2-24-114157/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-114157

Tsiviilasi

X.P hagi H.M vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja X.P, isikukood XXX;

hageja seaduslik esindaja G.H, isikukood XXX;

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Jennsen;

kostja H.M , isikukood XXX.

Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.P nõue elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista H.M-ilt X.P kasuks alates 13. aprillist 2024 kuni X.P täisealiseks

saamiseni xxxxxxxxxxxxxx igakuine elatis 220 eurot.

3. Elatise maksmisel võtta arvesse H.M-i poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatis,

sh 8. juunil 2024 tasutud elatis 100 euro ulatuses, 6. septembril 2024 tasutud

elatis 130 euro ulatuses, 4. oktoobril 2024 tasutud elatis 130 euro ulatuses ja 6.

novembril 2024 tasutud elatis 130 euro ulatuses.

4. Elatis tasuda jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks G.H arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta hageja taotlus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. X.P esitas 13. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

H.M-ilt 250 euro elatise saamiseks. Kuna H.M esitas makseettepanekule vastuväite,

lõpetas Pärnu Maakohus 3. mai 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. X.P (hageja) esitas 24. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi H.M-i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks alates 13. aprillist 2024 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud

määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Avalduse esitamise ajal on igakuise elatise

suuruseks 287,72 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on lapsevanemate kooselu lõppenud ning alates 2022. a suvest

on laps elanud püsivalt koos isaga. Septembris 2022. a sõlmisid vanemad Tartu

Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-22-7893 kompromissi, millega vanemad

leppisid kokku, et lapse elama asumisega isa juurde lõppeb lapse elatise nõue isa

vastu, mis oli välja mõistetud kohtuasjas 2-17-8570. Laps läks 2022. a septembris isa

elukoha järgsesse xxxxxxxxxxxxx. Lapse ema ei ole osalenud lapse ülalpidamises

regulaarselt ega piisavalt. Viimati ostis ema lapsele jope, kui lapsega jaanuaris kohtus.

Alates aprillikuust 2024. a on lapse isa küsinud lapse emalt lapse ülalpidamiseks

elatist, kuid lapse ema ei ole elatist tasunud, sellel teemal ta lapse isaga rääkida ei

soovi. Lapse vajadused on ajas suurenenud, igakuised kulud on 623 eurot, ning lapse

isa leiab, et ühe vanema poolt ülalpidamine ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks

enam piisav, mistõttu tuleb ka lapse emal lapse ülalpidamises osaleda.

Hageja toob oma 10. detsembri 2024 seisukohas välja, et kostjale kuulub sõiduauto

ning kostja oluline püsikulu on ostud tanklas. Kuna kostjal puudub käesoleval ajal

võimekus tööl käia, siis ei ole põhjendatud sõiduauto omamine. Kui kostja tervis on

nii palju paranenud, et sõiduki omamine ja kasutamine on põhjendatud, siis peaks

kostja olema võimeline ka töötama ja sissetulekut teenima vähemalt määras, et

osaleda lapse ülalpidamises. Samuti tuleb kostja võimekuse puhul elatist tasuda

arvestada asjaoluga, et kostjale kuulub kinnistu registriosa numbriga xxxxxx. Kostja

pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, et kostja tasuks kommunaalmakseid või sõiduauto

eest, ning samuti on kulutused ravimitele väidetust oluliselt väiksemad. Hageja

seadusliku esindaja arvates on oluline arvestada ka kostja suhtumist elatise maksmise

kohustusse. Kostja ei ole leidnud mitme aasta jooksul vahendeid elatise tasumiseks.

Hageja kasvades on tema vajadused ja sellega koos ka kulutused tema ülalpidamiseks

suurenenud. Hageja alustas kitarriõpinguid, mille kuutasu on 33 eurot ning lisaks

tuleb vanematel osta kitarr, et lapsel oleks võimalik pillimängu harjutada.

3. Kostja hagile ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt on

kostja töövõimetu, tema sissetuleku moodustavad ainult töövõime toetus ja

puudetoetus ning tal ei ole võimalik elatist nõutud määras tasuda, ta saaks maksta

maksimaalselt 100 eurot kuus. Kostja on lapsele ostnud riideid, temaga erinevates

kohtades käinud.

4. 28. novembri 2024 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja pakkus kompromissi

korras elatiseks 150 eurot kuus, hageja sellega ei nõustunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

6. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et X.P on sündinud

xxxxxxxxxxxxxxx. X.P ema on H.M ning isa on G.H.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

8. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 järgi ei või igakuine elatis olla

väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

9. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat. Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas

summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS §

102 lg 2).

10. PKS § 101 lg 3-5 alusel on ühe lapse igakuise elatise suuruseks käesoleval ajal 287,72

eurot. Elatise baassumma on käesoleval ajal 272,76 eurot. Sellele lisandub

Statistikaameti kodulehel avaldatud 2023. a keskmisest brutokuupalgast suurusega

1832 eurot 3%, s.o 54,96 eurot. Ülalpidamise hulka arvestatakse ka riiklikud

peretoetused ning seetõttu tuleb väljamõistetavat elatist vähendada 1/2 peretoetuste

võrra, s.o 40 eurot ühe lapse kohta (272,76+54,96-40=287,72).

11. Kostja väitel ei suuda ta miinimummääras elatist tasuda, sest ta on töötu, tal puudub

töövõime, talle on määratud puue ning tal on suured kulutused ravimitele.

12. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest

2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS

§ 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv

põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

13. Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades

vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud

asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel

toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole

võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada

proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p

14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

14. Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja. Kostjalt välja mõistetava elatise

vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema

sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa.

15. Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv

põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse

ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p-d 14-15). Seega on

vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.

16. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui

miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit

arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada

minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

17. Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab

hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud

minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st

2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida

enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel

või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi

sissetulekut saada, st tööle minna.

18. Kostja on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 15. augusti 2024 puude

raskusastme tuvastamise otsuse. Tõendi järgi on kostjale määratud keskmine puude

raskusaste kestusega 4. augustist 2024 kuni 3. augustini 2029. Samuti on kostja

kohtule esitanud Eesti Töötukassa 11. aprilli 2023 töövõime hindamise otsuse, mille

kohaselt on kostjal tuvastatud puuduv töövõime kestusega 13. maist 2023 kuni 12.

maini 2026.

19. Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud

krediidiasutustele. Kostjal on pangakonto Swedbank AS-is ja Coop Pank AS-is.

Kostja viimase kuue kuu sissetuleku moodustavad töötasu, vajaduspõhine õppetoetus,

sotsiaaltoetus, töötutoetus, ülekanded eraisikutelt. Ajavahemikul juunist novembrini

2024 on kostja keskmine töötasu ühe kuu kohta olnud 417,42 eurot, sotsiaaltoetus ja

töötutoetus igas kuus keskmiselt 664,82 eurot, oktoobris ja novembris 2024 on kostja

saanud vajaduspõhist õppetoetust 270 eurot kuus.

20. Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu (korteriomand) registriosa

numbriga xxxxxx, aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, mis

ei ole kostja elukoht. Kostja kasutab isiklikku sõiduautot.

21. Kohus leiab, et H.M on tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu miinimumsummast

väiksema elatise väljamõistmiseks. Kohus nõustub, et kostja võimalused sissetulekut

teenida on talle määratud puude ja töövõime kaotuse tõttu piiratud. Kostja on viimase

kuue kuu jooksul küll töötanud, kuid töösuhted on olnud lühiajalised. Samas arvestab

kohus, et kostjale laekub regulaarne sissetulek ning lisaks on hageja nii kinnis- kui ka

vallasvara (sõiduk) omanik.

22. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et H.M-il on võimekus tasuda X.P

ülalpidamiseks elatist 220 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

23. PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel tuleb

elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

24. Kohtumenetluse ajal tasutud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega

tasaarvestada. Elatise maksmisel tuleb arvesse võtta H.M-i poolt kohtumenetluse ajal

tasutud elatis, sh 8. juunil 2024 tasutud elatis summas 100 eurot, 6. septembril 2024

tasutud elatis summas 130 eurot, 4. oktoobril 2024 tasutud elatis summas 130 eurot ja

6. novembril 2024 tasutud elatis summas 130 eurot. Nimetatud summade osas tuleb

H.M-i ülalpidamiskohustus lugeda täidetuks.

25. Hageja palub elatise otsuse TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistada viivitamata täidetavaks.

TsMS § 468 lg 3 järgi elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et jõustumata kohtuotsuse täitmine on

hageja ülalpidamiseks hädavajalik ehk esineb oht, et hageja toimetulekuks ei jätku

piisavalt vahendeid. Sellest, et kostjal on hageja ees seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus, ei saa järeldada ülalpidamise hädavajalikkust. Kohus jätab

taotluse rahuldamata.

26. Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka

elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS §

459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

27. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik