2-24-12877/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-12877

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12877

Tsiviilasi

T. R. hagi A. L. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 342,97 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: T. R. (isikukood: XXX; elukoht XXX);

Hageja seaduslik esindaja: K. R. (isikukood: XXX;

elukoht XXX e-post XXX);

Kostja: A. L. (isikukood: XXX; elukoht XXX; e-

post XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A. L.alt välja T. R. kasuks igakuine elatis 103,86 eurot alates 02.09.2024 kuni T.

R. täisealiseks saamiseni.

3. Määrata, et A. L. kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks K. R. arvelduskontole nr

EEXXX selgitusega „Elatis T. R.“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu

nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

1(5)

2-24-12877

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab isaga.

Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.

2. Hageja igakuised keskmised kulud kokku 287,72 eurot:

-

eluasemekulud 100 eurot;

-

kulutused toidule 100 eurot;

-

sidekulud 10 eurot;

-

kulutused tervishoiule: 10 eurot;

-

kulutused hügieenitarvetele: 10 eurot;

-

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks: 20 eurot;

-

kulutused riietele ja jalanõudele: 25 eurot;

-

muud vältimatud püsikulutused (taskuraha, sõprade sünnipäevade raha): 12,75 eurot.

3. Hageja seaduslik esindaja saab hageja ees lapsetoetust 80 eurot. Eelnevalt laekus toetus

kostjale.

4. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras

(miinimumsummas) alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub

väljamõistetud elatise kanda K. R. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „Elatis T. R.“.

KOSTJA VASTUS

5. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja igakuiseks sissetulekuks on xxx hüvitis 351

eurot, peretoetus 80 eurot ja elatisraha 250 eurot. Kostja kasvatab üksi alaealist last.

Igakuise rahalise sissetuleku arvelt ei ole kostjal võimalik tasuda hagejale elatisraha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

2(5)

2-24-12877

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab koos isaga;



hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse isale;



hageja igakuised kulud on keskmiselt 287,72 eurot;



kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist tasunud.

8. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras

(miinimumsummas) alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal puudub majanduslik võimekus elatise

tasumiseks.

Kohus on 18.11.2024 määruses palunud kostjal esile tuua ja tõendada, milles kostja

töövõimetus seisneb. Samuti tuleb esile tuua, kas kostja omab käesoleval ajal töökohta või

tegutseb ettevõtluses. Kohus selgitas, et kui kostja tugineb halvale majanduslikule

seisundile, siis kostjal tuleb esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta

(kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma

pangakontode 12 kuu väljavõtted. Kohus lisas, et kui kostja tugineb sellele, et elatise

maksmise kohustust tuleb vähendada seetõttu, et tal on laps, kes jääks elatise mitte

vähendamise korral hagejaga võrreldes halvemasse olukorda, tuleb kostjal elatise

vähendamise eeldusena kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saab kohus

järeldada, et kostja varaline olukord on selline, mis hagejale täies ulatuses elatise

maksmist ja ülalpidamise andmist ei võimalda ning et hagejale elatise maksmise korral

jääks ülejäänud ülalpidamist saama õigustatud isik hagejaga võrreldes halvemasse

olukorda. Sellega seoses tuleb kostjal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest

saaks kohus järeldada, milline täpselt on kostja varaline olukord ning millised täpselt on

kostja muu ülalpeetava vajadused, sh kulutused. Juhul, kui kostja toob kohtu ette asjaolud,

mis viitavad sellele, et kostja varaline olukord on halb ja et tal on ka teisi ülalpeetavaid,

kellel on vajadused, kuid kui kostja ei too kohtu ette asjaolusid ja ei esita tõendeid, millest

saaks järeldada, milline täpselt on kostja varaline olukord ja millised täpselt on ülejäänud

kostja ülalpeetava vajadused, ei saa kohus vastaval alusel hageja suhtes

ülalpidamiskohustust vähendada. Kohus märkis, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele

olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kostja teise lapse vajadused (igakuised

ülalpidamiskulud) ja kostja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite

arvel neid vajadusi rahuldatakse.

Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu on kõik kostja vastuväited hagile tõendamata ja

seega alusetud. Kohus nendega ei arvesta.

10. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev:

a.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.

3(5)

2-24-12877

b. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot.

c.

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust (PKS § 101 lg 5). Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste

seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot. Hagiavalduse

kohaselt saab lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.

Võttes aluseks PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja PKS §

101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval

ajal 287,72 eurot. Samas on hageja esile toonud ja pärast vastavat kohtunõuet ka korduvalt

kinnitanud, et tema igakuised kulud on 287,72 eurot. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse

kulude katteks, lapse kulusid saab katta lapsetoetuse arvelt ja mõlemad vanemad peavad

last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab

kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 103,86 eurot kuus (287,72 – 80 = 207,72 s.o

vanemate kanda jäävad kulud pärast lapsetoetuse mahaarvamist; seega ühe vanema

kohustus on 207,72 / 2 = 103,86). Juhul, kui kohus mõistaks kostjalt välja elatise seaduses

sätestatud miinimummääras, rikastuks hageja kostja arvelt alusetult.

11. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 103,86

eurot kuus alates 02.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

12. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

13. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu

lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.

14. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

17. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

4(5)

2-24-12877

kohtunik

5(5)