3-24-1400/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1400

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2024 otsuse nr

E14004-1 tühistamise, pensioniõigusliku staaži tuvastamise

ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2024 otsus nr

E14004-1.

2. Tuvastada, et X töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991 kuni 31.08.2001

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 1 järgi.

3. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit uuesti läbi vaatama Xi 27.12.2023 taotlus

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1851 eurot ja 22

senti (koos käibemaksuga).

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-24-1400

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 27.12.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja selgitas, et töötas alates 01.07.1991-31.08.2001

kummidetaile tootvas ettevõttes AS Hevea operaatorina ning kvalifitseerub seega

soodustingimustel vanaduspensionile soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §

1 punkti 1 alusel. Nimelt tõi X välja, et kummidetailide tootmisega tegelemine on tervist eriti

kahjustav ja eriti raske töötingimustega töökoht Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr

206 loetelu nr 1 osa III „Keemiatööstus“ mõttes. Oma väidete tõendamiseks lisas kaebaja

taotlusele AS-ga Hevea sõlmitud töölepingu, töötaja isikukaardi ning AS Hevea juhatuse

esimehe Y kaks kinnitust kaebaja tööülesannete ja tööstaaži kohta. Kaebaja tööraamat ei ole

säilinud.

2. SKA 11.04.2024 otsusega nr E14004-1 keelduti kaebajale soodustingimustel

vanaduspensioni määramisest.

3. X esitas 09.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 11.04.2024 otsuse nr E14004-1

tühistamise, pensioniõigusliku staaži tuvastamise ning vastustaja kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.

4.1. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud SVPS § 1 punkti 1. Kaebaja on töötanud

ametikohal, mis on tervist eriti kahjustav ja eriti raskete töötingimustega Vabariigi Valitsuse

määruse nr 206 loetelu nr 1 järgi. Loetelu keemiatööstust käsitleva osa A lõike 1 punkti 2

järgi on sääraseks ametikohaks kummi- ja tehniliste kummitoodete tootmisel ettevalmistus-,

toorme ettevalmistus-, vulkaniseerimis-, kummiliimitsehhis. Vastavalt kaebaja tööandja AS

Hevea mitmekordsetele kinnitustele olid säärased ka kaebaja tööülesanded. Vaidlusaluses

otsuses toodud väide, et haldusmenetluses kogutud dokumentidest ei selgu kaebaja eriti

rasked töötingimused, on kummastav. Kuivõrd kaebaja töökoht kummitoodete tootmisel on

vastavas nimekirjas, tuleks seega eriti raskeid töötingimusi eeldada.

4.2. SVPS § 1 punkti 1 eeldused on täidetud. Kaebaja on nimetatud töökohal töötanud

vähemalt 10 aastat. Kaebaja esitas vastustajale tööstaaži tõendamiseks töölepingu (vt kaebuse

lisa 2), töötamise isikukaardi (vt kaebuse lisa 3) ning kaks AS Hevea juhatuse esimehe

allkirjastatud kinnitust kaebaja tööstaaži osas (vt kaebuse lisad 4-5). Kuivõrd isikukaardi peal

oli aastate jooksul muudetud kaebaja ametinimetust, pidas vastustaja seda kinnituseks

tööstaaži puudumise osas, olenemata AS Hevea juhatuse esimehe kinnitusest, et kaebaja oli

kogu 10 aasta jooksul täitnud samu tervist eriti kahjustavaid ja eriti raskete töötingimustega

tööülesandeid. On selge, et kümneid aastaid tagasi täidetud dokumentides võib esineda

ebakõlasid. Kui aga sama dokumendi täitmise osas tol ajal järelevalvet pidanud isik selgitab

2(6)

3-24-1400

selle sisu, peaks vastustaja säärastest selgitustest lähtuma. Vastustaja ei põhjenda haldusaktis

kordagi, miks AS Hevea juhatuse esimehe kinnitused ei ole piisavad tõendid kaebaja tööstaaži

kinnitamiseks.

4.3. Vastustaja oleks pidanud AS Hevea juhatuse esimehe tunnistajana üle kuulama (vt

riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 3 järgi välja antud pensioniõigusliku

staaži tõendamise ja arvestamise korra (Vabariigi Valitsuse 27.12.2012 määrus nr 59; edaspidi

Kord) § 28 lg-d 1 ja 2).

4.4. Kaebaja palub kohtul tuvastada kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

vajalik tööstaaž SVPS § 1 p 1 järgi.

5. Vastustaja leiab järgmist.

5.1. Kaebajal on täidetud 20-aastane pensionistaaži nõue. Koos pensioniavaldusega esitas

kaebaja AS Hevea 18.12.2023 tõendi (vt vastuse lisa 2), milles kinnitatakse kaebaja töötamist

AS-s Hevea alates 01.07.1991 kuni 31.08.2001 tootmise operaatori ametikohal, kelle

tööülesanneteks on toorkummi tootmine, kummi ettevalmistamine tootmiseks, kummiliimi

tootmine, kummidetailide vulkaniseerimine, liimimine, puhastamine. Kaebaja esitas

08.03.2024 töölepingu nr 16 (31.08.2001 kuupäevaga), milles on kirjas, et tegemist on

lepingu uuendamisega ja töötaja asub tööle tootmisjuhi ametikohale. Lisaks esitas kaebaja

töölepingu nr 16, 01.02.2005 ümber vormistatud versiooni (kaebuse lisa 2.1), milles on kirjas,

et kaebaja asub tööle AS-i Hevea 01.07.1991 tootmisjuhi ametikohale.

5.2. Vastusena SKA päringule teatas AS Hevea 05.02.2024, et neil ei ole säilinud

töölepinguid ega ametijuhendeid aastast 1991. Lisaks selgitati kirjas, et AS Hevea

põhitoodanguks on lauatennise pealiskummide tootmine, tehniliste kummidetailide tootmine.

Nad alustasid tootmist ühes tootmistsehhis 8 tootmise operaatoriga, kelle tööülesanneteks oli

kogu tootmisprotsessi haldamine alates valtsimisest kuni valmistoodete pakkimiseni. Lisaks

on kirjas toodud tootmise operaatorite ülesanded täpsemalt. Kirja lõpus kinnitatakse, et

kaebaja töötas toomise operaatori ametikohal täistööajaga alates tehase tootmise alustamisest

01.07.1991 kuni 31.08.2001.

5.3. Kaebaja esitas 20.03.2024 selgituskirja, milles toob mh välja, et lisatud isikukaart

tõendab kaebaja töötamist operaatorina alates 01.07.1991 ja tootmise operaatori ametikoht on

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 kohaselt tervist kahjustav töö. Vastustaja

leiab, et isikukaardi 2. lehel on kanne „13.06.91 operaator“, mis on maha kriipsutatud.

Järgmine kanne on „01.07.1991 tööline“ ja alates 01.06.1995 on tema ametikoha nimetuseks

märgitud operaator. Tootmisjuhi, tootmise operaatori ega ka lihtsalt operaatori või töölise

ametikohta nimekirjadesse lisatud ei ole. Seetõttu ei ole ka SKA-l võimalik kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni määrata. Täpsemad põhjendused on esitatud vaidlusaluses

otsuses.

5.4. Vastustajal on õigus üle kuulata tunnistajaid pensioniõigusliku staaži tõendamiseks

(RPKS § 281), kuid antud juhul on küsimus soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvas staažis. Kaebajale on telefonivestluses selgitatud, et tal on õigus soodusstaaži

tuvastamiseks pöörduda kohtusse ning paluti esitada menetluse peatamise avaldus. Kaebaja

seda ei teinud, mistõttu pidi vastustaja tegema keelduva haldusakti.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd kohtumenetluses on tunnistaja ütlustega

tõendatud kaebaja töötamine määruse nr 206 loetelu nr 1 osa III „Keemiatööstus“ peatüki A

3(6)

3-24-1400

lõike 1 punktis 2) nimetatud tehnoloogiaprotsessis täistööajaga AS-Hevea perioodil

01.07.1991-31.08.2001.

7. Kaebaja esitas 24.12.2023 SKA-le pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 1 alusel (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl)

37). Kaebaja selgitas, et töötas perioodil 01.07.1991-31.08.2001 AS-s Hevea operaatorina

(dtl-d 7-8).

8. Tulenevalt SVPS § 1 punktist 1 on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul,

kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10

aastat on töötatud nendel töödel.

9. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebajal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (dtl

35). Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses leidnud, et kaebaja soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata töötamise aega AS-s Hevea alates

01.07.1991 kuni 31.08.2001, kokku 10 aastat ja 2 kuud, siis 19.11.2024 kohtuistungil on

vastustaja nõustunud kaebusega eeldusel, et kui kohus leiab, et vastav töötamise periood on

leidnud tõendamist (19.11.2024 kohtuistungi salvestus kell 37:20-38:10).

10. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetellu nr 1 on kantud keemia- ja

naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajad, kes töötavad täistööpäeva tehnoloogiaprotsessis

kummi- ja tehniliste kummitoodete tootmisel ettevalmistus-, toorme ettevalmistus-,

vulkaniseerimis-, kummiliimitsehhis (osa III „Keemiatööstus“ peatükk A, punkt 1, alapunkt

2).

11. Seega ei ole vaidlust enam selles, et kaebaja tööülesanded AS-s Hevea perioodil

01.07.1991-31.08.2001 vastasid Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud loetelule nr

1. 12. Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja töötas loetelu nr 1 osa III, peatüki A, punkti 1

alapunktis 2 kirjeldatud ülesannetega töökohal vähemalt 10 aastat.

13. Isikukaardist nähtub, et kaebaja võeti alates 01.07.1991 AS-i Hevea tööle töötajana ning

alates 01.06.1996 on ametinimetuseks operaator (vt kaebuse lisa 3; dtl 15). Kaebaja on

esitanud kaks töölepingut nr 16: 1) 31.08.2001 muudetud tööleping nr 16, mille kohaselt asub

töötaja tööle tootmisjuhi ametikohale (dtl 9); 2) 01.02.2005 muudetud tööleping nr 16, mille

kohaselt asub töötaja tööle tootmisjuhi ametikohale (töölepingu p 2.1) ning töötaja asub tööle

01.07.1991, töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud (töölepingu p 1.1) ja pidevat tööstaaži

tööandja juures arvutatakse alates 01.07.1991 (töölepingu p 1.2) (vt kaebuse lisad 2 ja 2.1; dtl-

d 9-11).

14. Eeltoodust nähtub, et kaebajal on töölepinguline suhe AS-ga Hevea alates 01.07.1991,

mil isik töötas seal alguses töötajana ja seejärel operaatorina kuni 31.08.2001. Kuigi

01.02.2005 muudetud töölepingus nr 16 on kirjas, et kaebaja asus tööle 01.07.1991 ning

töötaja asus tööle tootmisjuhina, siiski ei nähtu 31.08.2001 muudetud töölepingust n 16, et

kaebaja asus tööle 01.07.1991. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et 01.07.1991 ei olnud neil

tsehhis tootmisjuhti, vaid kõik olid töölised/operaatorid (vt 19.11.2024 kohtuistungi

helisalvestis kell 13:15-14:41). Seetõttu on usutav, et 01.02.2005 muudetud töölepingus nr 16

olid jäänud vanast lepingust mõned osad muutmata (vt punkt 1.1). Asjaolu, et algne tööleping

on sõlmitud 01.07.1991, nähtub ka töölepingu nr 16 muudatusest kuupäevaga 01.02.2005, kus

preambulas on märgitud, et käesolev tööleping on sõlmitud 01.07.1991. a Tallinnas/ ümber

vormistatud 31.08.2001.a Tallinna/ümber vormistatud 01.02.2005 (dtl 11).

4(6)

3-24-1400

15. Nii tunnistaja kirjalike selgitustega kui ka ütlustega 19.11.2024 kohtuistungil on

tõendatud, et kaebaja tööülesanded perioodil 01.07.1991-31.08.2001 olid samad.

16. Tunnistaja on 19.11.2024 kohtuistungil selgitanud, et alguses töötas kaebaja all

operaatorina (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 9:50), töötas kummiga ja

kemikaalidega (vt 19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 10:39-11:03). Tunnistaja märkis,

et tsehhis tehti erinevaid kummidetaile, mis läksid ekspordiks (vt 19.11.2024 kohtuistungi

helisalvestis kell 15:27); kaebaja tegeles nende kummitoodetega, mis ongi tehnilised

kummitooted (mäetööstusele, erinevad tihendid, raudteedele) (vt 19.11.2024 kohtuistungi

helisalvestis kell 15:50). Tunnistaja kirjeldas operaatorite tööpäeva järgmiselt: alustasid

tavaliselt 6.30/7.00 esimene vahetus kuni kella 15.00-i või poole neljani, siis tuli teine vahetus

peale; oleneb, mida ta tegema pidi, nt kui pidi valtsima, kummisegu ette valmistama, võttis

riiulist kautšuki, kaalus, pani erinevad kemikaalid kokku, lõpuks pani kemikaalidele

kiirendajat (nt väävel), valtside peal käis kumm, rullis, hakkas spetsiaalse noaga seda segama,

keris kummiga, väga spetsiifiline; teatud ühe segu valmistamiseks läheb umbes pool tundi,

siis peab selle ära kerima, võtab valsi pealt ära (ca 25 kg), paneb ettevalmistuseks, hakkab

toorikuid ette lükkama, viiakse kärudega presside juurde, kes on presside juures, pannakse

presside alla, kus siis kumm vulkaniseerib, nagu küpsetamine; et kumm vulkaniseeriks, on

vaja temperatuuri (ca 200 kraadi), kumm muutub vedelemaks kui vesi ja võtab pressvormis

kuju, mis vaja; oleneb kui paks detail on, siis võib ka olla tund aega; operaatorid roteerusid (vt

19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 19:09-22:00). Tsehhis kasutati kahte sorti liimi (vt

19.11.2024 kohtuistungi helisalvestis kell 23:42).

17. Kirjalikult on tunnistaja kinnitanud 05.02.2024 kirjas, et operaatori ülesanded olid

järgmised: „1) kummi valtsimine. Tootmise operaatori ülesandeks oli tooraine ettevalmistus –

toorkummi valmistamine kummivaltsil vastavalt retseptidele, milles oli info kautšuki koguse,

täiteainete, vulkaniseerimiskiirendite jne kohta; 2) Kummitoorikute ettevalmistamine

vulkaniseerimiseks. Peale kummi valtsimise protsessi oli tootmise operaatori ülesandeks ja

tehnoloogiliselt vajalik kummitoorikute ettevalmistamine vastavalt vulkaniseerimise

pressvormide/protsessi

vajadustele;

3)

Kummidetailide

vulkaniseerimine.

Vulkaniseerimispressidel reketikummide ja tehniliste kummidetailide tootmine vastavalt

juhendile; 4) kummiliimi tootmine. Tootsime kummiliimi vastavalt retseptidele ja kasutasime

enda toodetud kummiliimi lauatennise reketikummide liimimiseks. Protsessi osaks oli liimida

kokku omavahel reketi aluskumm + pealiskumm. Meie toodetud kummiliimi müüsime ka

Eestisse – jalatsitööstusesse; 5) Toodangu stantsimine, puhastamine pakkumine vastavalt

joonistele/nõudmistele.“ (dtl 18).

18. Seega on nii kirjalike tunnistaja ütlustega kui ka kohtuistungil antud tunnistaja ütlustega

leidnud tõendamist, et kaebaja töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991-31.08.2001

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 punkti 1 järgi.

19. Kaebaja leiab, et vastustajal on haldusmenetluses õigus kuulata üle tunnistajaid. Senine

kohtupraktika on asunud seisukohale, et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega

tõendada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži määramiseks või

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva töö sisu, kuid tal on õigus tunnistajate

ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2014 määrus nr 3-13-70193 ja 14.05.2013 määrus nr 3-13-

516; Tallinna Halduskohtu 08.05.2015 otsus nr 3-15-139, p 26). Praegusel juhul aga oli

vaidlus ka töö sisu osas, mistõttu ei saanud seda haldusmenetluses tunnistaja ütlustega

tõendada.

20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab SKA 11.04.2024 otsuse nr

E14004-1. Kohus tuvastab, et kaebaja töötas AS-s Hevea operaatorina 01.07.1991 kuni

5(6)

3-24-1400

31.08.2001 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 1 järgi. Samuti rahuldab kohus kohustamisnõude ning

kohustab SKA-d uuesti lahendama kaebaja 24.12.2023 taotlus soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks, hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1851 eurot ja 22 senti

(koos käibemaksuga). Kaebajale on osutatud õigusabi summas 1831 eurot ja 22 senti.

Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud

menetluskuludega, mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 1851 eurot ja 22 senti (koos käibemaksuga).

22. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)