2-23-6746/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Alo Noormets

Anneli Alaveer

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-23-6746

Tsiviilasi

Q.W hagi N.Q ja Z.Q vastu ühise omandi

lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.W (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Kristi Reinberg;

Kostja 1: N.Q (isikukood XXX)

Kostja 1 lepinguline esindaja: advokaat Grete

Kirsimaa

Kostja 2: Z.Q (isikukood XXX);

Kostja 2 lepinguline esindaja: Mihkel Nukka.

Menetlustoiming

Vastuhagi menetlusse andmine eraldi hagina,

menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu

RESOLUTSIOON

1. Anda N.Q poolt 02.02.2024 Tartu Maakohtule esitatud vastuhagi menetlusse

võtmiseks eraldi hagina.

2. Võtta vastu Q.W loobumine hagist N.Q ja Z.Q vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-

6746 menetlus otsust tegemata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada Q.W-le pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot Q.W pangakontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p 2 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Q.W (edaspidi ka hageja) hagi N.Q

(edaspidi ka kostja 1) ja Z.Q (edaspidi ka kostja 2) vastu ühise omandi lõpetamise nõudes

ja nende ühisomandis oleva xxx kinnistu jagamiseks reaalosadeks.

2. Kostja 1 esitas 02.02.2024 kohtule vastuhagi, milles nõuab samuti xxx kinnistu suhtes

ühisomandi lõpetamist ja selle jagamist reaalosadeks. Kohus ei ole veel lahendanud kostja

N.Q 02.02.2024 vastuhagi menetlusse võtmise avaldust.

3. Hageja teatas 21.11.2024 menetlusdokumendis, et pooled on vastavalt 21.11.2023

sõlmitud notariaalsele kokkuleppele jaganud xxx kinnistu eraldiseisvateks kinnistuteks,

millest kinnistu registriosa nr xxxxxx nimetusega xxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ja

xxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kuuluvad kostjatele kaasomandina ning kinnistu

nimetusega xxx, registriosa nr xxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kuulub hagejale.

Hageja leidis, et seeläbi on pooled saanud menetluse käigus kokkuleppele, kuivõrd

pooltele ühisomandina kuulunud kinnistu on jagatud eraldiseisvateks kinnistuteks ning

hageja on kinnistu nimetusega xxx ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja menetluse tsiviilasjas nr 2-23-6746 lõpetada ja poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja täpsustas oma 09.12.2024

menetlusdokumendis, et loobub oma hagiavaldusest TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel.

4. Vastavalt TsMS § 373 lõikele 1 on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni

või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma

protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui (1) vastuhagi on

suunatud põhihagi tasaarvestamisele; (2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või

osaliselt põhihagi rahuldamise; (3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos

ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. TsMS §

373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut ning

sätte II lause näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse,

võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi

menetletaks üksnes vastuhagina.

5. Kostja 1 teatas 10.12.2024 kohtule, et kui kohus jätab tema vastuhagi menetlusse võtmata,

siis ta soovib, et kohus menetleks tema vastuhagi eraldi hagina.

6. Kohtule arusaadavalt on hageja oma 21.11.2024 menetlusdokumendis avaldatud infost

nähtuvalt sisuliselt saavutanud oma hagiga taotletud eesmärgi, st algselt poolte

ühisomandisse kuulunud xxx kinnistu suhtes on ühisomand lõpetatud selliselt, et hageja

ainuomandisse kuulub endise xxx kinnistu jagamise tulemusel moodustatud xxx kinnistu.

Lisaks on hageja teatanud, et soovib eeltoodud põhjusel oma hagist loobuda. Sellest

lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul antud juhul täidetud TsMS § 373 lg 1 p-des 1-3 sätestatud

eeldused vastuhagi menetlemiseks käesoleva tsiviilasja raames, vaid seda tuleks teha

eraldiseisvas menetluses. Eeltoodust lähtuvalt annab kohus kostja 1 poolt 02.02.2024

Tartu Maakohtule esitatud vastuhagi menetlusse võtmiseks eraldi hagina.

7. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

8. Kostja 1 teatas 18.12.2024 kohtule, et on nõus hageja hagist loobumisega ja leiab, et

menetluskulud võiksid jääda poolte endi kanda. Kostja 2 teatas 18.12.2024 kohtule, et

nõus hageja hagist loobumisega ja leiab, et menetluskulud tuleks jätta kostja 1 kanda.

9. Kohus määrab, et võtab vastu hageja hagist loobumise ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3

alusel käesoleva tsiviilasja menetluse otsust tegemata.

10. Menetluskulude jaotuse osas on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud

lähtuda TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatud regulatsioonist menetluskulude jaotuse

kohta hagist loobumise korral, sest sisuliselt on pooled saavutanud hageja hagieseme

suhtes kompromissi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS

§ 168 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

11. Hageja taotles oma 09.12.2024 menetlusdokumendis ka riigilõivu tagastamist. Vastavalt

TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Sellest lähtuvalt

määrab kohus, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot

samale arveldusarvele, millelt hageja riigilõivu tasus.

12. TsMS §-de 432 ja 661 lg 2 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS §

178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 466 lg 1 kohaselt

toimetatakse määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik