanik ja tegelik kasusaaja on kaebaja. Seega esitas

kaebaja endale arveid endaga seotud isikute kaudu, et jätta mulje üüri tasumise kohustusest.

Sellise üüriga ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvestada, sest toetuse eesmärgiks ei ole

võimaldada kaebajal teenida selle abil ettevõtlustulu. Sisuliselt on tegu endale kuuluva korteri

endale üürimisega (vt SHS § 133 lg 8). Varasemates haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363, 3-

23-733, 3-23-1416, 3-23-1884, 3-24-556 on tuvastatud, et kaebaja elukohaks on XXX. Ehkki

kaebaja märkis enda elukohana mitmeid aadresse, on taotlusele lisatud arved XXX korteri

kohta. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja elukohaks on XXX ja kaebaja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis selle järelduse ümber lükkaks. Kaebaja võib ajutiselt viibida ka

CCC või DDD, kuid see ei muuda neid tema elukohtadeks.

Samuti on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja elas XXX korteris koos hooldatava Cga.

Kuigi C eestkostja on tema ema, on kaebaja määratud C hooldajaks ning kaebaja ei ole

lükanud ümber vastustaja väidet, et C ema annab tütrele makstud pensioni ja toetuse üle

kaebajale, et ta hoolitseks C eest. C ema on kinnitanud, et tütar elab koos kaebajaga XXX.

Haldusmenetluse materjalid kinnitavad, et C elas enne 20.10.2023 taotluse esitamist koos

kaebajaga ning C tuleb pidada kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3

tähenduses. See, et kaebaja ja C moodustavad ühe leibkonna, on tuvastatud ka varasemates

haldusasjades. Siinses asjas ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kuna vastustaja

pidi taotluse lahendamisel arvestama tegelike asjaoludega, siis on õigesti arvestatud mh C kui

kaebaja perekonna liikme sissetulekuid. Järeldades, et leibkonna eluasemekulud 2023. a

oktoobris olid 88,05 eurot, on vastustaja põhjendatult lähtunud üksnes eluasemekuludest, mis

olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud (elektri- ja kommunaalkulude arved) ja jätnud

kõrvale UÜ W arve. Leibkonna sissetulek ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist

toimetulekupiiri 228,55 euro võrra.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. B.K palub 09.05.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 12.05.2024) tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebusest järeldub, et

kaebaja hinnangul ei saanud Tallinnas XXX eluruumi käsitada tema elukohana ega C tema

leibkonna liikmena, sest eluruum kuulub MTÜ-le Q ning C oli patsient, kellele osutati seal

hoolekandeteenust. Kaebaja ei saanud eluruumi kasutada alates selle rüüstamisest 2023. a

juulis kuni 2024. a jaanuarini, sest selleks olnuks vaja kappidest üle ronida ja korteris

toimusid remonditööd.

7. Tallinna linn palub 14.11.2024 vastuses jätta B.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis

20.10.2023 taotluses, et elab Tallinnas CCC ja XXX ning toimetulekutoetuse määramisel

arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole. Vastustaja tuvastas kontrollimise käigus, et taotleja

esitatud andmed on ebatäpsed ja eksitavad. B.K oli määratud C hooldajaks ja elas XXX koos

Cga. Vastustajal tuli lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Kuna kaebaja jättis esitamata

tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid,

siis jäeti SHS § 131 lg 2 alusel toimetulekutoetus määramata. Kaebajale oli teada, et

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2, § 9 lg-st 1 ja § 21 lg-st 1 tulenevalt on tal

kohustus teha vastustajaga koostööd ning SHS § 131 lg-te 2, 4 ja 7, § 132 lg 2 ja § 133 lg 1

kohaselt võetakse toimetulekutoetuse määramisel aluseks mh taotlejaga koos elavad isikud ja

nende sissetulekud, mis tuleb taotluses välja tuua. Kaebajale pidi hiljemalt Tallinna

Halduskohtu 29.05.2015 otsusest nr 3-14-51230 olema teada, et tal tuleb esitada tõesed

andmed kogu leibkonna kohta (vt lisaks Tallinna Halduskohtu 17.02.2023 otsus nr 3-23-98).

3(6)

3-23-2644

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et B.K apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega

pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

9. Asjas on menetlusse võetud üksnes nõue tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023

otsus nr 23266565146, millega jäeti B.K-le määramata toimetulekutoetus 2023. a oktoobri

eest (vt Tallinna Halduskohtu 12.12.2023 ja 04.02.2024 määrused). Ringkonnakohus jätab sel

põhjusel tähelepanuta kõik kaebaja väited ja uued tõendid, mis ei puuduta 2023. a oktoobri

eest toimetulekutoetuse taotlemist. Korteri remondikulude hüvitamise nõude tagastas

halduskohus 04.02.2024 määrusega (vt resolutsiooni p 2 alap 4). Põhja-Tallinna Valitsuse

27.11.2023 otsus nr 23267195104, millega jäeti kaebajale määramata toimetulekutoetus 2023.

a novembri eest, on vaidluse all haldusasjas nr 3-23-2970 (Tallinna Halduskohtu 09.04.2024

määrusega liidetud haldusasjaga nr 3-23-1972) ning Tallinna Halduskohtu 07.05.2024 otsuse

nr 3-23-1972 peale esitatud B.K apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses.

Ravimikompensatsiooni taotlusega (vt Põhja-Tallinna Valitsuse 15.01.2024 otsus nr 2024-30)

ning 2023. a detsembri toimetulekutoetuse taotlusega (vt Põhja-Tallinna Valitsuse 29.12.2023

otsus nr 23268047444) seonduv on vaidluse all haldusasjas nr 3-24-237, milles Tallinna

Halduskohus tegi 03.12.2024 otsuse, mille peale on kaebajal võimalik esitada

apellatsioonkaebus ringkonnakohtule hiljemalt 02.01.2025. Kuivõrd B.K 09.05.2024

apellatsioonkaebusele ja 12.05.2024 täiendavale seisukohale ei ole lisatud ainsatki uut

dokumenti, mida toimikus seni ei sisaldu ja mis omaks samas praeguse vaidluse lahendamisel

tähtsust, siis jäävad kõik lisad haldusasja juurde võtmata.

10. Kaebaja 20.10.2023 taotlus on jäetud rahuldamata SHS § 131 lg 2 alusel, mis näeb ette,

et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata: 1)

kus oli kaebaja elukoht; 2) kes olid kaebaja perekonna (leibkonna) liikmeteks; 3) millised

eluasemekulud võis perekonna sissetulekust maha arvata.

11. Vastustaja tuvastas kaebaja elukohana õigesti XXX. Kaebaja märkis taotluses, et XXX

eluruum on üksnes tema registreeritud elukoht, kuid tegelikult elab ta CCC ja DDD. Samas on

taotlusele lisatud tõendid eluasemekulude kandmise kohta, mis seonduvad üksnes XXX

korteriga (dtl 36–45). Vastustaja 27.10.2023 hindamisakti (dtl 54–55) kohaselt oli alust

eeldada, et B.K tegelik elukoht oli 2023. a oktoobris jätkuvalt XXX. Kaebaja ei ole esitanud

ühtegi tõendit, mille põhjal saaks järeldada, et tema elukohaks oli hoopis CCC garaažiboks

(hooneühistu liikmeks on MTÜ Q) või DDD (kaebaja ema eluruum). Garaažiboksi B.K

elukohana kasutamist ei tõenda kuidagi asjaolu, et kaebajaga seotud UÜ F (kaebaja on

täisosanik) on tasunud 31.10.2023 hooneühistule liikmemaksu (sh maamaksu ja elektrikulude

katteks) ning märkis maksekorralduse selgituses mh „B.K“ (dtl 17). Pigem on usutav, et

kaebaja nimi oli selgitusse lisatud põhjusel, et makse tegijaks ei olnud hooneühistu liige ega

ka tema seaduslik esindaja. Samuti ei nähtu kaebaja 27.01.2023 avaldusest Politsei- ja

Piirivalveametile (dtl 232), et CCC garaažiboks nr 10 oleks kaebaja elukohaks. Lisaks

puudutab see tõend 2023. a jaanuari, mitte 2023. a oktoobrit. Väide, et kaebajal puudus

õiguslik alus kasutada MTÜ-le Q kuuluvat XXX korterit, on vastuolus tema enda esitatud

tõenditega (UÜ W arvel nr 05102023 on viidatud 02.09.2019 üürilepingule – dtl 45) ning ka

eluliselt ebausutav, kuna korteri varasem omanik oli B.K ise, kes on mh MTÜ Q asutajaks ja

ainsaks juhatuse liikmeks. Kaebaja väited korteri rüüstamisest ja remonditöödest on

paljasõnalised.

4(6)

3-23-2644

12. Vastustaja on õigesti tuvastanud ka selle, et B.K elas XXX eluruumis koos Cga ning

neid tuli käsitada ühe perekonna (leibkonna) liikmetena (SHS § 131 lg 7 p 3). Seda kinnitab

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 hindamisakt (dtl 54–55)

ning varasemad kodukülastus- ja hindamisaktid (dtl 46–50). Asjaolust, et C vajas sügava

puude tõttu igapäevast kõrvalabi ning B.K oli määratud tema hooldajaks (dtl 52–53), ei

järeldu, et isikutel ei saanud olla ühist kodust majapidamist. C eestkostja (ema) on 17.01.2023

kodukülastusakti (dtl 48) kohaselt selgitanud, et C ja B.K kohtusid aastaid tagasi ning sellest

kujunes lõpuks kooselu (elavad XXX eluruumis). Samuti kinnitas C ema, et annab kogu

tütrele laekuva sissetuleku (sh töövõimetoetus, hooldajatoetus) allkirja vastu üle B.K-le (dtl

51). Järelikult arvestas vastustaja 20.10.2023 taotluse lahendamisel perekonna

netosissetulekuna õiguspäraselt nii B.K kui ka C sissetulekut (kokku 676,60 eurot). Kaebaja

ei ole väitnud, et 27.10.2023 otsuses toodud andmed sissetulekute suuruse kohta oleksid

ebaõiged.

13. Vaidlustatud otsus on õiguspärane mh eluasemekulude mahaarvamist puudutavas osas.

Eluasemekuludena oli võimalik võtta arvesse 30.09.2023 arvet elektrienergia eest (54,58

eurot) ja korteriühistu 05.10.2023 arvet kommunaalteenuste eest (33,47 eurot), kuid mitte UÜ

W üüriarvet (350 eurot, sh kommunaalkulud). UÜ W on 22.11.2023 osanike otsuse alusel

äriregistrist 03.01.2024 kustutatud. Ühtegi majandusaasta aruannet ei ole ühing esitanud ning

tema seos XXX korteriomandiga ei ole äratuntav (v.a osanike seotus B.K-ga). Lisaks nähtub

üüriarvest, et väidetav üüri- ja kommunaalkulude summa 350 eurot on lisatud varasemale

võlgnevusele (väidetavalt tekkinud alates 17.12.2013), mis on kokku 109 924 eurot. XXX

korteri omaniku MTÜ Q 2023. a majandusaasta aruandest, mis on kättesaadav äriregistri

teabesüsteemi vahendusel, ei ole samuti võimalik järeldada, et ühing tegeleks reaalselt korteri

väljaüürimisega. Kuna ringkonnakohtu hinnangul kajastab UÜ W üüriarve näilikku ja seega

tühist tehingut (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg-d 1 ja 2), siis on vastustaja jätnud

kõnealuse dokumendi põhjendatult arvestamata, olenemata sellest, kas SHS § 133 lg-s 8

sätestatud välistus oleks praegusel juhul kohaldatav või mitte (vrd nt Tallinna

Ringkonnakohtu 21.09.2017 otsus nr 3-16-789, p 10).

14. Kokkuvõttes leiti vaidlustatud otsuses õigesti, et perekonna sissetulek, millest on maha

arvatud eluasemekulud, ületab perekonna arvestuslikku toimetulekupiiri 228,55 euro võrra

(s.o 676,60 – 88,05 – 360 = 228,55) ja toetuse määramiseks ei olnud SHS § 131 lg 2 järgi

alust.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb B.K apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus muutmata.

16. B.K on apellatsioonkaebuse esitamisel olnud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel

vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ja ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude

kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ei

ole apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda

kanda.

17. Kuna otsus sisaldab kaebaja eraelulisi andmeid (sotsiaalse kaitse vajadust – SÜS § 8),

tuleb otsuse avaldamisel asendada B.K ja C nimed, kaebajaga seotud juriidiliste isikute (MTÜ

Q, UÜ W, G UÜ, UÜ F) nimed ning kaebaja või C elukohana viidatud aadressid (XXX, CCC,

DDD, OOO) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

5(6)

3-23-2644

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)