1-24-6962/10 · 1-24-6962/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Legislator summary

AI generated

KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust;

Legislator headnote

AI generated

1-24-6962/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust;

Keywords

AI generated

offences against privacy vat fraud investigation use of mobile phone driving telecommunications services judicial investigation surveillance evidence

AI generated

Full text

1-24-6962

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-6962 (24250150011)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Anneli Harjus

Prokurör

ringkonnaprokurör Elle Keeman

Kriminaalasi

Ardi Aleksandrov süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 120 lg

1, § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 ning Janek Tohv süüdistuses

KarS § 414 lg 1, § 415 lg 1 p 1, § 418 lg 1 ning § 4181 lg

1 järgi kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

Ardi Aleksandrov

Isikukood või sünniaeg:

37908104219

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

XXX

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus: XXX

Kontaktid: XXX

Karistatus: kehtivaid

kriminaalkaristusi ei ole

Tõkend:

ei kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 07.11.2023 kuni

08.11.2023. a

Kaitsja

vandeadvokaat Mart Missik, lepinguline

Süüdistatav

Janek Tohv

Isikukood või sünniaeg:

37410044212

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kodakondsus: Eesti

Lk 1 / 10

1-24-6962

Haridus:

XXX

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus: XXX

Kontaktid: XXX

Karistatus: kehtivaid

kriminaalkaristusi ei ole

Tõkend:

ei kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 11.01.2023 kuni

13.01.2023. a

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Ardi Aleksandrov:

KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 4181 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2

(kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.11.2023-08.11.2023.

a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Seega on kandmisele kuuluva karistuse suuruseks 1 (üks)

aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Ardi

Aleksandrov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Süüdi tunnistada Janek Tohv:

KarS § 414 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 415 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust;

KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 4181 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2

(kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2023-13.01.2023.

a, s.o 3 (kolm) päeva vangistust. Seega on kandmisele kuuluva karistuse suuruseks 2 (kaks)

aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Janek

Tohv ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest.

Lk 2 / 10

1-24-6962

3. Menetluskulud

3.1. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ardi Aleksandrovilt menetluskuludena riigituludesse

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel ekspertiiside tegemise kulud kokku 3130 eurot (1/2 ekspertiisiaktide nr X (2308,50

eurot), X (210 eurot), X (331,50 eurot), X (210 eurot) ning kogu ulatuses ekspertiisiakti nr X

(70 eurot) eest), kokku 4360 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Ardi Aleksandrovilt väljamõistetud

menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Ardi Aleksandrovit tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäevaks

menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 365 eurot ning viimasel kuul 345 eurot

kuni nõude tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700036351. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3.2. Määrata Janek Tohviga seotud kriminaalmenetluse kulude suuruseks 6894,92 eurot, s.o KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2050 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside

tegemise kulud kokku 3976 eurot (1/2 ekspertiisiaktide nr X (2308,50 eurot), X (210 eurot), X

(331,50 eurot), X (210 eurot) ning kogu ulatuses ekspertiisiakti nr X (324 eurot) ja X (592 eurot)

eest) ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulu kogusummas 868,92 eurot.

Samas KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Janek Tohvilt menetluskuludena riigituludesse

üksnes 3425,40 eurot ning ülejäänu, s.o 3469,52 eurot, jätta Eesti Vabariigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Janek Tohvilt väljamõistetud

menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Janek Tohvi tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 10. kuupäevaks

menetluskulude katteks 285,45 eurot kuni nõude tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700036377. Selgituseks märkida:

menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

4. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

4.1. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Ardi Aleksandrovi poolt üle

antud paroolide paber, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X .

4.2. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Kaitsepolitseiametis hoiul olevad järgmised

11.01.2023. a Pärnu maakonnas Pärnu linnas Audru alevikus Janek Tohvi valdustes teostatud

Lk 3 / 10

1-24-6962

läbiotsimise käigus ära võetud järgmised esemed:

- puidust kabaga üheraudne sileraudne püss IžK kaliibriga 16 nr X, mis on pakendatud pakendisse

turvakleebistega X, X, X;

- vintraudne püss Mosin 1891 kaliibriga 7,62x54R, mille relvaraud on asendatud kaliiber 7,62x53R

kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X ja on varustatud optilise sihikuga "Pilad

P8X56L N 4Б456", mis pakendatud pakendisse turvakleebistega X ja X;

- 14 vintraudse püssi padrunisütikut karbis „Winchester Rifle“, padrunivöö ja kaks tühja papist

karpi, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X ;

- pael, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- relva puhastusvahendi komplekt tulirelvale kaliibriga 7,62 ja signaalpüstoli adapter kaliiber 12,

mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- rohelist värvi magamiskott, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- läbipaistev kilekott, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- üks valget värvi signaalpadrun kaliiber 12, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- üks rohelist värvi tühi sileraudse tulirelva padruni kest ja 1 pruuni värvi papist laskekõlbmatu

sileraudse tulirelva padruni kest, mis pakendatud pakendisse turvakleebisega X;

- sinist ja musta värvi kilepakend koos halli värvi teibiga, mis pakendatud pakendisse

turvakleebisega X.

4.3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis vastutaval hoiul olev PMN tüüpi õppe jalaväemiin, mis

oli pakendatud pakendisse turvakleebisega X, määrata ekspertiisiaktis nr X põhjustel EKEI

lõhkeseadeldiste kogusse.

4.4. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Kaitsepolitseiametis hoiul olevad järgmised

Janek Tohvi valdusest ära võetud esemed:

- 29 padrunisütikut ja laskemoona komponendid (4 ilma püssirohuta vintpüssipadrunit kaliibriga

7,62x54R ja 1 ilma püssirohuta vintpüssipadrun kaliibriga 12,7x81mm), mis pakendatud pakendisse

turvakleebisega X;

- punast värvi silindrikujuline purk, mis pakendatud pakendisse turvakleebistega X ja X;

- pruuni värvi silindrikujuline purk, mis pakendatud pakendisse turvakleebistega X ja X;

- padruni hoidjat ja 38 erinevat värvi signaalpadrunit (3 kollas, 8 valget ja 27 kollast), mis

pakendatud

pakendisse

turvakleebistega

X

ja

X.

4.5. Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel on konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium.

5. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele, Kaitsepolitseiametile ja

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Siseministeeriumile asitõendite ja konfiskeeritud vara

osas ning jõustumisel teadmiseks Rahandusministeeriumile riigi kanda jäänud menetluskulu

osas.

Edasikaebamise kord

Lk 4 / 10

1-24-6962

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1) Ardi Aleksandrovi süüdistatakse selles, et tema 05.02.2024. a kella 10.37 ajal helistas enda

mobiiltelefonilt XXX Politsei- ja Piirivalveameti Sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse

eriasjade uurija A.P töö mobiiltelefonile, kus kõne lõpetuseks ähvardas uurijat, et viimane peab

nüüd väljas ringi liikudes ettevaatlik olema ning kahe päeva pärast ta enam sisekontrollitalituses ei

tööta. Ardi Aleksandrov oli kahtlustatav sisekontrollitalituse menetluses olevas kriminaalasjas

22210000031, milles teda kahtlustati KarS § 214 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning

milles teda kahtlustatavana ülekuulamisele kutsus/esitas kutse uurija A.P.

A.P kriminaalasja 22210000031 menetlejana omas ülevaadet kogutavatest tõenditest, sealhulgas ka

jälitustoimingutega kogutud tõenditest ning oli teadlik, et Ardi Aleksandrov avaldas 10.06.2023. a

seda, kuidas Soomes on mehed olemas ning ta laseks selle Järvakandist uurija kinni võtta ja

pagasnikusse visata. Sõidutada natukene ja küsida, mis värk täpselt on. Lisaks täpsustas Ardi

Aleksandrov, et tal on aadress juba teada ja pimedad õhtud sügisel hakkavad.

Seega olles tulenevalt oma tööülesannete täimisega seonduvalt teadlik Ardi Aleksandrovi

vägivaldse käitumisega minevikust, viimase endast füüsiliselt üleolekust, otseselt tema suhtes

kavandatavate kuritegude toimepanemisest, oli A.P-l reaalne alus karta Ardi Aleksandrovi poolt

vägivalla kuriteo tunnuseid sisaldavate tegude toimepanemisega seotud ähvarduse täideviimist,

ohuga tema elule ja tervisele.

Arvestades, et Ardi Aleksandrov teadis kes on kannatanu ja kuidas ta on tema kriminaalasja

uurimisega seotud ning eesmärgiks oli teadlikult uurijat hirmutada vägivalla kasutamisega, on

tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Ardi Aleksandrov ähvardades kasutada vägivalda võimuesindaja vastu seoses tema

ametikohustuse täimisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema 13.05.2022 koos X ja A. A Pärnu

maakonnas Pärnu linnas Audru XXX 2 maja juures ähvardas C.A-d

viimase ära tapmisega. Ähvarduste veenvamaks tegemiseks lõi Ardi Aleksandrov C.A-d näo

piirkonda. Samuti tiriti ja raputati kannatanut tema riietest ning A. A ähvardas viia C.A kalale, kust

ta enam tagasi ei tule. H. K ähvardas, et C.A-l Audrus elu ei ole ning kui tahab veel Audrus elada,

tuleb tal lahendada nende omavahelised probleemid. Kannatanult nõuti omavaheliste rahaliste

probleemide lahendamist X ning Ardi Aleksandrov kinnitas, et kui probleemid lahendatud ei saa,

tulevad nad tagasi ja hakkavad käima iga nädal. Selline isikute ühine tegevus kannatanu suhtes pani

C.A tundma hirmu enda elu ja tervise pärast.

Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli koos teistega teadlikult vägivalda kasutades

Lk 5 / 10

1-24-6962

kannatanut ähvardada, on tuvastatud tema käitumine kavatsetult.

Seega Ardi Aleksandrov koos teiste isikutega kannatanut ähvardades tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega, kus kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani

toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema võttis ebaseaduslikult enda valdusesse

kriminaalmenetluses tuvastamata ajal, kuid enne 21.10.2022 piiratud tsiviilkäibega kaliiber 16

üheraudse sileraudse püssi IžK (ИжK) numbriga X. Nimetatud tulirelva hoidis Ardi Aleksandrov

enda lähedaste elukohas X kinnistul kuni 22.10.2022, mil andis selle edasi Janek Tohvile.

11.01.2023 leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus Janek Tohvi

elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist laskekõlbliku kaliiber 16 üheraudse sileraudse püssi IžK

(ИжK) numbriga X.

RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine,

omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine,

ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Üheraudne sileraudne kaliibriga 16 püss IžK (ИжK) numbriga X on RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 ja

§ 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. RelvS § 32 lg 1 järgi on piiratud tsiviilkäibega

relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 järgi annab soetamisluba

selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks

hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise

isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks RelvS ning selle alusel

antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Ardi Aleksandrovil puudus piiratud

tsiviilkäibega tulirelva omamiseks vajalik relvasoetamisluba ja relvaluba.

Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli teadlikult võtta enda valdusesse, hoida ning

seejärel üle anda piiratud tsiviilkäibega tulirelv, on tuvastatud tema käitumises koosseisu

objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Ardi Aleksandrov käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva, pani toime

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Ardi Aleksandrovit selles, et tema võttis ebaseaduslikult enda valdusesse

kriminaalmenetluses tuvastamata ajal, kuid enne 21.10.2022 tsiviilkäibes keelatud kaliiber

7,62x54R vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on

asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X . Nimetatud relva

hoidis Ardi Aleksandrov enda lähedaste elukohas X kinnistul kuni 22.10.2022, mil andis selle edasi

Janek Tohvile. 11.01.2023 leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus

Janek Tohvi elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist laskekõlbliku tsiviilkäibes keelatud kaliiber

7,62x54R vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on

asendatud kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X .

RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas

vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja

adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud

või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulistele

osadele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus

otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 20 lg 1 p 6 mõistes on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub

valmistaja markeering. Ekspertiisiakti nr X järgi on vintraudsel püssil Mosin 1891 eemaldatud

lukult markeering. Lisaks kuulub relvaraud nr X ekspertiisiakti nr X järgi automaattuld

võimaldavale kuulipildujale Lahti-Saloranta M26. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud

Lk 6 / 10

1-24-6962

automaattulirelv, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Ekspertiisiakti nr

X ning relvaseaduses sätestatu järgi moodustab eemaldatud markeeringuga luku ja kuulipilduja

Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X modifitseeritud vintraudne püss Mosin 1891 kombineeritult

tsiviilkäibes keelatud tulirelva.

Arvestades, et Ardi Aleksandrovi eesmärgiks oli teadlikult võtta enda valdusesse, hoida ning

seejärel üle anda tsiviilkäibes keelatud tulirelv, on tuvastatud tema käitumises koosseisu

objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Ardi Aleksandrov käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime

KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuritegude kvalifikatsioonidega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid

kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on

kokkulepitud liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele

pööramata kahe aasta pikkuse katseajaga KarS § 73 lg 1, 3 alusel.

2) Janek Tohvi süüdistatakse selles, et tema soetas täpselt tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult

141 grammi brisantset lõhkeainet trotüül. J. Tohv hoidis lõhkeainet ebaseaduslikult enda valduses

elukoha XXX juurde kuuluvas keldris kirjutuslaua sahtlis, kuni Kaitsepolitsei selle 11.01.2023

läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis.

Lõhkeaine trotüül on tööstuslikult valmistatud brisantne lõhkeaine, mille laenguid kasutatakse

erinevatel lõhketöödel plahvatuste tekitamiseks keskmisejõulise brisantlõhkeainena ning seda saab

kasutada lõhkeseadeldise osana.

Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 1 kohaselt on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse

tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike

kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Trotüül ehk trinitrotolueen kuulub

esimesse ohuklassi.

LMS § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel.

J. Tohvile ei ole väljastatud lõhkematerjali ja pürotehnikaga seotud lubasid või ohtlikuma lõhketöö

luba. Sellele vaatamata hoidis ta teadlikult ebaseaduslikult enda valduses lõhkeainet.

Seega Janek Tohv lõhkeaine ebaseadusliku valdamisega pani toime KarS § 414 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema hoidis kuni 11.01.2023 ebaseaduslikult enda

elukohaga seotud ruumides kahte kasutuskõlblikku asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri lõiku

pikkustega 95 mm ja 80 mm, ühte kasutuskõlblikku lühiviitega ED-8 tüüpi elektridetonaatorit ning

kasutuskõlbliku vahedetonaatoriga lennukipommi päisosa metallfragment.

OŠA tüüpi süütenöör on tööstuslikult valmistatud, mis sisaldab paiskelõhkeainet musta ehk suitsuga

püssirohtu ligikaudu 6 g ühe meetri kohta. Janek Tohvi valduses olevad süütenöörid olid pikkustega

ligikaudu 95 mm ja 80 mm ning läbimõõduga 5,2 mm ning sisaldasid arvutuslikult

(0,095+0.08)×6=1,05 g suitsuga püssirohtu. OŠA tüüpi süütenööri kasutatakse viiteelemendina

kapseldetonaatorite initsieerimiseks või püssirohulaengute süütamiseks lõhketöödel ehk neid on

võimalik kasutada lõhkeseadeldise osadena.

ED-8 tüüpi elektridetonaator on valmistatud tööstuslikult, mida kasutatakse detonatsiooni

esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes elektrisüütega lõhkamistel ja seda saab kasutada

lõhkeseadeldise osana. Elektridetonaator on vasetatud terasplekist korpusega, mille pikkus on 71,7

Lk 7 / 10

1-24-6962

mm ja läbimõõt 7,1 mm. Elektridetonaatori plastkorgi ja kolme valtssoonega suletud otsast väljusid

valget värvi isolatsiooniga lühistatud otstega elektrijuhtmed. ED-8 tüüpi elektridetonaator sisaldab

kokku 1,3 kuni 1,6 initseerivat ja tugevajõulist brisantlõhkeainet.

Lennukipommi päisosa metallfragment lõhkeainelaengut ei sisaldanud, kuid säilinud oli objekti

esiosas silindrikujuline vahedetonaatori osa pikkusega ligikaudu 110 mm ja läbimõõduga 42 mm.

Sellist tüüpi vahedetonaator sisaldab ligikaudu 200 kuni 250 g tetrüüli ning seda saab kasutada

lõhkeseadeldise osana vahe- või lõhkeainelaenguna.

LMS § 2 lg 1 alusel on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse

lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike

veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi.

LMS § 12 lg 1 järgi võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS

§ 17 lg 1 järgi on lõhkaja isik, kellele on antud kutsetunnistus, mis annab õiguse lõhketöö

tegemiseks ning lg 3 järgi on lõhkemeister isik, kellele on antud kutsetunnistus, mis annab õiguse

teha lõhketööd iseseisvalt. J. Tohvile ei ole väljastatud lõhkematerjali tegevusluba ning lõhkaja või

lõhkemeistri kutsetunnistust, mistõttu on ta hoidnud tahtlikult ja ebaseaduslikult oma valduses

lõhkeseadeldise olulisi osasid ehk lennukipommi päise metallfragmenti koos vahedetonaatoriga,

ED-8 tüüpi elektridetonaatorit ja kahte asfalteeritud kattega OŠA tüüpi süütenööri.

Seega Janek Tohv lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku hoidmisega pani toime KarS §

415 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema hoidis alates 22.10.2022 kuni 11.01.2023 oma

elukoha XXX juurde kuuluvas kuuris laskekõlbliku kaliiber 16 üheraudse sileraudse püssi IžK

(ИжK) numbriga X . Relva koos laskemoonaga andis J. Tohvile üle varasema kokkuleppe alusel

Ardi Aleksandrov. Läbiotsimise käigus võeti J. Tohvi valdusest ära 14 vintraudse püssi padrunile

mõeldud sütikut ning kokku 105 erineva kaliibriga tulirelva padrunit.

Lisaks laskemoonale, mille oli andnud hoiule Ardi Aleksandrov, oli J. Tohvi valduses 341,18

grammi kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, 29 sileraude püssi padrunile mõeldud sütikut ning 160

erineva kaliibriga tulirelva padrunit.

RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine,

omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine,

ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Üheraudne sileraudne kaliibriga 16 püss IžK (ИжK) numbriga X on RelvS § 11 p 1, § 12 lg 1 p 1 ja

§ 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Samuti on piiratud tsiviilkäibega RelvS § 19 lg 3

järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoon, püssirohi ja sütikud, mida võib

soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 32 lg 1 järgi on

piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 järgi

annab soetamisluba selle omajale õiguse soetada loal märgitud relva koos selle laskemoonaga RelvS

§ 46 lõikes 5 nimetatud koguses ning selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva

registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse

relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud

õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 46 lg 5 järgi võib füüsiline isik hoida

tulirelva laskemoona kuni 200 padrunit. J. Tohvi valdusest leiti kokku 265 tulirelva padrunit, mis

ületab füüsilisele isikule lubatud piirmäära ning mille puhul on tegemist suure koguse tulirelva

laskemoonaga.

J. Tohvil puudus piiratud tsiviilkäibega tulirelva, tulirelva laskemoona, püssirohu ja tulirelva

Lk 8 / 10

1-24-6962

padrunite sütikute hoidmiseks vajalik relvasoetamisluba ja relvaluba. Arvestades, et vaatamata

sellele oli tema eesmärgiks teadlikult võtta enda valdusesse ja hoida piiratud tsiviilkäibega tulirelva

ja laskemoona, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Janek Tohv käideldes ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja laskemoona,

pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Tohvi selles, et tema võttis 22.10.2022 ebaseaduslikult Ardi

Aleksandrovilt enda valdusesse hoiule laskekõlbliku tsiviilkäibes keelatud kaliiber 7,62x54R

vintraudse püssi Mosin 1891, millelt on eemaldatud luku number ning mille relvaraud on asendatud

kaliiber 7,62x53R kuulipilduja Lahti-Saloranta M26 relvarauaga nr X . Nimetatud relva hoidis J.

Tohv kuni 11.01.2023, mil see leiti Kaitsepolitseiameti töötajate poolt teostatud läbiotsimise käigus

J. Tohvi elukoha XXX juurde kuuluvast kuurist.